Eesti klahvpilli virtuoos Margus Kappel on mänginud näiteks ansamblites Ruja kaseke ja rock Hotell. Suurest kunstist rääkides on meelne Margus Kappel öelnud. Kui nüüd päris aus olla, siis on ju suurem osa sellest, mida suure kunsti sildi all tehakse, täiesti jama. See mõiste on minu meelest eesti keeles väändunud ja see ei tähenda enam seda, mida ta võiks tähendada. Ma väldin sellist kõrgelennulisest. Minu jaoks on see pigem seotud hetkedega, kui kuulen ükskõik mida ja taevas hoidku, paar korda olen isegi mängides seda tundud, et vaat nüüd on hea või isegi väga hea. Siin ja praegu, räägib Margus Kappel ühest kirgastavast lauluhetkest. Äärmiselt kõik kõik oli olemas, välja arvatud hääl ja viisipidamine. Peale ühte. Saared ja ei kohku millegi tagasi väänab klassikat nagu ise tahab. Kuidas ma ütlen nii jube, et see on hea, see on, see on tõesti nii-öelda üle võlli, et teda, teda ei pea miski inimene, kes ei peaks selle asjaga üldse tegelema, aga teda ei huvita nagu alati lollid ja kiires lõpptulemus tõesti, maalne klaverisaatja muidugi mureaeg ja kõik on nii, nagu peab. See on täiesti unikaalne. Florence Foster Jenkins, maailma halvim laulja, nõndanimetatud seda ebaharilikku naist, kes armastas väga laulda, ent kahjuks sugugi viisi ei pidanud. Jenkins elas möödunud sajandi algupoolel rikas vanematelt päritud varandus võimaldas tal muusikale pühenduda ja tema karjääri tipuks sai välja müüdud kontsert prestiižikas 3000 kohalises karnegi hoolis New Yorgis 1944. aastal. Midagi Öeldakse iseloomustuseks Wolfgang Amadeus Mozarti võluflöödi-st pärit öökuninganna aaria kohta. See on Paroclick kaunistustega itaaliapärane ja üks nõudlikemaid koloratuur, soprani aariaid üldse. Niiet paras kombinatsioon. Florence Foster, Jenkins ja öökuninganna aaria.