Kes teist kõige varemalt Theodor Altermanni ka kokku puutus, kas mälestused elavad veel või elab ainult nimi? Theodor Altermanni menetlus edela. Minul küll ei, see ei saagi, seda ei saagi ununeda seda inimesi. Kena pill, teie olete juba Estonia seltsis juba möödunud sajandi lõpul ja siis vastasid oli. Ja kaks aastat peale mind ja tegutsesid laulukooris lauljana. Tema esimeseks silmapaistvaks osaks oli kindlasti Parun põhja põhja ja, aga enne seda on teada, et ta mängis kooli näiteringis kaasa seal lestakovi osas Devidendis ja samal ajal on teade tarti. Altermann külastas väga sageli saksa teatrit ja mängis ka saksa, teadis väiksemast sadadest kaasa. Mina puutusin Narvas temaga kokku 1907 temal aastal, kui nad olivad Iidimineri, Ingrid Estollasid tegid Narva. Sealt Peterburi. Mängisivad prokurör Aleksander ja seitsmeteistkümne aastaseid netti pinna ja Altermann oli nauding, oli terve Narvale. Siis nägin Maidmis kord neid ja meie narvalased, oleksime pisaraid valanud kuni hommikuni, kui nad ei oleks mitte varem ära läinud. Kui ma tulin, ei pühab õhta esimest kartuli ilma talina. Tulin teatri esimene inimene, keda ma kojas kohtlesin, reality Utria Altermann. Ja esimene inimene, keda tema minule tutvustas. See oli küll naljaga, ta viib mind uksehoidja, juuri tutvustas mind uksehoidjale et ei tohi kunagi Salme Peetsonilt küsida piletit, sest tema on nüüd meie näitleja ja viis mind saali. Tantsisime esimesed tantsud. Järgmine päev oli meil proov, tegime kolm päeva, tegime proovi ja sõitsime nädala pärast juba Türile peitsid kaasa orkestri juht Virkavus, Paul Pinna Theodor Altermann, keegi madi ja mina tegime Türil väikese piduõhtu, see oligi esimene ringreis minule ollastega. Missugune oli Theodor Altermann, tema lemmikala näidendit? No ma ei tea, tema oli nii mitmekesine, et ta mängis draamas, ta mängis operetis. Ta mängis naljamängudes, ta oli niivõrd suur anne, oli temal, et ta võis igal pool mängida, igal pool oli tatorehv. Anthony puhul on muidugi väga raske rääkida, milline oli just tema eriline sugune ampluaa sest niivõrd mitmekülgsed näitlejad ja niivõrd surandega näitlejaid on harva leida. Altermanni võiks ka õieti niimoodi iseloomustada, et tema puhul on koondunud temasse kolm niisugust erilist annet. Erilist omadust, andekus, töökus ja armastus teatri vastu. Missugused on eelkõige nii meelde jäänud mälestused, kõige paremad osad, mis temaga koos. No just need kaks operetti, mis mina temaga mängisin, need on mul jäänud igavesti, me oleme need pärast küll mänginud, aga mitte kunagi enam nii. Kuidas temaga see lõbusa talupoja, Securtfon kulumoos ütlemata osa sili, natuke koomiline, ta mängis ühte nisukest parunid, kes niisugune oli sul monokkel oli silmas ja, ja tuli sulikitumal, niisugune väga tore osa oli. Koomiline suut, kuidas nemad meil ei olnudki, kui kutselised olid ja kui meil proov lõppes samme peab ka mäletama, leksikad rublasid, riietusid Ennast Saku ülikonda, mustad silinderkepp, Te muidugi tol ajal kepid ja läksid neljakesti mööda Tallinna, ulitseb ketrid olid veel ka midagi ja mispärast sagedasti naerdud, see oli siis Theodor Altermann, August Kuuskmann jaa, Hando Johansson. Ja neljas oli Herman meiega pelmeene, nüüd neli. Läksin teda Tallinna tänavad tegid paar tundi nii, ja kui ma siis elile pilgata püüdsin nende, näiteks seal, kus, kus ma nüüd otseselt ütelda tähendab, seal puha teatud reklaam. Et kus on, muidugi näevad ja huvitav äratavad huvi ja siis nad tulevad ühte, kõik ta seda tegid tol ajal väga paljud. Tema varasemast loomingust meenutatakse sageli Altermanni hotellat. Kas teist keegi mäletab seda osatäitmist? Tšellot mängis Altermann väga nii noores eas, 25 aastasena kuid tema hotell on üks tema paremaid kujusid, tema üks silmapaistvamaid saavutusi. Ta suutis hotellas Tuua hotello õilsuse hotellust suuruse. Kui sageli on ette heidetud kodanikule lavale etnotellad, tõlgitakse kui metslast. Et kogu tragöödia põhineb ainult hotell armukadeduse, siis Altermann leiba siin meie teadele omad traditsioonid hotello tõlkitsemises selle poolest, et ta näitas hotellod, kui usaldavad hotellot kes taotleb alles siis jõu enda üle, kui see usaldus on purustatud. Nii et võiks öelda, et Altermann samas väga hästi Shakespeari humanistliku sisu, kuju idi. Seltsimees Peetson, kui te praegu paneksite silmad kinni ja mõtleksite, et te olete Estonia teatri laval tollal, kui seal etendus hotella Mäletan, kui ta käiku muus mooramees mööda lava ringi, isegi kostüüm, on mul tal miili. Õnnelik käikuga käiks Janikkusi. Kuidas võttis saal tema vastu alati häts. Kas Altermann oli lihtsalt talent või oli ta kuskilt saanud ka mingit head alast ettevalmistust õppimas käinud? Altermann muidugi oli eelkõige väga suurt talint, väga andekas inimene kuid Altermann ei suhtunud oma andesse selliselt, et oleks usaldanud kõik ainult selle hooleks, mis loodus on andnud vaid tal oli endal väga suurt tahe õppida, täiendada ennast. Ja niimoodi me võime juba leida Altermanni 1905. aastal Berliinis, kus ta õpib doktor Milani juures kõnetehnikat ja niuksed tavapraktilist oskust. Siis oleks tema esimene niisugune õppereis. Kuid teine ning ulatuslikum õppereis õieti õppeaastad on aastal 1000 911913, kus Altermann viibib Saksamaal õpib ja Tutubki saksa teadetega ja selleks, et tal oleks võimalik õieti oma õpinguid läbi viia hakkab samal ajal ka töötama näitlejana Essenis rahvateatris. Ja need näitlejad, kes temaga koos töötanud iseloomustavad selliselt, et kui Altermann tuli Saksamaalt tagasi siis oli märgatav hüpe toimunud tema loomingus. Suurele andele oli lisandunud ka juba suur näitlejatehnika näitlejameisterlikkus. Uus etapp Altermanni lavalises loomingulises töös algas siis pärast Saksamaalt tagasi jõudmist 1009 13. aastal. See on aeg, kui valmis juga uus Estonia toimus selle pidulik avamine. Ja tema esimene osa oligi siis Hamlet Hamleti osa valmis Altermanni juba õieti Saksamaal. Ta tuli sealt tagasi selle mõttega, et seda osa mängida. Et sõidad väga südant, lähedane muidugi, siin on tehtud ka niisuguseid valejäreldusi, nagu oleks Altermann tulnud koos Hamleti osa ka Saksamaalt kusjuures alternale oleks jäljendanud Moissid. Tõepoolest Altermann väga austas Moisid kui näitlejad kuid siingi avaldub Altermanni suurus selles, et sellele vaatamata, et tal oli lugupidamine, austus mossi, osadelgisse vastu, dalai siiski täiesti oma Hamleti. Estonia pidulikust avamisest võtsid vist kõik siinolijad osa. Pimedus avamisest, kus elektritöötame kuskil batuudi küünlal lavale. Laval valmid ja ootasime niipalju, kui tuli pähe tunni pärast vist tuli alles ja ja rahvas seisis rahulikult, lahlib juurde. Aga kuidas oli näidendiga, mida avapidustustel ette taheti kanda, siin vist olid oma probleemid ja konfliktid isegi. No siin oli vaidlemist selle üle, et alguses oli, kavatses avada uus Estonia Eduard Vilde tabamata imega. Kuna tabamata ime oli väga terav, kriitiline, kodanluse pihta suunatud, siis leiti, et see ei ole sobiv. Lükati tagasi tabamata ime. Ettekandmine sel korral kujutleda vähemate ime toodi hiljem Estonias lavale ja just peamiselt Altermanni nõudmisel Altermanni Ni eestkostmisel, kus sa saad teises lavastas seda näidendit. Kui meenutaksime veel seda uue Estonia avamise päeva, mis teile näitlejatele kindlasti olid tohutult suureks sündmuseks Oli küll, sest meie tegime viimaseid prooviproovid, tegime vanas Estonias viimased proovid, tegime öövli, laastati palkide vahel. Siis see oli kõik, oli veel nii korratu niimise imelist peaproovi teha. Ja kui tuled ei tulnud, see oli kah ei, see oli tehniline viga. Näitlejad olid kõik valmis, tükk oli korrald, rahvas oli saali ja läks Hamlet esimesel ja teisel on Betty. Kuuskemaa oli kuninganna Hamleti eema jääkuninganna tolleaegne arvustus ei võtnud kuigi hästi vastu Altermanni osatäitmist. Nii et kui me peaksime hindama selle järgi, mis on kirjasõnas Theodor Altermanni Hamletit saaksime, jõuaksime ekslikult seisukohale. Selline hinnang tekkis sellest, et arvustus nägi Hamletist teist kuju, kui Altermann Sa tahtis anda. Nimelt selgub see sellest ühes Hugo Raudsepa artiklist kus Raudsep kirjutab sellest, kuidas Altermann tuli tema juurde toimetusse ja rääkis suure nördimusega, et arvustus nõuab midagi muud, kui tema on tahtnud tõlgid seda, et tema ei ole kunagi näinud Hamletis niux plaseerunud tahtejõuetud neelastiinist kuju vaid, et tema on tahtnud anda ametikujus noort idealisti kelle unistused jäidiaalid purunevad kokkupõrkes tegelikkusega. Ja sellest oli ka tingitud, et arvustus sundis peale oma kontseptsiooni Nonii mis ei vastanud Altermanni kontseptsioonile. Aga Betty Kuuskemaa, kuidas teile Altermanni Hamlet meeldis? See jääb mulle nagu ele täht minu mälusse surmani, sellepärast et mina, leidinatsioon, tema karakterid, lähedasem osa temale. Just see melanhoolne, mitte mitte neelastehnik, ta ei olnud. Aga meie arvustajad tol ajal nimetatud Moisid ütlelgi, kes võis peale Altermanni Moissei tulla näinud võib-olla Tiidualt winde kord käis Moisi ajal. Me lugesime temas palju ja, aga me ei pääse, tema oligi peale Alt, Theodor Altermanni, nüüd ei saa ju mitte nõuded pinda mänginud, ma olen pärast seda palju Hamletit ei näinud. Kes kõik räuskavad räuskavad juures, aga seda ei ole Hamlet, mitte. Juurdleb olla või mitte olla? Kahtlemata te puudutasite lähedalt Theodor Altermanni ka minu ekste vaenlasite mõtteid temaga seal osalejaid. Alati proovides, proovides alati ta püüdis anda meile ka kõik, tema oli just meie õpetajad. Vundeesi need juhtis olnud. Ega ma õpetajale ma näidanud, kui see sisse tulete, kust istuma pead ja meil oli, aga kui tema õpetas meid tõesti? Mul on yks tekki, juhus meeles latid, mind, me mängisime. Eestitüki. Mul on osa ikka suur Lättad ära. Kuid neidki ühtikleb minulik, mängi teda nii kui Lukaad. Ma käin kaks päeva proovis. Ja keik saigi, käin, teen, teen proovi. Ma ei saa kuidagi seda mängida, kui Lukaad. Seepärast et osa on küllatad ära. Keel käib ringi. Kaks päeva kannatab Altermanni Altermann kutsub mind kõrvale, muuseas, tema ei olnud mitte. Näitleja kutsub meid, kõrvalüütimine, hulgipüüton, mis sul need tei seal mängides, Joosem ja teile kui rusikas silmaauku, mis seal viga on, mina ütlen, vaadake, näide, juht käsib pinn mängida, Lukaad. Aga ma kuidagi ei saa teda. Ta hakkab südamest näärme, kutsub pinna kõrval, ütleb pinnale vaatamisöeldi, et ta peab seda tegema. Mängiga homme proovis nii, kuidas te ise olid mänginud ja kui homme diskõik ütlesid, jah, nüüd on hea. Kui me läheksime nüüd tabamata ime juurde. See lavastus varsti pärast Hamletit. See lavastati, tõi 14. aastal. Siin tuleb kohe lisada seda, et sel ajal, kui altar mängis juba oma Hamletit avaldusid esimesed haigustunnused hääles, sest teatavasti Altermann põdes kurgu tiisikust. Selle tõttu et Ta isegi tunnise haiguse süvenemist hakkas ta rohkem tähelepanu pöörduma lavastaja tööle. Ja tema viimased eluaastad ongi tihedalt seotud altermanniku lavastajatööga. Ja tabamata ime mis lavastati 14. aastal, ongi üks tema. Nii viimaseid silmapaistvaid töid nii lavastajana kui ka näitlejana, sest Altermann mängis ühtlasi Saalepi osa. Palju probleeme ja sõnasõda tekitas viste kujude tõlgitsus. Altermann lavastajana andis osale näitlejatele selliseid Krimmi, mis meenutasid ühtikud eesti isikud tegelikust elust. Kas keegi mäletab teist esietendust? Praegu ütleb, et Krimmis oli just niisuguseid tehtud mingisuguseid järele neid kujusid ja meela õhturlovi plaani. Lai teema oli ja oli palju pahandusi ja Päevaleht boikoteeris tooniatele kuu aega ei avaldanud ühtegi kirjutist. Kohta tähendab möödusid puudutad, tekkinud jää palju pahameelt ja altar. Meil endal oli muidugi palju ebameeldivusi, kuid tema põhjendas sellega, et seda on ennegi tehtud ja võib ka edaspidi teha. Selles ei ole midagi halba, et teadson siiski tahtnud teose mõtet edasi anda ja kui keegi leiab oma saladust, siis ei ole midagi tehasest. Ja nii see oli niuke tolleaegsele ühiskonnale ja selle tegelastele. Aga Theodor Altermann, Yalevassaalep. Nagu tema kaasaegne laudtee seda iseloomustab oli see väga hästi tehtud. Väga tabavalt oli edasi antud vildi mõte. Jaa, unustamatuks jääb eriti lõpuosa. Tema see tunne, et enam Kullused peas kus siin ühes väikses detailis väikses Eestis antakse edasi terve inimeste traagika. Altermanni puhul peaks kindlasti rääkima veel kahest tema omadusest või tema osast, õigemini meie teatri arengus. See on Altermann, kui meie kutsusid teadki üks rajajaid organiseerijaid, ennustajaid ja teiseks Altermann kui, kui näitejuht, kui noorte näitlejate kasvataja Altermann kõrvuti teiste meie sure andriste näitlejatega nagu Paul Pinna peti kuuskima drill järv neid teadle ja teised kuulub selle silmapaistva võiks öelda plejaadi hulka, kes õieti lõid meie kutselise teatri siis Altermann, kui näiti juhtis teatavasti Altermann hakkas kohe Paul Pinna kõrval töötama teise näitejuhina. Pärast kutselise teati rajamist. Ja sellise teate töö organiseerijana loomingulised organiseerijana tundide ajal täna suurt huvi. Et tuua teatrisse juurde uusi noori jõude. Ja üheks selliseks nooreks jõuks, keda Altermann võiks öelda. Tõi Estoniasse oli Erna Vilmer. Altermann kohtus päris juhuslikult Järnavilmeliga. Ühe oma kolleegi juures loeksime ette ehk midagi, kirjutab Elna filmelise. Sellest. Kohtumisest Altermanni iga tädi, kes elas minuga ühel tänaval ja kelle kaks enda mängisid viiul teatena, teatri orkestris, kutsus mind ühel õhtul enda juurde külla Kuziirisid ka vana Estonia näitlejad. Tutvusin seal Theodor Altermanni ka, kellele aralt tunnistasin, et tahan saada näitlejaks. Õppige enne teatrikoolis seda tööd, oli asjalik vastus. Kindlasti oli ta sarnaseid avaldusi küllalt kuulnud. Kooliplikade lemmik, võtsin tema asjalikku vastust väga tõsiselt, päris käsuna. Edasi võime lugeda Erna Vill, meri mälestustest, mis on kirjeldatud käesoleva aasta algusest. Järgmist lõpetasin teised kuulsuse mängides eksamiks Klercheni osa suudelmani hukatuses. Just sel ajal sain kirja kodumaalt Theodor Altermannist, kes juhuslikult oli kuulda saanud etnoMoskvas teatrikunsti. Õppisin. Altermann tegi ettepaneku tulla kohe Estonia teatrisse. Altermanni enda teatritee jääb aga küllaltki lühikeseks sest tema viimane hooaeg, see on 1904 tennise keste surigi. Sellel aastal saab siiski kõigile armsaks tema loodut piibeleht pisuhännast. Kas kaasaegsed mäletavad tema piibelehte? See oli nii kurb kuulatada tähinal kähinalises reguleerida, rohkem andis, talle ei olnud üldse hääl, rahvas nii surm vaikuses jälgis seda ja oli muidugi hale, temast jäi niisugune väga kurb mulje temast, aga ta tegi selle lõpuni ikka ära. Žessidega ainult kähises häält ei olnud sugugi nii haiged, olivad. Ja ja saal Itaalia. Et ta sureb, rekord oli seltsimees Lauter seda viimast esinemist väga ilusti iseloomustanud. Ta ütleb niimoodi, et saal oli hiirvaikne, tähtis püüda igat sõna, mis altermannilt tuleb. Et seal nagu tahtis naerda. Nende istekohtade peal, mis mängus olid. Kujuta, samal ajal ei julgenud, tahtsin naerda, et seda vaikust niimoodi segada sellega. Et see oli omamoodi väga sihuke traadin, etendus ja väga liigutav etendus. Teeksimegi nüüd kokkuvõtteid tema parematest osadest. Need olid hotello. Hamlet Karl-Heinz kahtlemata ka tema jestako, tema saaled, tema piibeleht tema niuksed, suuremad osad. Kuid tuleb lisada sedagi, et nii nagu pinna niga Altermann Nad mängisid tihtipeale suurteks ka päris niukseid tühiseid osi. Sest Estonia repertuaaris oli andi alguses ja ka kutselise teagi perioodil küllaltki palju kerget repertuaari nalja, mängi jändikesi lust ja tihtipeale mõni päris nii nõrgalt kirjutatu osaskemaatiline osa. Ühes või teises näidendis mängiti suurteks nii Altermanni kui pinna poolt. Siin on vist makse see näitlejatele nii tuntud kuldne tõde. Ei ole olemas väikesi osi. Biden olemas, väikesed näitlejad. Kas peatuksime ka altermanil, kui lavastajal lavastajatöö oli tollel ajal väga pingeline, sest kui palju siis oli aega ühe näidendi ettevalmistamiseks? Meil on ilmselt mingi väga palju mängisime dramendiku, meediat ja operetti, köitinud samad näitlejad ja laulsime kooris ka veel kaasa. Ka kahe nädala pärast oli ikka jälle jälle uus tükk. 1910 temal aastal laulis Betti Kuuskemaa kooris käär aiatites. No aga mille pärast seda tehta ja tean, meil oli külaliseks, oli, väljus ola, nõia on ja näiteks kooli oli vähe või häil oli tegelikult üks taimsam koori tahampsi Olja Valmar Steinberg ja sai alguses viis rubla palka. Hiljem sai ta 10, teised olid vabatahtlikud, näitlejad said palka, aga kooreid olin, koor olid asjaarmastajad, need tulid ise armastusega päratult narmasreas vana. Ja Theodor Altermann mängis ka rohelisi. Ei olnud rohkem osa kui see kette osa, ainult teede, see oli netipilke kinneria, aga mina vat tal oli vähe rahvast laval ja mina riietas ennast üliõpilasena oma mehe riietega värvimis pähe ja paelad linna viia, vot mina olin siit Üliblane just Theodor Altermanni pärast. Et tal oleks rohkem neid üliõpilasi vanal helbelisi ülikooli seal ja olin ka statistikas, ütleme nii, kevade, õhk, seal olime enda poisid, kõik terve naiskoor, nii palju, kui meid seal õlvistlikkeik olime, poisid, minul oli tondiülikond seljas. Helge Einer ei tundnud ära mee teineri, ei tundnud mind ära. Lavastust ette valmistades aeg oli üürike, laga ometi, mida ütlevad teatriteadlased tema lavastustele? Teaduslike seda, mida näitlejad räägivad ja näitlejad räägivad, kreetlejad iseloomustavad ütleme, kui kõrvutada pinnati Altermanni näiteks Betty Kuuskemaa on mul sageli, ütleme niimoodi, et binaatiliselt mina teile ette mängima ei hakka, jääga, mina, teie õpetaja pole uksest ilma. Tema oli niisugune lavastaja õppetund selveris passis meile teod, rattumad, silmad, temal otse õpetaja Altermanni puhul. Näitlejad räägivad nii, et Altermann tuli siiski proovi oma tõsiga. Tal oli siiski läbi mõeldud, mismoodi töötada kuidas seda proovi läbi viia. Ja üsnagi detailselt oli läbi töötatud. Nii et sellele vaatamata, et ettevalmistusaeg oli väga lühike Altermann. Või just õige sellepärast et ettevalmistusaeg väga lühike oli, tahtis Alderland väga palju anda. Võiksin lugeda, mida kirjutab Jagnavilmer Altermanni kui lavastaja kohta. Siin tuleb lisada, et Erna Vilmer kest Altermanni ettepanekul läks õppima on meie esimeseks näitlejaks, kes sai kutselise ettevalmistuse ja on esimeseks näitlejaks, kes väga tihedalt puudes kokku Moskva kunstiteatriga. Nii et Erna filmer. Selles mõttes võis juba vaadata Altermanni tööle ebaprofessionaalse ettevalmistusega näitleja pilguga. Me võime lugeda Erna Vilmeri hiljuti. Oli lõkendava südamega kunstnik Talib tõsine, leebe, paindlik näitlejana ja partnerina. Lavastajana oli Altermann väga hoolas ja täpne. Abistajast näitlejaid suure kergusega Loomingu rõõmuga ja arvestas iga ande erinevusega. Hea oli temaga töötada, meeldiv tema hella nõuannet kuulda ja vastu võtta. Ei ole tarvis, siis mängistaga ette. Talima töös vaikne, sügav ja detailne. Teile ei ole Theodor Altermann ainult nimi, teil on temaga seotud elavad mälestused, aga noorematel põlvedel kipuvad need juba tuhmuma. Seltsimees Peetson, kui keegi tuleb teie juurde ja küsib, kes oli Theodor Altermann, mida te talle vastate? Maitsesin teist nihukest enam ei tule meile diaatil. Temal ei ole nii palju tehtud reid, temas oli kõik loomulik. Kui tema tõstis oma käed ja oli nii loomulik ja see oli kena iesti sobist linna kohta. Mina ei unusta Theodor Altermanni iialgi tõdema, et ma esimesed aastad mina tema najal ja mina jälgisin seda, seda loomulikku annet, kes minu kõrval oli, see oli Theodor Altermann ja tema najal mina töötasin, õppisin pealegi, kus tema oli väga hea õpetaja, ikka aitas mind ka. Ja seltsimees Virkaus, kas teile jäätas sellisena meelde, nagu siin sellel vanal fatal? Täpselt sellisena ei unune iialgi, pane silmad kinni ja mõte ja tuleb mu silme ette ikka tema kuju, nii nagu ta oli. Millest on tingitud, et Altermann on nii väga jäänud meie inimeste, meie rahva südamesse? Ma juba mainisin, et Altermanni kujus on haruldaselt liitunud kolm omadust, andlikus, töökus, armastus teatri vastu. Kuid kui rääkida Altermanni kunstist, mis oli kõige iseloomulikum Altermanni kunstile Altermanni kui näitlejale, kellele ta on kõige rohkem silme ette jäänud siis tuleks ütelda, et siin on ühinenud haruldane lihtsus väga suure kuju sisemise heledusega. Et Altermann lõi oma kujud intuitiivselt samadel delt positsioonidelt või tegi Stanislavski nii oma praktilises teoreetilises töös. Võiks öelda, et Altermann ei mänginud laval, vaid ta elas laval. Ta oli, aga ei esinenud.