Kuulamine. Tere ülekuulamine alustab, ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee vaatamata sellele, et Eesti vabariigi sünnipäeva auks kaetud lauad on koristatud, pidu, küünlad kustutatud ja lipp kokku rullitud ning tagasi kuurinurka asetatud. Räägime täna elust Eesti vabariigis. Ülekuulamiste kambris on tunnistajana eesti kultuurilehe sirp peatoimetaja Kaarel Tarand. Seal on, ülekuulamine alustab ja täna on ülekuulatava toolist tunnistajana Kaarel Tarand, nii nagu me möödunud nädalal rääkisime siin Eesti Vabariigist Heinz valguga on tänase ülekuulamise sisu sarnane. Tere päevast, kardavad. No ma küsin teie käest esmalt täpselt selle sama küsimuse, mida pärisin ka nädal aega tagasi Heinz valgult. Kui oluline on teie jaoks Eesti vabariigi aastapäev? Mida see selline üks päev teiste teiste paljude hulgas teie jaoks tegelikult konkreetselt tähendab. No eks ta ju selleks nagu iga sünnipäev välja on mõeldud, et, et tal on kaalukas sümbolväärtus põhimõtteliselt päev kui selline erineb ju pakutava menüü poolest selles mõttes, et mis avalikus elus ühiskonnas toimub sel päeval, et see on teistsugune päev, kuna toimuvad niisugused asjad, mida tavalistel päevadel ei toimu, olgu see siis kaitseväe paraad või, või, või muud suuremat pidu, üritused, presidendi kõne, mida, mida ta muudelt päevadel ei pea ja nii edasi. Nii et see on üks asi, see on ilus selle poolest, et see on üks väheseid päevi, kus ikkagi vähemasti linnad on enam-vähem ehitud sinimustvalgelt ja see tuletab kõike seda, mis meil head käes on tuletatud, tuletame siis nähtavalt meelde. Ja ma loodan, et nii mõnelegi annab see sellise meeldetuletuse, et ma püüan vähemasti üks päev aastas natukene parem olla, kui ma muidu olen ja mitte mõelda kurje mõtteid, haududa oma riigi dema parasjagu valitud võimulolijate ja, ja mitte sõimata, mitte olla madal ja aitamine. No kui te ise nimetasite just seda lipuehteis linnu, siis eelmisel nädalal me lõpetasime Heinz valgu ka selle koha pealt, kus tema natukene niimoodi kurtis, et justkui ei ole sellist paatoslike, ma saan muidugi onu Heinz on ka sihuke loosungite mees ja talle nagu meeldiks midagi midagi suuremat teie heita nagu kõige sellega rahule, mismoodi Waba riik oma oma aastapäeva tähistas, mismoodi tema kodanikud riigi sünnipäevaks riigi ehtinud olid? No teatud piirideni on see ju iga inimese vaba valik, kas tähistada või mitte tähistada, kas lüüa paks rahapatakas lauale ja teha pidulaud või mitte kas korraldada mingi seltskondlik üritus või mitte, on selgelt seadustega pandud kohustused, no näiteks majaomanikele ja majaomanik peab sel päeval lipu välja panema ja kes ei pane, see on eksinud seaduse vastu. Noh, ega kedagi vastutusele selle eest ei võeta, aga, aga see on distsipliini küsimus. Mina ei arva, et kedagi peaks karistama, aga peaks, peaks nagu inimesi aitama ja mõelda sellele, et, et kõik seadused on võrdsed ja iga seaduse rikkumine on just nimelt rikkumine kuritegu noh, niisuguses tavakeele tähenduses. Ja kui sa oled kergekäeliselt sooritud ühte sorti kuriteo, et siis sa võib-olla sooritud ergemini teise, mida sa pärast palju kibedamini kahetsed, kui seda ühte lippu üles panema, vaata jätmist põhimõtteliselt seaduskuulekus on igal juhul väärtusi, kui seda, seda, seda aidatakse meeles pidada ja tuletada ka noh, näiteks sellise lipu heiskamise kohustusega siis minu meelest on väga hästi. Ega meil ei ole ju kaugeltki kõigil niisama lihtne kõiki seadusi iga päev täpselt täita kiusatusi on palju kiusatusi, mis hakkavad pisiasjadest ja mitte ainult seaduste, vaid ka noh, ütleme igasuguste alamate õigusaktide suhtes, nagu on heakorra eeskirjad. Ma saan aru, teie naaber keegi ikkagi lippu välja ei panda, sääste, Ei, mina olen sellega, mis Tartus toimub, kuna ma elan põhiliselt Tartus, olen rahul, sest üldiselt no eriti väiksemate majade niisuguste eramajade rajoonides linnake linnalikus tüübis, et seal ei ole mingeid probleeme, üldiselt on väga üksikud, kes ei pane ja seal toimub noh, selline kirjutamata naabrivalve nagu ka, et, et sa näed juba teistel on, et. Lumepall pakkamistakse. Sa tunned oma naabreid ju ja pärast mine tea, teeb märkuse või hakkab tava rääkima, et selles mõttes selline kogukonna distsipliin väiksemates linnaosades toimib ja noh, niisugustes suurtes korrusmajas rajoonides tõenäoliselt mitte, aga seal on ka tõenäoliselt asi paremini korraldatud ja seal on ühistu, seal on keegi, kes on konkreetselt vastutav isik või mingisugune majahoidja või kes seda teeb, nii et nii et Tartus. Ma ei ütleks, et see oleks, oleks probleem, et seal on asi asi toimuma, ei oska midagi arvata, noh näiteks Narva või Kohtla-Järve kodus, ma pole neil päevadel sinna sattunud. Tulema natukene nendest sellistest igapäevastest väikestest asjadest, nende pidude juures suurte asjade juurde räägime natukene sellestsamast meie armsast Eesti vabariigis, kuidas teile tundub, kasvõi milline teile tundub see Eesti vabariik, millest räägitakse kui, kui läbi aegade kõige rikkamast ja ilmselt peetakse siis sellel hetkel silmas raha või võib sellesama väita laiendada ka ka Eestis valitsema su vaimumaailma kohta? Igal pool ja alati, kui küsitakse, ütlen, et mina olen oma riigiga rahul ja just sellist eestit tahtsingi ja taan praegu edaspidi kõigi nende aegajalt häirivate negatiivsete joontega, mida ma märkan, aga mida Sanomontigi alati avalikult ja rahulikult ja oma nime all kritiseerida, ilma et ma peaksin midagi kartma, et sellest järeldub midagigi, kas otseselt või kaudselt. Ja mul on palju teisi vahendeid peale kriitika. Ma saan teha ettepanekuid, ma saan osaleda mingisuguse asja paremaks muutmises, nii nagu ma usun, et see noh, minu meelest peaks toimuma nii, et nüüd rahaga laiutamine on mulle tundub, et, et sellele pööratakse rohkem tähelepanu, kui seda tegelikult ka eksisteerib. See oli kindlasti hoopis domineerivam siis, kui raha oli vähe see rahaga laiutada püüdmine või sellega nähtav püüdmine, ütleme kümmekond aastat tagasi, kus, kus noh, esimesed niisugused materiaalsed klassivahed hakkasid, hakkasid silmnähtavalt tekkima, ühed olid juba jõudnud õudselt kaugele ja ostsid mõõdutundetult endale igasuguseid läikivaid asju kokku, mitte sellepärast, et neil oleks vaja olnud vaid selleks, et neid teistele näidata, et teised tunneksid mingisugust oma alaväärtuslikku. Te näete, et siin nagu läheb kuidagi see asi nagu paneb Minu meelest on, sest et noh, näiteks näiteks mis on ju ta auto hakkab oma selliste statud staatusesümboli tähendust kaotama tasapisi, teda ei oska ka veel kaugeltki kõik kasutada, kellel daamakese auto on, aga, aga siiski noh, see ei ole seda enam nagu üksteise üle trumpab. Mis asi, sest et me oleme, me oleme seda autoga mõõdetavas mõttes oleme me jõudnud täiesti rahuliku lääne tüüpi keskklassi. Et kõigil, kellel ikkagi vaja on mingisugune veerev riist, on ka olemas. Parem, kellele halvem, kellel vana, kellel uus. Aga noh, nüüd mulle tundub, et kuigi siin Vello paar-kolm aastat tagasi, noh, see nii-öelda maasturi hullus käis korra. Et see käib siiamaani seal Eesti eelmise aasta kõige müüduma autolima. Jah, no siin tuleb otsida ilmselt natuke ka põhjusi meie teede ja tänavate seisukorrast, kus väga madala põhjaga ei pruugi igalt poolt läbi saada ja, ja sellega tuleb ka arvestada, et suur osa Eesti linna elanikest ju on ka kuskil maa, metsa või majaomanik kuskil kuskil kuskil niisuguses kohas, kus ta kehva teiega läbi saada. Aga see mulle ägedaks sümptomaatiline, et, et, et te praegu räägite siin nii-öelda raha kontekstis just nimelt autodesse täpselt samamoodi ütleme presidendi kõne, üks selliseid, kõige selgemini arusaadavamaid sõnumeid, mida inimesed kõnest ootavalt oli ka just seotud autode maailmaga, et me oleme ikka päris hea autorahvas. No oleme kahetsusväärselt näiteks autode hulga poolest 1000 elaniku kohta oleme juba ületanud Euroopa Liidu keskmise, kuigi see on ka vist üks üksainukene näitaja, mille poole, kus me oleme seda teinud. Meil on olnud autod, eks ole, vähe maksustatud või mitte üldse maksustatud. Et inimesed on saanud neid endale lubada, see mentaliteet on mis on ühiskonnas valitsenud, niisugune tugevalt individualistlik on soosinud erasõiduki soetamist ja pidamist ja pidama noh, selle pidamist, ainuvõimalikuks elu oma elustiili arvestamise võimalust, muud ei ole, ühistranspordi ei, ei sõida keegi, mulle tundub lihtsalt, et see hakkab, hakkab taanduma, tänu sellele on olnud väga tugev sümbol väärtusele. Ta oli sellepärast, aga noh, läikivate asjade näidete näiteid näidati, esikohal, kindlasti on ja teiseks on see, et, et, et jõudu juba andade soetada, aga ise ei ole sinna sissetehnikale nagu järele kasvanud. Et mulle tundub, et meie vahekord näiteks infotehnoloogiaga on selles mõttes palju-palju parem, palju, palju tervem kui sellega ei saa ka ju ärbeldaja seepärast vahel roll oleks just see, et nüüd on teil võimalus, on omase elus ja edev, valge või disainitud. Sülearvuti ju lüüa kuskil kohvikus lüüakse ka ja lüüakse kaasa, ikka ei ole, aga, aga no keegi, kes, mis seal selle peale teed ikkagi ehitud, õlgu, närimegi. Ma tegelikult tahtsin rääkida hoopis rohkem kultuuris, sellest, mis meie ümber valitseb. Kuidas selle seis on, võrreldes sellega, et me võime raporteerida oma kõige kõige rikkamast olekust nii-öelda rahalises maailmas, kuidas, kuidas meie vaimne seisukord on tegelikult? No eks ju see autonduse peegeldab, peegeldab ka vaimset seisukorda, on osa meie kultuuris, kui me nüüd vaatame nüüd kunstilise loomingu loomist ja selle tarvitamist selle vastuvõtu, siis siin on seis täpselt samasugune. Mitte kunagi Eesti ajaloos ei ole antud varem välja nii palju kvaliteetset eestikeelset teksti kui praegu noh, raamatuid, nende hulgas ilmuga kehvemaid, aga niisuguseid aegumatuid, pättusi on nende hulgas ikkagi tohutult. See kõik, mis meile on olnud varem eesti keeles kättesaamatu, on jõudnud tohutu mürinaga kohal. Jah, võib öelda, raamat on kallis, et kõike Jakse kõiki osta, no inimene peab endale ka aru andma sellest, et mitu raamatut ta oma elu jooksul parima tahtmise juures jõuab läbi lugeda. Tubli lugeja, ma pakun, võib-olla 3000 raamatut, see on juba väga tubli lugeja, nii et selles mõttes koduses raamatukogus on mõttetu pidada suuremat hulka. No peavad muidugi ja on kollektsionäärid ja nii edasi, aga, aga noh, mis on teinud selle raamatu lugemise võib-olla raskeks on see, et, et ilmub nii palju kõikvõimalikku, et raske on järge pidada, et mis see just hea on, ehk siis valikuvõimaluste hulk on nii suur, et, et enam ei saa aru, sa lähed raamatupoodi ja see peaks selleks, et kursis olla, mis üldse olemas on midagi saada täitsa seal tundide kaupa olemas. Põhimõtteliselt see oleks nagu eraldi töö, et iga nädal käinud ühe päeva ja töötada raamatupoes, et vaadata, mis seal Kas avarikas see olukord on ka teistes sellistes laiatarbekultuurivaldkondades, ma mõtlen teatrit, muusikat? Kuigi võib-olla külastuste arvu poolest on olnud Eestis mingeid aegu, molutan näiteks 80 ma ei tea täpselt seda statistikat, aga et kus on käidud rohkem teatris kui praegu, aga siiski on eesti teater on siiski noh, niisuguses Euroopa või ülemaailmses võrdluses ikkagi erakordselt külastatav paik. See väga kvaliteedist tegelikult ju veel ei räägi. Noh, teatrid teevad, püüavad igale maitsele midagi teha ja meil on igale huvigrupile on oma pakkumised olemas. Ja nüüd möödunud aasta oli minu meelest üks selles mõttes murranguline võib-olla aastaga. Et suveteatri selgelt kõrgaeg sai läbi, et, et seal noh, ta jätkub ilmselt oma laadalikus nišis, aga, aga noh teatri tõmbuvad mingil määral ikkagi sisse oma põlistesse majadesse tagasi, mis on õige ka sellepärast, et kvaliteetset teatrit ei saa teha ikka igal põllu peal, kus linnud röögivad taevas ja loomad metsas ümberringi ja nii edasi ei ole, ei ole võimalik. Teater on ikkagi selline koht, kus sa peaksid olema nagu täielikult isoleeritud sellest kõigest ümbritsevast, et sa tuled sinna ja sa oled välja lülitatud seal valmis ainult selle jaoks, mis seal laval toimub, et seal sünnib see nagu teatrirahvas ise nimetab teatriime igakordne. Nii et teatrit on väga palju kvantiteedi ja kvaliteedi poolest ka täiesti uuesti jalad alla, võib öelda oma oma kirjanike loomine, eks ole, teatritükkide kirjutamine Te räägite, ma kuulan seda juttu ja tundub nagu kõik oleks nagu suurepärane, hästi nagu istuksin, vastas mitte siis nii-öelda kultuuri peegeldaja mingis mõttes ka kriitike kajastavaid, vaid näiteks kultuuriminister, kes, kes astub vastu just järgmistele kohe-kohe toimuvate valimisteni. Ma jõuan ka kultuuriministrini kohe varsti. Ma ei oleks asi ebaõiglane, ma nimetan mõne mõne asja veel. No võtame näiteks kontserttegevus. Üle 2000 kontserdi korraldavad kontserdikorraldajad aastas. No kes jõuaks ligilähedaseltki, see peaks käima iga päev kuuel kontserdil, et saada, et olla kõik ära katta. Nii et nii edasi. No kui me vaatame, mis on juhtunud meie nii-öelda rahvusliku kinoga see on sama pöörane nagu mingisuguses suurriigis, et me üritame nagu konkureerida umbes Prantsusmaaga või ma ei tea kellega oma, et meil on oma rahvuslik kino, eks ole, ameeriklasi paneb see kõik ainult õlki temaga, aga meil on, saavutasid ja tehakse, tehakse palju igale maitsele, nii et selles mõttes oleks justkui kõik väga hästi. Samas mida meil ei ole, ei ole meil nüüd väga selgelt küll näha, et kuhu suunda edasi minna. Ehk siis meil puutub puudu riikliku kultuuripoliitika muus osas, kui selles, et maksame neile, mis olemas on juba kinni noh, alati kohustuslikku kogutusena tuleb öelda, et meil on kultuurkapital. No väga tore, et on, kultuurkapital. Muidugi on, teistel ei ole sellist, see on oluliseks abiks olnud, seegi ilmselt nõuaks edasiarendamist võib-olla uute põhimõtete ülesannete seadmist, aga see kultuurkapital moodustab siiski väikese osa kultuuri avalikest eelarvetest. Ülejäänud plokid lähevad, eks ole küll ringhäälingule, küll teatrikunstile, küll seal muuseumidele, raamatukogudele ja nii edasi, seda kõike on hästi palju, peetakse üleval suurt hulka karpe aga ka suurt hulka tegevust. Aga nüüd, mis edasi, kas see ongi nüüd see? Selline institutsioonide võrk on olemas, mõni on avalik-õiguslik, mõni on sihtasutus, mõni on eramõni munitsipaalnii edasi ja see ongi see, et see on paigas ja nüüd on ainult nii, et inimesed tehku seal sees, mis tahavad ja rohkem midagi vaja. Igal aastal pluss 10 protsenti. Kui saab seda, noh, mina ei ole sellega rahul, minu meelest on seal palju mõtlemist ja edasiarendamise võimalust, et et olla nagu muutva ajaga kaasas ei ole ja noh, ühesõnaga ja loojate muutuvate tahtmist, ega nemad ju kogu aega otsivad midagi uut, midagi teistsugust. Ja selline jäik infrastruktuur ilmselt mingisugusel hetkel hakkab neid tagasi kiskuma, et nad ei saa enam edasi ei saa, nad jäävad hätta ja siis, kui nad on hädas, eks ole, siis nad väga palju väga kaua ei vaevu mõtlema, et mida ma nüüd selle oma häda kohta ütlen vaid purskavad selle välja. Mingisugusel noh, võib olla suhteliselt väärmuslikul kujulisega oma rahulolematuse, mida nad ei sõnasta väga konkreetselt ja ratsionaalselt. Seda tuleb meil praegu juba aeg-ajalt või üsna üsna sageli ette, et see, mis näiteks jõuab ka sirbi toimetusse, et üsna niisuguseid raevukaid, purskeid teinekord, mida siis jälle teised mõistavad hukka, et kuidas nii, kuidas nii võib. Teisalt tuleb öelda, et kultuurivaldkonna praegune rahastamine ei ole viimastel veel kasvanud samal määral nagu teiste valdkondade, et kultuur on kaotanud oma osa kogu aeg igal aastal, kes nüüd ja seetõttu on, on ka põhjendatud nurinat, et ei vea järele, teised elavad paremini. Noh, tõesti, et kui inimesed armastavad ennast kõrvutada või kuskil edetabelitesse panna, kuna kahjuks Meghan ja selline globaalselt edetabelite ajastu maailmas käes kõike saab panna pingeridades ja kui üks looja inimene tunneb, et ta on noh, iga päev ajalehest loeb, et ta on ehitustöölisest hulka kehvem, et siis jah jah, ta tigedaks tekitab nüüd põhjendamatult stressi, et no miks peaks meil ühiskond olema selline, keda annab igalühel mõista sellele, et sina, kirjaniku näru peadki Oresaid tee midagi kasulikku, et sa maksamegi vähem või maksa mitte üldse ei ole ilus, ei ole hea. Nii et, et raha peaks olema palju rohkem. Lõppude lõpuks ongi see kultuuriministri ainus ülesanne, kuna, kuna noh, mingit muud ettekirjutust loojatele ei ole vaja teha, ei saa teha, et mine too raha, mine too ükskord aastaselt see valitsuses see raha ära, tema seisab samas viimasena ja võtab ainult seda, mis järele natuke teised tähtsamad ministrid on juba võtnud, et siis see on mitterahuldav olukorrad. Ja muidugi ei anta, kui, kui sa lähed, ainult et noh, mul on lihtsalt vaja, sa pead ütlema, et mul on, mul on mingisugune uus ja suur plaan suurem plaan kui üks pühakodade remont, mis iseenesest on ju ka vajalik tegevus, et kui need vanad hooned meil juba kord on, siis tasub neil vähemasti katuse peal hoida, et nad edasi ei laguneks. Aga, aga, aga no niimoodi, aga see rahapuudus tekitab omakorda sellise olukorra, kus on väga lihtne vana juba Vana-Rooma põhimõtteliselt kasutada ja jagada ja valitseda, eks ole, hoida pidevalt niisugust rivaliteedi õhkkonda ühte gruppi, teisega tülis ja kui sa kuulad mingisuguseid inimesi rääkivat omavahel on pidevalt, on see teema päevakorrale. No et teatrirahvale tundub, Togo kinole antakse mõttetult palju kinomeestel jälle tundub, et mis mõtet on üldse ooperit ülal pidada? Kirjanikele tundub, et nemad saavad niikuinii alati kõige vähem ja üleüldse, kuigi nemad teevad seda ainukest Eesti Eesti turul otse orienteeritud, mitte rahvusvaheliselt või globaalselt konkurentsivõimelist asja, nagu näiteks muusikud, kes võivad kogu maailma pealt raha korjata ja nii edasi, nii edasi, kõik nagu omavahel hõõruvad, on kergest tüli sellest vähesest taas. Ja see on väga mugav olukord. Ja sa ise võid seda ju kogu aeg, kui sa oled niisugune kaval ja julm poliitikuid seda kogenud, mahitada, et teatriinimestel hoidjate ma ei saa, ma pean tänavu filmile andma, sest nemad eelmisel aastal ei saanud ja, ja vastupidi ja nii edasi. Niimoodi see seltskond on, kes võiks keskenduda loomisele, keskendub sellele, et ta pool aega oma loomingulist aega käib raha jahtimas, mingeid toetusi hankimas, kusjuures no olgem ausad, ega pool neist juba iga teine, vähemasti ei ole üldse eriti hästi suuteline seda raha hankimist tegema, see on üks eraldi töö, eks ole, kogu see ja siis ta sellesse lisastressi sena, ühesõnaga hädasid on palju, võiks muidugi tühised hädad võrreldes niisuguste elu ja surma küsimustega, mida ühiskonda pidanud varasematel aegadel üle elama, et kerge krigin ainult. Ja, ja nüüd ongi asi selles, et me oleme ioneerikat küll, et nüüd võiks hakata neid küsimusi lahendama, vaadata, et kuidas saaks paremini, et ei oleks pingeid. Nisusorti, pinged ühiskonnas? Kaarel Tarand seitsmeteistkümnendal aprillil 2003 Eesti Päevalehele arvamusloos hirm, usuvabaduse piiraja. Religiooniõpetuse vastased väidavad, et kõige koledam selle õppeaine juures on plaan muuta aine kohustuslikuks. Et täit valikuvabadust saab teostada just siis, kui õppeaine on koolis vabatahtlik. See tähendab, et esimene valik on ikkagi pime. Sa pead olema mingi aine poolt või vastu, enne, kui tead, kas see on vajalik või ei. Tähtsad teemad on koolis lastele kohustuslikuks tehtud. Kas peame religioone inimkonna arengus nii ebaoluliseks, et jätame selliste teadmiste omandamise vajaduse ainult lasteotsust? Kas see Kaarel Tarand võib tähendada see, et on olemas selline omavaheline rivaliteet, pidevalt on hõõrumineri siis kunsti ja kultuuri valdkonna inimeste vahel võib olla ka põhjuseks, et me tänapäeval enam ei näe kultuuritegelasi tugevalt tungimas võimu pärusmaale rääkimas sellest, mis ühiskonnas laiemalt võttes on valesti. Miks me ei näe kultuuriinimesi loomas aeg-ajalt teatud teemade puhul nelda virtuaalselt tänavatele pariga. Jah, see on üks põhjus, et omavaheline läbisaamine ei pruugi olla eriti hea. No põhimõtteliselt seda kogu aeg ju ka proovitakse, üritatakse, on loomeliitude sellised noh, juhtide ühisringid, nõupidamised ja mõnelgi pool on noh, midagi on ka noh, ametlikes organisatsioonideks vormistatud, aga, aga see ei ole eriti mobiilne. Noh, loojad on nagunii selline seltskond, et, et ega noh, kui sul on, mõtlen kogu terve Kunstnike Liidu peale, on võib-olla ligemale 1000 inimest. Et neid ühekaupa püüda, kellel on parasjagu, mis töö pooleli ja üldse noh, ta pole mitu nädalat ajalehte lugenud ja nad ei hakka temaga. Kas inimesed kardavad võimu äkki, sest et raha enamasti tuleb ju riigilt ja kui kellegile midagi valesti või vastupidi ütled siis on olukord kehva. Ma ei usu seda loojad on ikkagi arukad ja haritud inimesed, et miks nad seda võimu nii väga kartma peaks, et no niisugune kuulujutt ju alati levida ja et nad, aga nad võivad, eks ole, et raha jagamine on parteiline ja nii edasi. Minul ei ole erilist alust arvata, et et nüüd kedagi rahaliselt väga represseeritaksin riigis ja siis tuleks ju üsna ruttu välja ja selle eest peaks ka avalik võim vastust andma. Aga probleem on selles, et, et noh, see, see loojate olukord või ühistegevuse olukord peegeldab üldist olukorda, nii kui kaugel meie kodanikuühiskond üldse on. Inimesed on olnud siin 15 aastat keskendunud, eks ole, raha teenimisele. Ja see on võtnud kogu aja ja vabatahtlikule ühistegevusele, mille eest otseselt ei maksta, mis ei ole palgatöö, ei ole jäänud palju aega. Nüüd võiks minu meelest olla küll see aeg käes, et teeme natukene vähem ületunde ja sest, et põhivarud on ju olemas ja kulutama oma vaba aja mingisugusele ühistegevusele, mida me teeme rõõmust huvist, sellepärast et noh, et saaks mingeid asju paremaks ühiskonnas, aga selle eest otsest tasu või kasu lootnud. No üks näide, kuidas see tegevus ei ole hakanud õitsema, on toosamane, ühiskondliku leppe sihtasutus, mis peaks olema selline ühine kodavuse, paneme ju endale ette järgmise sihtmärgi, kuhu poole suunduda. Paraku on see hääbunud ilmselt sinnasamasse soo, kus ta loodi. Jah, noh, seda minu hinnangul ei olegi võimalik millekski mõistlikuks ümber kujundada ega teha, sest et seda ei tehtud kodanikuühiskonna organisatsiooni, nagu see oleks tulnud inimestelt endalt kange initsiatiiv, vaid see oli üks selline poliitiliste manipulatsioonide tagajärge ja millega siis pandi erakool? Ei saa olla niimoodi, et kodanikuühiskonna kõige tähtsamad subjektid, erakonnad, erakonnad on meil nii-öelda antud oma põhiseaduslikud liistud ette, kus nad peavad tegutsema poliitiliste võimude teostama, valitsema, nii edasi, tegema neid otsuseid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, kõikvõimalikud mittetulundusühingud, seltsid, liidud nii edasi küll erialati, küll huviti ja nii edasi. Need on dialoogipartnerid, olgu ka siis ametiühingud, tööandjad, töövõtjad, kõik kõik, kõik, kellega pidevalt peaks olema läbirääkimistes läbirääkimiste kultuuri meil muidugi veel ei ole ja ütleme, avalik võim võib alati öelda, et aga no meil ei ole partnerid, keda te esindate, eks ole, et no sul on mingi grupikesin kolm, viis inimest. No kui me hakkame kõigiga viie kaupa läbi rääkima, siis me jõua üldse kuskile, eriti soovid, on vastandlikud. Tähendab see, kuidas nad ütlevadki, et rohujuure tasandil, see peaks nagu jõudma sealt oma oma isiklikust arvamusest kaugemale jõudma. Organisatsioonideni. No aga me oleme lihtsalt eestlane on liiga laisk. Me oleme saanud oma leiva, korraliku paksu või kihi vorsti või siluga sinna peale. Ja me naudime seda ja ei viitsi midagi teha. Meil elu on piisavalt hea. Ei usu tegelikult kui ringi vaadata, huvi tunda, siis igal alal leidub neid, kes kangesti viitsivad, et aktiviste on tegelikult iga teema jaoks olemas, aga ei ole kaasatulijaid. Muide, aktivismi rääkides teie olete oma allkirja juba andnud sellele Vabadussamba vastasele leerile. Ei ole ja mul on, ei anna ka, sellepärast et see üldiselt ma ei ole niisuguste kollektiivkirjade mees üldse, kui ma midagi kirjutan, siis ma hea meelega kirjutan alla tekstile, mille ma olen algusest lõpuni ka ise kirjutan, sööbikroputakse, et siis ma tunnen, et, et, et see, see on minu mõtete ja vaadetega kooskõlas. Antud juhul aga on seal paar niisugust põhimõttelisemat asja ka, miks ma ei saa seda teha? Tähendab, mulle tundub, et, et see kiri on nüüd, millel allkirju kogutakse on koostatud liiga vähese informatsiooni pealt ja kõiki asjaolusid arvesse võtmata võtmata. No näiteks on seal kohe punktis kaks, on protest selle vastu, et, et justkui oleks selle konkursi nimi tee peal või kuidagi salalikus soiga muutunud, et ta ei ole enam Vabaduse monument, vaid on vabadussõja võidusamba monument. No peaks minema ainult tühised neli aastat ajaloos tagasi ja meenutama, et kus see vabaduse võidusammas tuli ja see tuleb otse riigikogu otsusest siis oli, toona oli päevakorral koguni kaks konkureerivat sammastik lauluväljakule ühtede parteide oma ja teine siis Vabaduse väljakule, teiste parteide oma ja selle riigikogu tehtud kompromissi lõpuks, millega anti valitsusele korralduse hakake tegema, see on riigikogu otsus, seal on kõrge kõrgem võim valitsus ja seal on öeldud, et tegemist on võidusambaga ja midagi teha ei ole. Valitsus ja kaitseministeerium ja kõik edasised sammud ei saa muuta riigikogu tahet siis peaks minema uuesti riigikokku ja küsima uut otsust. Nii et selles mõttes see protest on nagu vale. Aga need inimesed, kui ütleme, ebatäpne, et selliseid asju peaks teadma. Aga eesmärk on siiras, mitte panna püsti seda, oleme ausad, no ei ole fantaasiaküllane. Jube raske on seletada Tallinnasse saabuvale vodka turistile, kellele võiks põhimõtteliselt midagi seletada, et mis pagana kalmistu nurkade sattunud on. Ei ole raske seletada, eks ikkagi maailma näinud reisinud inimene on oma elu mitme maailma linnades komistanud ikka igasuguste sammaste, posti, igasuguste veidruste otsa, sealhulgas ka, eks ole noh, modernse postmodernse ja nii edasi monumentaalskulptuuri otsa, mille tähendust on nagu väga-väga keeruline. Aimata ligilähedal ja Urmas, kui sa ütled, et vodkaturistide raske seletada, siis see sammas tuleb klaasist klaasist. Samas teatavasti Ei sega, aga ma ei arva, et ma ei ole ise olnud selle kavandi või selle selle samba koju suurem pooldaja mitte mingil juhul. Aga? Aga mõnes mõttes on ju hea, et kokkulepe siiski saavutati, midagigi, vähemalt tuleb meie vabadussõja meenud tähendaks. Eks ole, praegusel hetkel on meil laual ainult halvad valikud, põhimõtteliselt, et jälle katki. No me teeme iseennast iseenda ees, lootusetud narriks. Et me oleme teinud, ma ei mäleta, mitu seitse, kuus, kaheksa katset seda teha kahekümnendatel kolmekümnendatel ja kui jälle ei saa, siis, siis me oleme ikka väga abitu seltskond küll võib-olla ei vääri ükski, teiseks teiseks protsess on ikka läinud juba pagana kaugele. Ma ei ole seda informatsiooni või noh, neid fakte kontrollinud, aga kui, kui on öeldud, et, et lepingud on juba sõlmitud, mingit materjali, hanke ja nii edasi riigihanked on tehtud, millega on kuid vaeva nähtud ja kui need lepingud juhtumisi sisaldavad ka selliseid punkte, näiteks trahve, mingeid makseid, siis peaksid need, kes nõuavad nüüd riigil lepingust lahti sõlmitud lepingust lahtiütlemise peaksid olema valmis ise selle kahju kinni maksma, sest see ei saa ju jälle olla niimoodi, et aga üldrahvalikult kõik teeme väikese Remmardi, igaüks maksab natuke. Tähendab kõik faktid peaksid olema esitatud praegu, siis ma saaks selle otsuse teha, mul on liiga vähe selleks, et olla olla mingi kampaania toeta. Samas ma pean seda praegust kampaaniat siiski just nimelt selle kodanikuühiskonna arengu seisukohalt harjunud olemise õppimise seisukohalt väga oluliseks. Kui see ka ei muuda midagi, siis õpetab inimesi oma organiseerum oma tahet väljendama ja on õppetund siis selle poolest, et seda tuleb teha ürituse varasemast faasist. Aga neid allkirju on olnud ju allkirjade kogumise on olnud ju varemgi ja võtame kasvõi tolle noh, raudtee erastamise vastast allkirja siis vahepeal oli suur häälte üle valdo Edgar Savisaare siis linnapea ametist lahkumise toetajate allkirjade kogumine, neid on vahepeal olnud veel teisigi, noh, võtame kasvõi, kui draamateatri vastas Hugo bossi pood tekkis, seal toimus lõpuks kaheksale draamateatri vastas siis seal või sealjuures ka, eks ole, koguneti kokku protesteerida, aga see on juskui, jookseb tühjemad, kogume allkirju, inimesed on nõus mingil hetkel, aga see allkiri on allkiri ja nii ta jääb. Nojah, nii see on, aga need on ju reeglina kõik on väga emotsionaalsetele argumentidele toetuvad kampaaniad Nad millel niisugust faktilist alust ei ole piisavalt. See näitab meedia puudujääke põhiliselt, kes ei ole suutnud piisavalt informatsiooni esitada selleks et inimesed saaksid teha ratsionaalseid, põhjendatud, kaalutud otsuseid, teevad siis emotsionaalse otsuseni, tundub midagi, et nüüd tuleb mingisugune metsik kuritegu on kuskil teoksil, nüüd nüüd midagi noh, mõnel korral võib isegi olla olla ju õige noh nii nagu ütleme näiteks selle Sakala keskusega juhtus. Et, et noh, kõik halvad eel aimused läksidki lõbuks täidet, matise maja, mida arvati või lubati mitte maha tõmmata, tõmmati ikka maha, mis maha, eks ole, see üks tornike jäi sinna nukralt püsti ja saame nüüd näha, et, et milline siis lõppude lõpuks ja millise funktsiooniga see uus maja, kui ta kunagi valmis saab, ikkagi tuleb, et kas sinna tuleb ikkagi 50 protsenti ja üle kultuuriasutusi või tuleb sinna midagi muud? No aega läheb palju mõõda, enne kui see valmis saab ja siis võib öelda, et ka majanduskeskkond on muutunud, kõik on teistmoodi, ei saagi nüüd enam seda vana plaani järgi teha. No näis. Mõnel puhul on olnud need hirmud alusetud ka ja noh, kogu see poliitikute kangutamise peale ja mahakangutamise kampaania nendele üldse mõttetud või noh, või seesama näide erastamise vastane, et need inimestel puudus õhk, õrnemgi aimdus, et mille poolt või vastu nad õigupoolest on, et nad olid, nad väljendusid sellega, kas toetust ühele või konnale ja kellegi teise vastu olemist, mitte seda, et neil oleks nagu olnud mingeid ratsionaalseid argumente. Et mille poolest raudtee riigi käes pidamine on hea või halb või mille pärast eraomanik on suur kurjategija ja kahjur. Kaarel Tarand räägime väga praktilistest asjadest, mis meie igapäevast elu siin Eesti vabariigis puudutavad. Tuumajaam Eesti energia nii-öelda vajaduste rahuldamiseks olete teie selle poolt, kui olete selle vastu. See asi on selles, et, et meil lõpeb nagu praegusel kujul elektrivooluga Eesti varustamine ammu enne ära, kui oleks võimalik üks tuumajaam suurem või väiksem üldse valmis saada iial. Nii et selles mõttes on see põletavate energiamajanduslike küsimuste lahendamiseks nagunii noh, see ei ole valik, see ei ole võimalus, kui me vaatame siin lähimat Soome oma, eksole on ehitatud 12 13 aastat, kõik tähtajad ületatud, meil on jäänud 2015. aastani ainult tühised seitse aastat, kui sedagi ja siis on kõik Te ennustate seda, et aastal 2015, kui ma siinsamas kohtuksime veebruarikuises Tallinnas oleks meil kõigil tagumik härmastena. Ei ole 15. lõpuni, saab neid vanu põlevkivikatlaid kasutada põhimõtteliselt. Aga, ja nagu nüüd värskelt on ka kuulutatud meil juba Eesti Energia juhid on kuulutanud, on see väga ebarentaabel tegevus, põlevkivienergia tootmine, noh ma ei viitsi hakata oma vanu artikleid üles otsima, aga ma olen seda väitnud umbes ajalehtedes kõigis oma energiateemalistes artiklites. Umbes 15 aastat, põlevkivienergia ei saa olla odav, vastuseks on tulnud nii poliitiliselt kui ametkondlikud, kui ettevõtte tasandil kogu aeg jutt eiei põlevkivi, siis põlevkivi, meil rahvuslik rikkus, millel ei ole maailmaturuhinda, aga siis ühtäkki nüüd varastatakse, selgus, et tal on ja läheb mühinal vastu lage. Andke inimestele sooja ja valgus, mis meid peale 2015 kütma, alustama hakkab. No tuul, vesi, kõike tuleb proovida, aga igatahes peab proovima, et võib teha, tuleb neid asju, mida saab kiiresti ehitada. No selge on see, et tuuleparke on võimalik üsna kiiresti, ehitus on, ütleme, kui sa praegu lähed kuskile nende tuulikute tootmise tehase ukse taha, siis on lootust, noh, kahe ja poole kolme aastaga saada oma tuulikud kätte niikuinii pikad, olen uurinud, kui sa lähed tuumajaama tootja juurde, tehke müüge mulle üks pada siis pannakse kõigepealt võetakse ka raha ja pannakse sinna neljaks viieks aastaks ooterežiimile ja siis öeldakse, et noh, nüüd me võime sulle juba öelda, et mitu aastat veel läheb, et me saame su tellimuse tootmisesse. Nii et valitsuses tuumajaama bluff on ikkagi, ongi seesama, milleks ma seda nimetasin, pluss tegelikult. On on, tähendab, see seda võib ju võimalik, et toimub ka tuumatehnoloogia alal mingisugune läbimurre, mingi täielik uuendus, mida siiamaani igatahes ei ole maailmale tutvustatud. No ütleme, et saab võtta seeriatootmisesse mingisugused teistsugused jaamad, mis on kiiresti komplekteeritavate ohutud, kõigi nende varasemate turvariskideta ja nii edasi. Aga, aga noh, nagu praegu ei ole võimalik 2016.-ks aastaks Eestisse ega ka Soome uut tuumajaama ehitada ega ole seega Leedusse võimalik, nii et sellest ei tule välja ja nii et piirkonna energiadefitsiit, elektrienergia defitsiit igal juhul on nii-öelda päevakorrale küsimus ja selle vastu aitavad põhiliselt ütleme, uute väikeste mobiilsete jaamade ehitamine, mida saab ehitada, esimene asi, teine asi muidugi noh, ühesõnaga jäme kaabel Rootsi. Et, et kust siis saab võtta Rootsi kaudu juba kogu Euroopast, kus võib hea õnne korral olla ülejääke ja kolmas asi? Muidugi, et tuleb nagu tõmmata igatpidi kokku, et vaadata, et, et, et, et kust ma saan kokku hoida ja säästa nii et üldine elektri tarbimine Eestis ei kasvaks niimoodi rõõmsalt nagu Eesti energia ootab, et iga aasta viis protsenti kuus protsenti ja nii edasi ja veel neljas asi, mis on vähemusele ehk privilegeeritud vähemusele, võimalik kellel on piisavalt raha, et teha endale autonoomsete energiasüsteemide oma majja kombineerituna, siis eks ole päikesest, tuulest, no milles tahes, kombinatsioonivõimalusi on palju investeeringuna ühekordse investeeringuna kallis pikaajaliselt kindlasti ära tasuv, sest praegu need tehnoloogiad on juba ütleme standardlahendused tööstuslikus tootmises hinnad langevad, häda ei mingit. Marek Strandberg jutamas pealt kuulata oleks teil kohe ukse taga partei liikmeks astumise avaldusega, kuid ei ole seal parteid. Ja. Aga kuigi me käime hästi läbi ja kaua aega ei ole nii-öelda minu parteistumisest juttu olnud, aga, aga, aga temast on mulle kasu olnud ja ma loodan, et mõningane kasu minust temale, selles osas, et me just nii-öelda energiaalast informatsiooni oleme vahetanud näidanud üksteisele kuule, et siin on huvitavat informatsiooni. Kaarel Tarand 27. jaanuaril 2005 Eesti Päevalehe arvamusloos samba taga linn, mina ei näe, Vabaduse monument on eestlastele veel liiga kõva pähkel. Kogu see samba trall, millele valitsuse mullused vägiteod Lihulas veelgi naeruväärsust lisavad, oleks justkui eesti rahvaga vaenlaste välja mõeldud. Et vabaduse kätte saanud rahvast kogu maailma silmis pilkealuseks teha, tuues rahva kehast esile tema halvimad omadused. Annad sellistele vabaduse kätte, milleks nad seda kasutavad? Mitte muuks kui päiklaseks kiusuks üksteisele kaigaste kodaratesse pildumiseks poliitilise hetkekasu tagaajamiseks, mis teenib muidugi erakasu saamise eesmärki. Räägime kahest sellisest olulisest institutsioonist, mis ma osa mõlemat eile nagu sellised suhteliselt suhteliselt hästi läbimõeldud võib öelda nii Austria presidendi omast, kuidas te olete rahul praegu selle olukorraga, mis Eesti nii-öelda presidendi institutsiooni juures on tekkinud uut? Me oleme harjunud sellega, et me kuuleme, president räägib midagi, millel võiks olla rohkem mõtet kui mõnel mõnes teises kõnes vahepeal see võib olla päris nii ei olnud, aga põhimõtteliselt ikkagi presidendi sõna on meie jaoks olnud, on olnud väärtuse sellele olnud kaalu. Eesti ühiskonnas peame silmas küll, on nagu täiesti uus tegelikult, mismoodi Eestis realiseeritakse presidendi institutsiooni nii-öelda seda pehmemat poolt te olete väga rahul. Vaatate, vaatate seda sellise heakskiitva pilguga, mismoodi PR plaaniad asja paika pannud on, kuidas esitada presidendiprouat Eesti avalikkuse silmis? Ei, sellega ma kindlasti rahul ei ole, ma ei tea, kui palju see on PR-plaan ja kui palju mitte. Aga noh, see puutub minu suhtumi sõltumata sellest, mis ametis keegi inimene on minu hoiak noh, kogu selle pehme ja eriti kollase ajakirjanduse osas üldse, et tal on väga hävitav iseloom, lõppkokkuvõttes ükskõik kui palju selliseid alguses kiidab paita, kui sa sinna lõksu lähed, lõpuks ta sind hävitab, võtab nagu noh, ühesõnaga nagu vana mänguasja vihkab sind lõpuks ära ja tallab seal peal. Nii et, et parem oleks. Noh, ühesõnaga see, mis on minu soovitus inimestele. Ärge kunagi tekitage endale seda esimest kontakti ja usaldussuhet väga kollase ajakirjandusega ja sisejalatsid ja õnnelikult kõrge vanaduseni. Kõik see kaalu alla võtmise jutud, tennisetreeningud, see on olnud kõik liigne. Nojah, minust lähevad, need suurendavad mööda, sellepärast ma ei ole selle informatsiooni sihtrühm ilmselt ka, aga, aga noh, kui ma sellest kauda kuskilt kuulen, siis noh, mul on sellest kahju, et nii on läinud, et, et sellise teemaga sellise informatsiooniga üldse tegeldakse. Nüüd, mis presidendi institutsiooni üldse puutub, siis olen seda ka. Öelnud ja kirjutanud, et minu meelest ühele normaalsele meie tüüpi küpsele kodanikuühiskonnale ei ole presidendi institutsiooni üldse põhimõtteliselt ei ole vaja praegusel kujul ja on kaks võimalust, et kas kaotatud ära praegusel kujul, sest et sedasorti nii rahvusvahelisele üldsusele suunatud või ütleme, välispoliitiline tegevus, mis on suunatud piiride taha. Sellega peab hakkama saama riigikogu esimees, kellel praegu noh, nagu ei ole õieti ülesandeid, tolmu kogumise, haamriga kopsimise seal puldis riigikogu esimehe ülesandeid võiks laiendada, saaks sellega hakkama, siis hakkaksid võib-olla erakonnad hoopis sügavamalt kaaluma, keda sinna ametisse panna, kui see ei ole tõesti ainult koputamise koht. Või teine võimalus on, et presidendil anda ikka mingisugune sisuline tegevusala ka üks variant mõeldav variant oleks. Ja ohutu variant, eks ole, oleks niimoodi, et suur osa Eesti kultuurielust ja kultuurijuhtimisest oleks nende presidendi all mitte samasugusel meetodil nagu praegu ta ministeeriumis, aga ütleme, et Kultuurkapital linna laiendatud kujul mis siis ühesõnaga Me kultuurkapital oleks suurendatud ja laiendatud ja need praegu riigieelarvelised asutused võiksid olla siis Kultuurkapitaliasutused selleks. No ühesõnaga, see tagas nagu mõningase teistsuguse stabiilsuse. Aga samas eks ole, poliitilise sekkumise olematusest üks president ei jaksa nagu kõigisse asjadesse väga palju sekkuda. Noh, president on see suur rahvajuhatav isakuju, minul ei ole oma isale lisaks ühtegi suurt isakuju, kes mulle annab nõu, näitab valgust, et kuhu minna, mida teha ei ole vaja. Võib-olla paljudel on igalühel oma vaateviis, aga minu meelest ja, ja praegu, kui öelda nüüd Toomas Hendrik Ilvese puhul, et siis minu meelest on see ressursi raiskamine teda seal pidada. Et. No Eesti presidendi roll on ju tegelikult selline märgutaja roll tegelikult siseriiklikult. Ja samas ilves on veel nii palju noor meelsega saanud igale taadile Ena ei kõlba näägutajaks. Ehk missa poisike siin ikka nokid võivad ühed öelda ja teiseks tema teda oleks arvestades tema kogemusi, huvisid ja senist tegevust, troofili oleks teda muidugi Eesti rahvusvahelise eks nii-öelda Eesti asja rahvusvaheliseks ajamiseks tõenäoliselt olnud rohkem mingisuguses teises rollis vaja, kus tal vabamad käed ja seda nii-öelda tseremoniaalne tsirkust. Seda kohaliku kuninga teesklemist. Ajakirjanduses ka kollane ajakirjandus, ajakirjandus kui seda veel Eestis peaks olema, mis, mis kasvataks sildi välja mitte kollane mahus, et sellest saaks, sellest saaks omaette nähtusena, rääkida. On viimasel ajal olen võtnud üsna selge seisukoha, et, et Eestis on tekkimas mingi selline, kas siis vaikiv ajastu või, või ajakirjandus kuidagi nämmatatakse ja ajakirjandusvabadusega olevat Eestis väga halvad lood, kuidas teile tundub, kas see on nii-öelda mis see on siis nii, mis on? Vaat selles see asi ongi, et ma olen püüdnud seda ka uurida, et mis on naisiteks vaikiv ajastu konkreetse nähtuse tähistamiseks mõeldud ja pandud termin enne sõda ja see seisnes ikkagi väga konkreetselt ka selles, et oli vähemasti järeltsensuur, avalda, aga kui avaldasid ja, ja läks tsensuuri reeglitega vastuolus, pandi kinni, tühistati, konfiskeeriti ja nii edasi. Mis loomulikult viib ju autorite ja toimetuste olulise enese piiranguteni, nii et midagi sellist meil ei ole mitte kõige õhkurnemadki kavatsust ei eel ega järeltsensuuri kehtestada kuskil mitte kõige vähemalgi määral. See, et ajakirjanduse suunas igalt tasemelt kõrgelt ja madalalt, poliitiliselt majanduseliidi toimub kriitikat kriitika suhtes ei saa ometi nii tundlik olla ja kohe hakata nii dramaatiliselt kisendama, et nüüd on kõik läbi, et mina ei ole näinud ka mul ei ole tutvustatud ühtegi ajakirjanikku, kellelt oleks konkreetselt võtnud võim, poliitikud, juristid, ma ei tea, kes sõnaõiguse kirjutamisvabaduse, rääkimisvabaduse ja nii edasi, et, et see on niisugune huvitav müüt, millega kaitstakse ju põhiliselt oma senist karistamatult karistamatuse teha kõike, mis tahad, noh selline selline kujund võib-olla, et jooksed inimesed tänaval vanainimese pikali poriloiku, eks ole, siis mühatas vabandust, jätate sinna lebama, eks ole, see on see põhimõte, mille järgi praegu toimitakse, mitte et kui sa oled kogematta mingi vea teinud, et sa annaksid endast kõik, et see vigane ära parandada, et heastada kuidagi seda ei ole. Ah, mis nüüd no ikka juhtub. Me oleme suured vägevad ja me ajame mingit püha asja, mille nimeks on neljas võim olemine ja demokraatia valvekoer ja ma ei tea, mis kõik veel selle püha asja juures laastud lennaku nagu Jossif Stalinil väike inimene kannatada saada, sest ta oli nii mõttetu ta meile objekt. Sellest väikese inimese kannatusest ma tuleksin tagasi korra presidendi juurde. President Ilves on teinud siin neil päevil väga jõulisi avaldusi vene keele suhtes. Eesti on nüüd lõhestatud või ei ole, venelased hülgavad presidendi, olete te üldse toetanud? Ei ole ta ilvesel kunagi olnud mitte-eestlastest valijaskonda siis, kui ta valimistel nendel üldistel osales, eriti märkimisväärselt, aga ma arvan, et see avaldus on jälle ka üle tähtsustatud. Eestis. Muidu on presidendi natukene flopaskasele avaldusega. No võimalik, aga, aga ma ütlen, et ma ei ole üksikasju uurinud, kuna minu meelest on see kui vähetähtis teema. Aga kui me räägime mingisugustest ise äralikes lõhedest, Eestis me elame erinevates inforuumides teatavasti no me armastame rääkida nendest, meie mina arvan, et suur osa see siinsete immigrantide teisest, kolmandast põlvkonnast tunneb ennast siin juba täitsa vabalt on omandanud kõik vajalikud keele ja muude oskused, et siin ühiskonnas ennast mõnusasti hästi tunda, see aeg-ajalt ikka mõnest uuringust tuleb välja. Ka on inimeste paljude vaba valik ümber rahustada, me ei ole öelnud siin ei ametlikult ega mitteametlikult kellelegi, et sinu ainus šanss ümber rahustamine ei ole, vastupidi, on öeldud, et igasuguseid võimalusi on valikuvõimalusi, aga teevad inimesed teevad selle valiku ja eriti näiteks, kui on tekkinud segaabielud, kui meil oleks mingi segregatsioon, rahvustevaheline, tohutu vaev, kuidas saaks tekkida nii palju segaabielusid, kui me vaatame statistikaameti andmeid, siis vene tüdrukutest umbes või noh, ütleme need on need, kes saavad lapselapse, ema on venelane ja isa teisest rahvusest, et neid on peaaegu sama palju kui neid, kus on samast rahvusest mis tähendab seda, et täiesti normaalselt ühiskonnas toimib, eks ole, rahvuste vahel vahel läbikäimine, nad saavad omavahel, millise keelena valivad ühiseks keeleks nad tõenäoliselt praegu pigem eesti keele kui vene keele, eks ole. Et noh, sellel on perspektiivi või millal nad lapse jaoks valivad. Nii et, et see on see, et, et tasapisi see probleem üleüldse kaob ja taandub. Kosovo näidet ei karda, et nii nagu siin öine vahtkond käis välja, et Ida-Virumaa võiks olla kuskilt otsast ära hammustatud ja eraldi nii-öelda vene eestivenelaste riik või siis noh, peagi Venemaaga liita. Tükk see ei ole üldse mingisugune realistlik jutt üldse, mingisugune jutt, et noh, siin ei ole isegi mõtet minna mingite sügavate, juriidiliselt argumentide, nii, aga kui viimati oli see päevakorras 93. aastal, kui noh, loomulikult Venemaalt manipuleerituna suudeti seal üles tekitada mingisugune Kirde-Eesti autonoomia küsimus ja üritati mingisugust referendumit teha. No tol ajal oli Eesti riigil endal riigivõimul jõudu erakordselt vähe, aga ütleme, et nii palju oli, et pooleks aastaks saata sinna piirkonda üks valitsuse eriesindaja ja väiksema avalikkuse tähelepanu all noh, umbes laias laastus 15 kaitsepolitseiniku kes vaatasid natukene, et kes juhib, kes organiseerib, kes mida teeb, vestlesid inimestega ja, ja sellega kadusid ka nii-öelda Autonoomia püüdlused kaardil. Menüüd nendest otsesest teate juba köögivestluste kaudu, ehk siis on väga hästi see, et Eesti lehtedes ilmuvad sellised lood, et vabariigi aastapäev päeval keegi kuskil tont teab mis külas isegi see küla nimi võib olla täiesti segane, sealjuures sodis putka tagaseinale viisnurga. Millest see räägib? Sitast ajakirjandust. Kui üldse, et no sellepärast, et lõppude lõpuks selles infomaailmas on ju üksteisele info saatmine praegu erakordselt lihtsaks tehtud. Kõik me saame oma postkastidesse igasugustest rämpsposti, noh täiesti nende inimeste kirju, kes aktiviseeruvad täiskuu perioodil ja nende teistsuguste, igasuguste ega kõigi peale reageerima, üritama seda nii-öelda ametlikes kanalites edasi paisata, mis seal on. Aga kahjuks noh, on, et, et, et süvenemist nõudvaid materjale noh, mis ikka süveneb niisama niisuguse laheda uudis ja kui mul on ette nähtud, ma tahan kolm sellist pulksu päevas tegema, sest üks on kohe võtad mingi meili ette, kontrolli sai, vaatas, et no oli joonistus. Viisnurga. Viisnurk ei ole Eesti riigis pealegi keelatud sümbol. Keelatud sümbolite nimekirja kuskile, millised. Norra klikke tuleb ja kommentaare 100 pärast seda, mis peaks juhtuma Eestis, et selline olukord kaoks, et ilmuks selline kräpp, saast sõna otseses mõttes Eesti avalikkust. Ma arvan, et kodanikkond küpseb siin üsna pea on varsti selleks küpsed, et, et hääletada selle vastu, noh see on ju majanduslikele alustele rahade inimesele rajatud. Kui kodanikkond seda või naha aina suuremas osas ignoreerib, siis ei tule sinna enam reklaamiraha. See needsamad protsessid on ju meist nagu vanemates Internetiühiskondades juba hakanud ka toimuma liikuma, et noh, et, et see ei ole lõpmatu tõusu ja kasvukoht, et kuhu, kuhu kogu aina suurem elu koguneb ja kui sa enam nende kollaste asjadega ei müü sellise sodiga ja esitad, vaatad peeglis, esitad endale natuke uued kvaliteedinõuded, mis muutubki nii lugejad kui tootjad muutuvad ja, ja ma arvan, et praeguses seisus tasapisi ikka paremuse poole. Muuseas, mis sul seal mootorid paremuse poole. Näiteks. Kaua sa jaksad lehte käes hoida? Näiteks kasvõi see, et, et mulle tundub, et praegu sel nädalal ja, või nüüd viimastel nädalatel esimest korda on üleüldse niisugune pikem meedia kriitiline arutelu ühiskonnas meedia enda osavõtul on üleüldse võimalikuks osutunud, et et selle, selle eest ei suleta enam väravaid. Mulle teadaolevate signaalide järgi on mitmel pool toimetustes mitmesuguseid inimesi, kes on ise oma senise olukorra eluga mõnevõrra rahulolematud ja kes tahaks teha paremini huvitavamalt kvaliteetsemalt, kui saaks, kes mõtlevad selle peale, nii et järelikult seal on kõik eeldused olemas. Ma ei arva, et peaks mingisugune revolutsioon omanike või, või, või, või peatoimetajate vastu olema mingisugune mäss, kaos ei, tasapisi, ühesõnaga kui ta tuleb jutt aineks, siis lõpuks jõutakse ka kokkuleppele mingite uute ja paremate reeglite osas. Mingi noh, sõnastatakse mingi uus kvaliteedistandarditest, teeme nüüd meieni ja hoiame seda kurssi, ärme nagu iga juhusliku päevamõõtmise lõpuks tee täiesti uut kurssi, noh nagu eks ole, telekanalitel on aeg-ajalt ikka käinud, et oi pagan, eile olid pahad reitingut, teeme uue saatega uue programmina, nii ei jõua kuskile. Aga võib-olla probleem selles laias mõttes on see, et Eestis puudub selline, kuidas nüüd öelda juhtiv või suunda andev eliit, laiapõhjaline liit, kes oleks väga mitmes eluvaldkonnas. Noh, kõike ei jõua kõike, aga tasapisi kui inimestel tekib rohkem vaba aega, nii nagu nüüd on hakanud tekkima varusid, eks ole, nad ei pea igapäevahomsele leivakannika enam mõtlema, teavad, et noh, et, et tegelikult täitsa vabalt juba kuu aega kuskil puhata ka, et kuskil kontol on midagi või, või muidu varusid või ei puhka, vaid teen ühiskondlikku tööd. Räägin, kirjutan nii edasi, kui keskkond on puhas. Et minu kõrvale otse ei panda mingisugust uuringut sellesamuse nende lemmik naiste kohta brittide ja ja nende teiste, et siis ma võin ju avaldada oma teksti, kirjutan täitsa vabatahtlikult, võib-olla ilma rahata mingisuguse mõtte üles. Kallanud laen on lõpetuseks viimaseks küsimuseks natukene turgeen, kas see Eesti, kus me elame praegu on see isade või poega täiesti? Nende ja teiste vähemalt mina olen ise elanud õnnelikku elu, kus ei üles ega alla, suund ei ole, neil surevad selliseid põlvkondade konflikte tähele panna olnud, nii et nii isad, pojad, emad-tütred, kõik on saanud pikki liine pidi üsna hästi hakkama ja põlvest põlve üritanud seda halba ära hoida ja head pärandada edasi, nii et et mina ei oska öelda, et kui me vaatame ka tegelikult noh, mingisuguseid läbilõikeid ametkondlike läbilõiked, need, kes on meie riigiametnik, kas ta on vana või noormees või naine, neelas niukseid statistilisi läbilõige, siis me ei erine enam palju muust maailmast, võib-olla oleme veel pisut nooremaid, nii et siin on kõigile vanuserühmadele, on, on nagu mingisugune osa olemas. Müüt võitjate põlvkonnast minu meelest ei kehti, et nüüd on kõik need mingid 40 pluss natukene mingisugused ainsad tegijad, kes on Kübaraga traumat ja minu meelest on kõigile on võimalused ja kes on tahtnud, on neid ka kasutanud ja, ja üsna see on nüüd ka organisatsiooni iga väiksema organisatsiooni tugevuse alus, et sul on, sul on kõiki igasugust vaatamiseks olla nooremaid, vanemaid, mehemaid, naisemaid ja nii edasi. Et, et, et siis tuleb kokku mingisugune hea ja sidus asi välja. Karonaland. See on see Anne Veski roosiaia kuninganna, mis praegu imelised. Hümn tõuseb. Tõsi sho vaata siis, kui erinevalt asjadest aru saada. Ülekuulamine.