Reisimaa pikk maailmarännakust raadioeetris. Osades reisipalavikusaadetes lähme me ühte kindlasse riiki või kindlasse linna või kohta ja käime seal natuke ringi, aga aeg-ajalt on meile saates rahalisi just sellepärast, et nemad teevad kohe ühe korraga ühe reisiga, läbivad mitu huvitavat maad ja täna meil on samuti selline külaline. Tere, Margit. Tere. Neil on margitena Sist kiiriks, kes on teinud, ma tean, et sa oled hästi palju reisinud igale poole, aga üks eriti huvitav reis, mille pärast ma siia sind kutsusin, põhimõtteliselt kulges läbi Kesk-Ameerika ja need on sellised maad, mis mulle väga meeldivad. Me oleme Kariibi mere saarte riikidest rääkinud nii triinalist logost, antiig, Vabarbuudast ja maikast. Ei tulegi kõik meelde, mis seal on. Millest me rääkinud oleme, aga meil on, nendel on kõik saared, aga nüüd me lähme natukene maismaa peale ja sina tegid sihukese huvitava tripi, et alustasid praktiliselt Mehhikost ja lõpetasid panamas on enam-vähem kaks riiki, mis täna siis meie reisipalavikus eelkõige kõne alla tulevad, on rumala ja Hondurase kaks Kesk-Ameerika riiki, millest noh, tegelikult me suurt midagi ei tea nagu paljudest teistest kohtadest, kes rohkem, kes vähem. Ja need kaks riiki ongi peamiselt meie tänased siis sihtkohad, aga, aga sa alustasid tegelikult oma reisi. Nii täpselt ma alustan kõik oma Kesk-Ameerika reisid Mehhikost, et sealt on kõige lihtsam edasi pääseda. Sealt on hästi palju lende. Kas siis Guatemalas, Hondurases, Costa, Ricas panamasse, et seal on päris tihe see graafik, et seal on, mida valida? No ütleme nii, et hinna poolest on nad ka palju odavamad kui otse Euroopast kuskile sinna Kesk-Ameerika riiki üritada saada. Aga kuidas sul tekkis idee üldse minna nagu sellistesse riikidesse, mis tegelikult eestlase jaoks ei ole selline eriline turismisihtkoht nagu Guatemala fun tuuras. Et minu jaoks assotsieerub siukse ohtliku Kesk-Ameerikas. No eks ta ausalt öeldes väheke murelikuks tegi alguses, aga ta on samas hästi põnev ja mulle latiinod on kogu aeg sümpatiseerib nii oma muusikat kui kultuurilt, kui indiaanlased, nendel on seal mida näidata ja mida kuulata. Ja ja nende söögikultuur loomulikult eriti mehhiko köök on super, aga no kuidas öelda, tegelikult ma tahtsin minna tegelikult Kariibi kruiisile, mille ma nüüd ka siis alles hiljuti küll teoks tegin, aga siis läks tegelikult nii, et reisikaaslased ei tahtnud Ameerikasse minna ja siis tuli alternatiiv valida. Ladina-Ameerika ja, ja siis Aasiasse minna ei tahtnud, seal on üksjagu kolistatud, et siis tuli midagi teistsugust, leida. Palju sa ise nende riikide kohta ennem üldse teadsid Hondurase ja Guatemala kohta. Kui päris aus olla, siis nende sõdade kohta mäletan väga hästi. Kui ma ise olin teismeline, siis siis nad seal ikka kõvasti madistasid ja minu arust muud uudistes ei tuld kui Salvadori sissid, Guatemala sissid ja Janika, aga loomulikult, et ausalt öeldes peale sõja nagu sealt midagi suurt ei teadnudki Aga tegelikult on riikidel väga palju rohkem pakkuda praegusele. Oluliselt rohkem ja tegelikult nad on kõvasti kokku võtnud, Nad on taastunud siis 15 aastaga tegelikult sellest päris karmist madinast, nii et nende elujärg on paranenud, mitte tohutult heaks, aga nad saavad hakkama. Armastus relvade vastu on nendel siiski säilinud, et nendel neid jõuke, kes, kes kunagi olid ilmselt sissid peavad ennast nagu kuskil välja elama, et siis nad on gängides või muidu röövlid. Et tegelikult on need maad siiani ikkagi, kui me jätame selle looduse kõrvale, mis on meiesuguse valge inimese jaoks on džungli Sungel väga ohtlik koht, et kui me jätame looduse kõrval, et siis tegelikult on seal ikkagi selliste relvakultuuri kõvasti, et tegelikult on nad suhteliselt ohtlikud kohad siiamaani. Üsnagi no esiteks, nendel on seadused, nagu nendel on kättesaadavus või ligipääs relvadele, on väga lihtne. Plusson nendel niukene niuke tänuväärne Töövahend Togumatšette issand iseenesest väga-väga ohtlik relv, kui seda väga hästi käsitleda oskad. Paari liigutusega on sul päris mitmed kehaosad läinud. Aga kuidas sa reisil kokku puutusid ka, kas sulle öeldi, et ära sinna mine või ära sellesse piirkonda mine või võib ka, oli sul kokkupuuteid ka selle ohtliku inimkonna esindajatega seal? Ei, no kui sa tegelikult ise ei otsi probleeme, siis probleem siin tavaliselt üles ei leia, sina leiad probleemi. Kui sa tead, kuhu sa ei tohi minna või kui sa ei peaks minema, kui sa oled turist seljakotiga, siis juhtusega mitte midagi, kui sa oled kaine või vähemalt mõtled kainelt siis tegelikult juhtusega täiesti mitte midagi. Kui sa hoiad eemale, kui sa natukene eeltööd teed, hoiad eemal teatud piirkondadest või läbid vägagi kiiresti, siis vast tuleb tervelt tagasi koos oma asjadega. No Kesk-Ameerika on tuntud ju gängide sünnimaad, sealt on pärit ka N 13 ehk Salvo Truut tša vist oli nende nime määrasemad Ruitse ehk keda peetakse maailmaohtlikumaks gängiks, et kas sa nägid ka mingid selle gängi esindajad, need on siis need, kes on ennast, on selles väga kõvasti sisse seadnud ta eelkõige tuntud oma julmuse ja näotätoveeringute poolest. No tegelikult on nendel tätoveeringut natuke rohkem kaid näo peal, et terve see kiilakas pea on täis tätoveeritud pluss kael pluss käed. Nendel on särgid selga tätoveeritud sõna otseses mõttes. Tegelikult rääkisime ühe taksojuhiga, kes viis meid Guatemalas, Hondurases. Et kas neid on palju ja kuidas neid ära tunda, ütles, et kuna nüüd eriti selles on riigi võimud võtnud natukene nende vastumeetmeid ette, et neil on topitud Pakrisse ja nii edasi, et nad üritavad varjata oma neid tätoveeringuid. Nad on suhteliselt kubu ja ussid nägid nad välja, et, et nad paistsid tegelikult ikkagi silma, et ma ei teagi, mida nad sellega taotlesid, et et tegelikult teavad politseinikud ka, millised nad ikkagi välja näevad, et need olid T-särk valge. Seal peal oli siis valge triiksärk, mis oli kurguni kinni nööbitud, mis 38 kraadi oli väljas, mustad viigipüksid, mustad niuksed, tank, kingad nimetataks ma neid nendega, need tanksaapad aga siukse hästi paksud ollakse niuksed Nublakadest, nad tahavad olla pikemad. No neid oli tänavapildis natuke näha, aga nad üldiselt niuksed aktiivsed tänaval jõlkujad ei ole, et nad ikkagi kogunenud oma kuskil oma punkrites, ilmselt nendel on oma baasid kus nad siis planeerivad oma noh, nad ei ole röövlid, aga nad Madistavad siis M8 teistkümnega, ütleme nii, siis m3 teist m 18 on kaks kõige suuremat rivaali gängi. Aga nende juured tegelikult, kus liikumine tekkis, oli tegelikult Los Angeles kaheksakümnendatel, see oli just need kodusõjapõgenikud, kes olid vaesed, keelt ei osanud midagi peale tarka, ei osanud hakata, aksid kuritegevust harrastama. Riigist põgenesid sõja eest ära ja keredega või said nad üksinda minema sõja jalust ära, sest et ütleme, see sõda oli karme pik, neil siis mingisugune moment. USA jõudis siis aru saada olemisele, kui, kui neid oli hästi palju juba, et neid ei ole mõtet kinnistama panna, vaid need on targem maalt välja saata ja saadeti oma asukohamaadesse tagasi. Aga kui sa oled juba korranud, nõndanimetatud vere maitse suhu saanud, et sa naljalt sellest ei loobu. Vereraha noh, mingid muud võim on kõik Muuga kuna noh, just nagu kodusõda oli lõppenud üheksakümnendatel relvi oli riigis nagu muda, neid oli kerge kätte saada, aga seadus ei olnud sellepärast, et just sõjast tulnud riigid võid arvata, mis seal toimus, eks. Nendel oli oma kuritegevust väga lihtne seal jätkata. Paisusid väga kiirelt levisid üle siis kogu nende riikide kust need algselt pärit olid. Põhiliselt Salvador Guatemala, aga loomulikult on neid ka Hondurases ja Nicaraguas. Aga miks nad tätoveerivad on see, et lähevad ju näitama, millisesse jõuku nad kuuluvad ja igal juhul siis on oma temaatika ja, ja siis selle järgi eristatakse. Aga ma olin vahetult enne reisi muuseas näite selle dokumentaali ära, mis oli päris karm. Tegelikult. Nii et sinu reis läks selles mõttes hästi, et sinul mingit negatiivset kogemust nendega ei olnud. Ei, mul ei olnud üldse negatiivseid kogemusi, sellepärast et kui sa nagu mõistlikult suhtud oma reisi sihtkohta siis ei jää oma rahast oma tervisest ja üldiselt ka oma headest muljetest, ilmad. Tänane reisipalavik on siis taas reisinud Ameerika mandrile oleme ette võtnud kaks riiki põhimõtteliselt Guatemala, Hondurase ja meil on külas Margit, kes on mõlemad riigid ja palju teisi riike ka veel läbi käinud ja alustame trippi, mitte päris algusest, aga alustame sellest, et sa olid Mehhikos Mexico Citys ja hakkasid minema siis kõigepealt Guatemala poole. No tegelikult natukene kiusanud siin ja ma tulen sinna mehhiko teema juurde tagasi, me tegime tegelikult Yucatanis ennem nihukese viiepäevase tripi, sest ma tahtsin sitsenitsasse minna, sest mind huvitavad vanad templid, kuigi ma tean inimesi, kes on öelnud, et mis sa sellest kivihunnikust vahik igavene vana ja pohletanud. Aga tegelikult on väga huvitavad ja need ja, ja neid templeid maia templeid on siis üleval alla kuni põhimõtteliselt Costa Rica nii peaaegu vist välja, et midagi on Nicaraguas kaavis. Ja siis vaatama minna, siis mõtlesime, et ühendame siis ka rannapuhkusega ja teatavasti Mehhikos on nagu kogu selle vaikse ookeani poolse Kesk-Ameerika need vingemad rannad, eriti tulum ja, ja siis ühtlasi ka siis tulummis oli üks nendest templitest, mis oli väga huvitav, see on kohe otse rannas, nii et puhulkonnas tulummi tempel on täpselt rannas, nii et sealt läheb trepp alla randa ja seal on niuksed mõnusad korralikud lained alati, nii et seal on väga mõnusad tunnid veedetud hüpates, nii et et täitsa vahe oli, aga ma tegelikult ma tahtsin öelda, sellepärast tagasi tulla, et mulle meeldis see, kuidas nad oma Haywe isid, ehitavad ehk kiirteed. Sorteerin neid vaid, nad panevad betooni. Ja need on niuksed ultrasigadel ja, ja meil oli taga, siis ongi konverima rannapuhkusele õpetanud, et natukene aklimatiseerud sisse elada sellele singlile, mis meid ees ootab. Siis mõtlesime natuke rahulikult ja mõtlesime, teeme ühe ilusama puhkuse ette ja hakkasime tagasi sõitma lennujaama auto ära anda ja ja autojuht ei pannud tähele lamavat politseinikut ja kõik lihtsalt täiega üle. Ja mingi kolks käis ja minut ja magas üks kümneaastane poiss pikali selle istme peale, mina vaatasin selja taha jätta, nüüd sealt alla ei kolksu. Aga see moment oli nii naljakas, kui ta kerkis doosi pealt, mulle silmad lahti, tegi, vaatas otsa, et mis toimub, see, see, see pilk oli nii hea, et saad aru, ma naersin mingisugune üks tund aega veel tükk aega, Loricinetsi tee veel seda nägu, näitas lihtsalt napakas. Ta ei peagi midagi. Et on tule pealt ja, ja siis siis oli see, et kõikaksid vilgutama, kõikkis mööda, sõitsid, vehkis kätega ja siis mõtlesin, et nii, et midagi nüüd raudselt juhtunud, onju. Ja siis läksid kõik lapsevanemad läksid närvi kergelt ja hakkasid seal ette kujutada, võiks juba teadis, et Ooed kumm läks, kuulis raudselt pauku juba nagu kisub ka ja noh, kõigil oli oma teooria, mis juhtus, onju. Ja siis noh, meil ei jäänud midagi muud üle, kui lõpuks autoselt kiirtee peal seisma jätta, autojuht, siis ronis välja, aga auto seisma jäänud, sest see oli nii libe. Siis, ja siis tal olid ainult need Nike plätud, mis on niuksed, mis ei ole varbavahed, et seal ei ole millegi kinni hoida, punnis, plätud jalas, siis sa paned nagu mäe peal ja auto läheb eest ära ja sa oled keset seda kiirteed on ja siis ta sai uksest kuidagi kinni ja sai siis selle kässariselt keral, et ta sai selle seisvaine ja Läsis uurimas, mis toimub, on ju, ega siis auto, selle lapsevanemate paanika, et issand jumal, me oleme kõik sõidavad ja poogen, nüüd tullakse tagant sisse, saame kõik Surva sõnaga koht nagu iseenesest selline turvaline riik ja hakkas juba see pihta, eks, et no nüüd nüüd juhtub midagi tohutut. Tegelikult oli meie varuratas, oli lahti põrkel sealt tagant ja see oli peaaegu väljas, ehk siis, kui me oleks selle ära kaotama, oleks päris hea trahvi saanud. Aga noh, siis autojuht nägis selle ilusti tagasi ja siis uisutas siis autosse sisse ja läks sõit rahulikult edasi. Nii et noh, jõudsime õigeks ajaks lennujaama ühesõnaga midagi hullu juhtunud, aga lihtsalt see seik oli niivõrd naljakesed auto minema sõitis ja need lapsevanemad seal kõik rääkisid niukene, normaalne eesti kaalika eks, et see ei nii eredalt meelde, et lihtsalt sorry, et aeglane. See on väga huvitav selles mõttes, et hea soovitus kõigile, et olge ettevaatlikud Mehhiko kiirteedel, mis on siis betoonist ja libedad. Ja kusjuures seal oli need lamavad politseinikud olid tegelikult enamus märgitud, aga seal käisid tee tööd need jupid, mis olid valmis saanud, seal ei olnud jõutud neid eristada ja need on täpselt sama värvi. Aga kui sul see natukene nagu vastu ka peegeldab selle päiksega, noh sa ei näe, et see on tegelikult aga aga päris julm, et noh, et sealt üle sõidad ikka vähemalt 100-ga, siis lendad ikka päris hästi. Ja ega me ei olnud turvavöödega kinni, käes see oli buss, noh, mis seal ikka juhtub, võiks? Aga jõudsite korralikult lennujaama ja teie lendviisist ei. Mexico Citysse kankuunist ja sealt siis Guatemala Citysse. Räägiks siis alustuseks Kvatemaalast, et see on järgmine riik pärast lusikat kohe. Ilmselt on sama, nendel on Kariibi son Beliis vahel aga quattomaalaga nendel väga suur maismaapiir. Mis riik Guatemala selline on, et nii palju kui mina tean, on see, et Guatemalas sitiivist on pealinn, mis on jube koht pidi olema kõvasti mõrvatakse inimesi ja, ja teine asi, mis ma tean, et on see, et seal pidi olema maailma teisena kõige ma tea kõige rohkem tooni või need metsad nagu toodavad nii palju, et sa pidid nii puhas õhk olema seal džunglites, et kas ta ongi riike, kus on üks õudne linn ja ülejäänud on džungel. Päris nii ei ole. Vaata maa, tegelikult on väga ilus arhitektuuriga riik, sest et hispaanlased tegid sinna päris mitu ilusat linna, ütleme nii, seal on palju, vulkaane on suhteliselt ohtlik värinate ja siis laavapursete pärast, aga millegipärast leidsid hispaanlased, et sinna tuleb teha oma Kesk-Ameerika esimene baas. Et. Kas see on tingitud sellest, et tegelikult kogu maiade impeerium hakkas ka minu arust Guatemalas levima Mehhikosse mitte vastupidi, et see on seal nagu see kõige vanematest templit pidid isegi Guatemalas olema? Seal ja osa üks jääb, on tuurasesse ka. Et aga ta on Guatemala piiri ääres, et noh, et kunagi ilmselt oli see kõik üks, et ega siis seal niukseid piire ei olnud kui praegu. Et need on tekkinud nende kodusõdade ja muude sõdade käigus on need piirid pandud paika, et mingi paarsada aastaid tagasi võib-olla või natuke vähem on nendel riigipiirid olles konkreetselt paigas. Et ma ei, ausalt öeldes pole nii kursis, et kust need nüüd täpselt need kõige vanemad on, aga ma arvan, et sul on õigus selle Guatemala koha pealt, et seal on kindlasti Et nad läksid ju kulda tooma ja, ja siis seal oli nendele suhteliselt kergem liikuda kui näiteks kui näiteks Mehhikos, sest siis Mexico City, mis nüüd on täiesti kuiv, tolm on ju, oli kunagi soo ütleme, vulkaanide ümber ei ole ju soodeks, seal oli ilmselt kõvem maapind, et sinna oli nagu kergem siis kaasa rajada, et seal oli tugev maapind, nendele natukene tuttavamlikku, võib-olla miljöö ja nii edasi, aga aga ütleme nii, et seal need linnad on koloniaalarhitektuuriga ja, ja neid on päris mitu ja neid on suudetud isegi nii palju säilitada, et need maavärinad ja, ja laavapursked ei ole nendele väga palju kurja teinud. Noh muidugi tegelikult Guatemalas nii on suhteliselt uus linn, et see koliti alles mingi 1773 äkki Guatemala City koha peale. Sest detantiigua oli vanasti, mis on praegu nii, kui oli vanasti tegelikult Guatemala pealinn. Aga seda pealinna on kolm korda kokku kolitud. Esimene kord sõitis sealt üle laava teinekord minu arust muda. Ja siis ehitati ta on nagu 10 kilomeetrit, siis nagu kaugemale, aga jäi ikkagi kolme vulkaani vahele. Et ehk siis minu reis läkski Guatemala Cityst. Märtsini linnavahele. Lennujaamast võtsime otse takso, leidsime lennujaama ukse tagant kaks lätlast, õnnetud, kes ei osanud eriti hispaania keelt seisid seal ja, ja kui kuulsid, et me räägime omavahel eesti keelt jooksid suht käbedalt meie poole, et et kuhu te lähete, mis te teete ja kas keegi hispaania keelt oskab, et taimed on siin pool tundi üritanud midagi selgeks teha, et mis need hinnad on ja nii edasi. Aga et kuna keegi ühtegi sõna inglisekeelsele momendil seal ei osanud, siis nad olid natuke hädas, aga siis organiseerisime nii, et osa meie seltskonnast läks ühe auto peale ja meie võtsime siis lätlased siis oma takso peale. Ja noh, esiteks tuli odavam ja ütleme nii, et nad Aakkisid ennast paariks päevaks meile sappa. Aga need taksod ootavad kohe seal lennujaamas, nendega ei ole väga raske kaubelda, nad eriti hinnas alla tulla ei tahtnud. Aga nendega kokkuleppele siis Guatemala Cityst antiigvasse on umbes 45 kilomeetrit, niisugune mõnus pool tundi sõita ja ta nagu otseselt päris linna sisse ei sõitnud, aga äärelinnas sõitis läbi mis oli väga kole. Midagi ilusat seal ei olnud, nii et me lõppkokkuvõttes otsustasimegi me Guatemala City jätame täiesti vahele. Et sellele me oma aega raiskama ei hakka reisikirjades mitte kuskil midagi head nende kohta kirjutatud. Ehk siis otsustasid tehtud tegelikult lauli Planeti soovituse järgi, et ärge sinna linna minge, seal ei ole midagi vaadatavat. Antiigor on siis vana pealinn ja ta on niisugune äkki Pärnu suurune või? Nad on palju tihedam. Rahvast on seal natuke vist rohkem, no umbes nii nagu Pärnus, suvel, kui turistid kaasa lugeda. See on põhiline keeleõppekeskus välismaalastele hispaania keelt õppida, sinna minnakse nädalateks ja siin kodumajutus on pisike grupp, tavaliselt kaks, neli inimest, individuaalõpe, kõik oleneb rahakotist. Organiseerimisest muidugi, et seal sellest kultuurikeskusest keelekeskusest saad kindlasti head kontaktid ja siis võid ise edasi ajada, sealt antakse sulle õpetajat ja ja nii edasi kontakte siis see pakett, mis sulle siis kokku pannakse, sisaldab sulle siis keeleõpet majutust peredes, kes siis sind toidavad kaks-kolm korda päevas. Meie reisipalavik siis hetkel sellises vahvas Ladina-Ameerika riigis nagu Guatemala räägiks natukene ennem, kui me nendest kohtadest räägime, kus sa läbi käisid, mida sa nägid ja mida sa seal tegid. Et millised inimesed on Guatemala inimesed, kes seal kõigepealt elavad, et kindlasti on seal ütleme siis pärismaalaste eurooplaste järeltulijad ehk siis mis Tiitse aga on seal, kes, kes seal elab ja milline on üks Pottemaala inimene iseloomult, mis asju ta ajab? No seal on suur Saustan seal sõna otseses mõttes, sest seal on india vaenlasi päris mitut erinevat sorti. Siis on loomulikult latiinod ehk hispaanlaste järeltulijad plussis Karifuunad, kes elavad siis Kariibi ääres korrifunud Karifunad ehk siis mustad, kes ei olnud orjad, mis on väike vahe, kosta rikaga, hinna toodi orjad, aga Guatemalas Hondurases on Karifuunad vaade ehk siis orjalaevad, mis põhja läksid need neegrid, kes sealt jooksu said. Kes siis asutasid ennast sinna kuskile Kariibi mere saartele. Ja kui hispaanlased tulid siis nende ees, nagu siis putku panid, nad vahetasid neid elukoht päris mitu korda. Siis nad segunesid Oll indiaanlastega. Ja lõpuks jõudsid siis teisele poole Kariibi mere rannikule omadega välja, nii et nad ei ole toodud, kui orjad sinna nendesse riikidesse, kus nad praegu elavad. Ja nad vist tegelikult ei saanudki orjadena, kunagine sellepärast, et need said nendelt orjalaevadelt põgenema, ennem kui nad maha müüdi omanikele. Et nendel on niisugune väga huvitav ajalugu, et seda võib täitsa ise internetist üles otsida ja lugeda, et nad on uhked. Kas nad tunnevad ennast kuidagi teistest, ütleme mustanahaliste paremini, et teie olete orjade järeltulijad? Me oleme eluaeg vabad olnud või selles mõttes vä? Ei, nad seda ise nagu Itoonita, aga vahe oli ausalt öeldes nende suhtlemises sinuga. Et Costa Rica, must Guatemala ja Hondurase must. Et kes siis Guatemalas Hondurases elavad, need nagu olid valgetega ülisõbralikud ja niuksed tahtsid kontakti ja ja noh, nad on loiud niikuinii, aga nad on, nad olid nagu rohkem sinust huvitatud. Aga kosta riik, kuidas valged oli täiesti nagu õhk. Tulidki, okei. Su tuba on siis seal. Aga see maksab ka, et noh, niukene, niukene Luldus kindrali täitsa ükskõik. Aga Karifoonad siis Guatemalas on sellised, too tšau, tere. Ja Prada ja siis nad üritavad Niukest Jamaica aktsenti arendada, seal nad räägivad tegelikult kreooli Haanja ja ma ei tea, mis asja segu ja siis on inglisekeelseid sõnu ja nad saavad tegelikult inglise keelega palju paremini hakkama kui, kui ükskõik kes. Teine etniline grupp nendes riikides. Nendega on selles mõttes mõnus vestelda, nendest saab nagu need aktsent on nii palju erinev, onju, aga kui sa jäid neid kuulama, maainimene, kuna nad vehivad kätega. Lõpuks ikkagi saad aru, mida nad öelda tahavad. Et nad olid natuke sõbralikumad. Kuidas need Karifuunad ja mestiitsid ja need omavahel läbi saavad? Minu arust nendel nendel latiino tega eriliselt mingisuguseid suuri kokkupõrkeid, ma ei, ma ei mäleta, et ma oleksin näinud või kuulnud, et keegi oleks maininud, aga aga seal oli. Livingston-is oli üks intsident, mille juurde me ilmselt tuleme pärast tagasi. Livingston meist räägime. Millised on iseloomult on siis ütleme, ülejäänud rahvas on nad sellised, ma saan aru, et sõbralikumad, kui Costa Rica inimesel näiteks Nojah, selles mõttes, et nad on näinud sõda ja ütleme, nooremal generatsioonil, võib-olla see sõda ei ole nii hästi meeles, aga ütleme, minuvanused on põhimõtteliselt nagu need sõjalapsed, et need olid siuksed, abivalmid ja noh, kui nad nägid ikkagi teenimisvõimalust ka, siis nad olid eriti abivalmid loomulikult. Pluss siis veel on omaette point on siis indiaanlased, kes räägivad hispaania keelt küll mingil moel. Enamus noh, ei pea seda rääkimas, nendel on omakeelset. Koolis nad ei käisin, pannakse kohe tööle peaksid koolis käima, aga noh, nende koolis käimine, niukene nagu nad käivad, käivad käi ka sellepärast et ega tegelikult ütleme see hist, maaniakeelne kogukond ei ole eriti huvitatud. Vaenlased saaksid hariduse, et siis nad oskaksid oma õiguste eest paremini seista. Et indiaanlased on ikkagi nagu tavaliselt kõike kõige vähem ühega nad ei saa riigilt suurt midagi, nendelt on maad kik ära võetud, kuigi need on põlluharijad terve elu olnud, eks. Et annan kellelegi rentnikud, nad on kellelegi teise maalapi peal tavaliselt peavad toimetama, sest et riik nendele midagi ei anna. Mulle meenub sihukene fakt kuskilt, et Guatemala on olnud siis Ameerika riikidest koht kus on pärismaalase ehk siis indiaanlase kõige rohkem nii-öelda represseeritud, et nendel kõige julmemal käitutud ilmselt sellepärast, et see oli ka kõige esimene koht, kus Hispaania oma esimese nii-öelda putka üles lõi, et ilmselt siis kohe tehti seal selgeks ja aeti Minema ka nii võib öelda jah, no selles mõttes, et see on ajalooline, ajalooline mälu inimesele on suhteliselt pikk. Et kui su vanaema räägib sulle, kuidas nad indiaanlasi kaikaga tagasi peksid dzhunglisse, siis ilmselt mäletavad sinu lapselapsed sedasama juttu, eks need legendid liiguvad ikkagi päris päris korralikult visad kaduma, eks, aga aga, ega sama Mehhikos Mehhikos samamoodi tegelikult indiaanlased peavad võitlema, et nad saaksid samal tasemel tervishoidu. Samal tasemel haridust. Tahaksid õppida oma keeles, et noh, meil ei ole mitte väga kauges minevikus olnud samad probleemid, eks ju, et noh, et tegelikult meie saame nendest väga hästi aru ja mul on südamest kahju, nad tegelikult hästi toredad, hästi töökad ja me käisime indiaanlaste turul antiigvas. Ja ma ei ole nii puhast sihukese keskkonnaturgu mitte kunagi näinud ilusti punutud korvides. Kõik köögiviljad, kõik puuviljad, kõik olid puhtaks pestud, mitte ühte tolmust asja. Mina seal müügil ei näinud. Aasiast ma sihukest asja näiteks ei mäleta, seal oli minu arust turule minna ei taha. No see oli nii ropp. Rümbad verised rümbad ripuvad. Kohutav, kohutav, aga noh, me muidugi ütleme selles seal nagu liha niimoodi turul ei müüdudki, et seal olid. Üldine puhtusele lihtsalt. Sai köögiviljad, puuviljad, ehted, ehk siis hakkasid juba varakult siis oma jõuluehteid müüma, täitsa naljakas on tegelikult ka seal ei ole kübetki lund ja selle suhteliselt palav ja siis on Feliisnavidad ja igasugused võimalikult kirevad noh, hästi-hästi kuldaja kardalisel, teised nendel kohe õudsalt meeldib. Ja siis need jumalapildid ja niuksed asjad kõik segamini, et see on niukene. Hea virvarr on. Aga me ostsime sealt Maasik, käid ja põldmarju, mis olid kolm korda suuremad kui need, mis Eestis on. Jah, no ütleme nii, et see oli väga huvitav kogemus ja mis, mis mul veel meelde tuli, oli see, et kui meil müüvad turul väikesed lilled vees siis nendel oleks nagu vikatiga neid roose ja karikakraid tõmmatud, et ja gerberaid, mis seal olid, need olid kõik kaassihukses virnas, et sellel mutikese nina paistis üle selle. OnAiri niisugune nagu puurid Puurid ja nad müüsid neid sülemitega, et keegi ei ostnud, üks tükk võeti ikka, võeti ikka korralikult neil. Tänane reisipalavik on Margiti meie saatekülalise giidi jälgides läinud hetkel, siis Kesk-Ameerikas, meil on kaks riikidena läbi võtta Guatemala Hondurase hetkel. Me oleme Guatemalas, Antigua-nimelises linnas. Hakkaks siis sealt pihta, et millised need kohad on, kus käisid või need vaatamisel väärtused mida võiks Guatemalas kindlasti külastada, näha ja kogeda. Montiigova ise on hästi põnev koht, seal on arhitektuuriliselt hästi-hästi huvitav, aga ta on niukene loogiline linn, et nagu hispaanlastel ikka kombeks, täpselt nii, ta on ehitatud, et suur väljak seal keskel on purskkaev, park ja kindlasti on selle väljaku ääres kirik, säästud, kaks tänavat edasi kirik vasakule kirik näed venelasi, jälle kirik ja, ja siis kirik ja ja siis on klooster, et need kirikud on hästi uhked ja nad on üritanud kõik, millel on seinad püsinud peale neid maavärinaid ja kõike seda jampsi, mis nad elama pidanud, need ehitised seal seinad kannatasid, on kas üles ehitatud või restaureeritud. Ja millel ei, siis on hoitud neid, need seinad konserveeritud niimoodi, et et seinad on vähemalt püsti hoitud, et natuke ennast arhitektuuri säilitada, seal varemeid oli seal ka üksjagu. Aga noh, kui arvestada seda, et seal käis seitsme palline maavärin üle mingi 1700, siis imet seal üleüldse nii palju vanu maju pistian. Noh, kirikud on muidugi üks uhkem kui teine nii seest kui väljast ja, ja kui meie seal käisime, siis ühte põhikirikut selle just restaureeritud ja see oli siuke tibukollane ja valgega. Ja need sambad on niuksed, keerdus niimoodi nagu üldse ümber, et Mul tuli esimeseks meelde, kuidas ta kirjeldad, vahukommid, mida lastele müüakse, need värvilised ele rohelise ja roosaga, et täpselt niimoodi niuksed, maalid. Ja, ja siis noh, muidugi see uhke fassaad, vaat siis on see kell sealt sellest augus nõu, Mehhiko filmides on niuksed, aga noh, nagu nagu uhked sihuksed ilusalt väljast ja seest, et noh, kõik pühakud on nendel ilusti klaasi taga, et neid näppima keegi ei läheks. Sellepärast et nad tahavad ju kohendada, njuustikud, Nad tahavad kohe jalgu suudelda ja riideid näppida, et noh et siis neid kaitsmed tavalist klaasi plaadi tagav. Aga, ja noh, oli erinevaid sellest ilmselt olenes ka, kes, kes sinna sellesse kogukonda kuulusid, et kui palju kellelgi raha oli. Et eks ilmselt igal kirikul on vastavalt siis sellele, et kes, kes sinna kirikusse kuuluvad, kui palju neil raha on, nii heal järjel oligi siis kivik. Kuna seal kirikuid on hästi palju, siis kindlasti käis seal päris kõva rebimine. Nii et antiigozon arhitektuurihuvilistele väga palju vaadata ja, ja enne siin mainisid ka seda indiaaniturgu, aga kust te sealt edasi läksite, milliseid kohti, kas te käisite? Kas näiteks džunglit, mis on ju Guatemalas vist päris laialdased. Tegelikult me käisime, sõitsime läbi riigi Livingston ja ka üks üks märkus veel seal antiigo juures oli see, et me tahtsime minna mäe otsa risti juurde. Jah, Altorus, seal linn orus, kolme vulkaani vahel ja, ja seal kõige lähema mäe otsas, see oli niuke, mitte väga kõrge niuke, rohkem küngas, rist. Ja siis me uurisime sealt oma hotellist, et kuidas sinna saab, siis nad muidugi sinna omapead ei soovita, et minna, et mingi keskväljakule, et seal on infopunkt, turistiinfopunkt, mis oli muuseas väga hästi varustatud asjalikud, rääkisid ma ei tea, mitmes keeles, et selles mõttes, et seal nagu hätta ei jää, et noh, kui sul klouni planedyt ei ole, siis info saad sealt ja organiseeritakse sulle ka kõik ette-taha ära. Ja nemad soovitasid, et võtke turistipolitsei. Et ärge ilma minge, ütlesid meile, kuhu suunda minna. Ja siis me läksime siis neid otsima, ütleme see esimese korraga päris õnnestuma natuke, ekslesime seal selles rajoonis natuke ringi, nagu me selle politsei üles leidsime. Ja, ja siis me juba vaatasime, et meil hakkab, tuuakse nii, et meil oli takso tellitud, et bussi peale minna. Ja ütleme nii, et meil läks nats kiireks, aga noh, me siis lahendasime selle siis sellega, et me tekitasime siis nagu tempot. Ja politsei pidi meil siis ülejäänud ameeriklaste ja prantslastega siis järgi jooksma, sellepärast et meid ei tohtinud silmist lasta, siis me oleme konkreetselt nende vastutusel, kui me olime oma nime nendele sinna raamatusse kirja pannud, et me selle kambaga koos sinna mäe peale suundusime, siis nad peavad meid sealt ka alla tooma. Aga miks oli vaja üldse mäe otsa minemiseks turismipolitsei? Esiteks oli see turvalisuse pärast loomulikult, teiseks on seal seal mingid kõrilõikajad, ilmselt ei ole aga röövimist ja taskuvargust kuna seal on see ikka seal, kus on palju turiste, on tavaliselt pikanäpumehi üksjagu. Aga nendele on, nendel on tavaliselt see, et nad lihtsalt ei varastavaid, nad tahavad ikka natuke vigaga teha sealkandis, et nad tahavad tõugelda. Ja, ja siis neid tõuke jäid nagu kuidagi rolli all hoida, siis nad on pannud sinna metsa vahele kus see trepp läks sinna ümbrusesse päris palju neid pluss siis meil oli kolm relvastatud turistipolitseiniku kaasas. Aga mingit korruptsioonijuhtu, et need tavastelisse maadel politseid on ka mängivad nagu öelda kaasa ja ja, ja ei tegelikult suurt ei tähenda midagi. Tegelikult nagu ma olen aru saanud, siis turismipolitsei on seal auasi ja et seda turismi kaitsta riik teinud palju suuremaid pingutusi, kui ütleme seda tavalist kuritegevust ohjeldada, et ikka on huvitatud sellest, et turist tuleks oma raha sinna jätaks siis juba üksi väga loogilisel kaalutlusel on sinna nagu rohkem raha paigutatud sest et noh, nendel olid väga korralikud autod, kuigi ma ei saanud aru puhunest nendega autodega sõites. Turisti Talle endale autodel ei võetud ja tavaliselt, kui need kedagi kuskile viisid, siis jala ehk siis töölt koju või no igatahes ilmselt mingi privileeg on ilmselt poosetamist, sest et väga korralikud länkroiderit näiteks siis need kastikaid, mille nad väga armastavad, rikkalikke niuksed, uuemad mudelid, mitte niuksed, kodusõjaaegsed aukudega niuksed. Ikka turvalisus ilmselt. Aga läheme edasi, kus te suudlesite edasi, seal mainisid Livingston, mis koht on? No Livingston ongi nüüd see, kus Karifuunad elavad, aga noh, põhimõtteliselt me jõudsime oma takso peale, me jõudsime sealt alla, higised olid politseinikud, vaesekesed ja jätsime oma takso peale. Kuna me otsustasime, et me sinna sellesse Guatemala Citysse ei lähe, siis noh, sellepärast võtsime takso otse sinna bussijaama, et me ei hakka otsima kohalike transportidega, et kuidas sinna saada. Sest see Guatemala City ei ole mitte väike linn, see on niisugune suhteliselt suur, segane ja kole. Ja siis Meid viidi otse sinna bussijaama, kusjuures me olime tellinud tegelikult piletid igaks juhuks eelmine õhtu ärav. Et ma mõtlesin, et ise helistama ei hakka, et telefoni teel hispaania keelega nagunii tugevalt ennast ei tunne, et telefoni teel helistada ise siis me nägime parem oma hotellis sellele hispaanlane selgeks, et mida me tahame kui mitu ja ja siis ta aitas meil selle pileti ära broneerida, nii et me läksime kohale ilusti letti meie nimedele seitse ja meil olid bussis kohad üks, kaks, kolm, neli ja nii edasi, et noh, selles mõttes koheselt ees kahekordsed bussid. Ja me olime seal üleval selle suure akna, mis oli natuke akvaariumi moodi. Meie jaoks, sest päike küpsetas veel seal päris hästi. Aga nagu korralikud Eesti naised, olime mehed kottidega bussi peale, ise läksime puhvetis pirukaid ja õlut ostma. Ja kuna siis me lugesime kokku mitu tundi seal bussis istuva peale, siis me ei võtnud kaks saluut oluliselt rohkem siis ka vanima need kilekotid täis õlut. Põsi juurde läinud ja avastasime, et seal on turvakontrolle kõik korjatakse ära. Siis me olime natukene kimbatuses, kuum olid need paar tükki paned taskusse, kuhu sa paned nendeks metallkorkide piiksusid ja kui nad seal kontrollis. Bussi peale minekuks on turvakontroll. Oja seal on, seal on igal pool turvakontroll, mis vähegi transporti, niisugust pikemat ja tõhusamat transporti tähendab kui see ei ole Chicken bussid, mis seal ringi liiguvad, eks need on ükskõik, seal hüpet sisse hüppad välja ükskõik kust tahad peatada, aga need niuksed, pikema liinibussid ja siis ütleme osa seal laevaliiklusest pärast Hondurase juurde tuleb. Need olid ikka väga korralikult. Need masinat, ühesõnaga lased oma kotid sealt läbi ja ja metalliuksest lähed läbi, seal kontrollitakse sul relvade ja patsientidega pussi, roni, et sinna neid ei ole ühesõnaga vaja. Mitte et kuskil tee peal peatusest mõni äkki tule sellega, aga sealt põhipunktid siis nagu, et keegi sinna materdama ei pääseks. Et seal oli kaks vanast ja päris põhjalikult, et need kohalikud, need kompasid ikka korralikult läbi elasid, ikka seljakotid lahti võtta ja noh, meie omad, nad olid vist ainult väljast katsunud, mehed olid juba kottidega sees, et me ei tea, kui hästi nad neid, meie olime, õnnetud keskilekotitäied, õlut näpustel seisime kahekesi ja siis need mehed vaatasid meid natukene kehitas ta õlgu, vaatasite uksele otsa, rääkisid seal midagi hästi, kiiresti aru ei saanud, mida nad ütlesid. Teine kehitas ka õlgu ja siis tegid meile niimoodi sisse. Nii et ütleme nii, et need ülejäänud, kellelt pudelid olid ära korjatud, need nii õnnelike nägudega ei olnud. Kui me tulime kaks suurt kilekotitäit õlut sõitsite, siis Livingstone kuus tundi, tuli see ära ühe väikse vahepeatusega ja see vahepeatus oli umbes vist olime kolm pool neli tundi vist sõitnud ja pean ütlema, et meil oli selleks ajaks otsas. Tuli juurde osta seal sellest punktist ja siis me olime niuksed nagu vanad eestlased ikke lähed, ostavad jäätist ja õlut juurde. Milline linn on Livingston, mis seal teha annab, vaadata? Livingston on niukene, tegelikult ei olegi linn, vaid ta on pigem niukene küla hästi kompaktne, tegeletakse siis kalapüügiga et seal mingit põlluharimist teha ei saa, sest seal ümberringi on džungel, sinna saab ainult paadiga sinna maismaad pidi üldse ei saa, et ehk siis meil oli sihuke väike vahepeatus veel. Sõitsime Puerto Pariasse, kus on hästi suur Tammist, ilmselt Guatemala üks suurimaid sadamaid kust lähevad siis banaanid ja kohvi siis Euroopa poole teele, seal sadamas oli paar suurt sihukest tšikida laeva sees parasjagu Punooni loonud banaanilaevad aga võrdub harjus, ise on niukene. Ta sõidab prekaid läbi ja konteinerite vahelt vihis takso meid kuskile. Nii et meil oli bussijaamast tuli takso võtta, et seal orienteeruda, sest et ma ei saanud esimese hooga üldse aru, seal ei näinudki midagi, seal oli mingi tolmune. Ja siis ma olin välja vaadanud hotelli, mis oli sadamale kõige lähemal ja see osutus täitsa okeiks, sest seal oli bassein ja täitsa sadamas põhimõtteliselt. Ja üheöö siis olime minnes seal, et rohkem nagu pold, eriti vajadustest võrdub harjuses, ei ole mitte midagi vaadata. Et kui Guatemala Citys veel on, ütleme väljak jälle selle purskkaevu kiriku ja ja, ja pargiga siis minu arust koerte varju, siis ei olnud hurtsikutaja konteinerite, mitte midagi. Aga see basseiniga hotell oli niukene. Tore asutus on olnud kunagi peakorter banaanifirmadele, kes siis need suured kompaniid, kes siis banaane kasvatasid ja transportisid need siis sealt Guatemalas minema, see on olnud kunagi nende offis. See on ehitatud üles siis nüüd hotelliks, seal oli see vana osa ja uus osa ja vanas osas siis selle propelleriga tuba oli täitsa täitsa OK, odav ja, ja siis noh, ütleme nii, et need, see oli selline mõnusalt vildakas vajunud, niisugune puuehitis ja seal on niiske, eks siis puuosa vajub päris kiiresti ära. Aga suur üllatus oli minu arust nende söögikoht seal, et seal olid niuksed, musta, tavalised üliviisakad, need sündisid selles majas raudselt ja valges, eks ole, nii tolmune, et mina ei saanud aru, mis värvi riided olid selle 20 minutiga, mis me pidime sinna hotelli minema ja nendel kahel papil oli lumi, valged särgid seljas õhtul ja hommikul ka. Nii et see oli minu jaoks täielik üllatuskoht, sest et kõik kõik muud asjad olid kõik tolmukorra all, seal sisse tulid, siis jäid tolmused, jäljed jäid koridori. Niukene nihuke, omapärane koht, üldiselt. Järgmine hommik seal on niisugune pisikene paadisadam, kust siis minnakse, Livingstone, ehk seal on kaks võimalust, selleni aeglane, vaat Puubart mina sain aru, et seal laev tegelikult niukene kuumaga mahub mingi 20 30 inimest äkki peale või et sõitis poolteist tundi. Et niisugune lõbu, mida ausalt öeldes ei ole minu sorti lõbu, ütleme aga siis seal on kiirpaadid ja siis me käisime seal muidugi kohe ründavad sind kõik need paadiomanikud, et Vaidule minu paati, ma viin su kohale ja siis kõikum FC laev seal, et oh issand, issand, Kitööritud selle silmi. No niuke. Voldemar Pansole sihuke teater käib, seal vähe ei ole. Muidugi läksime, vaatasime kõigepealt need hinnad üle, mis see siis nagu see laev siis tähendab ja palju maksab ja siis küsisime siis nende kiirpaatide käest ka, et nüüd, et mis te siis võtate ja, ja tegime omad väiksed arvestused ja leidsime, et pool tundi sõita ja kaks dollarit rohkem maksavad igatahes mõistlikum kui seda naabri külje tunned seal litsutuna, selline poolteist tundi seal merel loksuda. Nii et veel sellele kutile niimodi augu pähe räägitud, et me tuleme tagasi ka, et ta ei jäänud ootama sinna nii kaua, kuni see paat täitub, sest muidu seal vist pidi tegelikult olema niimoodi, et kiirpaadid on, kui rahvast on peal, siis alles sõidavad välja. Et kui ühel on graafik konkreetne sellel puidust paadil siis teisel on vastavalt täituvusele, aga me ei tahtnud nagu sinna sellesse sadamasse, diisli, haisu ja kõige muu jama sisse jääda, et siis me hakkasime ärijuttu ajama ja siis me lõpuks jõudsime Suht kiiresti, tegelikult mingi 10 minutiga vist rääkisime, baby, laupähe, davai, et me tuleme tagasi ka sinuga, et teda ainult sinuga raudselt kedagi teist ei võta. Ja, ja siis ta mõtles natuke. Ja küll ja hääled sisse ja minekut, nii et poole tunniga olime, olime limistonis. Ja ongi niisugune küla, kus ümberringi on džungel käsitleda seal džunglis ka sees. Me jalgsi džunglisse ei läinud, sest siis oleks pidanud hakkama jälle selle turisti politseiga asju ajama. Aga me võtsime alternatiivtripi, siis ehk läksime paadiga mööda Riio tuldset Riia tuldse linna ja nende ühe suurema järve pealt siis linna. Et siis me käisime džunglis, indiaanlaste juures elavadki, elavadki džunglis otseselt, eks nad seal üritavad elus püsida. Lapsi teevad. Ühel perekonnal ikka päris mitu, ütleme nii. Kas džunglis kohtute ka kohaliku vahvaid floora ja fauna esindajaid? No me nii sügavale džunglisse ei tunginud, ämblikke küll igal pool ja ausalt öeldes väga ilusad ei olnud. Mina otseselt ämblikku ei karda, aga need olid aukartust äratava suurusega. Aga nad olid siuksed, rahulikud, püsisid paigale jooksnud, vaatavad, oo, eestlased, tulid paadi pealt. Eks. Aga need kohalikud indiaanlased, kes elavadki nii-öelda siukest ürgsematelu või on ikkagi Körtsikus elektrit pole, vett ei ole kuskilt allikatest seda koguvad, et nendest seal puudust ei ole, aga aga noh, kõik olmepraht visatakse uksest välja ja aga nendel ütleme neid kilekotte ümber maja oli oluliselt vähem kui Karifuunadel. Selles mõttes, et seal oli niisugune mudane ja väga-väga algeline kõike, aga see ei olnud nagu otseselt must. Oleme siis meie saatekülalise ja giidiga margitiga hetkele, Guatemalas räägi, milliseid aktiviteet sa seal tegid või mis seal teha annab. Livingstone, seal on hästi palju reisibüroosid ja need teevad sulle täpselt sellise tripi kokku, nagu sa soovid. Aga et kui sa, siis võin endale nii palju raha anda, kui nad küsivad ja tahaksid ise teha, siis see võimalus on ka, aga siis nagu ma ütlesin, pead turistipolitsei omale hankima, et üksinda džunglisse põhimõtteliselt mitte ainult nende nende pättide pärast, seal ei tasu minna, vaid üleüldse on seal suhteliselt kerge ära eksida, nagu võid arvata, eks. Aga seal on huvitavaid niukseid, looduslikke vaatamisväärsusi ühesõnaga seal džunglis, et seal tasub nagu sellesse süveneda, kui oled džunglihuviline, teine variant on siis minna siis mööda jõge nagu meie läksime, kus on hästi palju linde ja kaljude vahel see jõgi mis on väga huvitav, sest sai koopaid koobastesse mendi viidud, et tegelikult ta kasutas, ühtlasi tegi meile ekskursiooni, aga samas korjaska igalt poolt metsa vahelt tee omale reisijaid peale. Pluss veel siis ühe suht segase ameeriklase, kes pidin just minu kõrvale istuma, kes ajas, et ta on enda avastusretkel ja kirjutab raamatut ja siis, kui tundsin huvi, et palju ta siis tundub palju siis kirjutanud. Ei, mul on kolm lehekülge, umbes valmis, tabelika otsib ennast ja siis tahes. Mul on natuke aega ja siis tulid päästjad, indiaanlased, siis ameeriklane, kuna ta Ta pidi seda balanssi panema, seda peenikest paateni. Ta pani selle ameeriklase natuke ettepoole, mintsis indiaanlaste keskele. Aga indiaanlased tulid oma pampudega ja siis ulatasid mulle pambu, mille me ilusti vastu võtsin ja põrandale panin ja siis pampa hakkas elama. Ja siis ma tahtsin seal paadist keset jõge jooksu panna, nii et ütleme, see oleks vist kuulge selle kupatuse selle ümber ajanud, ma arvan. Aga siis paadiomanik sai mul kratist kinni, surus, tegime, vehkis rusikaga, et ma olen hulluks läinud. Ja siis tuli välja, et seal olid kuks. Et noh, ilmselt on nendel vaja seal neid vaata kasutada, et liikuda, sest noh, ümberringi läinud vesi seal džunglis teid ei ole, nii et bussiga sinna seal oli, siis võrdub varjus. Või siis äri ja üldse, kus ma siis ära käisime ja see, see järv on äärmiselt ilus, aga Livingston neil ei ole endal randa siis seal lähedal umbes 40 minutit paadiga vist, saab sõita sihukesele kohal nagu Playa plankov, mis on hästi-hästi ilusa liivarannaga, et sinna siis suundus osa inimesi, aga noh, me ei et ei olnud nii palju aega, et seda rannakat ette võtta, vaid meie käisime, lahendasime asja lihtsamalt, läksime pakkusime ühe, viie tärni hotelli kodanikele natukene raha. Siis ta laskis basseini äärde, andsime rätikut ka veel. Aga selle hotelli juures mul praegu tuli meelde, et me käisime Karifuna show'd vaatamas. Niux niukene kamp noori, kes on võtnud kätte teinud omale väga ilusad kostüümid ja tantsivad siis kari Funa tantsu nimega Punta. Ja kui me olime siis ühel õhtul just arutanud, nii tore on Kesk-Ameerikas käijat kahte rahvuste kohta show'd vaatama ja. Me olime esimesed, kes sinna jõudsid, istusime maha ja ühe korra tunnen, et midagi on nihu. Kuulen tuttavat keelt ja siis tuli 41 niisugune korralik ekskursiooni täis soomlasi. Ja, ja siis ütleb, et me teeme intervjuu, nii õnnelikud ei olnud. No vaata, ma läksin, nalja tegi tegelikult mõnes mõttes noh, ütleme tegelikult, sinna sattunud soomlane erineb mõneti sellest, mida sa Tallinna sadamas näed. Ja siis oligi mõned eestlased ja nelgid, soomlast vaatasid kari suunas. Ja siis nad rabasid sealt seltskonnast nagu kesvaates rahvast, siis esinesid ära ja siis tegid ühe niukse. Eks vaba tantsivaid võtsid rahvast seltskonnast lihtsalt tantsima. Ma küsin Guatemala kohta veel sellist asja, et kas kottemaala on ka kallis riik, mis hinnatase seal on? Tegelikult on Guatemala rahakotile väga soodus, et seal on muidugi võimalik hästi palju kulutada, aga võimalik väga normaalse eelarvega läbi ajada. Et ausalt öeldes ma ei osanudki sealt midagi eriti rohkemat leida kui see, mis loni Planetis oli ja tavaliselt oma eelarvet koostanud, siis võtan Lonely Planeti lahti ja siis ma tean, mille peale minu raha kulub enam-vähem. Umbes 500 EEK. Päev võib inimese peale vast arvestada. Sellepärast et ütleme, antiikajast oli väga palju nihukest suveniiri. Noh, ma olen seljakotimees, eks ma ei osta mingeid suuri vidinaid. Aga seal olid niuksed hästi kihvt asju, ausalt öeldes, mida osta. Ma nägin esimest korda elus muuseas Guatemalas niisugust niisugust asutust nagu suveniiri, Ellver. Lähed võtad omale korvi, skeid seal nende vahel ja võtad, mida, tahad keegi mätsi sulle pähe, et sa pead seda võtma. Et osta see minu oma, see on kõige ilusam. Ei, sul on aega rahulikult mõelda, palju sul raha on, mida sa tahad osta ja õpuksivad kassasse kassaneiule võib sul selle hinnakoht, kui maksate ära, see pannakse seal ilusti kilekotti, mis seal nagu niuksed ütleme, savist millegist pannakse veel nendesse mullipakendisse, nii et väga korralikku tööd teevad. Aga ütleme öömaja. Öömaja täitsa oleneb ka jälle, mida sa soovid, niisugune keskmine on 10 dollarit voodikuuni, võib-olla siis neli 50 dollarit voodi seal tegelikult oli veel kallimaid, aga ütleme keskmine. Kui sa võtsid ikka kondikaga tuha, siis 60 dollarit oli ta ikka kahepeale vähemalt. Aga, aga no meil olid see kasa Rustike antiirlas maksis vist 37, äkki nüüd ikkagi suhteliselt udu. Siis Gazarosaadamist Meil Livingston-is oli, oli 20, oli panga nõu ja see oli väga kihvt, niisugune suhteliselt uued kahe voodiga niukene, urtsik mere ääres, niisugune päris päris kihvt tegelikult. Ja, ja noh, ma ei tea, söögid sama. No põhimõtteliselt läheb sul ikka üks niisugune 100 krooni koos joogiga. Keskeltläbi üks niisugune õhtusel. Mida inimesed armastavad? Maisi hästi palju süüakse maisi ja siis ma ei tea, kas sa mäletad, et võib-olla sa oled ka näinud Mehhikos võib-olla nägid boakört, mis on niisugune väga kole välja niukene, hall ja öelda, mida see meenutab, aga aga maitselt on ta super hea, toidab kõhtu hästi selles mõttes tänu sellele, et nendel on hästi ilusad köögiviljad, on ju see taldrik väga värviline, aga kui nüüd võtta see küpsetatud toitu, siis see näeb küll niukene välja, nagu oleks ühe korra keegi juba söönud, et minu arust vähemalt. Aga nendel on need maisileivad ja Natšosed ja, ja siis noh, kõikvõimalikud mehhiko köögist, mis laenata annab, on põhimõtteliselt ka seal. Ilmselt see Raine dikteerib, milline köök sul on, et kui sul see kasvab igal pool, siis sul on maisi hästi palju ja ja, ja, ja noh, ilmselt segakliima Nende oma isiklik rahakott, eks kui sul on vähe raha, siis sa pead leidma niisugust toitained, mis sind pikaks ajaks nagu täidab, eks. Ja noh, loomulikult mere ääres olid kõikvõimalikud mereannid. Et minu arust lopstervist oli see kallim, et selle selle praad koos joogiga tuli vist äkki 160. Aga ikka väga odav sul ikka ja noh, seal on ikka selles mõttes, et kui sa oled formaan, siis sa leiad seal. Tekke superhinnaga asju ja kala on ikka väga hästi tehtud. Kookoskombel toorelt. Reisipalavikusaare tänav väisab kahte maad, ükson Guatemala, teine on Hondurase. Me oleme seal kõrvale juba ühe korraga reisipalaviku saates käinud, nimelt Eliisis. Jakostreikast oleme saata teinud, aga nüüd oleme kottemaalast ühe ringi teinud tutvunud seal mõndade kohtadega ja saanud teada palju rohkemat, kui me ennem teadsime. Ja suunduks nüüd sinu järgi Hondurases, et kõigepealt küsikski, et kui te läksite Hondurases, kas teile tundus ka, et te läksite teise riiki või kui sarnased need riigid on, kui erinevad need riigid ehk siis Guatemala Hondurase on? Nad on väga sarnased, neid on noh, ilmselt on see territoorium ikkagi jagatud suhteliselt vägivaldselt pooleks, et tegelikult on see olnud ja kõik üks territoorium indiaanlaste koha pealt võttes et Nende nagu käsitöös ja, ja indiaanlaste välimuses nagu küll mingit noh, nüüd on riigipiir vahele, et need on hoopis teine. Aga. Kultuuriliselt-arhitektuuriliselt. Ikka sarnane äikese, hispaanlaste et no selles mõttes, et võib-olla loodus oli natukene teistsugune ja me käisime Hondurases tegelikult ühe saare peal ja siis templites, mille me Guatemala selle vahele ja ütlesime, et me jätsime tikaali vahele just ainult sellepärast, et meil lihtsalt ei olnud aega. On päris kaugel. Tikaal on siis üks kuulsamaid Maya templeid asubki kordama. See asub Guatemalas ja asub sinna Mehhiko poole, et me võtsime just selle Hondurase poole, et ta jäi hoopis teisele poole riiki ja sinna oleks pidanud siis lendama ja siis läks natukene rohkem läind Guatemala peale aega, kui meil oli. Aga Hondurases siis praktiliselt ei erine, ütleme see olukord seal hetkel praegu, et on samasugune kohtamas. Noh, ütleme nii, et Hondurase pääses kodusõjast, et neid kasutati baasina. Samas Guatemala jälle on olnud väga verise kodusõja üle elanud, nii et noh, see on nendel kindlasti erinevus, et need, mida nagu inimesed oma ajaloost mäletavad, et ütleme, Hondurases on inimesed natuke niuksed, närvilisemaid ja niuksed, hagi jamad, et nad olid nagu rohkem kimpus küljes ja üritasid seal igasugust jampsi müüa ja niukene. Et seal ollakse nagu rohkem siuksed So, et nagu Hondurases Guatemalas olid nagu noh, ta üritasid müüa, aga nad kuidagi püüdsid seda teistmoodi teha, et nad tegid sulle rahulikumalt. Kusjuures see samases liteegia kliteego oli see, kus ja üks papi tegigi mulle selgeks, et mul on just seda, seda fanaarikut, vajaja, ostsingi jaa, maksiski, teine 10 krooni ja kui ma sellega koju jõudsin, ma olin seda paar korda tegelikult isegi kasutanud selle reisi jooksul siis ma katsusin siis nagu, mis meil müüakse siis see oli nagu udusulg võrreldes sellega, mis meil siin müügil on. Ma olin väga õnnelik ja mul tegelikult ongi just seda, seda, mis, kuidas nüüd eesti keeles on taskulamp. Ma küsiks seda siis, et kui olete käinud Guatemalas ära, läks Hondurases ja ilmselt rääkisite kohalikega juttu, et käisite Guatemalas, kas kuidagi said aru ka, et kuidas nad omavahel läbi saavad, kas neil on mingisugune, et vaata mõnusad lollid ja teistpidi ka või on nad ikkagi niisugune üks ühe juurtega rahvus? Mina ei saanud seal küll midagi aru, et nad oleks rääkinud nagu meie oma naabritest räägime toota ja nii edasi, aga noh, võib-olla ei suhtlen ka nii palju. Aga nüüd mul tuli meelde, et me pidime rääkima ühest Living stoni äksidendist. Nii, selleks aktsioniks ikka ka esimene päev, kui me sinna saabusime, tegelikult oli seal Karifuna festival olnud, väga tahtsin selleni jõuda, aga graafik kuidagi nagu ei klappinud sellega, et meil jõudsime kolm-neli päeva hiljem peale Karifuuna festivali. Ja me olime söögikohas suhteliselt lähedal sellele turismiinfopunktile, kus action siis nagu aset leidis. Muidu oli tänav täiesti tühi, noh, niisugune keskpäevane aeg, mitte midagi ei toimunud seal, kõik tavalised mustad magavad sel kellaajal, eks. Keegi ei liiguta ennast. Järsku on terve tänav paksud musti täis, kõik röögivad, karjuvad ja siis ilmub kuskilt välja kirst niimoodi käte peal. Ja siis on juba käes süütepudelid Molotovi kokteilid ja need hakkasid lendama. Ja siis nad rääkisid, seal karjusid ja kõik läbisegi, et nagu Me jäime kuulama, et mida nad karjuvad ja mis on ju. Aga noh, me olime ütleme suhteliselt ohutus kauguses, et meil oli nendeni mingi paarkümmend meetreid kasse, möll käis. Mis nad seal olid, mingi ütleme 10 minutit, möllasime, olime sealt ikka kõvasti pildimaterjali juba saanud, siis tuli järsku armee. Ja ikka pumppüssidega koolaks, et mõtlesin, et noh, et 10 minutit pust täis tornis on noh, ikka paras niisugune ikka rohkem kui roodu täis mehi oli seal. Neli 50 meest, oli raudselt jäägi sõjaväeterminitest väga palju, aga aga neid oli seal ikka üksjagu ja need siis hakkasid nagu neid äraselt suruma, niimoodi. Otseselt keegi kellelegi haiget ei teinud, aga härrased suunama ja sisse niisama kiiresti nagu see jama sinna oli tekkinud niisama kiiresti minut sealt ja selle turismiinfopunkti sein oli siis muidugi see kustutati ruttu ära, see oli tahmane natuke asfaldile. Minu arust oli seal neid miljon seal peal, ma ei tea, kuidas seal keegi veel joonistada sai, oli vaata nagu kui on kuriteopaik, siis, kui laip maas pääseid kriidiga joonistatud sinna asfaldi peale on ju selles mõttes, et et ilma heaks, mis toimus, on ja siis ma mõtlesin, et nii, et noh, et, et kindlasti on siin toonud mingi mõrv. Kindlasti on olnud mingi etniline jama, sest et nad seal maja ees rääkisid. Ja, ja siis me leidsime sealt ühe, ühe kohaliku venna, kes nägi välja niukene indiaanlane, aga rääkis hispaania keelt loomulikult väga sujuvalt ja kutsus ennast Lukas Podolski sk. Hotellides kõigepealt räägi siis, mis toimus, no ja siis oli üks hiinlane, kes peab siis seal või pidanud selleks momendiks olid nad linnast juba ammu lahkunud turismiinfopunkti, pluss veel ühte öölokaali ja, ja kuna see oli Karifuuna kõige kõige suurem püha siis loomulikult mustanahalistele oli nagu piduhoog sees, mingi moment, raha neil ei ole ja siis nad olid lihtsalt üritanud jõuga sisse tungida sinna selle hiinlasele kuuluvasse väike abi ja turvamees siis oli neid seal takistanud, oli läinud kähmluseks keegi suskas kellelegi, aga, ja siis selle hiinlasest sugulane, kes siis momendil tööl oli seal lokaalis, see jooksis koju, võttis püstoli ja siis läks seal veel suuremaks kähmluseks, siis keegi kedagi tulistas ja keegi sai surma. Ühesõnaga peale seda loomulikult siis tuli jälle muidugi armee, mis oli seal täpselt sealsamas, tegelikult seal linnas oli armee olemas, nii et ilmselt seal on ennemgi niukseid madinaid olnud, et ega muidu naljalt armee mingisugust punkti kuskile keset linna ei ehitata, eks. Siis me saime lisainfot siis seda, et turismipunkti omanik hiinlane oli siis pakkinud sama ö oma perekonnaasjad kõik kokku autosse ja minekut. Vot nii ohtlik oli see olukord seal nüüd hiinlastel praegu hetkel ei soovita sinna minna, kusjuures nad küsisin, et noh, et, et kas siis nagu nüüd on kõikide hiinlaste vastu viha või siis tuli välja, et vist ikka ei ole nendel nagu rahvustevahelist ei ole, aga et kuna see oli see vastik kasu saada ja vend on ju teatavasti hiinlased on kõvad kaupmehed ja eriti alla ei anna aine niuksed, suhteliselt vastikud kaupmehed, on nad niuksed jõuliselt tulevad peale, eks noh, ja ilmselt siis nad üritasid nendele selgeks teha, et ei ole siin mingit tasuta sissetulekute, need vist üritasid seal üle aia ronida, seal oli ka ikka mässuks läinud. Ja, ja noh, ja siis nad ei oskanud seda kontrollida seda olukorda ja siis läks asi vägivaldseks ja asi läks täiesti käest ära, nii et üks sai seal surma ja siis selle matuste ajaks sattus meie siis sinna. Nii et ma ütlen, et mul oli tegelikult kõik asjad juhtuvad mingitel teatud põhjustel, onju. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et jumal tänatud jõudnud kari Funa festivaliks, Livingstone siis ma oleks raudselt olnud seal kuskil keskelt ja teades ennast oleks raudselt olnudki seda möllu. Tuleme nüüd tagasi, siis Hondurase juurde, et oskad selle kohta midagi öelda, mis seal teha on, mis seal vaadata, kus sa käisid? Meie sõitsime läbi, tegelikult me sõitsime ühe jutiga läbi laseibasse, ame sõitsime läbi siuksest linnas nagu San Pedro Sula, San Pedro Sula kus on põhiline mahlade kontor, nende baas, seal nad Madistavad ja seal on saanud isegi päris palju inimesi surma kõrvalisi, sest nad tavaliselt teevad seda veel ka keset liiklust ja keset päeva ja keset väga avalikku kohta Madistavad seal omavahel. Et vist oli üks liinibuss oli vist ette jäänud, nii et 24 laipa, kellest vist isegi neli oli seda et sihuke päris koledaid asju on selles linnas, et sealt me sõitsime, siis ta ühe jutiga läbi tegelikult tahtsime, küsisime oma selle inimene ei huvita, et kas oleks võimalik kuskil väike peatus tehetutes kohvis ta ütles ainult bensiinijaamas, ühtegi linna tema sisse ei sõida. Siis hakkasime uurima, et mis siis toimub ja siis ta ütles, et noh, et silm pannakse kohe peale ja kohe tahetakse teemaksud, sest tal oli Guatemala number. Et siis ta nagu väga ei tahtnud, et ta ei ole nõus nagu kellelegi maksma, et ilmselt ei oleks muidu siis meie transportimine ära tasunud, sest et nii palju rahade meie käest ei saanud ka, et oleks võinud kõigile sõpradele raha ära jagada ja, ja siis me sõitsime suhteliselt ühe jutiga seisvasse välja ja meie arust tuli meil endil nagu kiire ka, et me nagu kuskil eriti ei arutanud, et ainult vetsupeatuse ja siis selle kohvi ja pirukapeatuse tegime, et rohkem nagu rohkem nagu ei näinudki, kui ainult, siis noh, autoaknast Kunila seibani ja, ja sealt siis laeva peale ja läksime ühele sihukesele. Karel nagu rott on. Mis on inglise keeles Bei Ailens ning seal on tegelikult kaks art veel. Ja me võitsime siis selle kõige suurema. Ja see on sukeldujate paradiis. Ehk siis mõtlesin, et lähme siis vaatame, et seal peab olema raudselt ilusad rannad. Mõtlesime, et lähme vaatame selle üle. Õige natukene peab seiklusi ka olema, et ei saa ju rahulikult kuskil homseni. Siis jõudsime mingi kolm tundi parem, kui see laev läks, eks ja, ja piletid olid ostetud, mõtlesime omale esimese klassi piletid, sellepärast et hinnavahe oli 50 krooni, esimene klass ja turistiklass. Ja siis jäime siis ootama ja siis mõtlesin, et lähme, teeme siis ühed õlled ja siis selgus kurb tõsiasi, et selles selles oma firmas ei müüda alkoholi. Ma täiesti saan aru, miks? Sellepärast et esiteks, kui sul on halb ilm, siis alkoholi mõjul tuleb see kergemini kõik välja, mis sa oled sisse söönud või joonud. Ja teiseks, ma arvan, et nad lähevad ülemeelikuks seal need reisijad muidu teades nende temperamenti. Et siis me olime neli tundi kuival. Andke õlut ja tegelikult on see täitsa naljakas. Kodus niimoodi nagu ei tunne siukest momente, kes seal oli täitsa nüril siis näidati mingisuguseid põnevusfilme seal selles ootesaalis ja vaat seal oli korralik turvakontroll, seal ikele valgustati kotid kõik läbi ja, ja noh, ikka nagu lennukisse lähed, täpselt sama turvaväravad ja kogu krempel, kuidas. Kui tuleksid Tammsaar, on niukene, 50 kilomeetrit pikk, kohati kaks, neli kilomeetrit lai. Kõrgemates punktides paistis nagu mõlemale poole niisugune väga-väga uhke, väga kihvt. Aga ostnud nahk jah, nii ja naa, et ta ei ole nagu niukene turismikuurort, et ta on ikkagi mõeldud sukeldujatele. Kuigi seal lähevad läbi Ameerika kruiisilaevad on nendel vist ainult paar päeva, mis nad seal käivad nädalas? Näiteks kolmapäev, reede äkki või midagi siukest. Kui sa nüüd võrdled und luurast Jacottemaalata omavahel, et kumb sellise primitiivse küsimuse, kumb maa lahedam on, kuhu sa soovitaksid inimestel rohkem minna, kes tahaksid ütleme siis puhata, kes tahavad, ütleme seal mingit loodusega samastuda, džunglis käia ja ütleme siis seal ka pidu pidada. Päris hea küsimus, sellepärast et seal nagu pidupidamisest ei tuld kumbagi nägi välja siis nad kõik juba kell 10 varasid. See peovärk on selle käigi öö läbi. Sa uskumatu, ausalt öeldes, mina kindlasti kuskil suures linnas ja mõnedes diskategi rajoonides seal, aga noh, sinna nagu. Tavaliselt. Et kui nendest maadest on rääkinud, siis on alati pidu, käib seal öö otsa, kõik löövad kogu aeg, iga õhtu löövad seal pilli lahti ja tantsivad hommikul välja, et seal oli kell 10, oli öörahu. Ei, mitte midagi siukest meie hotelli kõrval söögikohas, ütleme siis oli kohalike koerake õhtu, et see oli nagu siuke õhtu, kes oli nagu mürtsu pauku, et seal need mutid hüppasid järjest lavale, seal jantiiglas, Guatemalas seal oli kell 12 oli džaubagaa ja pidu läbi ja küll huvitav, mis siis, et see kohtumine kella kaheni lahti, aga kell 12 pakkis rõõmus seltskond oma asjad kokku, tõmbasid minema sealt. Samas me olime muidugi antiigot keset nädalat, et võimalik, et noh, innustatud tööd, samas Livingston oli jälle nagu nädala lõpupoole võrdub varjus, ma ei räägi üldse mitte midagi. Kusjuures sorry, võtan sõnad tagasi, põrkab, harjudes oligi pidu, millest meie osa ei saanud. Ühesõnaga see samane hotellide noorte, mis seal see puur, tsikk, basseiniga. Selle kõrval oli Coca-Cola putka hamburgeriputka ja veendus, et näed, et oh, et me võtame nagu mere poole omale. Et see on nagu rahulikum mereõhk ja on natukene äkki siis rohkem õhku. Iga Coca-Cola putka, sellel löödi kell 10 tuled viled külge, selle ma mõtlesin, et see putka nominguselt mürtsud vete sellepärast et sealt tuli sihuke regetan, et tuli kera tropid välja. Sellepärast, et hommikul suhteliselt vara tõustajat nagu kurjaks ja ei olnudki seekord, aga see lihtsalt ei jõudnud ära imestada, et Coca-Cola putkast sai üleöö sihuke menukoht, kus, kes tegelikult niisugune mõnus kisa ja kära ja mussi lasti taevani. Nii et ei olegi kõikidel Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidel üks karneval ja pidu. Ei ole kusjuures minu arust rottonil rääkisin seal ühe ameeriklannast baaripidajaga, Need lõpetasid seal ka oma töö, kell 12 pidid selle kinni panema, politsei käis väga agaralt kontrollis, et nad kell 12 kümnen oma uksed kinni saavad, et kohalikke elanikke, kes seal ümberringi elavad. Tegelikult on see jutumärkides, see, kes kas või viis minutit ületas oma aega, sa said trahvi. Noh, mina arvan, et kui sa teed kuurordist siukseid seaduse, siis sa teed selle seaduse ainult ühel eesmärgil. Et kui, kui läheb kuskil peoks ja, ja ikkagi baariomanik on huvitatud sellest, et tal natuke raha ka sisse tuleb, onju kui ta sind kell 12 punkt sealt majast välja ei saa, siis ta maksab trahvi. Ehk siis politsei tahab ka elada. Ja, ja siis üks ainukene asutus, reede on ainuke päev, kus on pidu, üksainuke asutus, mis asus suhteliselt kaugel mee peal. Nii et sinna läks siukene sild, vaiade peal, niukene vetruv majake. Et seal käis pidu reede öösel ja kuskil kella neljani ja seal olid ikka sihuke äge seltskond, oli koos paatidega tuldi prouad paadis sihukese kaarega sinna letti ja kellel uhkem kaater, kellel vähem uhke kaater, paadisild oli rahvast täis. Kui eestlaste seas eriti selline tavaline sihtkoht ei ole, kas siis kuidas seal üldse turist oli, et on see näiteks ameeriklaste jaoks mingi niisugune koht, kus nad käivad või on pigem ikkagi mingid teised kohad, et ta ei ole päris niisugune noh, ütleme esikümne valik nii Guatemala konsuurest Ütleks, et tegelikult see saar iseenesest on väga tore, ta on säilitanud väga omapärase niukseid Kariibina tal ei ole niukseid kõrgeid maju, sama nagu living, stonis on ainult mõnekordsed, majad seal maksimum tal ei olnud randa pandud asfalti, vaid sineli jäetud liiv muidugi siis tänu sellele vihmale, seal olid niuksed tohutud augud siukest mõnusat kollast kollakashalli vett täis, et oli vaja sealt ikka korralikult eemale pesida, sellepärast et muidu olid üleni sealt mööda sõitis. Et nad ainult säilitanud niukse niukse küla. Nad ei olnud sellest mingit sihukest hotell linnakut ehitanud. Et neid hotell on ehitatud sinna üksjagu, aga see oli natukene nagu teises kohas ilusama ranna äärde siis kerkinud ühe kallimaid niukseid, niukseid ressorte. Et see oli siis vest täis, aga noh, sinna sai sõita. See oli niisugune neli kilomeetrit sellest vestendi, sest Half Moon Bays, kus meie olime, sinna sai veetaksoga, et hommikul läksid õhtul tulid, et sa ei pidanud seal elama, sest et tegelikult ööelu ja, ja noh, mis ööelu, aga isegi seda ei olnud seal, et seal oli kell kaheksa õhtul vaikus majas. Et kui me hakkasime ära tulema, siis põhimõtteliselt plakatiga musa vaiksemaks keerama tuli mingi kell kuus ärane. Kas kottemaalasse Hondurases minekuks on vaja teha mingit spetsiaalset ettevalmistust, kas näiteks on sinna viisata? Ei, viisat ei ole vaja, ühtegi Kesk-Ameerika riiki. Ei sult võidakse küsida lahkumistasu, oleneb piiriametnikuga mööda maad, seal vahetult kohti. Muidugi noh, lennujaamades on lahkumise ja siis tulemisemaks ei ole, aga lahkumise maks tavaliselt on niisugune viis kuni 20 dollarit, oleneb siis riigist. Aga kui sa mööda maad sõidad, siis oleneb täiesti siin piirivalvuri lahkusest. Et meie maksime vist Guatemalas paar dollarit lahkumisest, aga Hondurases riigi sisse minemisest meil ülimaks nendesse piir oli täpselt selline, et see on niisugune hästi suur. Täna oli sinna ehitatud ja seal tühi. Ehk siis me käisime seda piiriametniku otsima, sest mul templit vaja, et ma ei saa muidu äkki pärast kui ma lähen lennujaama kaudu tagasi, aga see, et noh, et mitte maad mööda enne, siis ma pean nagu näitavad, kuidas ma siia sain. Mis sa annad soovitusi, milliseid soovitusi inimestele, kes avastavad, et nad võiksid sinna maale minna, et milliseid ettevalmistusi oleks tegema või mida nagu kõrvataha? No kuna seal on hästi palju erinevaid looduses nagu erinevaid kohti, on kuivemaid, kohti, külmemaid kohti on troopilisi kohti on täiesti siukseid, kohti, kus sääsed su silmad peast ära söövad. Et siis oleks vaja ja võib-olla malaaria tablette profülaktika mõttes kasvõi kindlasti hepatiidi süst on mul, ma ei tea, mis ajast tehtud see on. See on päris kindel, et seda on vaja. Ülejäänud on täiesti sinu enesehinnang. Kuidas sa arvad, et sa toime tuled sellega, et ega seal midagi eriti muudkui aspiriini? Turismipolitsei, kelle, kes teid alatasa saatis, kas see maksab ka midagi? Ei, selle maksab riik kinni, nii et turistile Ja Hondurase, ütleme, hinna poolest on samasugune Ütleme servaatani saar on tänu ameeriklastele muidugi natuke kallim, aga noh, nii söögi kui kui majutuse poole pealt, aga muidu siis kui me sinna allapoole kopanni nendesse varemetesse läksime, siis seal oli juba ka odavam. Ausalt öeldes, kuigi seal on ka kõvasti turistidega, seal on teistsugused turistid, et noh, kui on seljakotiturism, on ikka põhiline turism ja käele keeleõpe siis teatakse, et sinna ei tule mingisugune kasukas ja kullas karras ameeriklane ei ole midagi küsida. Aga maratonil noh, üks asi on muidugi see käed sukeldumist harrastab mitte just vaene inimene, eks. Et sukeldumine on suhteliselt kallis harrastus ja, ja kuna see on nagu põhitegevus sellel saarel, millest siis nagu põhipapp tuleb, sinna turistide käest on, on just see sukeldumine, sest see on minu arust ma seal väga palju alla 200 dollari sukeldumispaketti ei näinud ja selle osad hotelle näiteks, kus sa sukeldumispaketti võtta, siis ei võtnud sind üldse jutule. Kõik need ongi aind orienteerunud sellele. Aga meie aeg hakkabki otsa saama juba ja kuigi sinu reise jätkus veel ja saadetist veel sinnakanti, veel reise, on sul plaanis? No praegu vist ma jätan selle regiooni vahel, et ma arvan, et ma Salvadori ja Nicaraguas praegu ei lähe, et mul on nüüd Aafrika sellest ühest Aafrika riigist sain nii tugevalt elamuse, et ma mõtlen, et ma pean siin absurdiriikidesse tagasi saama. Sellepärast et absurditeater on pärast tagantjärgi. Ta on ikkagi, ütleme, ta on raskem füüsiliselt ja tegelikult ka nagu ja pidi, raskem reis on ta tagasi tulles meenutades on ta niimoodi, et noh, kui ma näiteks oma aafrika reisis praegu räägin kellegile või keegi mu reisijuttu loeb, siis näed ikka kõveras. Et seda on täiesti võimatu ilma naeruta rääkida, et kui sind lubattomaalati on, Tuurest saad niimoodi suhteliselt rahulikult veel võtta, ennekõike seal juhtus käike, siukseid asju, naera puruks. See ei olnud ikkagi nii, kui Aafrikat. No loodame, et saab sinu tulevastest Aafrika reisidest reisipalaviku saates rääkida. Selleks korraks aga peame otsad kokku tõmbama, oleme nüüd natukene targemad, mis toimub siis Ladina-Ameerikas. Mis toimub Guatemalas, mis toimub Hondurases, mis seal teha, mis on näha, reisipalavik selleks korraks lõppenud minu nimi on Hendiga.