Ülekuulamine alustab ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee tänane ülekuulatav on mees eesti laps ministrite sugukonnast. Tema kaubamärgiks on lipsu vaba särgiesine ja visiitkaartidel kummitempel äraostmatud. Ta on mees, kelle reformierakond kuna sinine orav lõi risti Kristiina Ojulandi kangutamise eest kas paragrahvi koi või plaatoni reinkarnatsioon. Kas peavalu või aspiriin. Aga mis kõige tähtsam, kas ingel või saatan seda näitab tänane ülekuulamine. Ülekuulatav Ken-Marti Vaher. Mul on mõned täpsustused oma toimiku tarbeks, te olete olnud eluaeg poliitik või teinud reaalset tööd ka. Olen teinud tööd riigi kasuks praeguseks juba 13 aastat. Nii poliitikuna, nii ametnikuna, riigistruktuurides, riigistruktuurides olen olnud avalikus sektoris ja kuskil 13 aastat pärast õigusteaduskonna lõpetamist isegi juba sellel ajal. Nii et ajavahemikku mahuvad riigikontroll, samuti põhiseaduskomisjoni, riigikogus, justiitsministri ameti ja riigikogu liikmena. Kuulge, teil peas ei ole sellist kellukest helisema hakanud nagu endise kolleegi ühe reformierakondlase peas, kes kes otsustas jätta kogu ja poliitika tegemise, olnud ka minister varem ja siirduda ärisse, lõpuks oleks öelda aeg realiseerida ja muuta nii-öelda maiseks varaks see, mida, mida, mida olete kogunud. Adolf, pidasin silmas. Teaduskonna õigusteaduskonnas õppimise ajal olid ma arvan, paljudel meie kursusel sellised mõtted ehk tegelikult valikut, et kas erasektor avalik sakkisi hulk inimesi läks toona erasektorisse, mina otsustasin avaliku sektoriga. Praegu välja miljoneid aasta kokkuvõttes firmadest. Ja see võib kõik olla lihtsalt, eks need suundumused ja hoiakud on ka erinevad, et alati on pigem pakkunud huvi mingisugust lisaväärtust anda tervikuna ühiskonnale ja, ja erasektor on, ma arvan, kindlasti huvitav teistele. Kuule, mõned päevad tagasi lugesin ühte väga huvitavat ja minul nagu silmi täiesti avavad lugu või intervjuud Reformierakonna kommunikatsioonijuhiga, ta rääkis Raadio kahes hommikuprogrammis siin sellest, mismoodi poliitika, vähemalt tema, kui, kui kui reformierakondlase jaoks puhas turunduspoliitika parteid on turundus ehk siis need on siis selline turundatav objekt, siis, siis ma saan aru niimoodi, et poliitik, see on tegelikult nii-öelda toote eriomadus. Olete nõus selle lähenemisega. Ma arvan, et Eestis on kindlasti erakondi, kes lähenevad poliitikale turunduse aspektidest ja peab ka kahetsusega ütlema, et see on läinud neil õnneks mõned erakonnad olles valitsuses valitsemine ei olnud, ei ole olnud väga roosiline nende jaoks maalid ja erinevad muud sündmused ja saabub valimiskamp kohane ja valimiskampaaniarahade ja võimsa turundusega on võimalik see kõik tegelikult pühkida nii-öelda prügikasti ja näidata ennast hoopis teises valguses. Et selles mõttes on õige, Eesti ühiskond on ka väike sellest väiksusest tulenevalt ma arvan, et on paljuski võimalik ka Need erinevaid suhetele ja, ja sellises pisikeses ühiskonnas. Ja ma arvan, väike raha maksab palju ja seda kindlasti turunduses, mis poliitika juurde käib. Ken-Marti Vaher, teie olete olnud üks aktiivne. Vähemalt on jäänud selline mulje kommunismi kuritegude nii-öelda süüdimõistja või inimene, kes pingutab poliitikuna selle nimel, et see saaks tehtud? Jah, seda ma võib nii öelda küll põhimõtteliselt jah. Kas igal juhul on, eks olnud lugusid kuidas endise justiitsministrina, mul on teile ettepanek, Te, võite täiesti võtta kasutusse ja ma ei pretendeerinud mitte sendilegi sellest saadavast tulust portaalseks tohutult populaarne, see oleks paik internetis, ma tea, wwwndus, kommunistid, poee, kus sa saad nii-öelda sisestada ühiskonnas aktiivse inimesena poliitiku nime ja saab teada, milliselt positsioonilt ta nõukogude ajal Nõukogude struktuurides kommunistena töötas, saab teada selle nii-öelda karjääriastmestiku ja redeli, kus ta on liikunud ja käinud, saad teada, millised olid need võimalused Eesti NSV-s poliitikat teha ja siis edasi, milliseid auhindu ta oma kääri jooksul sai, kui selline portaal oleks olemas, ma olen täiesti kindel, et see aitaks meil Eesti inimestena lihtsalt igapäevast elu nii-öelda mõista, saad aru? Ja ma arvan, et läbipaistev ühiskond on hea ühiskond ja teie ettepanek on äärmiselt mõistlik, ma olen seda ettepanekut kuulnud ka mujalt ja ma olen ka kuulnud neid mõtteid, et et see ei jääks ainult paberile, vaid jõuaks ka jõuaks ka rakendusse, niiet. Poliitikuna ise ei ole ette võtnud seda. Võtke valimised on ju tulemas, Eestis tuleb kogu aeg mingid valimised ja ma arvan, et see oleks hea koht hoopis kindlam kui kas see oli vist vaher von-d või kuidas seda ma arvan. Järgmise kahe aasta jooksul selline veeb, tekib. Ma jään lootma teie sõna peale sest et vaadake, mõistate igapäevaelus, eks ju praegu on väga pingeline kord räägitakse hästi palju sellest, kas Eesti sportlased ja mismoodi peaksid Hiinas osalema Hiinas võistlema, kes peaksime riigi esindajatest minema ja kui ma kuulen siis Mart Siimanni avaldusi, oleks mul hea teada, eks ju, et kuskohast tema nii-öelda seisukohad või vaatad näiteks pärit on Eesti olümpiakomitee esimehena, noh, mille järgi mees joondub? Ja ma arvan, et jah, probleem kommunismi ja kommunismitegudega on tegelikult oluliselt laiem ja seda ma olen üritanud ka käsitleda, puudutab eelkõige lihtsalt aru saama, mis, mis on ju kõigile, mida kõik võivad lugeda, võivad näha filmides natsismi ideoloogia 20 sajandi jooksul sai oma selge hinnangu manustada hinnangut 60 70 aasta jooksul. Kommunism ei ole tegelikult seda hinnangut saanud. Selle tõttu, kui me vaatame, läheme kinno vaatama ükskõik millises maailma filme, me näeme alati, et see nii-öelda kurjuse etalon nendes filmides on natslik ideoloogia ja seda kommunismi osas. Ja tänasel päeval. On olemas riike, nagu teie poolt viidatud Hiina Kuuba, Põhja-Koreas ja kus tegelikult kommunismi locker õitseb ja see probleem on minu arust väga selgelt väärtushinnangutes, mis on nii Euroopas nii tervikuna maailmas. Et kuidas me tegelikult vaatame oma lastele otse ütlema, et kuulge, et noh, aga see on ju kõik väga mõistlik, et natsism oli paha, kommunism aga eksisteerib edasi. Me küll arvame. Raha on, aga väga ei julge välja öelda, hinnangute julge hoopiski anda. See on tegelikult see tänane probleem. Mõned nädalad tagasi võib-olla moodustab juba sellest terve kuu, mäletan ma Ühte väikest Magelust, nii nagu need on valitsus jätkuvalt olnud sellel teemal, mismoodi Juhan Parts majandusministrina teatas, et kohe saabuvad hiinlased, kes, kes panevad Muuga sadamas käima konteineri äri. Kuidas te sellesse suhtute? Parteikaaslane siinkohal on läinud natukene liiga kaugele ja teeb koostööd nii-öelda kurjuse telje riigiga. Väga raske on seda selliselt defineerida. Ma arvan, et Eesti majandusminister teeb kõik selleks, et tuua Eestit tänasel hetkel välja sellisest transiiditagasilöögist niitma nimetatakse niipidi. Probleem, millel on viimastel päevadel juhitud tähelepanu, puudutab eelkõige Tiibet ja, ja, ja Hiina ja nii-öelda selgelt kommunistlikust ideoloogiast tulenevat totannyörtsutalitaarset lähenemist kõikidele väikerahvastele. Ja see on täiesti selgelt minu arust jällegi üks selline koht, kus maailm ei tohiks olla vait. Nii et räägime majanduses, siis majanduskeskkond toimib maailmas omasoodu. Räägime sellest, et kas meie väikerahvana, keda on paljud aidanud 91. aastal kogu 20 sajandi jooksul. Need riigid, kas meie peaksime aitama kaasa kuidagi teistele väikerahvastele, kindlasti peaksime. Aga me ei saa sellele igal juhul, ma arvan, aidata kaasa selliselt, et me täiesti blokeerime ära oma suhtluse. Seal on muidugi üldfilosoofilisest, põhimõtteliselt te soovitaksite Ameerika Ühendriikidele ikkagi Kuuba sigareid osta? Ma saan aru praegu praegu nii-öelda oma seisukohaga. Ma arvan, et Ameerika ühendriigid ostavad Kuuba sigareid ja veel mitmeid tooteid Kuubast. Ja selles osas noh me oleme ka kuulnud viimaste viimaste kuude, eks ju arenguid kui teatavasti üks kastrutest on minemas pigem manalateed ja teine kaslane on võtnud üle, et äkki nüüd Kuubas midagi muutub. No ma julgeks, läks väga tõsiselt kahelda. Kas põhimõtteliselt te olete ise Tiibeti toetusgrupp on, mis selle nimi jääks riigikogus liige, kas põhimõtteliselt, kui me vaatame selle selle grupi koosseisu, saame me aru ka tegelikult Eesti poliitiliste jõudude hinnangut sellele kuidas suhtutakse siis Hiina ja Tiibeti näiteks omavahelistesse suhetesse, kuidas suhtutakse selliste noh, te saate aru, mida ma, mida ma püüan küsida ei saa täpselt olgu peale. Miks ei ole seal mitte ühtegi rahvaliitlaste keskerakondlastele lihtsalt võtnud? Vastupidi, ma arvan, et nad ei ole liitunud teod. Ettepaneku teinud ettepanek on kõigile riigikogu liikmetele Nad võivad liituda ükskõik millise toetusgrupiga. On teil andmeid, miks, miks ei ole seal ühtegi rahvaliitlaste Keskerakonnast ei ole kunagi tulnud jutuks. Ei ole andmeid, seal on tõesti nelja erakonna esindajad ja et kõik neli erakonda on vähem või rohkem aktiivselt ka ka selle probleemi teadvustamisel Eesti ühiskonnas mujal. No muidugi, sest tegelikult on arusaadav, Tiibetis ei ole ju erilist võimalust, nagu reisida, selle selle grupi koosseisu kuuluda, see võib olla nii. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. NIMI Vaher Ken-Marti sünnile aeg ja koht, viies september 1974 tallinud perekonnaseis abielus Erakond Isamaa ja Res Publica liit alates 2001.-st aastast. Haridus. Tartu ülikool, õigusteaduskond 1996 Tallinna seitsmes keskkool 1992. Töökohad 11. riigikogu alates 2007.-st aastast 10. riigikogu 2003 ja 2005 kuni 2007 justiitsminister 2003 kuni 2005 poliitilise ühenduse Res Publica peasekretär 2001 kuni 2002 riigikontrolli Hector 1999 kuni 2001 riigikontrolöri nõunik koolitus ja teenistusküsimustes 1998 kuni 1990. Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik 1995 kuni 1998. Ülekuulamine läheb edasi, ülekuulatav Vaher, te ei ole mitte ainult täna ülekuulatav, vaid te olete ka Tallinna majaomanike liidu juht, eksima, olen täna siin meie ülekuulamiste kambri kõledal toas külmuda seinte vahel istudes. Palju see maa meie jalge all maksab, kas see maksab õiglast hinda? No ma arvan, et täna Tallinnas ta kindlasti maksa õige õiglast hinda, et seda on, ma arvan, kümned tuhanded Tallinna maja ja korteriomanikud tundnud tõenäolised eelmisena nädalal postkastidesse ju kukkusid. Uued maamaksu arved, need on tõusuteel, ma arvan, Tallinnas keskmiselt kuskil kolmekordselt. Ja see ei ole normaalne olukord, kus üks Tallinna linnavõim lihtsalt pistab käe omanike põliselanike taskusse ja võtab sealt raha, et alles nüüd anda välja näiteks propagandalehtede paljude ise muuseas maksete, kui suur teie arve oli 2000-ga hoone ligi tuleb sarve tõenäoliselt ja see ei ole väga suur kuulates ja vaadates seda, mida ajalehed kirjutavad siin 27000 krooniseid maamaksuarveid pensionäridena. See on üle mõistuse. Aga miks ei ole teie juhitav liit midagi teinud, miks te olete üsna Wakal olnud? Oleme teinud, eelmise aasta lõpul. Kogusime allkirju ja, ja inimeste seisukohti ja maamaksu vastu. Allkirjade kogumine tänases Eestis me teame, see on populaarne tegevus, on midagi sellises kui piima või leivapoest ostmine, õige küsimus. Tulusust seal väga taga ei ole. Ma arvan, et tegelikult see põhiline küsimus seisneb Tallinna linnavolikogus. Nagu te mäletate, 2005. aastal osales valimistel 10 protsenti vähem inimesi kui 2002 kohalikel valimistel Tallinnas ehk siis ainult 44 protsenti. Tähendab, et kui oleks tulnud, kas need ülejäänud 10 ka veel välja viinud selle protsendi üle 50 50, siis ma arvan, et meil ei oleks täna linnavolikogu ei kommentaari meestega ja tõenäoliselt ei oleks sellist maamaksu tõusu ja meil oleks tõenäosus ka teine koalitsioon, nii et väga paljuski on siin kõik muidugi poliitika taga. Tallinna ja omanik ühendus on huvigrupp, on majaomanike huvide eest seisev organisatsioon, kes tahab teadvustada ühiskond neid küsimusi ja ma arvan, et me teeme seda oma võimete piires, meie ei saa võtta vastu otsuseid linnavõimude eest. Kui palju see samane majaomanike liit teeme selle selgeks, kui ma sellest praegu räägime, et oleksime defineeritud, kui palju see samane majamagi liit tegelikult on loodud, pigem sellise Res Publica fantoom toetusorganisatsioonina, et oleks olemas, saaks näidata, et on olemas mingi ühiskondlik aktiivsus mingi tegevusega reaalselt tegevustele taga ei ole midagi sellist, mis kasu tooks või mis tegelikult liidaks maja ja maaomanike Tallinnast mujalgi. Tallinna omanike liit loodi 1908. aastal Jaan Poska poolt. Ja ma arvan, et siis Isamaa ja Res Publica Liitu olemas ei olnud. Majaomanike liidu ülesanded Eesti vabariigi ajal olid sarnased, nad olid, see oli väga suur organisatsioon. Me oleme majaomanikke ühendanud praegu tsirka poolteist aastat ja see loomulikult see tegevus on algusjärgus. Aga Ma arvan, et meie hääl hakkab kõlama üha rohkem. Siiamaani teatavasti on ka olnud ainult ainult miskipärast nii-öelda üürnikke. Aga ma arvan, et pajaomanikud tegelik Eestis Eesti keskklass ja nende huvide eest seismine on ma olen kõigi kogu ühiskonna huvides. Et siin Keskerakond ei olnud teinud vea, sellepärast et nemad, kes nad ise oma jutu järgi on keskklassi eesseisjat. Vastupidi, praegu astuvad keskklassile kandadele. Eks võib ju igaüks öelda ja mõelda välja seda, mille eest nad seisavad täna selle konkreetse otsusega, mis puudutab maamaksu. Kindlasti mõjutatakse palju noori peresid põliselanikke suurt hulka, kes klassis Tallinnas. Neljapäeval kirjutas Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra lehe seda, et maamaksu on vaja sellepärast tõsta, et linna kanaliseerida. Te tahate öelda, et kui koalitsioon oleks teine, kui need 10 protsenti oleks tulnud valima ja Tallinna linnas oleks teine võim oleks suudetud Tallinn kanaliseerida ilma maamaksutõusuta kindlasti. Kust see raha oleks tulnud? Ma arvan, et täna võidakse maamaksu põhjendamiseks välja mõelda jällegi erinevaid põhjuseid. Sama hästi. Ja ma arvan, palju tõesem on, see maksutõus läheb Tallinna propagandas, läheb loodavasse digitelevisiooni, läheb linnapeatundidesse ühes telekanalis, mida eriti küll keegi ei vaata ja läheb meeletutes propagandalehtedesse, mida minu teada antakse nüüd välja erinevates linnaosades juba vähejuha vähemalt üks kord nädalas. Nii et raha kulub lihtsalt kuskile tuulde nii-öelda kirjutatakse korstnasse. Ja ei ta ei ta, ei absoluutselt ta ei see raha ei lähe tuulde, see raha läheb otseselt väga ühemõtteliselt ühe erakonna propagandasse. Ja ma arvan, et siin on ka õiguskantsler öelnud oma seisukoha. Mida need propagandalehed tähendavad, need on tegelikult on ju tegemist varjatud rahastamisega. Kas siin ei ole võimalust teil kui seadusandjal, riigikogu liikmel hakata ülevalt poolt alla tulema ja seadusega kärpida kohaliku omavalitsuse selliseid volitusi ennast lihtsalt lausreklaami kollas pähe määrida ja müüa? Maksust räägime, vabandust siis, ma arvan, et siin on kindlasti üks võimalus seadusandlikul tasemel näha ette just see, mida majaomanike ühendus ka soovib, ehk siis maamaksuvabastus kodu oma kodu eest, ehk siis sellele maale sellele elamumaale, kus on inimese kodusarnane, oleme printsiip on näiteks kehtestatud juba represseeritute suhtes ja Tallinnas kehtib see aastaks 2005. Seda, et teie idee kohaselt maamaksud osakesed ainult ettevõted, Maksu tasuksid ettevõtted, no me räägime ärimaast, tootmismaast ja nii edasi ja me loomulikult räägime ka sellest elamumaast, mis on soetatud ärilisel eesmärgil, ehk mis on siis kas välja üritatud rendi? Paljud küsivad, mille põrgu päralt mul üldse maa maksan, kas teie jaoks on olemas mingi loogiline seletus, miks inimene peab enda maa eest maksma, ta on selle välja ostnud, tema vanemate verega on sealmaal võidetud talle ja nüüd peate selle eest veel lõivumaks. Ei, mina ei taha kindlasti hakata selgitama, miks on olemas maamaks, ma pigem tahan selgitada seda, miks võiks olla eesti koduomanikel maa maksuvabastus, aga maamaksud täielikult aatomite ka ei poolda. Noh, see otsus on jällegi täna antud kohalike omavalitsuste teha, jäägu kohalikud omavalitsused leiavad, et selline maksustamine on põhjendatud maamaks, milline on põhjendatud ja saavad selle peale ka valijate mandaadi, siis siis see on väga selge valik, ma rõhutan, aga ühte asja, maamaksu osakaal kohalikest eelarvetest on väga väike, see sõltuse on cirka kuskil kolm kuni neli protsenti iga-aastaselt iga-aastasest eelarvest. Nii et noh, siin rääkida mingisugusest suurest maksutulubaasi muutusest on, on naiivsus. Kuulge, kui palju on üldse Tallinna linnas korruptsiooni, te olete justiitsministrina, kui te olite väga teravalt selle teema kallal kohalikes omavalitsustesse üle, Eesti on korruptsiooniga tegeletud väga vähe. Aga tõesti justiitsministriks 2003. aastal sain, siis ma pean tunnistama, et see oli veelgi halvem üllatus, kui ma nägin, et tegelikult ressurssi, mis tähendab politsei ressurssi, süüdistuse, ressurssi ei ole pandud kohalike omavalitsuste peale ja me nägime seda ju oleme näinud läbi aastate, mis toimub näiteks Tallinna Tallinna ümbritsevates valdades, olgu nad Viimsi, Rae Keila vald või ka Tallinna linnas, rääkimata Ida-Virumaast. Olge nüüd, öelge, miks see nii on, et Eestis korruptsioon lokkab, mis seal eesti inimesel viga on? Ma arvan, et see korruptsioon. Meie küsimus on probleemiks kõikides maailma riikides, küsimus on lihtsalt selles, kui suurel tasemel see on esindatud. Eesti korruptsioon on Ida-Euroopaga võrreldes, mitte kõrval nii-öelda halval tasemel. Aga kui me räägime meie võrdlusest näiteks Soomega, mis mida peetakse maailma ausamaks riigiks, siis Eestis on väga palju teha. Ja, ja ma arvan, et mida rohkem me räägime, läbipaistvuse suudame selles osas ka teha samme ja mida rohkem riik pöörab tähelepanu, korruptsiooni tõkestamisse, konkreetset tähelepanu ja raha. Ehk siis ressursi all ma mõtlen ajusid, mõtlen tehnilisi vahendeid, mõtlen uurimisressurssi, muud, seda ausamaks, meie ühiskond muutub, need korruptsioonikvoodid ka tänasel päeval oleksid adekvaatsed. Me rääkisime aga eesmärkides korruptsioonivastases võitluses ja tegevus, mida riik teeb maksumaksja raha eest, peab olema eesmärgistatud, väga ühemõtteliselt öeldud, mida me tahame saavutada. Loomulikult on võimalik teatud poliitikute eeskujul rääkida enne iga valimisi umbes kahe kuu kahe kuu jooksul seda, et korruptsioon on väga halb asi ja selle vastu saab võidelda ainult et pärast valimisi ei tehta selleks mitte midagi. Ja see on see, mida me 2003. aastal avastasin, see oli äärmiselt negatiivne avastus. Ja üritasime siis kahe aasta jooksul Juhan Partsi valitsuses teha kõik, et vähemalt oleks miinimum, olemegi võimekus astumaks vastuga suurele korruptsioonile. Ma kasutaksin siin võib-olla mõistet, mida professor Jüri kasutas Postimehes mõned nädalad tagasi ja nimetame seda riigi pant vangistamiseks ehk korruptiivseteks võrgustik, eks, mis on tegelikult ühes väikeses ühiskonnas võib-olla isegi kõige suuremaks ohuks? See tähendab seda, et süsteem tootiliselt kasutatakse riigi institutsioone nende nende varjus tegutsetakse isiklikul isiklikus huvides. Mida ta siin mõttes kõige ühesemalt meie viimase viimase aja kõige suuremat nii-öelda skandaali maadevahetustehingut. Kui ausa näoga te riigikogus ringi liikudes näete seal liikuvat Villu Reiljanit, on tal ause uhke nägu peas või on? Mul on väga raske seda kommenteerida, ma ma väga palju ei järgi, ei jälgi nii-öelda riigikogu liikmete nägusid, aga ma arvan, et eks selles menetluses selgitab nii-öelda asjaolu, kas tõendeid on vettpidavad või mitte. Kohus, aga süda ütleb teile, et trellid hakkavad paistma. Ma arvan, et küsimusi selle konkreetse maadevahetusskandaali osas on oluliselt enamiku vastuseid. Et küsimus on kajastanud minu arust väga adekvaatselt Eesti ajakirjandus toonud välja kahju, mis on riigile tõenäoliselt nende maadevahetuse tehingutega tehtud see ulatuma raban kuskil miljardi kroonini. Ja ikkagi olukord, kus mingeid tehinguid sait sai teha väga piiratud hulk valitud inimesi ja enamus teisi neid tehinguid teha ei saanud ehk siis vahetada looduskaitselisi maid väärtuslikke oleme vastu, see on absoluutselt ebanurgas maal ühes Euroopa õigusriigis. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, Res Publica klassik Ken-Marti Vaher kõneleb oma süütu lapsesuuga sageli rahva õiglustundest, unustades, et Eesti riigis on peale mõjutatava ajakirjanduse ning rahva õiglustunnet asendavate stereotüüpide ka äraostmatud kohtuvõim. Allikas. Tallinna volikogu liikme Elmar Sepa 30. oktoobril 2003 Tallinna linnavolikogus peetud. Ülekuulamine läheb edasi Ken-Marti Vaher, kui te ütlesite, et ei jälgi Villu Reiljani näoilmed ja ma saan aru ka, et ei, ei taha ju ei taha, ei taha, võib olla seda traagikat näha, aga ma küsin teistmoodi, kui palju on protsentuaalselt riigikogus? Karl Vaino lapselaps? Ma saan aru, et te mõtlete siin kommunistliku taustaga Jah, te võite nimetada ka No ma arvan, et selle teadasaamiseks piisab vaadata riigikogu veebilehekülge, lugeda inimeste elulugusid ja siis ma pean tunnistama, et ma ei ole seda statistikat teinud. Seda mina usun ka mõnel mõnes mõttes nagu sellise asja osas nagu Purgatooriumise siis puhastustulle, et võib inimene, kes on teinud täiesti siiralt ja tõsiselt parteitööd on lahinal valanud pisaraid Brežnevi matuste ajal ühel hetkel mõista, ta on elanud oma elu vääriti, eks ju, ja ja võta ette nii-öelda õige tee ja, ja mõistnud asja, seetõttu ma arvan, et mitte ainult kõik need, kellel on olnud kunagi punane parteipilet taskus riigikogu liikmetest ei ole päris need, kellele me peaksime näpuga näitama. Praegu. Ma arvan, et kõige väärikamalt on käitunud läbi läbi viimase 20 aasta Vaino väljas, kes ütles ühemõtteliselt, et tema töö on tehtud, tema avalikke ameteid enam võtta ei saa ja ei tee seda, kuna see on talle vastu võtta nähtamatu vabas Eestis. Ja ma arvan, et selliseid oleks võinud käituda kõik parteikooli või punase taustaga isikud. Räägime natukene riigikogu liikmetest, mõned eredad, sellised on inimesed, kellega teil ka ilmselt on mõnevõrra keeruline koos suhelda, millegipärast eeldan, võib-olla ma eksin täiesti. Kristiina Ojuland oli ju tegelikult see isik, kelle pärast noh, ütleme nii, jäitegi teie lõpuks oma ametist ilma. See oli tegelikult see põhjus, miks Ken-Marti Vaher ministrina enam valitsuse või valitsusliidu osapooltel ei sobinud. Ja neid spekulatsioon on olnud väga mitmeid, et ma, ma ei oska siin vastuvaiadega kaasa noogutada. No Juhan Parts siin samas toolis, ma arvan aasta tagasi või, või veelgi rohkem oli põhimõtteliselt selle asjaga nagu nõus, et, et see oli nii-öelda kättemaks Kristiina Ojulandi kohalt saamise eest peab tunnistama, et mõnedest Poliitikud võivad põdeda tõesti kättemaksusündroomi Kristiina Ojuland üllitas sellel nädalal ühe artikli, mille kohta ma pean teie arvamust küsima, seda enam, et ma tean, et lugesite seda ja, ja selle pealkiri riigikogu jõhkra rünnaku all. Mis asi see oli? Väga hea küsimus, ma tahaks ise samamoodi küsida, mis asi see oli? Aga võib-olla ta laiendaksid oma mõtet natukene. Ma usun, et laupäeva keskpäevaks praegu noh, inimesed on jätnud muidugi selle eluetapi juba selja taha, nad on seal ära lugenud ja loodetavasti ka ära unustanud, aga võib-olla väike nagu selline tõlgendus oleks nendele siiski hingetoeks kuulda. No ma arvan, et kui tänasel hetkel üks parlamendijuhtidest ei saa aru sellest, et teadus iseenesest on äärmiselt suur parlamendireformi järgi selle järgi, et tõesti mõtestada ümber nii-öelda parlamendi rolli üldse ühiskonnas ja ka valitsuse ka suhtlemises, mõtestada ümber seda olukorda, kus me oleme Euroopa Liidu liikmesriigi liikmesriigina, 80 protsenti seadusandlusest tuleb Euroopast riigikogu töökoormusega langenud. Riigikogu peaks oluliselt enam avama ennast meediale avalikkusele. Siis raske mõista sellist väljaütlemist, mis pigem üritab nagu kookonisse ennast panna ja paigutada ja süüdistada seda, et kõik ründavad mõtlemata selle peale, et muudatusi on vaja. Aga mulle tundub, et ega see, ega see seisukohtade noh, ütleme, sarnasus ei jookse sugugi mitte parteisid selles mõttes ju vastus tegelikult üles ka mõned jälle mõned nädalad tagasi täpselt sellel samal teemal teie enda partei kenasse kaaslane Vahtra, kes suutis ka nagu öelda, nagu päris sisulised asjad umbes umbes võtmas, et et rahva nimel meile ultimaatumite esitamine ja nii edasi ja nii edasi, noh ta suutis, nagu ütleme, oli samas ämbris koos Ojulandiga. Ma arvan, et Lauri Vahtre sõnum oli tegelikult sonaalselt tegelikult tegelikult hoopis teine. Lauri Vahtre ütles oma kõnes ühemõtteliselt välja, et riigikogu vajab reformi. Väga mitmeid asju tuleb ümbermõõt 100, eks ju. Ja ta viitas ka selle peale, et vastupidi, et avalikkusega tuleb oluliselt enam suhelda ja see suhtlemine peab olema vastastikune ja mõistlik, nii et ma selles mõttes seda paralleeli küll kindlasti ei näe. Lubage jääda siin vaiksele eriarvamusele, eks eriarvamused kaunistavadki meie maailma, seda enam, et et riigikogu ise on ju ka kirev, eks nagu sipelgapesa. Mulle meeldivad kõige rohkem seal töötavad inimesed, kes suudavad täiesti tõsise näoga teatada sellest, mismoodi Eesti peaks importima Soomest. Politseinik, kes ei tee, eks ju. Jah, riigikogu on kirev, täpselt sama kirev, kui on Eesti ühiskond, et eks ta on, see on demokraatia ju põhiline põhiline alus toimimine, et toimimispõhimõte et rahvaesindajad on valitud parlamenti ja neid on väga erinevaid, on vanu, noori harituid vähem haritud. Ma arvan, et panna pahaks väljaütlemisi ja seisukohti inimeste puhul võib-olla ei ole õige, me saame anda nende seisukohtade osas hinnanguid, aga aga ma tahaksin öelda veel seda, et ma arvan, et see kevad tõesti riigikogul tuleb ja seisab ees väga tõsine omavaheline debatis, et kindlasti ka palgakorralduse üle, mis on avalikkusele avalikkuse jaoks üle mõistuse. Ma olen paljude poliitikute jaoks ka nii, et ma arvan, et siin siin ja igal juhul muudatusi minu hinnangul tänane olukord, kus ka üha enam tegelikult koondub võimu täite saatvasse poolde ehk siis valitsuse kätte ja parlament tõesti on pigem selline noh, ütleme kaasa noogutada, see on täiesti ebanormaalne, see tegelikult ei ole parlamentaarne riik, vaid tegemist on, mõtlen pigem administata. Aktiivse riigile võetud ma tegelikult arvanud Jaanus Rahumägi seal on mingis mõttes õigus, Eesti vajaks tõesti teadla ametnike osas nii-öelda sellist eksport. Ta vajaks, ta vajaks mingit sellist verd, kes, kes, kes värskendakse suudaks kohaliku organisme nagu aktiivselt töös hoida, et ei tekiks sedasama lihtsalt nagu ta ise tagasi nimetasite, kaasa tiksuja trolli. Milles on Ken-Marti Vaher, teie professionaalne poliitik, kas selleks ette valmistunud oma karjääri sellisena ehitanud, millest jääb Eestis puudus, et me, et me kuuleme sarnaseid sarnaseid seisukohti nagu, nagu nagu huule mõelda, aga, aga ma saan aru, et ma jään natukene jumalaks, noh nagu Rahumägi, nagu Vahtre, nagu nagu nagu Ojuland. Oi, ma kindlasti neid inimesi ühte patta läks ja ma arvan, et teie poolt on see meeldiv provokatsioon, mida ikka ülekuulamiste käigus tuleb läbi viia, nagu te teate. Aga ma arvan, et Eestis on arenevas riigis on paljudest asjadest puudus. Ma arvan, et üks olulisemaid rõhuasetusi, mida me peaksime riigina üha enam ja enam vanema on loomulikult haridusharidusse. Mis mõttes? Alati ma arvan, et see niuke, selline pisikene rahvas peab hindama igat last, keda ta suudab üles kasvatada igat inimest leidma sellele inimesele kõige parem roll ühiskonnas, aga seda saab teha ainult läbi väljaõppe läbi hariduse. Ja Isamaa ja Res Publica liit on omale hariduse temaatika võtnud üheks kõige tähtsamaks prioriteediks. Ja me peame sellest kindlasti kinni. Tahame seista selle eest, et õpetajate palk oleks nelja, viie viie aasta jooksul selgelt tõusel. Oleme vastu võtnud õpetajate lähte katuse eelmise aasta lõpul noortele pedagoogidele, et nad tuleksid ikkagi õpetaja töö juurde. Läheks võib-olla erasektorisse tööle ja veel väga mitmeid küsimusi ka teaduse innovatsiooni. Väga vastutulelik ja selles mõttes meil on muidugi, omalt poolt oleme näinud uksed lahti, saanud, sisse marssida ja, ja, ja lipuga vehkida. Tehke nüüd v1 tegu. Öelge ometi inimestele, kes kuulavad meid praegu ja, ja kes lehtedest loevad iga päev iga nädal viimased kuud juba sellest, mismoodi Eesti majanduses on aeg, kus vaadatakse asja ümber, kus, kus raha ei pritsi uksest ja aknast sisse endise hooga. Öelge midagi, miks on erinevatel valitsustel erinevalt tasandi valitsustel vaja huugama panna umbes veerand miljardit krooni selleks, et oleks koht, kuhu ma ei tea, kas siis põhimõtteliselt lilli viia või mida oleks uhke vaadata eemalt või või mida noogutada saaks nii-öelda heaks või halvaks kiita, mille pagana pärast on vaja pronksist Kalevipoega ja klaasist risti, mis umbes 250 miljonit kokku meie taskutest võiks võtta? Ma ei tea, mikspärast on pronksist Kalevipoega vaja, ma arvan, et seda kindlasti ei ole vaja. Vabadussõja võidusamba suhtes, aga ma jään sügaval eriarvamusel, ma arvan, et see võidusammas tuleb püstitada, ma loodan, et see saab tehtud 28.-ks novembriks. Selle võidusamba suhtes on viidud läbi seitse konkurssi läbi aegade. Konkursi eel ja järel on räägitud sellest, kuidas ei sobi, üks ei sobi, teine. Ja kui teie esitate küsimuse ressursi suhtes, siis ma arvan, et iga väärikas rahvas, eriti rahvas, kes on vabadussõjale võlgu, kas viigi, mingigi tähelepanu, tähelepanu, tähelepanu, see inimene, see rahvas peaks ka oma konkreetse sammu ära tegema, kui on üldiselt 70 protsenti inimesi, ütleb ju, et sa võidusammas tuleks püstitada. Ma esitan hoopis teisi küsimusi Teile vastu, kui te ütlete, et see konkreetne kümnete miljonite ulatuses tehtav finantseering on ebaõige. Aga miks keegi ei räägi sellest otsusest, mis tehti 26. aasta lõpul? Ehk siis Eesti raudtee taasriigistamise, mis võttis maksumaksja rahakotist ära kaks ja pool miljardit kaks ja pool miljardit, me ei räägi sinna mingitest 10-st räägime 50-st miljonist kroonist, kaks ja pool miljardit krooni sellega otseselt tagasi, Eesti raudtee näiteks täna sisulist on alla miljardi krooni. No võib-olla natuke peanud ka natuke alla ja seda tehti nendel hetkedel, kui oli teada, et Eesti majanduse õitseng, nii-öelda majanduskasv ja, ja nii-öelda näiline õitseng ühel hetkel lõpeb ja tekib tõesti ütleme siis võib-olla mitte majanduslangused, majanduse jahtumine ja see mõjutab kõiki valdkondi. Kas ma sain õigesti aru, te ütlesite, et Eesti majanduslik õitseng ongi nüüd läbi? Ma ei tahaks nii-öelda, ma nimetasin pigem seda tõesti jahtumiseks, mida me näeme erinevates valdkondades. Me näeme seda ka meie majanduskasvunumbritest ja, ja loomulikult see on meie ees seisab üks väga tõsine väljakutse. Ma loodan, et poliitikud ka ühel hetkel saavad aru, et majanduskasv, mis jääb nii-öelda nelja protsendi juures aastas, on tegelikult ka ikkagi majanduskasv ei ole tegelikult katastroof. Ken-Marti Vaher, miks ta ei ole valitsuses, mis sai neile saatuslikuks? Miks Isamaaliidu nii-öelda tiib ei ole teid tegelikult usaldanud liiga printsipiaalne mees? Ma arvan, et meil on väga palju häid ministreid ja ministrikandidaate ja oluline on toimida meeskonnana. Igalühel on oma roll ja konkreetselt. D viies ratas vankri all ennast ei tunne? Ei, kindlasti ei tunne selle üle, ainult hea meel on küsida, milline on see ministriportfell, milline saab, saab teie teie kätt ehtima peale seda, kui reformierakond maad ja poole aasta või aasta pärast valitsusest on minema kupatatud. Ma loodan, et see valitsus püsib kuni aastani 2011. Siis ta ei saa ju tööd ministrina, ärge nüüd sellist asja lokkavat. Mul on töö, ma olen riigikogu õiguskomisjoni esimees ja täidan veel erinevaid avalikke ühiskondlikke funktsioone, nii et töö vähesuse all ma ei kurda. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Seitsmeteistkümnendal detsembril 2003. aastal koostas Ken-Marti Vaher järgmise kirja. Ja tallinlane hoiad käes minu esimest nõuandekirja, milles tahan selgitada sulle oma töö tulemusi. 10 kuud tagasi andsin erakonna Res Publica kandidaadina valimislubadusi. Nüüd on käes aeg anda aru, mida justiitsministrina olen sinu heaks ära suutnud teha. Mind valiti riigikokku põhja Tallinna Haabersti ja Kristiine linnaosades 1379 häälega. Aprillis usaldas peaminister Juhan Parts mulle justiitsministri portfelli. Kirja lõpetab Vaher sõnadega. Tagasisidet ootama jäädes ning rahulikku jõuluaega soovides. Lugupidamisega Ken-Marti Vaher justiitsminister. Nii ülekuulamine läheb edasi. Äraostmatud Ken-Marti Vaher ikka veel või ikka see seltskond, kes tollal koos oli, käib ikka veel koos. Millal viimati pubis kannu tegite? Pubis kannu tegin, ei meenugi, peab tunnistama, aga pubism ma aeg-ajalt käin ja ei ütle ära ka mõnest õllest. Aga need kohtumised Lasnamäe keldriklubides pubides vastab ikka tõele, et algus äraostmatud, kohtusid seal, nii see lugu kõik algas? Ei, see küll ei vasta tõele. See on ajakirjanduse müüt, mida kogu aeg serveeritakse, et kuskil Lasnamäe keldri pubidesse algus mindi, et varjuda ja siis tulla välja tõelise seltskonna. Teate. Ta on nii palju esinenud, et väga raske oleks neid kõiki kommenteerima hakata. Muide, ajakiri ära ostmata ei ole kindlasti müüt, sellepärast ma nägin teie enda kodulehekülje peal seda, kas ma saaks selle peale nii-öelda tellimuse sisse anda saksa või võimusele, tellida endale. Tegemist oli valimiseelse materjaliga infomaterjalidega valijatele. Aga Balsi juures hommikul pannkooke söömas käite, see vastab ikka tõele, ei käi pannkooke söömas, midagi muud, ilmselt siis ma saan aru, hommikuti on tööaeg, aga need kohtumised Balsi juures on toimunud, et seltskond ära ostnud toit tuleb kokku, Paltsandaa, arutada asju ühel hetkel rohkem, selliseid vähem tülisid langeb keegi välja ja nii edasi. Vot praegu ma ei oska öelda, millele ta täpselt viitate. Üks on aga kuulge, arutelud on alati ja minu arust tervitatavad ja ilma arutelud, et ta on väga raske mingeid otsuseid vastu võtta, nii et eks me oleme oma nii erakonna loomise ajal erakonna tekke ajal kui ka nüüd selle noh, viimaste viimaste aastate jooksul arutanud väga paljusid teemasid erinevate inimestega ja ja ma arvan, et see ka nii-öelda erakonna ja ka erakonnast väljastpoolt inimolevate inimeste kaasamine on, on igale poliitikule vastaks kõige suurem küsimus, et noh, alati sa pead alati tegelikult saab endale enda käest küsima seda, et kui sina saad millestki aru, oled mingis otsuses kindlad, kindel siis, kas need inimesed, keda need, keda see otseselt puudutab või kes otsust on otseselt huvitatud, ise saavad kaaslastega aga Tõnis Palts millist positsiooni või kohta tema praegu omab IRL-i süsteemis või süsteemiga suhtes Tõnis Palts, Isamaa ja Res Publica Liidu juhatuse liige ja on ta aktiivne tegutseja, me ei näe millegipärast tema puuduse sõnavõtte endise Tallinna meeri on näiteks Tallinna maamaksuküsimuses Kalevipoja või samba küsimuses ja muudes tegutsema. Ma arvan, seda peab tõesti küsima Tõnis Paltsi käest, aga, aga noh, minu mure on. Ma tahan teada, kas endine linnapea on nii-öelda maha surutud koalitsioonis pandud ära kuskile oma aega ootama. Kindlasti ükski normaalne euroopalik erakond ei tee tee nii, et ta paneb kedagi mingit aja kaotama. Vastupidi Tõnis Palts käib aktiivselt meie juhatuse eestseisuse koosolekutel ja osaleb debattides. Millise positsiooni teie kaotasite, kui loodise moodustes IRL? Kas te saate üldse vaadata praegu tagasi need ajaloo peale, et olete ma tea positsiooni võrra mingi koha võrra mingi staatuse võrra mingite pagunite võrra partei süsteemis langenud või tõusnud? Ei, ma arvan, et me võiksime väga palju erakonnana, et tekkis Eestis tugev konservatiivne erakond, ühtne erakond ja. Ma arvan, et siin saab ainult tuua välja plusse. Me rääkisime sellest ideest juba alates 2005. aasta lõpust ja lõpuks sai see teoks. Ma tuletan meelde, et viimase kui ma ei eksi, siis kaheksa seitsme-kaheksa aasta jooksul ei ole olnud ühtegi erakondade ühinemist. Pigem oleme näinud just vastupidist vastupidist tendentsi. Nii et te olete algusest saati kohe selle ühinemise poolt, aga Reformierakonna liitumist teie ei ole pooldanud üks vedajatest? Olin nii, mina olid väga palju teisi inimesi selleks, et Isamaa ja Res Publica Liit tekiks ja ja jumal tänatud, see sai, see sai teoks. Laarlased ja mitte Laarlased olemas ei ole olemas, kõik on üksmeeskond, üks meeskond, no loodame seda. Peame seda uskuma, teie sõna selle peale minu sõna selle peale vahetame korraks teemad, räägime politseiriigist aastal 2003, kui oleks olnud väljas. Ma vaatasin, et kiirus, mõõtmiskaamerad näiteks, või GPS-GSM seadmed, mis jälgivad liiklejaid liikluses. Oleks teiega juhtunud see intsident, mis juhtus, et ületate kiirust ja päris korralikud 134 kilomeetrit tunnis oli kiirus, sellest ei oleks sõltunud midagi. Kas oleks olnud siis automaatne liikluskontroll või mitte? See oleks teie otsust mõjutanud, et keegi kuskil teid jälgib ja teil on väga suur šanss vahele jääda. Ma olen sellest intsidendist rääkinud, meediasse toimus viis aastat tagasi ja olen oma hinnangu andnud. Meediale oma hinnangu andnud avalikkus on andnud, nii et ma arvan, et selles osas mul on väga raske midagi lisada, kui palju liiklejaid mõjutaks see, et nad teavad, et neid pidevalt jälgitakse, seda kindlasti. Olete kursis selle välja pakutud ideega, et autodele tuleks lisada juurde GPS GSM seadme, mis pidevalt jälgiksid liiklejate, seda, kas ta käitub siis reeglitepäraselt või mitte ja noh, teine on see nüüd möödunud mööduva nädala siis otsus, et need automaatsed kiirusemõõtmiskaamerad ja nendest tulenev võimalus karistada mitte liiklejat, vaid ka autoomaniku ei pruugi põhiseaduse kohane olla. Sellist süsteemi kasutavad väga paljud Euroopa riigid. Ehk siis automaatselt liikluskontrolli. Pariigid üldiselt jagunevad kahte lehte, ühed väidavad, et väga mõistlik süsteem, mille alusel on konkreetseks siis karistamise subjektiks auto omanik, teised ütlevad, et see ei saa niimoodi olla. Noh, ma arvan, see debatt on meil Parlamendis alles ees, debatt on ees, aga teie seisukoht oleks sellest kasu, et liiklus tekiks juurde sellist noh, kasestotaalsemat jälgimist, aga, aga selgelt ikkagi jälgimist, mis jah, ma hindan Euroopa riikide kogemust, automaatse liikluskontrolli rakendamise ja ma arvan, et Eesti võiks samuti seda teha. Aga mis sul seal takistus, miks kõik seda nii üheselt ei, ei võta? Ma arvan, et takistust ei ole Eesti praegu kindlasti tuleb vaielda selgeks põhiseaduspärasus ja seda. Me teeme kõikide eelnõude suhtes, mille osas on vähimgi kahtlus, et võib-olla mingi põhiõiguste riive Ja riive oleks siis lihtsalt see, et omanik ei ole ju süüdi, kui ta laenab inimesele auto välja, inimene käituda vahest, et see on üks nendest aspektidest kindlasti seal eelnõus on veel mõned, mida tuleb kaaluda, aga mida saab muuta, saab, mida saab siin teisiti teha, see on põnev küsimus, inimesed liiklevad autodega, pea, enamus meist teeb seda ja aga ma arvan, et me tuleme selle juurde tagasi, kas siis, kui me oleme ära kuula oodanud veel ka erinevate asjatundjate seisukohad, oleme saatnud õiguskomisjoni poolt näiteks selle eelnõu arvamiseks, õiguskantslerile, riigikohtule, advokatuurile, mitmetele muudele, nimelt kandadele ja peab tunnistama, ka avalikkuse huvi on olnud tugev, inimesed on saatnud kodanikena meil arvamusi ja seisukohti, aga teate see jutt, mis te praegu räägite, et me ootame ära, uurime kaanon veel see jätabki mulje sellest, et poliitikud ise ei taha siin konkreetselt tegutse sellepärast et inimesed on ju üsna teravalt aru saanud, milline olukord liikluses on ja et see ei ole kõige roosilisem hukkunute arv. Praegu on meil kõigil praktiliselt igapäevaselt teada uudiseid ja sellest räägivad, inimesed ootavad kiiremat konkreetsemat jõulisemat, karmi käe poliitikat. Kindlasti inimesed ootavad paljudes valdkondades kiireid samme. Me peame tagama aga igal juhul selle, et näiteks ei juhtuks olukorda, kus president ei kuuluta seadust välja, kuna ta on põhiseadus põhiseadusvastane presidendi meelest. Või siis teeb seda hiljem õigus kantsler, pöördudes kõigepealt riigikogu poole, siis riigikohtu poole põhiseadusevastasuse kõrvaldamiseks. Nii et paratamatult debatt seisab siin ees ja toon näiteks Austria, Austrias on samasugune süsteem, kus sisuliselt ei hakata välja välja siis selgitama seda inimest, kes oli konkreetse autojuht, vaid vastutus seatakse auto omanikule. Ärge jätke ometigi muljet, et vali Gordon teist kuidagi lahkunud või, või see on luhtunud, see idee, vali kord ei ole kunagi luhtunud ega kadunud. Me räägime ikkagi sellest, mis minu jaoks on tänases Eestis üks tõsiseid probleeme. See puudutab professionaalse organiseeritud kuritegevuse võitlemist, ehk siis just nimelt seda poolt kuritegevusest ja turvalisust ja korrast, mida inimene tahab, laval nii palju ei näe. On ju selge, et kõik inimesed oskavad oma sõnast sekka öelda selles osas, kas patrulle on natuke rohkem tänaval või mitte politseinikud nähtav või mis toimub liikluses või mis toimub näiteks lihtsalt võib-olla rüüstamistega, tänavatel või röömistega, aga just nimelt see nii-öelda professionaalne valgekrae kuritegevus on paljuski see, mis kipub, see on nagu kahe silma vahele ja seda ka poliitikutel. Siin on juba näiteks mainitud korruptsiooniteema ehk see siin kindlasti main näiteks narkokaubitsemise kõige kõrgemal tasemel. Siin on kindlasti näiteks rahapesu ja veel mitmed sellised pigem valge kraelised kurjategija, kuride valgekrae kuritegevus kasvõi narkoparun, kes ikkagi juhib suurt narkooperatsiooni, mis läbib mitmeid riike nii Skandinaavias, Venemaal kui ka Euroopas selle inimese näol me tegelikult kindlasti näeme pigem valge kraadist projektijuhti kellel on kuritegelikud kavatsused ja kes seadust eirates oma tööd teeb, kui mingit sellist, nii-öelda madalaloogilist jõmmi. Ken-Marti Vaher, jätame praegu siin ülekuulamise lõpus poliitika ja teemamajonees maid, liidab kõrvale lumist palliv lumesõda lumepalli, mis iganes vaatamas käisite jalgpallihuvilisele, ma eeldan, et käisite, ei käinud, mis juhtus, lumi, takistust said järgnenud nii-öelda ometi. Nii et ma tean, Tallinna teed ja tänavad vaid hoolitsemata ei pääsenud ligi, lihtsalt see on, see oli küll, käin kindlasti niimoodi ja ma arvan, et Tallinna linnale eelkõige Tallinna linnale vaid nendele, kes peavad siis tagama lepingu alusel Tallinna linna. Lume paks olemise on see talv olnud väga õnnistab ehk siis helge, nad ei ole sisuliselt pidanud tööd tegema, noh, eile oli nende esimene kondiproov. Aga jalgpalli eelistan peamiselt ise mängida, teha seda meeskonnas ja ma olen seda teinud juba tsirka 10 aastat ka Eesti ühes liigas, madalam madalseisudes liigas ja loodetavasti annab võimaluse ka tulevikus seda, mitu hätercy teie arvel on? Üks. Urmas, sul on pilk kauguses, küllap sa oled mõtlik. Olen tõesti, mul tuli järsku meelde üks lugu, kus kirjeldati seda, et kui konjak pannakse laagerduma, siis sealt kaduv osa lahkuv osa haihtub, osad on nii-öelda inglite osa. Romantiline seletus. Okei, aga siis kuidas nimetatakse seda osa, mida poliitikud ei taha rääkida, mida nad ei räägigi? Vot seda mõtlengi Üle kuulama.