Kas loomaaias elavad karud magavad talveund? Karud on suured magajad. Nad on suured loomad, nad on kiskelised, imetajad, seltsi kuuluvuse poolest, karulaste sugukonna esindajad. Ja nad kõik on tõepoolest suured, ka kõige väiksemat, no näiteks päikesekaruse, kes Malaisia metsas elab, ta ei pruugi isegi kilone olla, aga ikkagi ta on suur loom. Nii et praktiliselt kõik karud söövad väga palju taimset toitu. Seda on esiteks vaja luusse lasta pikalt ja põhjalikult, seda mäludes väga pikalt ja asjalikult seedides liha, kõige efektiivsem toit maailmas, eks ole. Sedasama kiiresti seedid kiiresti. Kuid taimne toit, mis see ka ei oleks, selle seedimine nõuab aega. Ja selle luusse laskmine loomulikult võtab aega. Teisest küljest taimne toit, loomade jaoks, kes suudavad taimset ollust rohelist massi, juurikaid ja igasuguseid muid toredaid taimseid elemente, toiduna kasutada on ka hästi arustata. Seda on hea varuks võtta. Talveuinaku eel sööb näiteks jääkaruema ennast peaaegu 100 kilo võrra raskemaks. Laseb nii palju taimset ollust, kui tundras on sel ajal võimalik veel leida. Sest ta läheb peaaegu kaheksaks kuuks oma koobastikus. See on vähemalt kahekorruseline, see on väga huvitav kütusega, aga sellest mõni teine kord, eks ole, ja seal ta siis teeb uinakut päris talveund födernatsiooni karudel ei ole kehatemperatuur natukene madalam, hingamise sagedus veidi väiksem, südame rütm ehk pulss on ka veidi aeglasem, kuid ta võib ärgata ja välja tulla oma niinimetatud talveuinakut sekundiga. Nii et kui te näete kuskil soo suurt niisugust nagu küngast, no näiteks meie metsadest meie pruunkaru puhul see võib-olla mahalangenud suur võimas kuusk, kelle juurestik on teatavasti kettakujuline ja moodustab siis karukoopa soojamüüri, muuseas on tõepoolest soe. Novembri lõpus, detsembris seened rõõmsalt kasvavat jumala värsket mahlakat, seened kasvavad juurestiku ketta peal ja see on tõepoolest kuni nelja-viie, võib-olla isegi rohkem kraadi võrra soojem kui õhk-õhk, võib-olla miinustes, eks ole, aga see on ikka soe ja selle vastu on karu toonud kõiksugu oksi ja sõnajalalehti kutsugu taimset ollust tegi sinna sellise nagu suure muhvi ronis sisse, hakkas seal sees ettevaatlikult ja osavalt püherdama, tegi õõnsuse ja vot seal ta siis ootab, millal tuleb lumi ja lumi on ideaalne, soojusisolaator katab kogu selle kupatuse peal ja kui te leiate sellist asja metsas ja näete, et ühest kohast või mõnest kohast tuleb sealt auru. Palun ärge uurige näiteks oksaga või suusakepiga, et mis seal sees siis aurab. See, kes seal aurab, võib kohe välja tulla. See ei ole päris talveuni. Talveuinak. Ema, just nimelt ema isane jääkaru on ainus karu, kellel talveuinakut ei ole üldse, ta peab pidevalt ja kogu aeg läbi kogu arktilise talve läbi aasta tegelikult. Nii et sellisel emal sünnivad pojad ja neid võib tal olla palju neli, viis. Ja ta neid imetab ja vanuses kas kolm kuud juba sellised pojad jäävad eluskaalus juurde üks kilogramm päevas ja ainult emapiima najal. Ainult tänu sellele, et ta saab hästi palju taimset toitu kaasa võtta, suudab ta ennast kuidagimoodi üldse soojana ja elus hoida. Kõik see käib siis karude kohta, kes elavad looduses vabas looduses ja on avatud kõikidele karmidele soonsetele, keskkonna muutustele ja nii edasi. Loomaaias karud magavad piisavalt kaua, kuid talve nendel loomulikult ei ole, milleks serveeritakse iga päev ja toredat mõnusat toitu. Ja õige ratsioni järgi ei lumes karud, talveund ei maga.