Novotšerkasski keemiakombinaadis toodetakse hallikat lõhnatud pulbrit, mis maitselt meenutab kõrvitsaseemneid. Tundub, et seal kõrvitsa jagu. Kuid mis on sellel siis tegemist keemiaga? See pulber miinirikas valgujahu, mida eriliste bakterite abil sünteesitakse naftast ja looduslikust gaasist. Naftast saadud toitev aine on loomasöödana katsetamisel toni põllumajandusinstituudi katsemajandis. Selgus, et sünteetilise valgutarvitamisega suureneb lehmade ööpäevane väljalüps kahe kuni kolme kilogrammi võrra. Samuti hakkasid sünteetilise söödaga toidetud vasikad, põrsad ja lambatalled ohtra minikaalus juurde võtma. Kas te ütleksite näiteks hotellak prillides naeruväärt? Kuid mida peab tegema näitleja, kui ta lühinägelik või näiteks sportlane. Paljudel puhkudel segavad tavalised prillid inimese tegevust. Appi tulevad kontaktläätsed, miniatuursed, prillid, mis paigutatakse laugude alla otse vastu silmamuna. Kuid optilises klaasist läätsede valmistamine on küllalt keerukas. Iga inimese silmamuna on erineva kujuga ning lääts peab seda täpselt jäljendama. Pealegi lase klaas õhku läbi, silm ei saa hingata. Appi tuli keemia. Tšehhi akadeemik vihkerle rakendas kontaktläätsede valmistamiseks Põlumeere uuest ainest. Läätsed on painduvad võttes ise silmakuju ning lasevad läbi silma hingamiseks vajaliku õhuhapnikku. Nende valmistamine odavam ning kiirem automaat on suuteline ühe päeva jooksul varustama polümeerpillidega 750 inimest. Jaapanis laotatakse põldudele 40 50 mikroni paksune polüetüleen kile. Nii säilitab maa paremini niiskust ja soojust. Kilega kaetud põldudelt saadakse riisisaake kaks korda aastas ühe asemel. Juurvili valmib kiiremini ja annab suuremaid saake aia maasikat 30 protsenti, kartul 70 protsenti, kurgisaak näeb isegi 3,3 korda. Lähematel aastatel hakatakse ka meil kasutama kasvuhoonete asemel polüetüleenkilet. Juba mitu aastat otsitakse Kanadas võimalusi helendavate teede ehitamiseks. On kerge ette kujutada, kui vajalikud on sellised teed liikluseks öisel või udusel ajal. Tartu Ülikooli teadlased töötasid hiljuti välja uue väga vastupidava polümeersed materjali teede katteks. See aine neelab päeval päikese ultraviolettkiirte energiat. Öösel aga kiirgab nähtavat valgust. Ungari teadlased on välja töötanud meetodid kultuurivarade restaureerimiseks plastmasside abil. Siklusi kindluse seinad kaunistatud hinnaliste maalingutega. Kuid kogu ehitus oli nii läbi imbunud niiskusest, et ühegi restaureerimismeetodiga pannud enam võimalik freskasid päästa. Siis soovitatigi pöörduda abi saamiseks plastmasside poole. Maalipinnale liimiti marli, mille abil saadeti seinast kahe kolme millimeetri paksune värviga läbi imbunud krohvikiht. Seejärel liimiti seina küljest eraldatud maal plastmass, voodrile. Tugeva sünteetilise voodri ning seina vahele jäeti õhupilu. Nüüd kuivab sein paremini ning niiskus ei saa tungida maalini. On teada, kui kallis ja tülikas ettevõte on majade remont. Poola keemikud aga leidsid mooduse, kuidas vanu maju noorendada kiiresti ja kerge vaevaga. Hoolikust uhatakse maja seinad üle uue sünteetilise kattematerjaliga ning maja ongi värske ja kauni välimusega. Poola keemikute poolt välja töötatud kate emulsioon. Amy toon on elastne, vastupidav, ei karda ilmastikumõjusid ning ei pleedi päikese käes. Kaan krooniga kaetud seinad hästi pestavad. Kuna Amy toon püsib Häskini kivil graafilbet toonil tellisel kui ka kipsil on ta hästi kasutatav majade välisseinte katteks. Toaseinte katmiseks aga on ette nähtud teine sünteetiline materjal. Sellatoon, mis on niiskuse ja helikindel ning kuivab väga kiiresti ühe tunni jooksul. Pannil, mis on kaetud teflonkihiga, võib praadida ilma rasvata. Liha sellisel pannil ei kõrbe. Teflonpanne on väga kerge pesta. Teflon, polümeer laialdaselt kasutatakse igapäevases elus ja tehnikas. Uurimused on näidanud, et teflon üldse ei lagune ning on seetõttu toiduga kokkupuutumisel täiesti ohutu. Aastal 1980 oma kodumaiselt keemiatööstuselt niisama palju väetisi kui praegu toodab terve maailm 120 miljonit tonni. Sellepärast on tänavu Maardu keemiakombinaadi argipäevad mullusest veerandi võrra tihedamad plaan on seda võrra suurem. Siinses argipäevas sünnibki suur keemia. Külastame kuuekordse maja kõrguses, flotatsioonivabrikus vahetusele. Anu tarsi. Teie maja on Maardu kõrgeim. Kui võtta majana, siis võin ütelda küll. Aga väävelhappetsehhi korstnale siiski kõrgem kui meie maja. Korsten tuleb kollast suitsuahjust mõne karsklane. See sõit sisaldab kahjulike lämmastik. Gaasial. Korsten peab sellepärast kõrge olema. Gaasid ei tuleks mitte maa peale. Inimestele on küll see rebase. Näitate omavabrikut. Ega siin midagi kuule, literaat, nende piraatidega, valetitlejevi nimede. MB liiva enne peenendamine ära ära jääda. Siin meistriruumis on veidi vaiksem koht, kuuleb vähemalt ei häält. Kõigepealt tuleks, ütleme, mis produtseerib, hävitan rikastusvabrik on tarvis mingist segust eralda niigne. Nimelt meil on rikastusvabriku, võib-olla olete kuulnud Maardust kui rikastusvabrik seal toimub, fosforiidi maagi rikastamine kuival teel eraldatakse liiv sõelumisega. Pole ju mingit mõtet vedada liigset liiva põldudele, kas ei anna veel toodangut juurde? Pärast sõelumist saadud fosforiidikontsentraat jahvatatakse seda produkti nimetatakse fosforiidijahuks. Selles sisaldus 19 kuni 22 protsenti B2 viit. Aga liiv, mis läheb läbi sõela avade koos liivaga, läheb ka teatud määral fosforiiti. Selles liivasson P2O5 sisaldus kuus kuni seitse protsenti, mis sellest liivast soo ja n. See oli tõesti niieni, visati ära, aga 62. aastal läks käiku märg rikastusvabrik ehk flotatsioonivabrik siis nüüd sellel sellest ajast alates liiva elame raisata, järelikult me tegime suurt kuritegu. Meie põllumajanduse vastu viisime koos liivaga liiva Mäelega väetist. Pärast rikastamist jääb meil kambrisse fosforiidikontsentraat, milles on meil 25 kuni 31 protsenti B2. Must ongi valmis fosforiidijahu. Just see sallikas pulber ongi valmis fosforiidi, mis vahel on üks on must ju. Oleks tulvil kuukivitükid sees, teine on hallikasvalge, see teine on, kui jääkliiv valge heidetakse merre, son puhas, viiv ja põhiliselt jah, puhas kvartsliiv. See valmis fosforiidikontsentraat, nagu meie teda nimetame, laetakse raudteevagunit, see läheb juba kas põllule või teistesse tehastesse, kui näiteks on võimalik. Fosforiidijahu võib segada super paadiga. Kui palju inimesi siin kõrges majas töötab? Siin kõrges majas töötab üle 100 inimese ja neid inimesi tuleb veel juurde, sellepärast meil ei ole täielikult veel tööliste arv komplekteeritud. Praegu toimub uute tööliste juurde võtmine palju juurde. Nii umbes 20 inimese ringis. Vabrik on ju siiani ainulaadne liidus, aga kui inimesel on tahtmist, siis töö käigus kogemused ka omandatakse. Siin tuli nüüd gruppide omaga peale selle kõik ja kõik algas vigadest ja, ja avariidest nende baasil mees, õppisimegi kaevanduste ja vigadega, saime targaks, et mis on teie vahetuse keskmine vanus? Mitte palju üle 20. Et enamuses on meil kõik noored ja juurde tahad, oleks, soovitan küll, kui oleks noored noorusliku kärtsuga. Kas olete mõnikord mõelnud, kui palju on meil korvpallisõpru tüdrukutirtse ja poisipõnne neide ja noorukeid? Vaevalt et päris täpset vastust lähebki vaja. Nii palju on igatahes selge, et teguri kaubamärgiga korvpallidest peaks kõigile jätkuma. Selle juures on tähtis täiust, vastas kaalule nii et me kaalume kõik pallid, kui on juba peale kleebitud pealiskummi, no siis on vist juba hilja midagi ettevõttega on kõik juba ette nähtud juba algusest peale, tähendab võistluste suur on sisekaamera mõõd kui paksust kummist. Milline on riie, millest valmistatakse kummeeritud riie siia peale kleepimiseid ja kui paks on väliskummi, sellest kõigest oleneb kogu palligaal. Nende pallidega, seltsimees Eriksson, mida te varem korvirõngasse saatsite, mis nende pallide erinevus on? No omal ajal olid nahk pallib, mina ei ole isegi isiklikult kummpallidega võistlemagi, mina lõpetasin võistlemiseks 49. aastal, nii et tol ajal oli alla palli ja nii väga harva sai häid noh, palju neid oli väga vähe. Ja siis nende vastupidavus on tavaliselt väike, oli nahk pallidel sest õmbluse kohalt nahk hakkab nagunii pikale element. Ja siis nad muutusid roperguseks samuti tol ajal. Me mängisime tihtipeale ööl väljas, siis ilmastikutingimused, vihm ja kohe mõjus panis niiviisi, et pall muutis oma kuju ja oli sellega muutus, räägiks uusi, palju oli jälle raske saada. Need, need, kumb hallid on, aga selles mõttes näiteks Igase ilmastikutingimustele. Ja peale selle pallinud ei ole neid ludinal venivast enam ei ole vormis lavale kuju võtnud, meie teeme ka praegu seal atmosfäärile, see sisesurvega ja hiljem, kui see pall on valmis, siis siis lugu hääl on tema sisesureb ainult 0,6 atmosfääri, nii et see surve enam selle palli kuju ei muuda. Mis võivad olla, oli vormist välja tulles sellele jääb. Ja selles mõttes on ta siis absoluutselt ümarik muidugi päris oli, tal on väga hea pind krobeline, mis on libise käes, nii et väga ei anta sööta ja ja täpsusviskeid on seal väga hea teha, meil omal ajal niisugusi palle ei olnud. Nendega. Asjatult rahvusvahelise korvpalliliidu poolt pandi maksma juhendajate edaspidi kõik suuremad võistlused teha ainult bum korvpallidega. Pall lendas korvi ja seekord kõlab mitte kohtuniku vile vaid. Telefonil on eesti kaablivaneminsener Vilma Talumäe Igapäevases elus on kõigile tuntud kapron nii hästi kaprasukadena kui ka igasuguste kangastena aga kasutades igapäevases elus telefoni vähemalt keegi mõtleb, et ka telefonijuhtme tootmisel on kapronniit üsnagi tähtsal kohal. Varematel aastatel. Telefonijuhtmete valmistamisel kasutati Alfiidi, milleks siidiusside. Loomulikult oli see väga kallis materjal. Telefonijuhtme sisemus koosneb tegelikult niinimetatud Missura niitidest. Mis ora niit kujutab ennast praegu kapronniidile mähitud vaskspiraali. Matk on väga peenikene null kaheksa millimeetrit tegelikult noobel jämedama juuksekarvajämedune ja on Valtitud lapikuks ning mähitud ümber kapron. Ju sellega saadakse hästi lahtised kiud, nii et telefoni palju kordadel kasutamisel juhtmeomadused ei muutu. Mõni meie hulgast helistab iga päev loendamatuid kordi teine puudutab telefonitoru kord nädalas kuid vähemasti üks number on kõigil teada. Tulekahju korral valige null üks. Niisiis Eerik Kübarsepp tuletõrjevalitsusest. Põlemine on ju ka keemiline protsess. Niisamuti on koja kustutamine, sest ühesõnaga kustutamine on ju põlemise lõpetamine. Üks kõige lihtsamaid põlemisi lõpetamise meetodid ongi kustutamine sellisel menetlusel, et erime põleva eseme hapnikust. See ongi õige ainukene ja peamine moodus põlevate vedelike kustutamisel mida kustutatakse just eriti viimastel aastakümnetel peaaegu eranditult vahuga. Vaht on ju tuhandeid kordi kergem, põlevvedelikest jääb pinnale ujuma, isoleerib tema hapnikust ja sellega põlemine, lõpebki loodamegi, et meil hakatakse tootma, oli, et me saaksime ise paremaid vaht, ained välja töötada, mille vaht oleks tunduvalt püsivam, nii temperatuuri kui ka tähendab nende orgaaniliste lahustite põlevvedelike suhtes. Nii et sünteetilised pesemisvahendid tungivad peale. Aga see elu ka tuletõrjeteenistusse ongi väga tugevalt tunginud juba näiteks viimasel ajal praktiseeritakse ikka rohkem ja rohkem kasvulevate nende autod tsisternidega, mis varem ainult veega täidetud. Nüüd täidetakse Rauli rahussega ja leitakse, et see on tasub ennast ära isegi sinna küllaltki suurtes kogudes sulfanooli panna sisse kuna selle tõttu läheb veekulu kustutamise juures kümneid kordi väiksemaks. Selle tõttu muutub Gustamine palju efektiivsemaks, kuna vesi nii-öelda kõige väiksemates piiskadeks pihustatud. Ta liigub kosutav ainesse ja imendub momentaalselt, kust trosainesse? Sellega kasutatakse ära ühesõnaga peaaegu jäägitult kõik vesi. Muidu tuleb niisugune asi välja, ei pesi nagu esimesel momendil, ei imbu mitte kohe kustutada, kustutavad detailse vaid veereb nagu tilgas suuremal osal maha ja tekivad suured ajutised. Kaproon elan, tärpentiin, bensiin, Hiniin, Ani liin ja veel lõputu ja nii tuttavalt kõlava nimetuse päritolus pole mingit kahtlust. Need nagu sellegi, mis nende taga peitub, on andnud meile keemia. Ja suur osa nendest on hirmus igapäevased. Et vaevalt küll viitsib keegi meist sokke jalga tõmmates pulbrit võttes või täitesulepeasse tinti pumbates mõtelda. Vaat mis kõik on jõutud leiutada. Aga kui palju on nende taga keemikute otsinguid, võite ja kaotusi. Kuid on ka hoopis lihtsamaid päevasemaid asju, mille eest võlgneme tänu inimestele, kel polnud aimugi muffel ahjudes hõõguvate stiiglitest, punseni, gaasi, põletist või testilatsiooni aparaadist. Keegi teist ei usuks inimest, kes püüaks tõestada, et esimene hapukurk söödi keemia laboratooriumis. Et esimene õlu pruuliti katseklaasis või koguni iga mees oma esimesed linad alles teadlase nõuande peale liku pani. Ometi on see ka keemia, biokeemia. Need enamus meist on omamoodi biokeemikud. Üks paneb sügisel veinipudeli nurka mulksuma teine soolakurke kapsaid tünnidesse, kolmas pruuli võlut või kergitab tainast. Biokeemilisi protsesse tundsid inimesed väga-väga ammu. Õigemini panid neid tähele ja kasutasid. Nende protsesside olemusse. Tungimise esimeseks eelduseks oli aga Hollandi teemandilihvija Anton van leevenhuki suureks tegevat klaasid kaasaegse mikroskoobi kauged eelkäijad. Ja alles tänu mikroskoobile oli võimalik teed leida kõige lihtsamate biokeemiliste protsesside põhjustajate mikroobide, maailma fermentatiiv käärimise olemuseni jõuti veelgi hiljem. Kuna jutt nüüd elementidele läks, siis kipub vägisi keelele üks näide ka nende biokeemiast olgu ta ka siinkohal ära toodud. Kui kuulsin Tšehhimaailmarändureid Sigmund ja Hanselka oma koordileeride matkal janustena ühte hivaaro indiaanlaste külla jõudsid pakuti neile kausikesest juua nõgamandsit joovastavat jooki, mille valmistamise üksikasjadega paljud tsehhide raamatu kaudu kindlasti tuttavad on. Vähemalt mäletate pilti, mis kujutab suurde anumasse sülitavaid naisi. Allkiri serveeritakse homme lõunaks. Süljefermentide mõjul algab anumas nähtavasti puruks näritud taime osadega käärimine mille lõpptulemuseks on alkohol. Seda sõna Evarod muuseas ei tunne mõju selle eest hästi. Jällegi biokeemia. Biokeemia on muidugi ka teadusolgugi, et tänapäeval võrdlemisi algaja Mis teadusta täpsemalt on, sellest räägib vast see, kes igavest pääs selle asja sees on. Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia Instituudi aspirant Ulrich Hödrejärv näiteks. Ta on teadus, organismide ja nende koostisosade keemilisest koostisest ning organismides toimuvates keemilistest protsessidest. Kas seda kuidagi lihtsamalt töödelda saab? Saab ju küll, sellepärast biokeemia peos kreeka keeles tähendab elu tähendab biokeemia ja on elusa keemiarida. Biokeemiaharusid on tänu nende suurele praktilisele ja teoreetilisele tähtsusele eraldatud erinevateks seaduslikeks distsipliinide, eks, nagu näiteks vitamiinide, moonide, mikroobide, viiruste, süsivesikute, antibiootikumide ja nõnda edasi biokeemia, samuti monokeemia, fotosünteesikeemia, mõningate taimsete ja loomsete produktide tehniline biokeemia ja nõnda edasisuguse haruga. Vot selles laboratooriumis siin tegelete siis, meie tegeleme siin põhiliselt selles ruumis viiruste biokeemiaga ja võib-olla isegi täpsemalt ütelda veel viiruste keemiaga millest lähemalt seisab siin teie töö töö seisneb momendil mõningate kartuliviiruste rahaldamises nende puhastamisest saada puhtaid viirus preparaate, selleks et neid võiks edaspidi kasutada sõnumite tootmiseks, mille abil oleks võimalik parata kartulitest viiruste esinemist bioloogilisel meetodil ja sellega kaasa aidata puhaste kartulisortide saamisele. Te olete aspirant, te peaksite siis kindlasti oskavad vastata küsimusele, mis toob inimese niisugusesse laboratooriumisse nii keeruliste probleemide juurde. Loomulikult, esmajoones on siin tegemist ikkagi isikliku suure huviga antud eriala vastu. Tõsi jah, ega huvita, teadust ei tee. Küll vist tõi hõre järve siia laboratooriumi kolbide termostaati kapil ja igasuguste mõõtriistade ja tsentrifuugi rägastikku. Seesama huvi, mis Rootsi keemikud Karl seeletaga kihutas maitsma oma juhusliku avastuse, vilja, sinihapet ja element, naatriumi jälile sattunud inglast Hampri David pikki öid magamata oma laboratooriumis veetma. Niikaua, kuni oli avastatud uus element. Kaasaegsest biokeemiast oli juba juttu üsna mitmes mõttes. Aga elu läheb edasi. Biokeemik oma ala tuleviku kohta ütleb. Biokeemia on arenenud edasi viimase aastakümne jooksul, eriti tormi võiks ütelda ka viimase paari aasta jooksul ja biokeemia juhtivaks suunaks hakkab nähtavasti saama nii distsipliin, nii jäädud molekulaarbioloogia, kus siis käsikäes töötavad nii bioloogid, füüsikud, keemikud kui ka matemaatikud. Ja nagu juba esimesed tulemused on näidanud vähemalt temast tulevikus saab see olema valitsevaks suunaks biokeemias. Molekulaarbioloogia kujutab endast teadlaste püüdu saada aru elusast toimuvatest protsessidest raku tasemel. See on juba võimaldanud dešifreerida pärilikkuse koodi. Edasises uurimistöös võimaldab see biokeemiasuund. Ma olen selles veendunud leida tõhusad vahendid ühele inimkonna väga suurele lasele vähile. Samuti aitab see biokeemiasuund tulevikus muuta veel mitmesuguseid taimede ja loomade pärilikke omadusi. Mis omakorda viib selleni, et võime inimkond Annale luua täieliku toiduainete külluse ja tulevikus mina peaksin sama tähtsaks molekulaarbioloogiat isegi võib-olla veel tähtsamaks kui praegu peetakse tuumafüüsikat. Palusin, et Õdrejärv mulle oma dissertatsiooni teema ütleks. See oli kohutavalt keeruline, kirjutatud nii neljale, viiele reale. Mulle jäänud sealt sõnagi meelde. Taise luges sellega paberilt maha. Ei maksa, ütles aspirant, kui tahtsin seda märkmikku kirjutada, mine tea, kas tulebki täpselt see kõiku tööst välja. Kes otsib, see leiab. Laboratooriumis on see jah, tihtipeale nii, et otsid ühte, leiad teise. Vahest satud hoopiski umbtänavasse ja see on ka hea, sest siis tuleb riputad üles punase laterna, mis hoiatab uusi otsijaid sellele pikale laevaga käidud teele astumast. Elus on ka nii kogemusteta inimesele on raske toime tulla. Ja kui pikk tee oli inimesel juba käidud, kui ta mõtles välja biokeemialaboratooriumi. Ja kui pikk on see tee, mis biokeemialaboratoorium meil veel käia tuleb, on ju tundmatu maa, mille pinnale elusa keemikud hilja praegu astusid, lausa mõõtmatult avar. Meie vestenark oli kunagi aeg, kus, Maakeeles öelda keemia vaid lahutamis, teaduskeemikud olid siis lahutus, teadlased ega seal oma alus ei puutunudki. Keemia uuriski tollal rohkem seda, millest miski tehtud oli. Hästi põnev. Eks igaüks meist mäleta, kui sai kääridega uuritud, mis on nukul kõhus või või haamri abil isa taskukella lahutatud. Ega sellisest lahutamist teadusest suurt lugupeetud, enamasti langesid tagajärjed sellele kohale, kus selge jalad järsku nime kaotavad. Vahepeal on omaaegne lahutus teadus endale pikad püksid jalga saanud ja astub mehe sammuga edasi. Nüüd teda enam lahutusteaduseks seni metanüüd on ta keemia. Aga kui seda asja uurida, eks leidub neidki veel lahus tus, teadlasi. Lahutus, teadlased teevad veel tänini püksinööpe ja kamme kooritud piimast. Ja eks leidu veel selliseid, kes lahutavad jahu või suhkrut vasktorudes. Ja kuigi saadud produkti tarbimine on alus, selline protsess, see tähendab paljalt ei võeta teda, peab kasvõi hapukurki alla olema. Näitab selliste lahutajate nina lakmus ikka punast värvi. Ja eks needki ole lahutusteadlased, kes puldist küll teatavad, et keemiale roheline tänav aga ise hakkavad salamahti searasvast rohelist seepi keetma. Tont neid teab, milleks. Ja needki Al keemikud, kes kodumaist kaproni, välismaise siloni või nailon pähe oskavad, krabisse vaks muuta. Noh, aga sellistest Alt, keemikutest ja lahutusteadlastest saame jagu. Kui mitte muidu, siis lahutatakse nad ühiskonnast seni, kuni enestele selgeks teevad. Mis vahe on lahutusteadusel ja keemial. Aga keemia on suurepärane teadus. Kujutage ette, et te elate plastmassist majas. Selliseid on muide juba olemas. Plastmassist põrand, lagi, seinad, mööbel, kõik plastmassist. Majavalitsus hingab kergemini. Ei ole enam karta, et lagi või katus hakkaks tilkuma. Ja see kõik on pärit keemiku, kollist ülikond või kleiti seljas. Teie korter, teie mööbel, suur saak põllul, kõik on pärit keemiku kollist. Keemialiitmisteadus. Sotsialism pluss elektrifitseerimine, pluss keemia. Uuest aastast ainult liitmisteadust. Tänases noortetunnis esines Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor professor Agu Aarna. Elektronarvutusmasinat intervjueeris Jarus ringkäigu Tallinna täitmist, ess tegi Ivar Viil. Biokeemiat tutvustasid Fred Jüssi ja Ulrich Hödrejärv. Vestenurgas esines Esko tasa. Kuulake meid jälle kolmapäeval, kaheksandal jaanuaril kell 20 45. Siis on kavas noortesaade. Aga mida ütleb võrulane täna? Kuulmiseni?