Ülekuulamine alustab ülekuulajad on Urmas Vaino, Reimo Sildvee. Kui keegi usub, et usk liigutab mägesid, siis küllap tal on õigus uskuda või mitte. See on alati rohkem kui usu küsimus. Tänane päev on korraga nii vaikne laupäev kui ka võimalus kolmandat õhtut järjest pidu pidada. Ka see valik on usu küsimus. Usute seda või mitte? Me palusime ülekuulamisele mehe, kelle usk peaks sisendama uskuni neile, kes usuvad, kui ka neile, kes ei usu. Uskumatu. Täna on ülekuulatav Andres Põder, Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop ja härra peapiiskop, ma langevate nii-öelda, et eetris, kui me oleme vaiksel laupäeval, siis ei ole meie eesmärk teps mitte täid saurustena kuidagi sind kiusata vaid vaid teada saada, millest mõtleb Eesti kõige suurem kirik ja tema juht. Räägime alustuseks kohe võib-olla sellest kõige kuumemast teemast, mis Eesti ühiskonnas praegu aktuaalne ja, ja millest kirjutatakse, räägitakse inimeste omavahelistes vestlustes ja ma olen täiesti kindel, tehakse ka seda sellel vaiksel nädalavahetusel. Miks läks nii, kuidas teile tundub, et vabadussõja ausambast on saanud selline suur vaidlemise ja arveteklaarimise objekt? No ma arvan, et see oli juba sisse programmeeritud sellesse heasse soovi selline sammas rajada, et. Kui mõelda varasematele katsetustele ja vaidlustele, mis on toimunud eelmiste konkursside ümber, siis oleks olnud päris naiivne arvata, et nüüd kõik ühemeelselt ja ühehäälselt poolt on. Tegelikult ühes normaalses ja vabas ühiskonnas ongi sellist õhema meelsust päris kummaline eeldada, et see võiks ju sündida kuskil diktatuuri ühiskonnas või, või mingis dramaatilises olukorras, kus rahvast ähvardab suur oht, et siis konsolideerutakse, aga teame, et tegelikult isegi vabadussõja algusel oli erimeelsusi väga palju ja ei olnud ühte meelt. Nii et. Ma arvan, et kahe kolmandik nagu toetuse saamine küsitlustel on päris hea näitaja ja c diskussioonid toimuvad, on ainult tervitatav. Me võiksime jõuda ja öelda, et kui parlamendis on nii opositsioon kui koalitsioon, et siis on rahvas lõhki. No jumal tänatud, et nii on ja ma arvan, et selles ei ole midagi halba, seda suurema, missuguse tähenduse väärtuse see monument ka omandab, kui see peaks. See on tõsi, eks rahva mällu jääb kasvõi see vaidlus juba iseenesest ja see annab sellele sellele juhul, kui see sammas püstitatakse väärikust. Ma saan aru, et täis nagu seda kahtlust ei ole, et, et novembris, siis kui sealsamas peaks püsti olema, ei ole kuskil avamisele minna. Ma ei hinda seda aspekti, see ei ole minu vastutusel, sellega tegelevad teised. Aga sedavõrd-kuivõrd, ma arvan, et protsess on olnud õiguspärane ja demokraatia lõplik, niivõrd kui meie, Eesti ühiskonnas asju aetakse seaduspära. Et siis oleks kummaline, kui mingite keerdkäikude või mahinatsioonide tõttu see protsess nüüd täna peaks veel peab. See on nii-öelda ükskõik selle selle asja juures, teine külg on see, milliseid vahendeid või milliseid nii-öelda relv selles selles vaidluses kasutatud on. Ja, ja nende relvade valik on küll olnud teatud mõttes ütles üsna noh, ma ei leia paremat sõnaga, lihtsalt märgiline on, on, on nii-öelda tekkinud selliseid tekkinud selliseid asju, millest ennem võisime aimata, aga mida me ei olnud kohanud. Ei, ma ei ole päris nõus, ma arvan, et see olukord või situatsioon, kus mingi probleemi Lahendamisel vastaspooled kõik võimaliku arsenali otsivad ja kasutavad, see on päris tüüpiline ja, ega ka nii-öelda jutumärkides kodusõjas. Relvi ei valita väga, et lastakse kõik käikumis ka pärast on, nii et ma ei näe siin midagi väga uut ega, ega dramaatilist, muidu täiesti isiklik küsimus teile, kas te olete mõtisklenud selle üle ka niimoodi, sellistes seal on selline filosoofiline küsimus ja ma loodan, et te olete mõelnud selle üle, kui kuskil noh, võtame mingit käegakatsutavad analoogid, 15. sajand, suudetakse luua mingeid selliseid teoseid, mingeid selliseid taieseid, mida inimesed käivad siiamaani vaatamas, Bronalesti ehitab arhitektina üles uskumatuid siiamaani arhitektuuriõpikutes olevaid teoseid siis 21. tasandil 600, siis. Temaatika otsus oskas, mind ei peta, 600 aastat hiljem suudame me välja mõelda ja, ja oma nii-öelda vaimsusest rääkima panna ainult sellised tahuka. Noh, ütleme matemaatilise sellise noh, kõige lihtsama kujundi. Siin on kaks aspekti. Üks on see, et ega suurte taieste ja ja, ja selliste loominguliste avastust väärtust Nende sünnil alati osata ka tajuda, olgu see kobism või mis teised suured kunstivoolud, muusikaski poonia tekke, me leiame, avati konflikte nende ümber ja teatud sellist esimeses põlvkonnas unustamise ohtu. Ja, ja selle tõttu me ei tea ka täpselt nende riskide suurust, kui peaks rajatama üks niisugune mälestusmärk selle lootusega, et ta on tuleviku geni reaalne. Käies tahetakse ühte kindlat, aga läbiproovitud ja, ja mis puudutab selliseid mälestusmärke, siis. Võitude rahvuse klaarifitseerimise ma ei pane siia isegi mitte jutumärke rahvas peab ennast teadvustama ja oma identiteeti hoidma neid mälestusmärke, siis ma julgeksin väita, et kultuurilooliselt on kujunenud välja juba üks teatav formaat nendele asjadele alates vanast Egiptusest, Babüloonia ja kus iganes, kus, kus neid sambaid ja kive on püsti pandud, et et see taotlus või, või nagu eesmärk iseenesest asendada see formaat millegi hoopis teisega ja identifitseerimata, aga ma, ma ei ütle, et see on välistatud, aga, aga noh, on ka mõistetav, kui sellega ei mind alati kaasa ja põhimõtteliselt ei ole ju ka võidukaar, eks triumf ei ole ka mitte midagi muud kui täpselt samasugune väike, selle suhteliselt naiivne matemaatiline tehe, eks ju. Mingi värav, Olav või ratsamonument ja nii edasi. Aga ometi on see noh, vaidlus või aidanud noh, välja selgitada sellist uskumatuna mõjuvat mõjuvat sellist tembeldamis võimet või, või, või nimetada tahtmist inimeste hulgas, see on minu isiklik arvamus, aga, aga kui ma nendele asjadele mõtlen, siis siis kui ma kuulen, et kunstnikest vabandust väga väljenduse eest, aga purkisid tuiatest sotsiaalteadlastest punateadlastest kiriku liikmetest, kui näiteks ristikoertest, siis see on, miks 21. sajandi alguses elaval Eesti ühiskonnale iseloomulik No te tahate liiga palju saada, et mingi lühivastusega annaks seletuse tänase maailma niisugustele põhisuundumuste, et miks inimesed niimoodi käituvad, eks neid põhjusi on ju väga palju ja päris palju. Te arvate, et see on kogu maailma probleem, see ei ole ainult Eesti probleem ise ei ole kindlasti ainult Eesti probleem, see on seesama postmodernistliku eneseteadvuse probleem, et inimesel tuleb ennast määratleda, identifitseerida ainuüksi ja ja kogu maailma vastu peaaegu tähendab ta ei saa ega tohi tunnistada mingeid väliseid autoriteet, eriti ta peab andma neile mingi hinnangu. Mida kehvema hinnangu ta annab teistele, seda järelikult jääb järele võimalus, parem hinnang anda endale. Nii, et selline sildistamine, kus teised saavad nagu negatiivse märgi. See tuleneb sellisest postmodernistlikus personalis, mis suuresti väga raske on alustada teistest, tekib oht kohe, et me oleme mingit autoriteedi kummardajad. Nii et ma arvan, et need põhjus on muidugi ka teisi, aga et see võimalus ennast kehtestada, ennast maksma panna niisugust sildistamist kaudu ja näol väga suurte kultuuriliste fenomeni, kunsti kõik kunstnikud ühte lahtrisse paika hinnang kristlus, usk, mis iganes, et noh, see on suur julgus, aga inimestel järelikult suur vajadusele järele. Me ei pea selle üle mitte väga imestama, vaid aktsepteerima ja, ja mõistma sõda. Ma ei arva, et seda peab nüüd väga heaks kiitma, eks on teatud kurbloosus, aga, aga noh, seda mõistes tuleb ta, see ajastu sai maailma ajastu rahulikult üle elada. Millal algab uus? Modernism, ma olen ka mõelnud sellele ja üritanud jälgida kirjandus, et kas on mõni uus ja ilus poisslapse nimi leitud kevadekuulutajaid veel ei, veel ei ole silma hakanud. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Andres sündinud 22. novembril 1949 Haapsalus on Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop. Aseõpetajaks ordineeriti ta 19. septembril 1976. aastal. Õpetaja õigused sai ta peale usuteaduse instituudi lõpetamist kaheksandal detsembril 1980. Andres Põderi teenitud kogudused Viru-Nigula ja Kunda kogudus, Suure-Jaani ja Kõpu kogudus, Räpina ja Mehikoorma kogudus. Pärnu Eliisabeti kogudus. EELK ja peapiiskopiks valis kirikukogu Andres Põderi 24. novembril 2004. aastal. Ametisse seadis Andres Põderi teisel veebruaril 2005. aastal Tallinna Toomkirikus peapiiskop Jaan kiivik. Ülekuulamine läheb edasi ülekuulatav peapiiskop Andres Põder, räägime natukene kiriku rollist ja usurollist üldse tänapäeva Eestis. Ja võib-olla natuke laiemalt ka. Mõtlesin selle teema peale meest, Rolli mängib üldse usk, kirik tänapäeva eestlastele. Me teame, eestlased on praktiliselt Euroopa kõige ateistlikumad inimesed, ehk kõige vähem on neid, kes perioodiliselt käivad kirikus ja nii edasi. Aga võib-olla minu mõte oli sinnamaale välja, et aga võib-olla üldse on inimese ja jumala suhe teinud läbi ka mingi jama arengu, mingi teisenemised, võib-olla ei peagi inimene enam sellisel kombel aru saama, et keegi kuskil on ja taevaisa võib-olla inimene ongi praegu loodud tegutsema hoopis maisemaks asjades. Kõigepealt ma ütleks, et see meie soov olla kõigega kõige kõige ükskõik milles ja satuta kinnistusraamatusse. See võib-olla ei ole päris objektiivselt ka põhjendatud, et see on selline subjektiivne soov ikkagi Euroopas silma paista millegagi, et selle tõttu nopitakse üles mõni päris juhuslik. Gallup või uurimusi ja, ja üldistatakse see. Selliseks meediamulliks, et et ma päris sellega ei nõustuks. Ilmselt näitajad, mille alusel niisugust hinnangut kujundatakse. On kitsalt küllalt kitsalt püstitatud ja tavaliselt ikka öeldakse, et, et kuidas küsid, niisuguse vastusega saad, nii et ilmselt võib päris tõsiselt uurida, et mida seal õieti on küsitud. Kas tänapäeval, On aeg on ju edasi läinud sellest ajast, kui, kui pühakiri kas või on kirja pandud kui kristlik kiriku selline oma tänapäevase vormi on, on võtnud või kust see kõik alguse sai? Äkki on muutunud see inimesi nii-öelda vajadus kõige kõrgema kõigevägevama järgi see suhe on äkki teisenenud teistmoodi. Vaevalt olid muutunud on, et kui nüüd vaadata neid Ütleme üritusi mingite teaduslike teooriatega seletada religioossus siis inimisiksuse fenomeni puhul, olgu need siis mingisugused psühholoogilised, sotsioloogilised, antropoloog, loogilised, mis iganes siis inimloomus nüüd nii tohutult muutunud ei ole. Et selles osas võimalus defineerida inimest kui homo, religioossest religioosset inimest, et see eksisteerib ikkagi ühtmoodi edasi. Teine teema on, et mismoodi see religioossus väljendub, mis vahenditega, kui kultiveeritud? Ja siin on päris selge, et meie ühiskonnas on selles valdkonnas ju tohutu auk olnud, et kui mitmed põlvkonnad pole saanud ei usuõpetust religiooniõpetust või see on asendatud, siis sellise vastasmärgilise Happe istliku usundi levitamisega siis. Meil on väga raske ennast võrrelda Euroopa või mõne mõne teise maa niisuguse usulise struktuuriga. Et teatavasti ka Vanas-Roomas väidetavalt kristlasi peeti apteestideks ja, ja mõnes teises kontekstis vaadatuna islami poole pealt. Selgelt öeldakse, et ateism on üks kristluse sekt või, või selliseid äärmuslikke välja arendusi. Nii et kokkuvõttes ma tahaks rõhutada, et seda lootust vabaneda religioonist on kaunis vähe, sest see kuulub inimloomusest ja tema eksistentsi sellistesse sellisesse sellisesse piiri maasse, kust, kus ta on sunnitud võtma teat usulisi seisukohti. Teid ei häiri see, et teadusmaailm üha rohkem ja rohkem kisub lahti seda maailma olemust see kuskil Šveitsi ja Prantsusmaa all on suur osakeste kiirendi, mis selle aasta sees veel lööb praeguselt kooli füüsikalt näosega jalad alt ära, sellepärast et liigub, eks ole, kas must aine on olemas või ei ole see, et kui panna inimese kukla taha õiged Hertide sagedused, siis inimesed tihtilugu kohtuvad jumalaga näost näkku, see teid üldse ei sega või ei pane mõtlema selle peale, et see religiooni ja kiriku müstifikatsiooni müstika selline laguneb ühel hetkel. Ega siin väga viga huumor ja vaadata asja, et väidetavalt ju ka ei saak, njuuton olevat süvenenud füüsikasse just väga suurest usulisest innust ja huvist tundma õppida jumala loomistehnoloogiat, et kuidas jumal kõik selle maailma loonud on ja selles aspektis, et inimene kui tunnetav olend inimene kui mõistuslik, olend, kellel on antud aru saada mingitest nagu vormidest enda ümber. Usk ei ole kunagi seadnud mingeid piire, et neid asju ei tohiks tundma õppida, aga see, mida me tundma õpime ei tähenda veel sugugi, et, et see, see ei kuuluks kuidagi jumalale või ei oleks seotud jumalaga. Aga seda ei karda, et kõik see, mis ma just nimetasin, teadus raudselt see, et inimeste teadmiste maht suureneb just nii-öelda reaalteaduste vallas. Et see kirikuridasid hõredaks. Ei no tegelikult võib ju ka vastupidi väita, et, et kõrgreligioonid ka kristlus näiteks siin hulgas Nad on ikkagi. Inimühiskonna niisuguse ühe ühe intellektuaalse kõrgtasemel jäljendajad, olgu see siis vanakreeka antiikfilosoofia või, või kogu vanaaja sellise intellektuaalse pagasi ärakasutamine, selleks et jumal saaks inimestega rääkida, et see võimalus, et jumal räägib inimestega läbi väga kõrge intellektuaalse taseme, teab ka teaduse. See ei ole kunagi välistatud ka tänasel päeval mitte. Nii et kui me vaatame näiteks kirjutisi, mida on usu kohta öelnud kvantmehaanikud suured filosoofid, füüsikud, loodusteadlased, paljud on jõudnud jumala juurde just tänu oma teaduslikule kappadžiteedile. Ega see situatsioon võrreldes Jeesuse ajaga. Iseenesest kui ma nimetasin, et, et inimloomuses kuulub kuidagi enesemääratlemine kõiksuse looja igaviku jumala suhtes, siis sa ilmselt juba see, kui me räägime, et on olemas mingi kõiksus, et On olemas lõpmatus, siis, siis ilmselt sinnamaani, et selle ära teni Oiko meieni äärteni jõuda. Või sinna taha, et selleks jätkub meil kõigil küllalt ruumi, et karta, et jumalakoht siit ära kaob. No ma ei tea, kas peapiiskopi palka ametikohta on teid sundinud laenu võtma, aga väga paljud eestlased on seda teinud ja vaatavad pigem panga poole kui, kui, siis nii-öelda pühakoja poole, kus aeg-ajalt tuleb käia ja kümnist maksta. Tänapäeva inimesele olla ootavad jumalatõestust läbi sellise Kaana pulmas stiilis, et vesi muutuks veiniks ehk asjade maailma inimeste jaoks tähtsam. Kas teile ei tundu nii, et tähendab eestlane on liiga oma asjades kinni, ei sõltu see kõik see vaimne ja taanlane. Eks muidugi, kui hammas valutab, siis inimene mõtlebki selle peale ja, ja otsib hambaarsti ja kui tal tõesti on kõht tühi ja, ja tal on väga suured majanduslikud raskused siis võib tõepoolest jääda vähe aega kirikus käia. Et selles osas on mingisugused sellised andeks antavad või, või, või inimloomuses pandud võimalused ka jumalat unustada. Aga see inimeseks olemine iseenesest ka raha taotledes juba kannab endas teistpidi sellist rahulolematust, et et olgu siis seda rahaga kui palju tahes, aga rahul ei olda ikka kunagi. Hetkel võib-olla ma tahaks loota või uskuda, oleme me oma ühiskonnas jõudnud ka sellele äratundmisega taju tajumisele juba oma majandusliku edukuse juures, et et õnn ei peitu tõesti mitte ainult rahas, nagu seda öeldakse. Ja ma julgeksin kiriku poolt kinnitada selle äratundmise reaalsust me Eesti ühiskonnas, et viimasel paaril sel aastal on taas tõusma hakanud nii ristimiste leeris käimiste kui laulatust arv, mis näitab, et noored inimesed nad tajuvad või tunnevad, et ka see, mida nad siit maailmast Vik rahaga saaksid, et see ei lahenda nende probleem, et on veel midagi muud. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ilm kaldub vaikselt suve lõpupoole on päikest on vihma ega poliitikaski suurt teisiti ole, kirjutab reformierakondlane Väino Linde 2005. aasta teisel augustil ajalehes Pärnu Postimees ning jätkab vaikset nokitsemist. Valimisnimekirja kallal on tunda Isamaaliitlast tegi seas lennukate ideedega tuntust kogunud Sulev Alajõe. Häältesaak oli juba eelmistel valimistel kesine. Trivimi Velliste kõrval äärmiselt tubli. Talle toojana esinenud Andres Põder on aga uue ametikoha EELK peapiiskop tõttu poliitikast lahkunud. Ülekuulamine läheb edasi Andres Põder, Te nimetasite, et valdate keelt sedavõrd, et saate lugeda saksa keeles ajalehte. Kas te kujutate ette, et ühes saksa mõnes juhtivas juhtivas väljaandes helistamata üht teistele ilmuks ja ma olen suhteliselt regulaarselt sellised nii-öelda arvamuslood kus, kus alla kirjutatakse jumal või siis või siis käiks kogu tekst nii-öelda sellise ma usu kiriku vaatenurgast üsna jumala vallatul teemal, kuivõrd see oleks võimalik, et samasugune asi toimuks saksa mõnes juhtivas ajalehes, nagu see toimub Eestis. Saksamaa on suur ja lai ja ei julge hinnata terve Saksamaa kohta, mis seal kõik toimub. Ja küllap sealgi on ruumi kõiksugustele ka kahtlase väärtusega väljaütlemistele. Saksamaal on teisalt jällegi külga riigi ja kiriku vahel lepingud, et avalik-õiguslikus meedias televisioonis. On eraldatud kirikule ka oma meediaruum, kuivõrd kirik on niivõrd suure osa rahvaesindaja. Nii et seal on tagatud ilmselt küll sõnavabadus ja õigus mõlemile poolele. Meil kipub ta Eestis vast olema natukene tasakaalust väljas, jah, et, et arvamuslugusid tellitavaid artikleid kiriku inimestelt. Noh, võrreldes sellesama jumala paroodiaga kahjuks ei ole tasakaalus ja võrdselt. Olemas meie ajakirjanduses selle nähtuse, mis, mis mida, mida kannavad Andrus Kivirähk ja Ervin õunapuu ja ja teised sarnased te panete täpselt samamoodi selle, selle postmodernismi alla, see käik sinnasamasse postmodernismi ja, ja see on iseenesest päris tore tunnustatav näitaja, sellepärast et et see näitab ju selgelt, et, et inimestel on küsimus teema on olemas, on olemas, probleem on olemas, et kui ka see käib läbi groteski kõige, see käib läbi kriitika siis ometi sellest ei saa üle ega ümber juba kujutan ette, kuidas keegi on täiesti kindel, mismoodi nii Kivirähk kui õunapuu on tegelikult kiriku palgad. Ja ma olen ammu arvanud ja olen mõelnud, et kuidas seda välja vabandada, et meie niisugusel moel siiski evangeeliumi levita. Aga kui seda tehakse, et ega siis ka otseselt pahandada pole muide teil mingi selline meediaplaan olemas, kuidas, kuidas läbi meedia, meie tänapäeva ma ei julge öelda mitte neljanda võimu, eksju ehkki seda ehk see on selline vana väljend vaid vaid noh, paljude jaoks siiski lausa jumaluse, eks ju. Lausa rolliga nendega suhtlemise plaan teil mingi konkreetne olemas. Anu Saagimi number mingil teie pressiesindajal on telefonis kindlasti selle jaoks, et aeg-ajalt kõnest võtta. Peame tunnist, et me oleme siin meediamaastikul ja, ja infosõjas suhteliselt nõrgalt ette valmistanud ja neil on küll oma pressiväljaanded, ajaleht, tihti kirik on. On ju ka teatud saated. Kus jah, meedias, et me oleme sellega leppinud, aga ma ei ütleks, et me kirikuna üritaksime iga hinna eest ja ükskõik mis vahenditega pääseda pildile. See ikkagi peab, peab olema nagu teatud mõttes väärikas ja, ja ka ajakirjanduslikult oodatud, et me, et me seal oleme. Vägisi pole neid ka ennast mõtet kuhugi, aitäh, härra peapiiskop, kuidas teile tundub, kas Eesti sõnavabadus? Ma julgen arvata, et Eestis on natukene omamoodi see sõnavabadus lämmatab kuidagi Eesti teist Eesti põhiseadusega nimetatud vabadust ehk eesti usuvabadust. Ma olen seisukohal, et need vabadused, mis meil põhiseaduses on defineeritud ei saa kunagi või ei tohi teineteist olemuslikult välistada, nagu mõlemad väga vajalikud ja täiendavad teineteist. Loomulikult on olukordi, kus ikkagi vabaduse kasutamine tähendabki seda, et seda on võimalik kuskile maale rakendada sinnamaale, kus, kus me ei riiva teise vabadust ja, ja tee teisele sellega haiget või ülekohut. Ja, ja ilmselt nüüd anda vastust, kus on see piir ja kas seda on ületatud, see sõltub juba igast konkreetsest olukorrast ja kaasusest eraldi, mida peab siis analüüsima. Nii et sellist üldist vastust, et, et üks on halb ja teine on hea või et niisugust vastutan, ta ei saa, aga aukab üksteiselt nii-öelda territooriumi. Kas, kas, kas ikkagi konkreetselt sõnavabadus, see, nagu me seda tajume, on ahistanud usuvabadust? Ei, ma niimoodi küll ei julge ütelda, et ta nüüd ahistab usuvabadust see, mida ma enne nimetasin, väljend positiivne lähenemine väljendub ka selles, et kui ma mõtlen tagasi nõukogude ajale, siis usuvabaduse üks esimesi nii-öelda tunnuseid, kui me seda nõudsema oli sõnavabadus, et oleks võimalik välja anda oma oma meediaväljaandeid neis esineda. Et sõnavabadus käib kindlasti selle juurde, et inimene saab oma usku välja elada või, või tunnistada või oma elu teostada selles usus. Selles osas ju Meil tänases Eestis on võimalused muidugi, et kui midagi võib-olla on sellist küsitavat, et siis ja see ei ole ainult usuga seotud, et kas ja kuivõrd sõnavabadus võib riivata inimese au ja väärikust, aga, aga üldine küsimus, jah. Ja siin on pidevalt see selle piiriga peamine, et, et kus see õige maa. Eesti vabariigi presidendi aastapäeva kõne puudutas väga palju seda, mismoodi Eesti inimene ei hoia, et mismoodi Eesti inimene käitub üsna enese hävitajalikuks, kirikul on mingi selline noh, sellise positiivse hõlmamise plaan või kujutlus, mismoodi saaks presidendi poolt ära nimetatud ja, ja välja toodud positiivselt kaasa aidata, muuta olete te selles ürituses kuidagi aktiivselt kaasalööjad? Kirik on ju seda meelt või vähemalt usub seda, et evangeelium või, või jumala hea sõnum inimestele inimese suhe jumalaga tervendab ja parandab nii üksikisikut kui kollektiivi ühiskonda. Nii et kirik sellega ainult tegelebki. Nende õigesti õigete suhete kujundamisega väärtuste läbi, mis määratlevad inimolemust, annavad talle lootust. Kasvatavatama tema hoolimist elust tervikuna. See, mida piibel kõneleb, kui, kui instamentaalsest elualuses toimub armastus, et et see tähendabki eluhoidmist kõige selle välistamist, mis rikub inimõnne mis rikub ütleme siis tervikuna selliste inimese eksistentsi siin olemasolumaailmas surm ei ole mitte ainult see, mis algab siis, kui, kui me füüsiliselt kaome vaid, vaid see algab juba siis ja seal, kui, kui inimene rikub neid elusuhteid pärsib seda ja, ja selle tõttu nüüd kui me oleme ka üles tõusme mise pühade-eelses, ajas kogu see sõnum, mis, mis haakub suure reedega Kristuse ristilöömisega surmaga tühja haua, aga sõnumiga ta elab, surm on võidetud. See on kõik üks suur kompleks sellest, mis tahab öelda maailmale, et elu ja selliselt mõistetud elu nagu jumal seda inimesele kingib, peab olema võitja ja sellega tegeleda ja kogu aeg, kas see tähendab muidugi seda, et nii-öelda olles kuulnud seda kõnet ja, ja, ja noh tundes rõõmu kindlasti selle üle, et riigijuht sellistel teemadel räägib ka ise pühapäeval jutlust pidades kuidagi sellele rohkem tähelepanu pöörata, et koguduse liikmed kihutaks, et nad oleksid liikluses ettevaatlikumad ja nii edasi. Ja muidugi kiriku ülesanne on ju ka igal pühapäeval tuletada inimestele meelde, et kaua võib kaua võid käituda halvasti teha, patu, parandada hoolida kaasinimesest, kes on ka jumala kingitus meile hoolides jumalast me, me ei saa olla ükskõik, sealt selle suhtes tama, loonud on, mida ta meie kõrval on pannud. Millest ta tahab, et meil rõõmu oleks. Me ei saa seal ju valmistada kurvastust või pärssida kõike seda head ja ilusat, mida jumal andnud. Nii et see on kiriku igapäevane töö. Väljavõte toimikust kogutud materjalid portaalis meesee E U vastab peapiiskop Andres Põderi küsimusele, kuidas näeb ristiusk mehe rolli nii. Piibli käsitluses lõi jumal inimese meheks ja naiseks, see tähendab kahe sooliseks olendiks. See ei ole üksnes dogmaatiline väide, vaid tuvastatav lihtsa vaatluse teel. Mõtteviis, mis näeb inimest ühe soolisena uniseks või sootuna ja püüab igav päeva elu vabastada sootunnustest vääristab ja desorienteeriv inimest. Tegu on teatud laadi soolise diskrimineerimisega kaasa ja õiguskord peaks tagama vabaduse, olla mehel täiel määral mees ja naisel, tõeline naine. Ülekuulamine jätkub, räägime kiriku majandusseisust natukene ka, kas see, et inimesed üha rikkamaks, kas see tähendab ka seda, et kiriku sissetulekud on hakanud suurenema, inimesed pühapäeval korjanduskarpidesse panevad järjest suuremaid rahanumbreid järjest rohkem ja rohkem inimesed lihtsalt toetavad kirikut. Mõneti on see kindlasti nii, aga arvestame ju ka, et pidevalt toimub inflatsioon. Nii et ega see rikkuse määr ei ole ainult kasvavas suunas, vaid vaid ta on teatud määral ka ju kahanevasse elatustaseme kallinemisega. Aga ma üldiselt arvan küll, et järjest enam on neid inimesi, kes tunnevad, et et nad peaksid kasutama ka millekski, millel on, on side vaimsusega sellist väärtustega, mis, mis ulatuvad kaugemale kui ise ulatuvat jumala nii. Ma arvan, et heategevus kui nähtus daamil kasvab ühiskonnas tasapisivalmidus annetada selline Altturism. Et kirikus on seda kindlasti ka näha. Ja eks ilmselt omajagu annab juurde ka kirikuvarade oskuslik majandamine, mõtlen siin kinnisvara majandamine. Tahaks vähemalt loota. Kirik on olnud ju päris suur maaomanik ka ennem sõda ja kuigi ei ole saanud kaugeltki kõike seda tagasi, aga siiski päris palju kinnistuid. Peab ütlema, et nende seisukord nüüd nõukogude aja järel on olnud päris trööstitu, et nende haldaminde, nende majandamine on käinud ja käib sageli veel tänagi kogudustele üle kuna kiriku missioon või, või niisugune põhiolemus ei ole ju mitte majandustegevus. Siin ei ole keskendunud nendele analüüsidele ja strateegiatele, kuidas majandust arendada. Nii et selle tõttu sellise kõrvaltegevusena kirik on olnud vaheti saamatu, et õigesti neid varasid hallata. Aga nüüd tänases olukorras muidugi ka ühiskonnas järjest tuleb neid inimesi juurde, kes, kes õpivad uues olukorras toimima ja, ja tuleb ka kirikusse juurde, nii et me loodame, et need probleemid lahenevad. Need kirikud kinnisvarakrahh ei mõjuta sellepärast et oskuslikud inimesed teevad kõik, nii, et kirikul raha jätkuks. Ma arvan, et see, milleks kirik raha kasutab on ju õigupoolest tervet meie elu kujundama ja ja meie vaimseid hoiakuid nii-öelda orienteeriv, et kui palju me tahame sellele panustada, see sõltub iga kord konkreetsest kooslusest, kollektiivist, ühiskonnast tervikuna. Selleks on kindlasti veel väga palju võimalusi, seda võib palju rohkem teha, aga ma ei kurdaks, et me tänagi oleme väga halvas seisus. Ilmselt ju ka riik üsna märkimisväärselt toetab, kui me võtame siin, et kirikuhoonete restaureerimise programmid. Või on see toetus siiski kirikupeana, et vaata, et te ütlete, et see on seal nigel. Ma ei ütleks, et ta on nigel, aga sellega on täpselt samuti, et mida me tahame näha. Et kui kirikuomandis on väga suur hulk neid kunstiväärtusi, arhitektuurimälestisi, mille väärtus tundub olema tähtis kogu rahvale kogu ühiskonnal, siis tekibki küsimus, et, et kelle kulu ja kirjadega neid nüüd peaks siis hüvanguks säilitama ja üldiselt ikkagi peaks olema nii, et et kes on asjast huvitatud, see peab selleks ka vaeva nägema. Ja siin peab ütlema, et ilmselt meie kultuuri pärandi hoidmiseks tänane Eesti ühiskond ja mitte ainult kirikus vaid tervikuna teeb siiski veel natukene vähe ära. Me tahame kiiresti areneda tulevikku, ehitada uusi imposantseid hooneid. Ta on kõik mõistetav ja teinekord unustame ära need rikkused, millel on selline ajalooline, kultuuriline, aga ka vaimne väärtus. Härra peapiiskop, riik ja kirik Eestis. On lahutatud teie juhi valitsust ja valitsuse juhi kirikut, aga, aga ometigi, kui teid siis ametisse hääletati, siis oli peaminister üks esimestest, kes teile helistada, kas alati, kui on riiklikud, suur aitäh, päevad on, on kirik seal ametis, kas riik paneb kirikule mingi sellise, tõsi, seda ei ole kuskil seaduses kirjas kuskil paberi peal olemas, aga siiski mingisuguse kohustuse. Kui me räägime laiemalt Eesti ühiskonnas tarbeks ja osas, kas te tunnete peapiiskopina, et riik seab teile nii kirjutamata ülesanded, mida kirik peab ühiskonnas täitma? Ei, ma ei ütleks, et riik nüüd mingit väga konkreetsete otsustega kohustab kirikut täitma teatud ülesandeid, noh välja arvatud need, mis kirikute ja koguduste seadusega juba nii kuririigi poolt on, on kirikule kui organisatsioonile esitatud. Aga samas on ju selge, et ega see kirik ei ole midagi muud kui üks väga suur osa ühiskonnast. Ja kooslus, mis tahab, et see keskkond, see, see riik, kus me elame, toimiks. Et neil oleks siin hea elada. Nii kodanikena, aga kristlastena inimestena, kes usuvad jumalat ja, ja tahavad, et ka jumalariik siin maa peal kuidagi nähtavaks saaks ka meie riigis. Nii et selle tõttu nüüd huvid paljuski on sarnased toovad. Ma arvan, et hea kristlane on hea kodanik ja tubli kirik teeb ka kõik, et ühiskond võiks põgeneda, olla selline hea keskkond kõigile inimestele, mitte ainult kristlastena. Nii et see koostöö on selle tõttu paratamatu ja on täiesti endastmõistetav ja loomulik, et, et ka koostöö riigiga, noh, nii nagu nagu ka paljudel teistel vabaühendustel on tänapäeval hästi aktuaalne. Vahetame teemat, räägime islamist ja läänemaailmast. Mis te arvate, peapiiskop? Kas Eesti on valmis selleks, et ühel heal päeval see juhtub võib-olla kahe aasta pärast, aga see võib-olla juhtub. 25 aasta pärast on Eestis üsna suur ja märgatav islami kogukond millega me Euroopa kogemuse najalt võime öelda. Tihtilugu kaasneb ka islami väga äärmuslik versioon islamiterrorism. Usute, et Eesti üldse laiemas mõttes kõigepealt on islami jaoks valmis ja, ja ühel õigel päeval võib-olla need lapsed, kes praegu meedia või millegi muu mõjul on nii-öelda emo kilda kuuluvad. Võib-olla meil on hea võimalus ära rääkida, islamiterroristideks. Võib see meie tulevik olla. Ma olen seda ka varem väitnud, et ma usun ja kardan, et Eesti on islami jaoks rohkem valmis kui me, kui me nagu eeldame. Tähendab sageli on väga kaasakiskuvad sellised armuslikud ekstreemsed vormid ideoloogias, aga ka usus ja teatud hetkel võivad noored inimesed või, või ka laiemad massid robot või oodata, et sellised liikumised toovad suuri lahendusi, et nad annavad inimesele teatud sellise tugeva identiteedivõimekuse ja nii edasi. Olukorras, kus meie suhteliselt rahulik kristlus on, on mõne inimese jaoks selline natukene teovõimetu või ei pane ennast maksma võib saada islam väga selliseks kuidagi väljudes vahend jah, intrigeerivaks, et, et see on nüüd uus sõna, millega me hakkame ühiskonda kujundama. Et selles osas peab nagu mõtlema, et kas meil on on võrdväärseid selliseid pühadusi, religioone uske endal ja meie enda minevikus, meie enda kultuuris, et me ei pea neid transportima, siis. Aga kirik on selleks valmis, noorte töö käib, et lapsed ei oleks emadega. Veedaks aega seal lingite Kuku klubis. Ma arvan, et ega me ei saa seda niisugust massi agitatsiooni teha ka kunstlike meetoditega. Kirik loomulikult avab uksed lastele noortele pühapäevakoolid, noortetöö. Aga ma arvan, et selline ühiskonna usuline orientatsioon tervikuna on oluline, et olla suuteline vastu seisma ka mingitel ekstreemsetel religioonidele, mis võivad tulla väljas nii et näiteks religiooniõpetus koolis see oleks nagu viimane, et sellega tegeleda praegu. Et kui, kui selleks ei olda valmis panustama siis seda tühja kohta on keegi valmis kindlasti ära kasutama. Nii et kiriku otseselt sellist suurt vastutust Eesti kultuuri, ma ütlen Eesti viimase mõnesaja aasta sellise kristliku sugemetega kultuuri hoidmise osas päriselt nagu lipukandja rollis ei, ei tunne, et kirikul ollakse põhiline, peamine vastutus seda eesti kultuuri sellisel kujul, nii nagu ta praegu on ülal hoida ja alles hoida. Aga me ei saagi seda teha. Me ei ole ju mingisugune riigikirik siin praegu, et me selle eest peamegi vastutama. Meie ülesanne on kuulutada Kristust ja sedavõrd-kuivõrd, see mõjutab kultuuri. Muidugi. Me täidame oma ülesannet. Aga Ma arvan, et väljaspool kirikut on ka veel väga palju teisi inimesi, kes selle eest peavad vastutama. Millise positsiooni näiteks islam omandab 20 aasta pärast Eestis? See, see ei ole ainuüksi kiriku mure. Urmas, ma vaatan, sa oled mõtlik, väike laupäev, sellepärast. Nojah, võib-olla sellepärast ka, aga põhiliselt mind ikkagi jäin mõtlema nende jubedate suurte mustade aukude üle. Kosmos antimateeria posanid, neutriinod. Liiguvad. Aga ei, ei, ei, ei. Tallinna tänavate mustad juba. Ülekuulamine.