Olge tervitatud kallid inimesed, kes tunnete huvi ajaloolisse isiksust vastu. Ja täna mul on meeldiv ülesanne, kuigi raske ülesanne, ausalt öeldes teid tuttavaks teha ühe isikuga keda ma ise ka väga hästi, ehkki kahjuks ei tunne, aga ma olen püüdnud natukenegi uurida tema lähemaid andmeid. Selle isiku perekonnanimi on kirjapildi järgi Brow kõne. V-o topelt v n e. Provene. Muidugi hääldatakse seda. Braun. Ja vahepeal on ta tiitel ka fon nüüd antud hiljem sakslaste poolt talle. Tema on siis sellepärast huvitav, kuivõrd me tunneme teda siiski vene allikate kaudu ja tema nimi on Braun. Baltisakslased nimetavad seda jorf, Georg Braun samuti. Ja tal on krahvi tiitel selle krahvitiitli ta isanud vedelasse käes vaid Saisele. Sealkandis, kust sa pärit on, nimelt ta on pärit Iirimaalt. Seal linnake, Linnerlik, liim. Eerik on Iirimaal üks lind. Linn ja sealt on pärit meie idioot Braun. Miks sa sealt ära tuli, seal Iirimaalt omal ajal? Vaat nüüd ma annaksin noortele inimestele, tõesti tulevad ülesande. Selle inimese elu väärib täpsemat, uurimismaterjali on küll olemas. Vähemalt ma sain kätte andmed, tema sündinud 15. juunil, tähtis kuupäev. Aastaarv on 1698. Nagu te teate, siis oli iiri maju veel Inglismaa selle Suurbritannia kõige esimene asuma. Ja ta oli väga raske rõhumise objektiks, kuigi tõtt-öelda Iirimaa talupoeg ei saanudki seda nii väga tunda kui Iiri maadlik Sis valegi. Inglise aadlikud käisid peale ju Iirimaa Aarlikule ja need, kes temaga kaasa ei tulnud, kes ei õppinud ära inglise keelt, kes võtavad vastu anglikaani kiriku seadusi kes jäi truuks oma katoliku kiriku õpetusele, kes võiks seal kõik põlatud. Seesama perekond sama Braunide perekondi oli põlatud. Ja kuna tema oli üks paljudest poegadest, kellel polnud mingit väljavaadet Iirimaal läbi lüüa tänu inglise kolonistide inglise okupantide võimule, siis ta oli kohusti, no see on lihtsalt sunnitud oli ära minema oma saarelt. Kui paljud hiidlased on läinud ära oma saarelt? Ja tuleb välja, et et mandril oli tol ajal võimalus ju noorel inimesel, eriti Aarlikul kes oskas haavlikombeid oskas keeli, muide, ta oskaks ladina keelt väga hästi. Ja selle abil oli võimalik tollal asju ajada väga paljude inimestega. Ja ta õppis seal aga prantsuse keele ja seitsmeaastases sõjas. Muidugi ta tegi karjääri tänu keeleoskusele. Aga ta sai eriti tuttavaks vaat nende Iirimaa. Põgenikud, ja kes kes olid Venemaale sattunud? Ja nende kaudu ta sai teada, et Venemaal on tol ajal võimalik teha väga toredat karjääri. Pfalzi Saksamaal Pfalzi kuur püssiteenistusse sai kõigepealt ohvitseriks. Aga kuna Pfalzi kuurvürst oli venelastega väga heas vahekorrast juba tol ajal seal Peeter Esimese viimane eluaasta Petrismi suri asemele, siis tuli tema abikaasa kõigepealt Katariina esimene ja see on muidugi oli jällegi teiste inimeste mõju all, nii et selle kaudu ta sai esimese niukse siirdumise esimese ideed minna Venemaale kus paistis olema kõige lihtsam ja parem teha tolleaegsel krahvil karjääri. Sai oma aukraad ja kogu aeg juurde. Ja huvitaval kombel on märgitud. Ta sai oma aukraadi juurde aususe kohusetruuduse julguse tõttu. Küsime. Me teame väga hästi, kuidas neid aukraade jaotati, kuidas praegugi aula T otsuse siis ma ei tea, mis seal seal on keegi, isik, kellad, käsk, kilda karakteristikud, iseloomustus tal seda tehakse. Pidi olema väga tore ja sõber keegi kuskil staabis või kõrgemas, kes kirjutas neid iseloomustusi mille abil anti neid aukraad, eks ole. Nii ta saigi neid kogu aeg juurde. Ja aastal 1738 sai juba seitse aastat olnud. Et see on see meesorjapõlvega maisse saanud, ta teab, mis tähendab idamaa ori. Nii huvitav kui see ka pole. Jällegi tuleb välja, et sellel inimesel oli palju-palju õnne. Tol ajal türgimaal prantsuse saadikuks oli vill ka saalisi mees. Ja kui see asja ei kuulda, et üks prantslane, Vene ohvitser, aga prantslane on orjaks müüdud siis prantsuse suursaadik seal Konstantinoopolis see otsustas, et ei saa niimoodi lubada ja tema pani raha mängu, õigemini vähem raha kui rohkem prantsuse riigi mõju. Jes prantslane mängis tollal türgimaaga kokku. Ja nii ta saigi ta välja vabaks osta. Tahtis sealt tagasi Prantsusmaale ka ei, poiss ei olnud sellega nõus ja poiss läks esimesi võimalusega tagasi Venemaale. Sest seal oli seal aurad olemas seal major ja see ei olegi lihtne aukraad tol ajal. Ja nüüd tuli Venemaale tagasi ja ta tõi kaasa huvitseva plaani. Ma ei tea, kas plaan otsida see noor inimene, kes hakkab selle mehe elulugu kunagi kirjutama, kui uurima, vaid sellel on asi välja uurida, kas ta teadis või ta mõtles välja. Igal asjal tuli tagasi Venemaal ja tal oli kaasas väga niukene üksikasja ajaline plaan. Kuidas türklased kavatsesid Venemaale kallale tungida ja mida ära võtta ja mida vallutada ja missuguse väe üksustega ja, ja missuguste jõududega. See on ju lihtsalt suurepärane ja selle eest muidugi ta sai. Ta oli major, eks ole. Major. Aga siis sai kohe kindralmajoriks sellesama asja, eestlased tulid tagasi selle plaaniga. Ja nüüd on muidugi olemas väga palju niukseid hüpoteesi või arvamisi, et et küll ta ikkagi tegi siis sohki, ta valetas, aga Venemaale on ju kerge valetada, siis kõik uskusid seda. Ja arvatavasti ka see prantsuse suursaadik Konstantinoopolis seedil müüb. Et see oli ka selles mängus osaline, nii arvatakse, aga siin olen mina, võitsin võimeline otsustama. Siin tulevane uurija, kes seda asja selgitab, on väga teretulnud. Meie Eesti ajaloodetailide selgitamisel. Ta sai kohe jällegi kindralmajoriks ja siis pandi kohe vastavalt korpuse komandör antide või kuidas seda nimetataksegi garnisoni ülemaks ja ise oli ta nii Liivimaa pansionaadi, Liivimaa garnisoni ülemaks siis olid niinimetatud isegi Riia garnison tema SAISis Riia garnisoni ülemaks. Ja juba aastal 1752 see oli siis veel Eliisa vedajal, kui oli Peetri tütar Jelizaveta valitsevaks. Ta sai lahinguväljal mitmest kohast haavata. Sorn dorfi lahingus, ma ei hakka seda nimetama, mis lahing? Isegi õpikust, seadmanued, inimest. Aga see, see haigus? 700 kaheksat. Ta päästis õnneliku juhuse läbi surmast. Tema hobune lihtsalt muutus lihahunnikuks. Et ta oli tol ajal juba väga tähtis mees, ta oli polguülem ja väga tähtsa polguülem. Ja selle eest ja siis et ta ei avalda, sai seal ja oli tähtis mees. Tema sai keisrinna Elizabethi hilisa veeta muidugi venekeelse meedia Elizabeth. See keisrinna andis talle siis kingituseks mõisa. See mõis oli Liivimaal Smilteni mõis. Ja peale selle veel ka teise mõisa penov peenov mõis, eks ole, see on Kuramaal. Ta sai kaks mõisa. Teate, see oli niisugune periood, kus, kus Venemaal enamasti naised. Mõni üksik momendikus pääses mees ka võimu juurde, see oli kui Peeter, kolmas. 762 mõned kuud oli keiser enne kui tema naine kalda ja teine seda sealt ära tassida. Ma lihtsalt. Ja nüüd tagasi, Peeter, kolmas oli mõni kuu ja see määras varjama. Sellisama meiega. Kalli. George Georg parauni määras ülemjuhatajaks vene vägede ülemjuhatajaks. Sest Peeter, kolmas oli absoluutselt ütleme ausalt, idioot. Siniseni polnud mingit mõtet, sõjad hädas, oldi oma oma kunagist päris kosu Schleswig-Holsteini suurendada ja nii edasi. Määrassile sama iirlase nüüd siis ülemjuhatajaks, aga see iirlane omakorda sai ka aru, et see oli ikka köisi doltrus. Ja ta söandas ütelda keisrile et tema seda sõda heaks ei kiida. Ja ei saa seda kohta vastu võtta. Seda Venemaa ajaloos on harva juhtunud. Nii et kui kõige kõrgem isik määrab ja sa ei ütle seda kohta vastu. Teatavasti ta oli ka natuke opakas totakas ja muidugi siis on teada. Ja see oli esimesi vihahooge, tahtis kohe absoluutselt teda maha lasta. Haaras kohe püstoli, tahtis seda maha lasta, aga tuleb pühvli laadimata. Nii. Aga siis lõbus, ta sai aru taha, kui juba püsse laadimata, siis tähendab jumal ei taha, et padja maha laseb. Vot see oli, see oli nüüd selle, selle vihase case'i loogik. Ja kujutage ette, mis ta tegi, see hullumeelne keiser, kes tahtis äsja maha lasta inimest. Aga noh, kui sa ellu juba jäi, siis ma määran su Liivimaa kindralkuberneriks. Kas te kujutate ette niisugust olukorda ette kujutada, et üks keiser võib niimoodi toimida? Temaga toimiti. Ja ma ei oska muud midagi öelda, kui minu meelest seal tõepoolest sellele mehele õnn. Kaasasündinud Ma ei kujuta ette, kuidas see võib, aga see oli esimesel märtsil 1762. Kujutlege, et. Ja ta määrati Liivimaa kindralkuberneriks. Aga nagu me teame ajaloost, Ma ei saa sellest pikemalt rääkida, et ma pean rääkima sellest mehest. Peeter, kolmas tead, kõrvaldati, Orlov tappis ära seal. Nii, aga see, uurige ise edasi. Saadi kätte. Ja nüüd SAISis vaikse Katariina teine. Tähendab see, kes käskis oma mehe ära tappa, eks ole see valitsejanna. Aga tema mees oli määranud selle mehe kindralkuberner, see võis juhtuda ka, eks ole, halvasti selles isikusse. Aga ei, tuleb välja, et Katariina, teine k Indias seda meest. Aga nüüd selgub, Katariina teine armastas kangesti mängida valgustatud valitsejat. Ta oli lugenud poolt ääri, oli lugenud Užioodio moonides hüüdja, tema arvas, et tema on ka väga haritud inimene ja, ja alisus, valitseja võib riigile teha palju head. Ja siis ema pidas ennast ka valgustatud valitsejaks ja tema arvas niimoodi, kui juba tema leiab ühise keele mõne oma alluvaga. Eriti veel graafika, kes on tulnud Iirimaalt, Inglismaalt, Iirimaalt, kes on olnud konflikti single inglastega. Ja inimene, kes oskas prantsuse keelt temaga rääkida, sest et me teame ta ja teine oli prantsuse keeles kodus kõige paremini. Ta vene keelt ju väga halvasti oskas. Ja sa võid selle mehega prantsuse keeles vabalt vestelda ja selgus, et seesama mees tundis kõiki neid teoseid, mida oli lugenud Katherine, teine tundis sama asja kulliama. Oskas isegi talle küsimusi esitada ja vastata nendele küsimustele. Ja see oli muidugi sarinale kohutavalt meeldiv. Ja ta tahtiski, et see mees ei läheks Muhamedi ära. Ta tegi ettepanekul Monamiir nagu ta ütles, prantsuse keeles, minu sõber äkki ei taha. Ei taha enam olla Liivimaa kindralkuberner. Läksin ministriks siia Peterburgi. Aga see oli siiski nii tark, seesama meie meiegi orge Brauni, et ma sain aru, et see on ohtlik asi olla nii võimsa naise läheduses. Parem on olla kuskil mujal, aga mitte selles. Ja tema ütles niimoodi. Aga ma pole jõudnud veel üldse arugi saada, mis ametis praegu olen. Ma olen kindralkuberner, aga ma ei ole õppinud tullagi, kus maal ma olen, ma tahaksin vähemalt selgusele jõuda, kus ma olen ja mida ma pean tegema. Sellest sai muidugi Katariina kaaru. Löötu. Ta jäigi Liivimaa kindralkuberneriks ja ta jäi sinna oma kõrge eani ja kogu oma elu lõpuni. Ja see oli siis Liivimaa ja pärast aastat seitse, 75 ka Eestimaa, kui ühendati Liivimaaga talid, linde, ühine kindralkuberner. Ühesõnaga Liivimaa Eestimaa kindralkuberner. Ja seetõttu on ta ka meie Eesti ajalukku oma jälje jätnud. Mida ma võiksin öelda tema kohta? Ma võin seda öelda, kui keegi võtab omale toreda ülesande selles mehes kunagi kirjutatakse, huvitav teos. Siis elulugu väärib uurimist, minu meelest on ta meie ajaloos üks tore kuju. Ja minu meelest see on nii huvitav moment võimalik selgitada, mida me praegu veel ei tea. Kuidas oli võimalik see, et Raun Georg von Braun kindralkuberner Riias, et tal oli Katariina teise täieline usaldus ja et ta oskas neid ettekirjutisi, mis Katariina Ta esitas ka talle juba ennem dikteerida ja neil väga täpselt täita. Ja see ajas ligi 30 aastat Liivimaa asju. Nagu te teate, ju need Liivimaal oli sel ajal väga palju pahandusi, õnnetusi, kurbuse ja kõiksugu asju. Teater Tartus, Tartu linn põles maha ja siis sealt aastat ja kuidas ta oskas asju ajada niimoodi, et Tartu linn isegi tsaarivõimu poolt rahade poolt aidati teda linna taastuvsildi, mis üle Emajõe läks ette see, mis õhku läksid, nüüd. Ilus sild, see oli ka sellesama mehe Baltic organiseeritud ja tehtud. Ja tuleb nii või välja, et ta oli ainukene kindralkuberner. Tollal oli Venemaal palju kindralkuberner ainukene kindralkuberneri, kellel oli eriline õigus pääseda alati, kui oli vaja pääseda keisrinna jutule. See oli ekstra ülesanne, eks kreedaldud SEE MEES saab pääseda jutule. Ta võis kaitsta. Ta tegi seda muuseas, ka võis kaitsta kohalikku talupoegkonda. Parunite võimuliigal kuritarvitamise eest parunite võimu kuritarvitusi võis kaitsta talupoegi. Ta tegi seda. Ja kui see üldse niisugune naudime, paradoks. Ta ise oli kõige suurem kõige suurema mõistlikuna sa linna esindaja kohapeal. Aga samal ajal ta võitles talupoegade eest. Ta võis karistada väga julmalt padruneid. Vot neid parunid, kes olid rikkunud ettekirjutusi. Aga tuleb välja, et oskas kaitsta ja sageli kaitsta just nimelt talupoegi nende eest seisse. Sest ta oli võimeline ütlema seal hinnale näkku niukses lause, mis on ajalugu talletanud. Oo, kõrge valitsejanna. Kas sa saad sellest aru? Sinu suurest, suurest, väga suures riigis on väga vähe neid inimesi kes oskavad õigesti tööd teha, kes oskavad tõepoolest kunstnikuhingega luua väärtusi. Ja ma pean tunnistama, et seda teevad Baltimaade talupojad, kes oskavad seda põldu harida. Mida mujal sinu suures Vene riigis rikka viljakandva põllu juures ei oska keegi teha. Kuid teevad seal väga, aga ütlevad oma armetu põllu pealt, võtavad väga toreda saagi ja nad oskavad oma mõisnike toita, nüüd on rasvas söönud nagu pagari kuklid ja pealegi näegi lähevad, ei sega. Oskavad isegi ajada niisugust viina, mida müüakse suure kalli hinna eest üle lahe Soome üle lahe rootsi. Oskavad seda teha. Hinda neid inimesi ja ära lase parunitel minna liiga üle neelseks. Panus ei oska piiri pidada. Tahavad üha rohkem ja rohkem, mõtle selle tööka rahva käest. Tulebki välja. Et ta tegi palju palju ettepanekuid, siis sama Braun ettepanekuid aga Katariina lõbuks muutus nähtavaks hoolimatuks, laskis minna asjadel senatisse, aga te teate, kuidas senatisse siis on juba palju otsustajad. Ja tulebki välja, et lükati tagasi väga palju väärtuslikke panekuid mudilasi saama. Braun tegi. Ja kui Katariina teine tuli 764 Liivimaale reisima. Ja kui ta ise nägi talupoegade armetud seisukorda Siis oli ta sunnitud ütlema sellele Brownile, tule inimene, esitaja nüüd üks ettepanekuid, ma saaksin midagi teha selle toreda rahva kasuks. Ja nüüd siis ümbriowne ehitaski Liivimaapäevale 1765 11 ettepanekut propositsiooni, nagu siis öeldi, ettepanekud. Ja tulebki nii välja, et. Need ettepanekud olid kohalike mõisnike arvates väga, väga halvad, ühesõnaga väga mõtlematult, nad nagu oleks andnud sellele talurahvale liiga palju õigusi, et nad ei ole väärt seda. Aga asi ikkagi näete, Braunil õnnestus. Läbi viia vähemalt seegi määrus. Mõisa muidugi kohapeal hakkad nüüd väga vähe ja armetult. Ta neid raskeid orjusse koormuste hulk. Ja siis ei tohtinud peksmisega inimesi tappa ja nii edasi. Seda ta suhteliselt läbi viia, kuigi nagu me teame, tegelik elu oli niisugune. Et neid no Eestimaal veenab Liivimaa, noh Lõuna-Eestimaal seisund on väga raske noh, kaitse või hoida siis kohus jäi ikkagi veel parunite kätte. Ma isegi ette muidugi seda kohe ütlema nagundis Braunisega Kema tunneb. Liivimaal tunneb kaht sorti mõisnike. Ka Eestimaast ei maininud ots liimi, ühed on need, kuid kes on mõistusega olevused, kes seavad oma oma hobust oma kodulooma, ei tohi ära tappa. Neid tuleb toita ja hoida, et nad saaksid paremini tööd teha. Neid mõisnike on Liivimaal kahjuks liiga vähe. Enamus tahab niimoodi, tapame hobuse ära ja müüme selle hobusenahaga veel maha. Nii oli ta ütelnud. Ja tulebki välja, kui me nüüd tahame anda sellele inimesele au sellele samale George Brownile sellele iirlasele siis ütleme seda. Tänu sellele, et omal ajal juba 765 võeti vastu tšekreed anda talupojal õigus, et tal võib olla ka oma vallasvara. EsiHeevelmistani oma tööga omandanud teadis läheb normide kõiki orjuse koormusi. Kooskõlas maksujõuga ja maa suurusega panna õiglased piirid kodugari õigusele. Piirata inimeste müümist. Ei tohi neis ära müüa. Maalt välja ei tohi perekondi lahutada. Georg von Brauni, Liivimaa kindralkuberneri noh ma andsin nähtavasti mõningaid mõtteid seoses selle isikuga. Ja ma oleksin väga õnnelik, kui tuleks keegi isik, kes teeks sellest sellest mehest uurimuse. See mees väärib seda. Head jälle kuulmist.