Mõne sõnaga oli meil juttu nendest inimestest, kes nuga varem, kui ta nüüd meid ümbritsevad ja kelle teod kõige rohkem näitavad, kes nad on ja tegelikult paistab välja. Arnold Rüütel näiteks meie seltsi viimasel aastapäeval ütles kõikide väliskülaliste ja teiste ees Estonia talveaias, et me oleme Jaaniga ju tegelikult mitukümmend aastat teinud poolpõrandaalust tööd. Selle peale tekkis kohe suur kõmu, ahaa, ise oli büroo liige ja tema nüüd ja tühistan, tema oli, ei Cartiga koos poolpõrandaalune ei, see oli niimoodi. See oli niimoodi ja Rüütlil on täpp salt see Saaremaa mehe aus hing sees ja seda ei näe härra, mitte mingi asi. Kui ta on neid ametid vastu võtnud, siis ikkagi selleks, et selle ameti kaudu ajada midagi Meie endi sünnimaa oma kodueesti, küla Eestimaajaks. Ja, ja kui seda ei mõisteta, katsutakse ainult mingisuguse formaalankeedi alusel seda võtta, siis see on absoluutselt vale tee igaüks vastutagu nende tegude eest, mis ta on teinud, aga mitte selle eest, mis ta paberites on kirjutanud. Mina ei ole kunagi partei surnud. Aga kui palju ma olen pidanud kõnesid ühe või teise kongressi tähtsusest looduskaitse arengule? Algul ma katsusin ausalt ütelda, tõesti need sellised kirjutamised ja asjad oma õpilaste peale ajada, et noored inimesed, et nendel pole midagi riskida, et las nad räägivad, aga hiljem hakkasin aru saama, et ma seda ametit täites pean tegema kõik, et see ala, mille etteotsa ma olen sattunud, oleks võimalikult arendatav, oleks võimalikult tasemele viidud. Ja kuidas mina saan sellel puhul kõrvale hoida. Ma rahulikult rääkisin Brežnevi kauni maa loomise printsiipidest ja, ja nii edasi selle tõttu, et mulle tundus, et selle kaudu ma saan keerata jälle midagi selles keerukas olukorras meiega suks ka siis, kui ma sain selles nõnda nõutud valges majas jälle pähe ühe või teise asja pärast, miks ma nii olen teinud? Mäletan, esimest korda ma sain, sain pähe seal 57. aastal ja ainult ühe sõna pärast. Meie Karksi kokkutulekul 50 70. aastal, kus ma veel nii noor mees olin ja ilma asjadest väga vähe teadsin, äkki kutsutakse mind esmaspäeva hommikuks sinna välja. Öeldakse, et mina olen ütelnud avalikult kokkutulekul ühele mehele, härra, ma mõtlesin, et kuidas ma nii ütlesin. Ja siis tuli meelde, et, et ma tutvustasin laagriülemat, ütlesin tõesti, et näete, see härra hallis on aagrile, mõtlesin muidugi enne nime seltsimehega ja kõik niimoodi ja leidus inimene, kes järgmiseks päevaks ette kandis ja mina pidin seletama, kuidas mina avalikul vabariiklikul üritusel tituleerinud kedagi härraks. Nii kohutavalt palju on olnud selliseid asju, mis kõik on tulnud alla neelata. Aga ma ei kahetse, et, et, et see niimoodi on olnud ja selliste võitlustega paljud asjad on, on tulnud, võib-olla on see isegi kasuks tulnud kogu asja arengule võib-olla muidu me oleks kuidagi loidunud või närbunud, aga on tulnud kõik need aastat väga võitlusvalmis olla, et üldse midagi ära teha. Ja Arnold Rüütli ütlemine, et me oleme teinud pikka aega poolpõrandaalust tööd, see on absoluutselt õige ja ja ta on seda oma positsioonile vaatamata teinud alati täieliku vaprusega täieliku mõistmisega. Sest et tal on samuti südames see oma Laimjala kodu, kogu see miljöö, mis sealt tugi. Ja niimoodi ta sai toetada paljusid asju, palju rohkem, kui ta oleks muud moodi saanud, sest ta südames tuksus alati õige pulss esti astamates. Võib-olla tasub meenutada seda, et looduskaitse seltsi tore on tunduvalt laiem. Meenub Debora Vaarandi ütlemine, et kõikidel looduskaitse seltsi kokkutulekutel väljasõitudel oli näiteks juba kohal eesti intelligents nimetas siin Voldemar Pansost. Nimetasin ühte huvitavat fakti ette, võib-olla Panso ei teinudki ühe või teise lille vahel või puu ja puu vahel vahet ometi looduskaitse seltsi kokkutulekul tooli. Kuid teda huvitas rohkem see vaimsus, mis inimeste vahel seal oli. Seal oli mingisugune teine õhkkond tolle aja ühiskonnas aastaid aastakümneid tagasi. Jah, sa ütled selle väga täpselt, et edasi, esimene, selline suur üle-eestiline loodusmeeste kokkutulek oli mul võimalik korraldada 1956. Juba järgmisel kokkutulekul tuli Panso ise sinna ja jäi käima kuni viimase kokkutulekuni. Tema viimane luule lugemine oli meie, mitte vabariiklikul kokkutulekul Vabariiklikul kaasoli Tammsaarele pühendatud kokkutulek Järva-Madisel aga piirkondlik kokkutulek oli Varbolas, vihma 100. ja seal luges Panso veel Kersti Merilaasi ka meie asutajaliikme Mulla kaevaja, et ja see jäi viimaseks esinemiseks tal inimeste ees üldse. Ja ta ütles alati seda, et tead, omavahel käies ja võib ju näha ja vaadata kõiki palju rohkem ja paremini. Aga mind paneb imestama see kuidasmoodi, sa inimestega tööd teed. No kuidas on mõeldav, et sa paned minutise täpsusega 1000 inimest kõike tegema, bussikolonn läheb liikuma minutise täpsusega jõuab õigel ajal, sinna tullakse sellesse paika kokku selle lahe, et kui oleks midagi niisugust võimalik diaatris siis diaator võiks teha imet ja vaata seda massidega tööd. Ma käin imestamas see, et, et tal ei olnud eriti tõelisi selliseid biolooglikke loodusemehe omadusi, see on õige. Ma olen katsunud ikka talle selgeks teha härra ja nisu vahet ja ja vahel on õnnestunud see, aga mõne aja pärast on jälle meelest ära ja muidu klassikaline naljalugu on see, mida Juhan Smuul, Kamil seltsi asutajaliige mulle kõikidel jõulukaartidel meelde tuletas. Ikka soovis, et, et mul oleks palju jaksu Polli Pansust loodussõbra kasvatamisel, sest et Johanil oli meeles, kuidas Panso Laiuse Karl 12 istutatud pärna juures tõotas, et see on tamm ja kui kui Juhan juhtis tähelepanu vaatlike natuke järel, siis Pansose vihaseks kurakas, sa jääd vait, Eilart ütles ise, et seal ei olnud nõus tunnistama seda pärnaks. C puht erialaselt oli, aga see ei olnud tähtis, ma ütlen ja olen ikka öelnud, et algaegadel Volli Panso osavõtt tähendas rohkem kui 20 loodusteadlase osavõtt. Sest inimesed tulid juba sellepärast, kujutad ette, see peab midagi tulema. Kui juba Panso käid seal koha peal ja kõik lõkkeõhtut Eilatis teeb ära lõkkeõhtu, siis minul ei olnud mitte midagi teha. Pulli tuli lõkke juurde ja, ja tegi kaks tundi programmi ja mina võisin istuda maas ja lõõgastuda, sest et see mure oli minu langenud, tema roll on, on suur, aga sa ei ole olnud näide ühe mehe rollist. Selliste meeste roll on väga palju olnud. Mul ei lähe kunagi meelest ära see, kuidas Ants Lauter tuli iga esimese jaanuari hommikul peale kella üheksat kõps kõps, kõps kõpskepiga kuulda, väljast juba oli pime, meespeaaegu maha tulin ja tuust kassas soovis ja mul on selle aastamaks maksmata. See aasta oli kestnud ars mõni tund, aga ta tuli, maksis selle ära või Tuglas, kus abikaasa eluga, kui palju see meile tähendus, Tuglas pakkus seltsi esimese raamatupidaja isegi välja. Kuule, kas sul oleks tarvis ka kedagi siukest inimest, et vot ma tean ühte siukest ja ma palusin, et ütle talle, las ta tuleb minuga rääkima ja nii tuli jutto põtra esimeseks raamatupidajaks ja nii on nad olnud kõikidelt aladelt ja tõesti ei ole olnud ühtegi teist seltsi, kes oleks ühendanud teaduse ja nii erinevate kultuurialade inimesed, olgu nad näitlejad, heliloojad, kirjanikud-kunstnikud või kes tahes, Märt Laarmann, vana ja sõber, hiljem ka meie auliige, meie puulõikekunsti üks rajaja, kaks-kolm korda nädalas oli ta meie majas ja ma arvan, et see oli see jõud, millega meistrirahvas tookord natukene ehk suutsime liigutada. Ja kõige alus, tahes-tahtmata on ikkagi kodu, kõik need inimesed, intelligentsi esindajad, tõid oma vaimsuse kaasa tõid oma mõttemaailma kaasa. Nendes tingimustes, mis tol ajal võimalik oli tõid kaasa oma arusaamaga kodust Eestist kui isamaast. Jah, Me pidasime tookord isegi kodunime suhuvõtmist liiga kahtlaseks, seda kahtlaseks peeti, võib-olla, kui omavahel oleks rääkinud, siis oleks tundunud jälle liiga pateetiline. Aga ometi. Töö toimus kõik Eesti kodu hoidmise nimel. Meil kõigil olid oma kodud meeles, me tahtsime, et säiluks Eestimaa nägu läbi nende laostumiste, mis olid. Selle tõttu saime selts maastikuhoolduse ja maastikukultuuri. Teised on lisandunud, aga kandjad olema ikkagi läbi aegade ainult meie olnud, see oli sellesama Eesti vabariigi lõpp, puhastada kodukaunistamise aktsiooni jätkamine, milles me ütlesime juurde sotsialistliku suurpõllumajanduse arendamiseks ja nii edasi, kõik, aga kõik need konkursid, auhindade andmised ja eraldi kaart, mis selleks on tehtud ja Tammsaare medal, rahvusvaheline medal, mida praeguseks kaheksa maa esindajad, viimane kord Rootsi kuningale, eks ole. See on kõik selle nimel olnud, et edasi kandnud, tunda seda kodukaunistust, kodukultuuri, mis laiemas mõttes maastikukultuur. Ja see on, ma arvan, et seltsi missiooni peaosa olnud nende aastakümnete jooksul Ega selts ei ole kaotanud ka praegu oma nägu kuigi võib-olla nüüd on pearõhk rohkem tõesti looduskaitsel või on ikka seesama vaimsus olemas, sest väga paljud muud seltsid on hakanud sellesamaga tegelema millega varem ainult looduskaitse selts ametis oli. Jah, võib-olla see tundub niimoodi, et me oleme olnud liiga konservatiivsed, aga need põhisuunad tähendab looduskaitse haridustöö arendamine ökoloogilise mõtlemise arendamine ja teiseks maastikukultuuri arendamine on siiamaale põhilisteks jäänud. Ja kui siis moodsate aegade tulekul öeldi, miks seltsi muutunud kohe paugupealt rohelise liikumise juhiks, siis mul oli ka vahepeal kõhe tunne, et ma olen ajast ja arust ja, ja ehk ma seda olengi. Aga imelik on see, et, et kõik see uus ja moodne on väga kiiresti taandunud aasta-poolteise kahega ja tõsiseltvõetav rohelus, Tallinna roheline rügement on meiega sõlminud koostöö ja sõpruslepingu ajame sama asja. Aga, ja kõik, see ei taha ju isiklikuks minna, ka made ja pohlade rohelisus on ära astunud, sest nendel meestel oli meie platvormi meie populaarsust tarvis enda üles lennutamiseks, kus lennutamine oli toimunud, siis ei olnud tarvis ka nendel enam rohelisust, aga neil ei ole tarvis midagi. Hüljes lennud stamiseks täiendavalt tarvitada, olnud ja olemas jätkanud ja praegu on peamine muret majanduslikud raskused, suured Läti ja Leedu selts on juba kadunud. Me oleme praegu Baltimaades ainus looduskaitse selts. Härra Jaan Eilart on tegelenud ka ju Eesti krooni tulekuga. Jah, nii see juhtus, selle konkursi väljakuulutamisel ei olnud etteantud teemasid, keda kujutada, aga see ei ole ometi ju kunstniku otsustada, kelle nägu peale tuleb, see on ju selle riigi ideoloogia ja, ja selle tõttu ma palusingi moodustada ühe suure komisjoni, kes otsustab, kelle näod peale tulevad ja teise külje peale, mis asjad tulevad ja sinna seda programmi ette valmistades, siis juhtuski niimoodi, et see minu programm läks läbi Janima kunstnikele andsingetega need materjalid, mille järgi siis tehti need lõplikud kavandid. Ma tahan seda veel rõhutada, et see toimus jällegi suuresti Arnold Rüütli toetusel. Indrek Toome valitsuse ajal, Rein otsassoni panga presidendiks oleku ajal, ma tahan seda ütelda, ma tean, et sellega tekitan jälle ebapopulaarsust enda isikuga seoses, aga, aga, aga ajaloo ees peab ikkagi olema ka kus need mehed panid selle asja tookord käiku ja nii see jäi ja, ja nii see on ja nii peab seda tagantjärele tunnistama ja mul on hea meel, et, et ma sain natukene omalt poolt seda asja toetada, mis oli selle mõtte aluseks või loogika? Selleks, et meie kroon just sedapidi praegu välja näeb. Võistluse tulemused olid muidugi selleks ajaks teada ja Vladimir Timofejev tiger oli oma lahendustega väga maalilised lahendused muidugi väga väljapaistev. Aga minul oli omakorda enne seda rohkem kontakte tee Urmas ploomipuuga, kes käis minu käest küsimus, et ikka noh, keda sina arvad, keda peaks peale panema, mina ütlesin, minu arvamine siin midagi loe, sest tookord seda komisjoni veel moodustatud ei olnud. Aga ma ikkagi oma arvamused, jumal, ütlesin ära. Ja, ja niimoodi juhtus, et tegelikult rohkem neid lõplikult käiku läinud portreesid juba, ka eelvariandis lahendas Urmas ploomipuu, kes praegult on maamullas ja mul on kahju, et oma tööelu töö tõelisi tulemusi näinud. Alla 40 aastase mehena ta juba lahkus meie hulgast. Ja siis, kui see komisjon juba kokku tuli ja oli arutamine, siis, keda panna ja mis teise külje peale tuleb ja nii edasi siis väga suuri vaidlusi enam ei olnudki. Aga Koidula oli juba lahendatud tookord taigeri poolt sellises vääringus ja me ei hakanud selle vastu vaidlema, aga järgmisi sai reastada küll umbes niimoodi, nagu ma seda, et nägin, tähendab, et oli üks väike küsimus ainult kas viiese peal oleks keres või on Tartu Ülikool läks niimoodi, et püüesel on keres ja ülikool on kahesel, aga need olid juba sellised väikesed nüansid, peamised võitlus, krid selle ümber ikkagi, kes peale tuleb, sest et noh, näiteks päri ka nii hirmsasti üldsus jõustunud, miks baltisakslane ja, ja nii edasi. Aga põhjus oli ikkagi selles, et, et vot Eesti teadusemeestest nad on väga rad olnud läbi aegade, aga ei ole nii vaieldamatut number ühte aga pähe Runikaga maailmale uue teadvuse looja, kaasaegsem bioloogia looja, mida terve maailm tunneb ja ja raha peab ikkagi ütlema midagi ka selle maa kohta. Ja kõik rabamisega kujutad ette pähe, Rogiski Eesti tume mees tuleb välja, sest et seda teatakse niimoodi umbes hüvene akadeemikuid ja rohkem oli ehk vaidlusi ka Kerese pärast, et kas ikka peab olema ka sellel tasandil peale. Oli mul veendumus paralleeli tõttu Paavo Nurmiga, kui soomlased on pannud oma Paavo Nurmi peale, siis peame ka meie sealt tiinist panema kedagi ja muidugi sobis selleks kõige rohkem keres ühe korra joonisel tahtsin algul panna peale Jaan Poska, sest tookord veel läbi ei läinud, ei Tõnissoni, ei päts ja siis selgus, et ei lähe läbiga Poskaseste töölt ära hakanud Eilart jantima jälle selle taha jääb see asi pidama, sest et ikka poliitikategelane ja nii edasi, siis ma mõtlesin, et ta oli ikka juba veneaegne kuberner ja ja rahusõlmi ja, ja nii edasi läheb läbi, aga ei läinud. Aga loss oli tarvis peale panna kuskil ikkagi ühel rahale ja, ja teine pool peab vastama samale ja siis ma mõtlesin välja, keda siis Toompealt panna, siis mõtlesin öelda, et ega Kristjan Raua ateljee oli sealsamas neitsitornis paneme siis Kristjan Raua ja nii läks asi nii et siin on palju selliseid paiklike nüansse muidugi mängus olnud. Aga üldine süsteem lõppkokkuvõttes tuli küllalt loogiliselt, et välja ja küll edaspidi tehakse uusi juurde ja paremaid juurde, viiekümnene jäi tegemata sellepärast, et et see iga raha maksis dollarites nii palju ja statistika näitas, et 25 kroonise ja viiekümnese kasutamine enam-vähem sama tähendab, et, et siis tuleb panud üks üks teha, et raha trükkimist lihtsalt kulusid kokku hoida ja, ja küll ükskord siis tehakse ka 150 kroonini ära ja kes sinna peale pannakse, eks seda juba järgmised komisjonid otsustavad. Üldiselt seesama, seesama vaim, millest me täna nii palju oleme rääkinud, seesama vaim, ehk on seal ikkagi kuidagi hõljumas ikkagi Tamme-Lauri tamm, Eesti suurim tamm on ikkagi Hurta teise poole peal ja ja Tammsaare talu ja, ja kõik need asjad, mis läbi aastakümnete Indias on olnud, on kuidagi sinna siiski saanud ka põhjendatud, ilma et ma arvaks, et see oleks siiski väga subjektiivselt kuidagi mõjunud. Seega Eesti kroon on ka Jaan Eilarti koduloo üks osa. Ma tahaksin uskuda seda, et ilma selle kodu loota, ehk oleks asi teistmoodi välja näinud, sest et paljudel kavanditele teise poole peal üldse ei olnud ette nähtud mingit konkreetset graafilist kujutlust, vaid olid seal lainelise Sigrimigrid, lihtsalt, see on ju ka mõeldav abstraktsem lahendus. Aga minu kujutluses oli niimoodi, et see raha peab ikka oma rahvale andma hingesoojust ja teistele, ütleme ka midagi Eesti kohta. Praeguse niimoodi on läbi läinud. Missuguseks kujuneb Eesti kodu. Ma arvan, et Eesti kodu on praegu väga keerukas ja raskes seisus. Ma tahaks kangesti uskuda seda, et talude tagasitulek kõik 40. aasta või 39. aasta seisu taastab. Aga millegipärast ma usun rohkem oma isa surmaeelset juttu veel, kui ta oli Siberist tagasi uuesti tulnud sinna Kirna kolhoosi brigadiriks, kuhu ta jälle pandi. Ta ütles, et kui oleks minu otsustada, ma ei võtaks seda reegla talu kuldraha eest ka tagasi. Sest kui palju oli vaeva talus kella kolme aeg kella nelja aeg öösel läksid ära heinamaale. Hilja öösel tulid kakskolm tundi, magasid ainult. Mis nüüd viga, lähen üheksa tööle, kell kuus on tagasi ja nii palju ei ole prii raha reeglasel kunagi olnud. See paistab olema antipatriotism talu suhtes. Aga selles minu meelest väljendub siiski ka see talu realiteet, mis kõikjal Euroopas on väljendunud väikene talu sellisena, nagu ta oli, enam ennast ei tasu. Nüüd öeldakse, et miinimum on 50 hektarit, mitukümmend lehma, 100 siga ja nii edasi, vat siis taru seda pidada. Ja ma usun meie Ameerikas töötava põllumajandusökonoomika professori järvesoo väidet, et mitte mingil juhul ei tohi minna seda teed, et nüüd mehaaniliselt ära lõhkuda, uuesti ühismajandid, teha kõikides talud vaid tuleb anda talud nendele, kes seda tõesti teha tahavad ja tööstusel teha tahavad, aga kohe samal hetkel teha ühismajandites ja taludes ka ühistud masinate, maaparanduse, isegi farmide ja kõigi ühiskasutamiseks, et seda hiigelkapitali, mis on siiski 50 aastaga kogutud meie enda rahva tööga, isegi siis, kui selle töö eest midagi saanud, seda ei tohi ühel hetkel visata nurka, nagu see oleks mingisugune ideoloogiliselt kõik väär ja vale olnud. Ma arvan, et Eesti peab täiesti omaette teed käima, siin ei pea kramplikult tingimata väikeste talude peale minema, vaid need kodud peavad tekkima. Nad võivad olla täitsa nii, nagu on Väätsal või nagu on ainumäel Aravetel või väga kenad oma kodud ka ühismajandi tingimustes. Peamine on see, et säiluks maavaim säiluks maa, kultuur, oma kodukoha edasiarendamise edasi tegemise vaim ja kultuur. Vaat see on peamine. Ja kõige aluseks on ikka see igapäevane töö, millest isagi kõneles. Jah, kuigi see on raske, aga me peame uuesti selle ära õppima. Vot see on ka täiesti kaheldamatult. Meie aja õnnetus on see, et poodide järjekorras, kui nüüd vaatad neid endiselt valuutapoodisid, seal seisavad kuue-seitsmeteistaastased noorukid, Mercedesed seisavad platsi servas. Kuskohalt on nad teeninud oma tööga sellised rahad, et nad võivad sellised luksusi endale lubada. Peab lõppema Angeldamine, see nõndanimetatud vahendamine, me peame tööga jõudma uuesti, sinna, kuhu Euroopas kui jõutud, aga niikaua, kuni meie majandustootmise suhtes kõik Sakk langeb, ei, me ei saa rääkida ka meie maakodude ega millegi edasiminekust. Kaasneb ainult koos oma tõelise töö osa sinna panekuga ja mitte mingisuguse osa kui vastuvõtmisega või, või kompenseerimist, ega nagu me kõik oleme siin teinud jällegi Arnold Rüütel väga minu meelest eetiliselt käituma maakodu suhtes, ta ütles, et kuna ma ei ole ikkagi nii kaua seal üldse ise olnud ega teinud, kuidas ma nõuan siis nüüd selle eest kompenseerimist, see oli ju minu isa töö ja nüüd on teised inimesed seal ajanud ja teinud ja ta loobus oma isatalumaade uuesti tagasivõtmisest, kuigi ma tean, kui hingesse kõik tal on. Aga meie enamasti ei ole nii ausameelsed. Me tahame ikka äri teha omaaegse kodu pealt. Aga minu meelest kodu peab uuesti koduks saama ikka selle selge konkreetse ausa töö kaudu. Ja siit olemegi eetika juures, oleme eetika juures ja eetikakriisist on räägitud, aga ma ütleksin ikat eetikakriis on praegu peamine kriis, mis on, sest et mitte mingit aumehe reeglid enam ei maksa. Vastupidi, mida kavalamad sa teisele jala taha paned, seda kangem mees sa oled ja sellised eetika täiesti kohal, rängad rikkumised, see on paljude silmis nii nagu tühiasi. See peabki niimoodi olema. Ei eesti rahvas peab uuesti muutuma ausameelseks ja tööd tegevaks rahvaks. Siis tekivad ka uued tõelised kodud.