Ülekuulamine. Tere ülekuulamine alustab, ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Tänane ülekuulatav on vabariigi valvanud kahe presidendi ajal. Ta on olnud Kont, ajakirjanduse hambus, hall kardinal ja kurja Karabas-Barabasi. Kas Ivan Orav või Reinuvader Rebane. Aga kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Ülekuulamiste kambris Tarmo Mänd, öelge Romain ausalt, siiralt sõnana põhjast, kui mitu korda olete te pidanud kahetsema või häbi tundnud või piinlikkust tundnud, et te olete rahvaliitlane? Mitte kordagi tõesõna sõna ja kui ma nimetan teile maadevahetuse, ma nimetan teile Weroli, ma nimetan teile seebid ja korterid ka nendel puhkudel ei ole mitte kordagi tundnud, et pagana pärast pean olema selles pundis, kes selliste tegudega hakkama. Mina eeldame, et me elame õigusriigis ja meil on õigusriik, ei mõisteta inimese ennem süüde, kui asi on käinud läbi kohtust ja vot sealt tuleb see selgus, kui palju asjas on poliitikat olnud ja kui palju on teda ette sõide mõista, ei ole kunagi kedagi ilus. Nii et te praegu võtate täiesti lahti võimaluse, et nii ongi läinud, nii nagu lehed kirjutavad, et ongi toimunud maadevahetused, millega on üks või teine osapool, kes ka teie erakonnaga seotud personaalset kasu lõiganud, et sõna otseses mõttes ongi toimunud hämarad skeemid, rahaülekanded, Werolist, millest on ka taaskord teie erakonnaga seotud isikud kasu lõiganud. Et teie erakonna liikmed või teie erakonna juhtpositsioonil viibinud isikud on saanud kasutada noh, mitte kõige puhtamas mõttes ja hea tava järgi kortereid ja autosid, et see võimalus on täiesti olemas, aga te ootate praegu kohtuotsust, mis ütleks kas nii või naa? Aga see on õigusriigile täitsa kohane, ootas aga ma laiendaks seda teemat natukene, mul on see võimalusi. Kui suhtume asjasse niimoodi, et Eestimaa õnnetuses täna on süüdi ainsana rahvaliit ja kui seda erakonda enam ei oleks, siis oleks meil kõik korras, ei lokkaks enam korruptsioon, ei juhtuks ühtegi inetut tegu, kusagilt rahad ei kaoks midagi, ei erastajate ilma tagamõtteta. Kui see oleks nii lihtne, siis oleks see põhjus sellest rääkida, et ongi und lähedal ühel erakonnal ära ja asi lahendatud. Aga tuletame meelde meie riigi algusest peale iseseisvunud riigi algusest peale rubla tehingutest ja kõigest ma mitte üks asi Eesti riigis ei ole leidnud lahendust ja selgust tähendab kõik rahvaliiduga siduda. Need asjad on keerulisemad, siin on palju poliitikat, igal juhul. Mina ei saa võtta kohtuniku roll, et ühelgi teisel isikul ei ole midagi mingit süüd, seda otsustabki kohus. Ei, ma ootan seda põnevusega. Ja kui kohus on õiglane ja lõpuks selgub, et seda, mis on toimunud täna ajakirjanduses tegelikkuse ees ei ole eksisteerinud, ehk inimesed on ette süüdi mõistnud. Ma tahaks näha, kes selle eest vabandust paluda. Ja siis ongi poliitika poliitikas ei vabandanud. Seda ma ei ole veel märganud. Kes on selle taga, siis kellele on poliitiliselt kasulik see, et sellised skandaalid, olgu nad siis kas sääsest elevandina esile kerkinud või lihtsalt väljamõeldis, täna on tekkinud? Ma ei tahaks sellega spekuleerida. No kuulge, olge nüüd aus, kui te ütlete, et seal võib olla sees poliitika, siis ta ise poliitikuna rahva ees, rahva esindajana rahvast huvitab, andke nüüd märku, kellele see kasulik on, seda juttu, muuseas on rääkinud siinsamas ülekuulamiste kambris ka ka teised rahvaliidu liikmed, kes seal on käinud, Karel Rüütli, teie fraktsiooni esimees samamoodi? Ta ütles, et ta ei taha spekuleerida. Kuulge, kui te ise ütlete, et seal taga võib olla poliitilist mängu ja seal ei pruugigi olla siis mingisuguseid skandaalseid tehingud, siis olge nüüd ise aumehed ja öelge, kellele poliitiliselt kasulik on, kes on siis selle taga? Teate, minul on elusaks põhimõte, mina ei süüdista inimest kunagi avalikult, ei tee seda enne, kui ma tean, et see täpselt nii on. See, seda mõtet tasuks järgida ja ma oma teada ei ole seda kordagi rikkunud. Antud juhul on ju küsimus täpselt samaga seotud, kui mina hakkaksin tegema täna oletusi, ma võin kõik arvata, siis ma vastutaks avalikkuse ees juba sellega, et ma kindlalt tean, kes on see, kes seda. Ma võin seda aimata, aga lähtume asjasse poliitilased. Miks täna rahvaliiduga tulebki võidelda? Või noh, ma arvan, et see programm, millega hakati pihta, on kolm aastat juba vana. Kui aastal 2005 augustikuus ilmus puna särkus, me olime sinna uhkesti kirja pandud, kuigi mitte kõik endised kuigi mitte kõik endised. Ja siis hakati pihta, tegelikult minu hinnangul sellega tarvis oli positsioonid kätte saada, mis olid kaduma läinud ja 2001 aasta presidendivalimistel ei olnud kellelgi veel meelest läinud. Ja jätku seda riigikogu valimistega, kus oli eesmärk, et rahvaliit ei peakski enam saama Riigikokku, aga seal me oleme ometigi elus. Ja, ja nüüd on jäänud viimane etapp järgmine aasta. Ja see on üks põhjus. Rahvaliit on täna maal ikkagi tugev erakond, seda ei saa rääkida, mis toimub siin keskvõimu juures, et meid on vähe ja et me ei kõla, meie sõna juba kõlab üsna palju. Aga maal? Me oleme 540-st vallas 227-st tegusad ja väga mõjukad ja seal neid enne ennekõike seda kindlasti põhjus, miks me oleme teravdatud tähelepanu all. Kuidagi tuleks need kohtuasjad ja süüdistused Werolise maadevahetusest hoida kõigest sellest kõrval. Ja see ongi see valijatenis. Rahvas, keda jääb järjest vähemaks, küll kahjuks tänase valitsuse regionaalpoliitika taustalt on ometigi meil oma koht olemas. Ja meie erakond on küll täna ainus, kes kaitseb maarahvast, kes taotleb, taotleb ikka rangelt sisse viia regionaalpoliitika selle sõna otseses tähenduses. Meile on oma koht ja vilja. Tooge mõni näide, kui me räägime regionaalpoliitika seitse, taaskord ei jääks selliseks pealkirjaks loosungiks, mis on siis see, mida, kui rahvaliit oleks praegu valitsus, lepime kokku, et ta oleks riigikogus oleks veel enamus. Saaksite enamusvalitsuse ise moodustada, ütleme kogu Tallinna linnas. Praegu on Keskerakond täielikus võimu ulatuses juhtimas Tallinna. Kui oleks rahvaliit samamoodi valitsuses Toompeal, siis mis oleks regionaalpoliitika, mida te teeksite? Mina alustaks sellest, et taastaks need positsioonid, kui rahvaliit oli võimul koos Reformi ja Keskerakonnaga. Ja nüüd ma olen ühe aasta olnud riigikogus ja ma nägin, mis juhtus selle eelarvega, millest enam pole midagi suurt järgi jäänud. Ja sealt on teile kaks väga olulist näidata ainult kui selles üleriigilises hinnarallis, mis nüüd on kõik juhtunud tänu nendele kõrgetele aktsiisidele ennetähtaegselt kinnitatud aktsiiside. Me võime sellest lähemalt rääkida, kui täitsa huvitab eelarvepoliitik poliitika riigis. Riik ei võtnud regionaalselt nendest kasvudest osa ehk see bussiliiklus, mille üle on palju, palju olnud kära, mis seal maainimesed eelistus, ta ei saa kunagi olla kasumlik riik näiteks suurendas bussidotatsioone võrreldes eelmise perioodiga üheksa protsenti, hinnad kasvasid 30 protsenti, ülejäänu tuleb kõik mainimise taskust. Liin suletakse ja seda nüüd regionaalpoliitikaks ja õiglaseks käituda. Käitumiseks nimetada võimet. Aga mida teie teeksite te praegu loetajate vigus on loomulikult voliniku retoorikas väga õige käik loetle teiste vigu, siis paistad ise paremale välja, aga paiski nüüd ise reaalselt paremana välja. Tarmo Mänd, käige välja see idee, mida te teeksite teistmoodi? Kui te lubate, ma lõpetan, Need on palju markantsem näitaja. Ei, Raimo, teeksin, kuulge, markantseid, näiteid te olete juba toonud, öelge nüüd välja konkreetselt see, mida te teeksite teistmoodi. Toime lõpetab, vastake küsimusele, vastan, aga ma toon veel parema näitleja, siis hakkan vastama. Natooge. Ma olen saarte pealt mees, mees ja valutanud südant selle pärast, mis on nendel nendes paikkondades regionaalsete juhtunud. Ja seal sündis palju hullem veel, mis puudutab riigieelarvet ja eraldatavaid dotatsioone ehk praamiliiklusele. Hiidlased, saarlased, saartel elavad inimesed on bussi dotatsiooniga nagunii seotud aga praamide dotatsiooni suurendati vaid üheksa protsenti, aga hindasid pandi juurde kaks korda, see jätab absoluutselt kõigele seal saartel oma jälje ja sealt inimesed lihtsalt lahkuvad. Vot see on probleem ja kui nüüd seda nimetada, et see on väga tark regionaalpoliitika, väga raske on seda teha. Nii jõuame nüüd, Tarmo Mänd. Ärge tooge lisanäidet, vaid vastake mu küsimusele nüüd, kui te olete oma näite ära toonud, mis on siis see tark regionaalpoliitika, mida te teete? Mina paneksin paika reeglid, mis, mis oleksid regionaalpoliitikas kehtivad, millest ükski vahetub, minister ei saaks teha jälle oma poliitilisi otsustusi ehk back kehtestada need, millised on siis riigi osalused regionaalpoliitikas, bussiliiklusest, praamiliikluses iseärasuste arvestamisel ja regionaalpoliitika reaalsuses, toimemehhanism meie naaberriigist Soomest oleks sellega väga väga palju õppida, kus on mindud isegi palkade süsteemide diferentseerimise, et inimesed jääksid maal elada. Meie kogu süsteem toimib selleks, et sealt on huvi lihtsalt ära tulla, sest noortel peredel puudub sinna motivatsioon üldse minna tagasi ääremaadele, siis on päris kindlasti nii. Aga meie regionaalpoliitika on täna ju piirdunud. Peamiselt joonistatakse poliitilise mõjupiirkondade järge ühendamise graafikuid või plaane. Ometigi ju sisu ei lisa. Ja need asjad, millest mina püüdsin teile luga neid näiteid tuua, küll püüdsin rääkida, on, on selle tulemus ja need on tegelikult põhjused, miks inimesed otsivad. Vanemad inimesed jäävad paigale, kindel, kodust ära ei tulda, aga noored kodu ei loo ja nii ei teki töökohad, kui infrastruktuur kaob tagant ära ja see tendents on meie riigis täna olemas. Ja see on see, millega rahvaliit tegeleb ainsa erakonnaga täna intensiivselt. Kui kuigi meid on vähe, väga hea, ma tulen tagasi sinna, kus ma seda küsimust sessiooni alustasin ja tahan teie käest Romentaal saada ühte asja. Nüüd olles riigikogu liige mõnikord mõtetega selle peale kogu nende skandaalide jada peale, mis on esile kerkinud, mis ootavad oma lahendust kohtus, olgu nad siis lõpliku otsusega nii või naa püüti kellele kasuks, kellele kahjuks. Et teil vedas, et saite Kadri Torgu, et te saite olla seal, et ei ole pidanud tegelema kõikide nende maadevahetuste, orelite ja muude asjadega, lihtsalt noh, et te ei olnud seal pundis, te olite ära Kadriorus ja teil vedas, et ei sattunud lihtsalt seltskondades võib-olla praegu täna istuksite mitte siin üle kuulamises saates, vaid näiteks kohtupingis räägiksite Weroli kohta tunnistusi. Neid rikute küll pühast pühamat inimeste ei saa süüdistada selles, et kui ma oleksin seal olnud, siis ma oleksin seda kõike teinud, ma selle vastu protesteerib, nii elu ei käi, minul oli oma rida ja ma soovitan kõigile proovida seda tooli Kadriorus, mida mina olen hoidnud kaks korda. Proovige seda ja siis öelge, kus on lihtsam elada. See on kogemust rida ja ma ei arva, et see oleks palju nõrgem positsioon kui olla minister ja langetada otsuseid. Ma ei pretendeeri, et need tasemed on võrdsed, kuid iseseisva vastutuse hulk on seal küll märksa suurem kui minu tänases tegevus. Ärme ruttame ikkagi asjadega, et inimene igal töökohal võib eksida, olenemata, kus ta on. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Nimi, mänd Tarmo komisjon rahanduskomisjon, riigieelarve kontrolli erikomisjon. Fraktsioon Eestimaa rahvaliidu fraktsioon, Valimisringkond Siiule, Lääne ja Saaremaa. Sünniaeg ja koht. 19. august 1950 kõrgessaare vald Hiiumaa perekonnaseis abielus, tütar, haridus, Tallinna polütehniline instituut, ökonomist 1978 Kärdla keskkool 1968. Töökohad 11. riigikogu alates 2007.-st aastast. Vabariigi presidendi kantselei direktor 2001 kuni 2006 ning 1994 kuni 1995. Kaitseministeeriumi kantsler 1999 kuni 2000 riigikantselei peadirektor 1995 kuni 1999 Hiiumaa maavanem 1989 kuni 1994 Hiiumaa rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees 1984 kuni 1989. Tarmo Mänd, mina olen absoluutselt veendunud rahva liitideks kunagi ühtegi sellist manöövrit ja ei ole ka teinud, et ta võtab noh, näiteks eksju, Madis Salumi istutab ta Werolisse tööle selle jaoks, et ta saaks rahulikult seal Arnold Rüütel raamatu lõpuni kirjutada. Ja, ja nii-öelda sooja palgakoha peal ja, ja siis siis nii-öelda parteile nagu kasu teha. Mina seda ei usu, aga need inimesed on õelad, nokivad selle üleski ja nii-öelda krutivad teemaks ei ole teha midagi. Eestis on elu selline. Mina seda ei usu, nagu tee. On Arnold Rüütliga seotud juba karmidest aegadest 88.-st aastast olles TASS-i korrespondent on Tai asjaosaline, kellel on ajalooline mälu selles küsimuses. Seda seostada sellega, et ta pidi sellepärast istuma Verolis, et see raamat ära kirjutada. On küll küüniline. Et sa oled, eks ju, kuskile Jõgevamaale ära, et ei tegeleks muude asjadega. Tarmo Mänd, Marek Paulsoni nimi ma ei taha seda öelda, ma kujutan ette, mismoodi see teil vererõhu tõstab ja nii-öelda vere silmadesse toob, aga see nimi ei lähe mitte kunagi meelest ära. Ei, minul ei ole ta ammugi enam meelesema, tunnen talle lihtsalt kaasa õnnetule inimesele, keda kasutati ära, räägite nüüd lossist. Ja ma räägin lossiskandaalist, tuletame kuulajatele meelde, Marek Paulson oli siis see mees, kes, kes oli noh, nii-öelda ajakirjanduse väitel ainukesena valmiseks telekaamerate ees esinema ja siis rääkima sellest, mis toimus. Need, kes lugesid, ütleme, nii-öelda kogu ajakirjanduse ulatuse ja sirvisid ka maalehte, leidsid sealt nii-öelda ühe versiooni. Ja teine versioon oli siis see, mida nii-öelda laiatarbemeedia inimestele inimestele nii-öelda välja käis või seda, seda teemat töötas. Ma pean tunnistama, ausalt, mul on olnud 74. aastal sündinud inimesena Nõukogude Liitu näinud inimesena võib-olla mitte päris täpselt kõigest veel ütleme, arusaaja rollis, aga hiljem siiski suhteliselt hästi teemadest noh, vähemalt oma arvates, eks ju, mõistnud inimesel on, mul on raske leppida sellega, et Eesti vabariiki juhtida mees, kes juhtis Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi omal ajal, aga ma pean tunnistama, veel raskem oli mul leppida sellega, et Eesti vabariigi mainet lasi põhja pisi narkar, kes nii-öelda Eesti kõige rikkamat institutsiooni lihtsalt lavastas. See on küsimus kahes osas. Me peaksime neid teemasid mõlemaid lahkama. Minu kogemus ju, ma tean kõiki iseseisvuse valimisi, ma ei osalenud, Esporsalusin eelmine aasta esimest korda. Aga presidendivalimisi ma tean kaht, kus ma olen olnud tegev 2001, kui me võitsime valimised ja nüüd kui me kaotasime. Ja ma pean sellest Marek Paulson Est, no ärme õnnetut inimest puutumata. Õige on andestada inimesele, kes on eksinud, et tema saaks vabaks ja Saksamaa staatusest normaalseks nooreks meheks. Korra lihtsalt segan vahele, kas te teate, olete te kuulnud, mis summadest Paulsoni puhul jutt käia on juttu olnud sellest, et ta sai raha, ta on või temal nii-öelda lähedased on ise ka kuidagi vähemalt Maalehele seda tunnistanud, et ei tea seda, mis summadest jutt. Ma ei ole selle vastu isegi huvi tundnud. Te ei ole sattunud ka kõrva neid summas ei sedax, huvitav tegelikult teada, et nii-öelda mõista nagu seda, et ma usun ka, et raha raha liikus, aga tahaks teadlased summasid. Teil on võimalus ta siia saatesse kutsuda on ülekuulatava, pange asi paika, aga ta on lihtne ohver, selles loos. Ma ei kahtlegi, et see oli, oli poliitiline aktsioon, mis toimis. Jaa, jaa. Ma tahan öelda ainult ühte. Ma hakkasin võrdlema teisega natuke mind vahel. Vabandust, see mees on Eesti poliitikasse tulnud ja see ei ole meie poliitiline kultuur valimistel enam, siin on midagi enamat ja need võtted, mida kasutati eelmistel valimistel On ületanud inimlikkuse piirid. Et kusagil on tõesti mõõta. Kui me nüüd tasakaaluka ja kaine mõtlemisega eestlase paneme selle rolli sellesse rolli, mis tegelikult toimus presidendivalimistel Arnold Rüütli ümber. Ma olen kindel, et teist keegi ei tahaks selles rollis olla. Kui tema istuks siia tooli peale ja, ja, ja teie symbol ja ta esitaks teile küsimuse tai esiteks selles kontekstis. Ja, ja esitas ka kindlasti selliseid süüdistusi. Need valimisvõtted pärinevad kusagilt kaugemalt ja need on suurriiklikud. See lossiskandaal, ma arvan, oli pikalt organiseeritud ette nähtud üritus. Tehti lavastus ära? Pidusid seal ei olnud, need ei ole tuvastatud, need on laua peale pudelites pandud, mida hiljem pildistati, tehti võtted, näidati see, mis oli ürituse eesmärk. Hoopis teine oli rüvetada riigilippu, mida ei suudetud. Mulle meeldis, kui peaminister Ansip juba tollal ütles, et sinna poleks isegi kalevipoeg pihta saanud. See on ju nii kõrgel see Kukusseeritus läbi, kuigi katusele saadi aga riigikogu saal, mis on võib-olla Eesti vabariigi kõige püham saal sinna nad jõudsid ukse taha ja valvesekretär saatiski nad sealt minema. Tähendab, eesmärk ise ei teostanud. Ka see poliitiline show tehti ära septembris välja käidud jaanuari lõpus alas, tähendab oodati, oodati millegagi ja oodati selle hetkeni, kui presidendikandidaatide hakkasid ilmuma. Tähendab, kui oli ajakirjanduses õiglus ja lossisaalis Taal, miks seda hoiti viis kuud, on esimene küsimus. Ja ma tean eesmärki, seal oli kaks eesmärki. Ja neid avastasid, pärast veel jätkus. Arnold Rüütli käest oli tarvis saada sõna, et jah, ma ei kandideeri. Olekski lõpp olnud, ei oleks tulnud pärast sohilapse skandaaliga midagi enamat. Kindlasti oli see ja Tarmo Männil oli lihtsalt otsustatud, et Arnold Rüütli lähedal seisev isik teemet temale kaera ja paneme politseile kuuluvat kohustused tema süüks ja lõpetama seal. Ei üks ega teine polnud siin, see oli eraeluliselt pinnal, kus viibisid noored ja muuseas mitte alaealistega sama järglased, noored. Jah, neid oli kokku 27 ja nad olid noored politoloogid, tulevased tähendab, keegi organiseeris ja siis pandi kehtima, aga ta tehti valimiste egiidi all. Räpane, ääretult räpane ja need inimesed ise kunagi tunnevad, elus oleks seaduste teata karma seadusest. Kindlasti teate ja see toimib ka nende inimeste puhul, ma ei taha sõnadesse, toimub ilma minu sõna mõttega. Olen täiesti kindel, Mihkel Kärmas, aga te olete kokku saanud, tema nii-öelda sattus mulle tundub isiklikult vaielge vastu, mulle tundus, et Kärmas sattus ka sellel hetkel nagu orki ja ta sai ka nagu selle loob, muidugi tundub ahvatlev muidugi tundub. Nüüd on vaja nagu ära teha, et see ei olnud, ei saa ju süüdistada ometi Kärmast, et näete nüüd nii-öelda krutis üles, ajakirjaniku veri lihtsalt lõi vemmeldama ja see nii-öelda blokis ära mingit kuulmised, mida ütleme noh, suur südametunnistus, mis kahtlemata Mihkel Kärmasele on olemas, oleks võinud kuulda. No mina ei tahaks jälle arvustaja rolli astuda, võib-olla oleks saanud seda kõike ajada korrektsemalt kindlasti Pealtnägija vaataja olen ka mina iganädalaselt, kui need saated teeb ja seal on paljudes elu, sest ja see on väga vajalik. Aga selles tookord selles rubriigis oli poliitikat tõesti rohkem, sest et Paulsoni tunnistused jõudsid läbi selle, neid oleks kasulik olnud ennem uurida. Ma pean ikkagi küsima sedasama, mida küsis, õel uurija Silvia siin teie käest, kes selle taga oli, tegelikult teil on mingid ometi sellised ainsused, ärge ärge Öelge otseses nimedega, öelge nii-öelda virtuaalsed, et võiksime aru saada, aga teie saaksite ka säilitada endale kindluse, et et, et noh, keegi ei saadeid. Vaevalt sellest, aga andke ometi signaali. Ma arvan, et see aitaks seda nii-öelda süsteem, mis tõesti on läinud üle piiri, ma olen täiesti nõus natukene puhastada. Te tahate sundimine kõige pühamaid tõekspidamisrikkuma, ei tee seda ka seekord, aga ma võin teile anda otsakõlblikku. Me tasuks otsida seda huviringi sellest seltskonnast, kes konkureerisid tänase presidendiga, kes tegid järvest president. Ja läks korda, kuigi ma ei arva, et see sohilapse Asinid oli selle otsustamisele. Ma ei arva seda ja ei arva ka, et lossiskandaal oli see tegelikult, näitas kui räpaselt Eestis püütakse asja ajada ja kahju on, et 17 aastat oli möödunud iseseisvusest ja nüüd need tavaliselt tasandil, siis õpime suurriiklike valimiskogemus, et iga hinna eest saada võimule. Vaat sellest on kurb ja anname nendele Paulson laagrisse, anname Mihkel Kärmasele andeks. Aga küllap nad järgmine kord seda lihtsalt ei tee. Koersevad. Kas nende lugude tõttu on teil ka Eesti poliitikas selliseid inimesi, kellega teil on nii-öelda raske suhelda, kellega teil on raske olla ühes saalis, ehkki te olete andeks andnud, te teate, et nemad ei ole ju vabandust palunud. Mina olen õppinud elama, te nägite, mis minu ümber viis aastat toimus, kas sellepärast, kui üks nendest süüdistustele oleks vastanud tõele vestleks teiega siin? Mina olen harjunud asetama oma tõekspidamiste kohaselt ennast nendest päeva räpasastest kõrgemale. Inimene saabki olla vaba ainult siis, kui ta tunneb, et tema ei ole ja kaklema ei hakka. Te nimetasite, ajakirjanduses mindi vaikivaks meheks, seal, millega oleks mul olnud sealt vaielda presidendi kõrvalt ja seletada, uskuge, ma ei ole milleski süüdi. Aga kas nüüd kõik on see siis tõestust leidnud millestki ja ma arvan, et mu taktika oli õige, mul ei ole põhjust ka mitte kellegi peale viha tunda aga kaas tunda küll, kes seda tegid? See on väga inimlik küsimus ja, ja nii-öelda tugev mehena peaksite ütlema ei, mitte kordagi. Aga ma, ma paluks sellist inimlikku vastust, eks ju, mitte tugeva mehe, mitte poliitiku vastast. Mitu korda te tundsite kogu selle perioodi jooksul, kus te Arnold Rüütli kõrval Kadriorus olite, et milleks miks ma olen see märklaud, miks ma olen see, kes, kes sodiks lastakse, selles olukorras? Ega te vist unustasite, et mul oli juba kogemus oli olemas, kui ma võtsin koha vastu, siis ma teadsin, mida ta tähendab, ja muuseas, see on kogu maailmas ning kõik minu tollased kolleegid, administratsiooni juhid ongi löögi all, sest alati ei sobi presidenti. Rünnata alati ei sobi. Ja siis jaotatakse ära. Ma teadsin, et see tuleb ka sellist mõtet, et, et ma oleks pidanud siit kusagile jalga laskma. Ma ei mäleta. Ma ei mäleta ka sellist nõrkushetke, et see kibestumus oleks nii suur olnud, et nüüd oleks kohe nukraks teinud, miks ma siia tulin. Tähtis on olla kindlameelne, võta asja rahulikult üle elada, kõik need asjad. Aga aeg näitab kõik. Kuidas inimestevahelisi suhteid see, mis selle Kadriorg ja nii-öelda, nagu seda sellel ajal nimetati, eks ju. Kui palju see on nagu inimestevahelisi suhteid Kadriorus tegelikult muutis, mis muutus seejärel nii-öelda teistmoodi, siis see oli avamäng, sealt tuli edasi ju järjest ja järjest laoti nagu peale. Ja asjad läksid nagu suhteliselt suhteliselt hulluks kätte ära. Kas te mõtlete suhted majas? Laeva sisenejat inimestel omavahel, kes nii-öelda pidid jääma nii-öelda ühe kindla hiina müürina seisma. Ma arvan, et meie poliitilised vastased andsid meile võimaluse tugevamini liituda, mitte ma ei märganud, et seal oleks mingisugust paanikat tekkinud, et jumal saaks minema. Kes selline meeskonna peatreener oli, kes oli see, kes nii-öelda noh, kannustas, julgustas, ütles, et kamoon, et see jama, seletas asjad lahti, näitas ja julgustas minema edasi. Ei, meil treenereid, pold, tarvis valida seal igal mehel oma roll kõik teadsid oma tööd, see, see, see on väga sisse töötanud mehhanism, seal. Sest kriisikoosoleku ei toimunud inimesi pidanud lohutama, kätt kinni hoidma ja, ja, ja ütleme, et homme tuleb ka päev, päike tõuseb samamoodi. No sinna majja ilma poliitilise kogemusteta inimene tavaliselt ei satu, nii et sellepärast ei tarvitse muretseda teras betoonmehed. Nonii, ka raske öelda, aga president valib üsna oma meeskondlik üsna hoolikalt, keda ta tunneb ja usaldab ja teha, nii et kui oleks selle kindlasti eesmärk, et lüüa mõra sellesse, siis palju lihtsamalt toimetada, aga see ei läinud kord. Tänument sellel hetkel, kui Estonias loeti ette viimased hääled ja sai selgeks, et teil tuleb nii-öelda asjad pakkida jälle. Ma palun sellist väikest inimlikku vastust hetkeks, teie tundsite ikkagi kergendust, et see asi läbi sai? Sellel hetkel, mida teie kirjeldate, tundsin pettumust, sest me olime teinud väga tõsist tööd. Te oskasite Estonia saalis veel, et Arnold Rüütel läheb Kadriorgu tagasi presidendile. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Tarmo Männile omistatud autasud. Riigivapi teise klassi teenetemärk 2006 riigivapi neljanda klassi teenetemärk 2002 Lõvi rüütelkonna esimese klassi komandöri rist Norra kuningliku teeneteordeni suurrist Itaalia vabariigi teeneteordeni suurohvitseririst, Läti vabariigi kolme tähe ordeni komandöri rist, Leedu vabariigi suurvürst Gediminase ordeni komandöri suur rist, Malta vabariigi rahvusliku teeneteordeni auliikmemärk, Poola vabariigi teeneteordeni komandöri ristkaitseväe teenetemärk mälestusmedal 10 aastat taastatud kaitseväge. 19. veebruaril 2008. Ülekuulamine läheb edasi, Tarmo Mänd, olge nüüd numbrites täpne, öelge meile siin ülekuulamiste kambris kiviseinte vahel ja nendele, kes protokolliga hiljem tutvuvad. Kui suur on praegu rahvaliidu toetus? Vot, see on üks niisugune maagiline number mis alati uuringutes on üks ja valimistel teine. Praegu viimane, mis ma nägin, oli Emori küsitlus, oli kolm protsenti, vaevalt kolm nädalat tagasi oli kuus protsenti, tähendab, no mida ka on ebaloogilist kolme nädalaga ei juhtu mitte midagi taolist. Tähendab, küsitlusviisid ja, ja suhtumine tõenäoliselt on erinev. Ja meie arvame isiklikult, et küsitlus toimub rohkem ikkagi suuremates asustatud punktides mittemaal, kus on meie toetus, tegelikult aga kinnitab seda mind see kolm väga murelikuks teenuses. Alati kõik valimised on olnud hoopis teine. Me ei ole kusagilt valimistelt välja tulnud peale, nüüd viimane riigikogu valimine ei ole tulnud välja alla 10 protsendi läbi aastate juba. Nii et siin on küsitlusi, on Eestis palju, tellijad on erinevad, eks siin on mängumaad olemas, aga ma ei ole spetsialist. Aga see, mida ma teile praegu ütlesin, nii, ma olen jälginud. Nii et saan ma õigesti aru, et kuskil selles rahvaliidu fraktsiooni ruumides, mis toa number on Kolmandal korrusel ma tean, ta mustaga ma numbritele. No pole oluline, 26 seal kindlasti on üks suur selline tabloo valge, kus siis iga päev veetakse seda kriipsu üles või allapoole vastavalt, ehk ühesõnaga, ma tahan öelda, te jälgite hoolega, mitte võib-olla teie, aga teie erakonna liikme milline toetusprotsent on ja kas te olete künnise peal või allpool. Et see on mure erakonnas. Seda tablood, et kindlasti ei ole nii viletsa mäluga ei ole meist keegi iga päev, poliitikud loevad lehti ka, aga ta on arutluse teema. Loomulikult, kui, kui jälle üks või teine arvamus tuleb ja analüüsida, tuleb asju alati põhjalikult. Iga arvamuse järgi tuleb analüüsida, mis olid põhjused, mis võis olla põhjus. No mis see põhjus on viimatise tulemuste kohta võite öelda, miks oli see kolm protsenti, kui jätame kõrvale selle, et noh, seal võib olla küsitlusest endast juba puhttehniliselt tulenevaid faktoreid, miks ta oli kolm protsenti, kuigi ta mõni nädal enne oli siis kuus, aga noh, ütleme nii, et me räägime umbes keskmiselt kuuest kuni kolmest protsendist toetusest. Miks ta on nii madal? Arusaamatu on tõesti kolmenädalase vahega kaks korda vähenenud, vot see periood, ma ei oska isegi seletada, ma olen sellele mõelnud, miks nii midagi uut ei ole ju lisandunud, mitte midagi uut ei ole seal sellel perioodil. Need Weroli asjad olid ennem päevakorral, üle aasta on päevakorral olnud maadevahetust ja räbala. Mitte midagi ei ole muutunud. Nii et kui te aitate mul seda seletada, ma oleks ka väga tänulik, aga ma ütlen veelkord, ühe tegi üks firma küsitluse ja teise teinud kusagil metoodilised lähenemised. Minu asi ei ole teile siin seletada, teie asi on meile siin seletada, mina küsin. Lähme edasi. Rahvaliidu saatust, kui, kui seda arutati erakonna kontoris fraktsioonis kuskil, olgu need siis KVs toad ükskõik millistes töötubades. Mis on rahvaliidu saatus, valimised, neid on erinevaid tulemas Euroopa Liidu europarlamendi valimised, kohalikud valimised ja ega Austrias Eestis ei ole kunagi ka riigikogu valimised üleliia kaugel. Need on, kõik on ukse ees. Töö käib, te arutate, mõtlete, mis on see pääsetee? Sest lootma jääda ainult sellele, et teil seal õigel hetkel jätkub piisavalt raha, et kuldsete nägudega plakateid linna peal üles panna või inimestega piisavalt jutustada, et oleks seda aega selle peale ilmselt lootma jääda. Puhtalt ei saa. Me oleme oma hoiaku kujundanud, siin on olnud mõtteviise igasuguseid ja keegi loodab kindlasti need meie täna positsioonid maalt üle võtta ja hääled ära korjata. See ongi poliitiline võitlus, mis on normaalne. Aga me oleme otsustanud, et me järgmise aasta valimistel esineme iseseisvat. See tähendab seda, et valmistuma nii europarlamendi valimisteks kui ka peamiselt muidugi kohalike omavalitsuste valimisteks. Ja arvame küll, et meil ei ole praegu mingit põhjust seal positsioonidelt taganeda. Ehk te jääte nišiparteiks parteiks, kes räägib regionaalsest arengust, parteiks, kes räägib, et tema toetajaskond on maal ja parteiks, kes linnades vähemalt jalgade ukse vahele väga panna ei taha? No selles küsimuses ei ole päris täpne selles mõttes, et me oleme mingil moel Nissi partei igal juhul, kuna me oleme kõigele reaalsem ja maarahvapartei tõemeeli. Aga me oleme paljud paljudes linnades ka juba tegijad. Me oleme võimul võimu juures, vähemasti Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Kahjuks ei ole meil õnneks läinud, aga ega me sellest ei loobu. Rahvaliit on rahvuslik-konservatiivne erakond, ta ei ole maarahvapartei enam. Ja selles ongi see kõige suurem nonsens. Ma ei tea, kas teie oskate meid niimoodi käsitleda, mina olen sellisesse erakonda astunud, aga rahvuslik konservatism tähendabki, et ta ei ole rahvuslik-konservatiivne maarahva jaoks, vaid ta on kogu rahva jaoks. Rahvuslik-konservatiivne on ju ka IRL just need võitjate samal turul samal viisil siis käib võitlus. Teate, see on nii huvitav teema, ma tahaks seda kohe paari lausega nimetada, mis on tegelikult Eesti poliitmaastikul toimub ja, ja analüüsida teate, mis vaatevinkel kaks lauset 28 vist ei tule toime veel kolm või neli või viis või kuus. Aga see on huvitav, miks tuleb Eesti poliitika järjepidevust, mis aspektist on võimalik jälgida. Tuletage ükskord meelde, et meil samanimelised parteid või sama ideoloogia kandvat parteid on koos olnud valitsuses, aga meil on riigikogus alati olnud sama tunnusjoone või ideoloogiat omavad erakonnad ja on ka praegu niimoodi. Isamaaliit, Rahvaliit, need põhikirjad on tõesti lähedased ja taotlused lähedased isikupoliitika segab. Isamaaliidu jaoks oleme meie nagu endiste esindajad ja, ja meil on jälle omad mõtted, et meid ei ole mõistetud, tegelikult aetakse ühte ja sama asja. Nüüd võtame, sotsiaaldemokraatia on tugevasti esindatud kõige täna kõige vasakpoolsemas riigikogu erakonnas ehk sotsiaaldemokraatide juures ja see on väga iseloomulik ka Keskerakonna poliitikale. Tugev sotsiaalpoliitika ja sotsiaaldemokraat. Välja arvatud see, et nad kuuluvad Euroopa liberaalide sekka. No see on veel omaette küsimus ja alati selle vahel on olnud Reformierakond. Ja mina ei tea juhust. Korraga oleks sattunud valitsusse sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond, Rahvaliit, Isamaaliit, Patty üks oponeerib teist, mis on täiesti ebaloogiline, see on võimaldanud tegelikult täna juhtparteil reformierakonnal oma ideoloogiliselt teostada iseseisvusaastatel kõigil aastatel peale ühe, mida nad peavad oma suurimaks veaks, et Reformierakond lahkus üheks aastaks valitsusest, kus anti teada opositsiooni järgi. Aga kahjuks sellel poliitikal on oma hind. Tänaseks tänu sellele üliliberalismile on riik nii õhuke, et ma tahaks näha, kuidas nad seal õhukese pinnalt tulevad eelarvekriisis täna välja. Räägime selle asjaga selgeks, te olete rahanduskomisjoni aseesimees Riigikogus ja teil väikest viisi ei ole tunnet, et osa vastutusest, et riigieelarve ka pandi puusse, selle planeerimisega, et lasus ka teie õlul tükid rahanduskomisjoni aseesimees, kes tegeleb riigieelarvega sõna otseses mõttes. Nüüd te panite küll küsimuse püsti täpselt nagu peaministrile, kes saab aru, et ta esitas riigikogule eelarve kinnitamiseks teie vastutate, nii ta mulle vastas viimases infotunnis. Aga teie olete see, kes hääletab poolt vastu. Aga veeretasin vast ainsa erakonnana Rahvaliit hääletaski selle eelarve vastu ja aseesimehena. Seal on huvitav retoorika laias mõttes, valitsus esitab kollegiaalselt, riigikogu võtab ta häälteenamusega vastu. Opositsioonil on oma roll ja seda me täitsime. Hoiatasime nende korraliste aktsiiside eest. Mitmel korral käisin kõnepuldis ja meie teised erakonna liikmed sama moodi, et see toob kaose. Ehk kui riik kehtestas kaks aastat enne tähtaega Euroopas kehtestas aktsiisid Eestis, asetas ta meie ettevõtted ebavõrdsesse seisu sellel turul, kuhu me siseneme aga aktsiiside ühtlustamiseks. Ühtlustamine Euroopa riigis viiakse läbi üheaegselt, et kõik oleksid võrdsetes tingimustes. See on ebaloogiline käitumine, teda tehti ainult ühel eesmärgil ülikõrgete ja täitmatute luba valimislubaduste katteks ole tarvis saada raha ja sellega kassas riigieelarve 25 protsenti jõuti hilisemalt kataseadustega ja nüüd ei olegi kusagilt kärbet teha, sest inimesed ootavad seda. See raha on lubatud. Nii et teie, Tarmo Mänd, tänu taevale endal seda vastutust ei tunne, teie oleksite eelarve planeerimisega puusse pannud, seda on rõõm kuulda. Tuleme tagasi nüüd rahvaliidu saatuse juurde. See idee, mis käidi välja, et rahvaliit ja sotsiaaldemokraadid tehakse ühte heitma, et rahvaliit peaks leidma endas iklit üha rohkem ja rohkem sotsiaaldemokraatliku maailmavaadet, see on nüüd täiesti ära langenud, selle peale enam ei mõelda, see oli korraks vaid selline uitmõte Jaak Alliku soolo põhiliselt just. Ja, ja nüüd te lähete edasi rahvuskonservatiivse erakonnana. Tänavune erakonna juhatus niimoodi otsustanud See on täna, on otsustanud, täna spetsiaalselt valiti selle ajamääruse, et just täna-homme võib-olla on juba otsas midagi muud. See on meie erakonna juhatuses laiendatud juhatuses, kus võtsid osa ka maakonnaühenduste juhid kahel korral olnud arutlusel see teema sooloks võib seda mõnes mõttes nimetada küll, kuid ma arvan, et seal on ka kaugemad eesmärgid, sest see sotsiaaldemokraatidel seda väga laia kandepinda jumaal praktiliselt puudub. Võib-olla selles ühendamises on mingi loogika, kuid ma juhin ühele asjale tähelepanu. Ma eeldan, et inimesed astuvad ikka veendumuste järgi parteisse. Sotsiaaldemokraatial on maal kahtlemata koht, kuid ta ei ole inimese esinduspartei olnud mitte kunagi. See on ikka linnadele omane ja. Sotsiaaldemokraadid tegelikult ju osaliselt on moodustatud ka talurahva erakonnast, näiteks Talurahva Erakond Eestimaa Talurahva Erakond liitus mõõdukatega, sest kui ma ei eksi, kui nüüd päris partei ajalugu hakata lahkama. Noh, kui me ikka ehedat poliitikat räägime, kas siis talu peremees saaks olla sotsiaaldemokraat, kui ta on tööandja omanik, aga miks ta ei saa ja üsna üsna raske ideoloogiliselt on ta üsna raskidze mõistetav. Te mõtlete, Tarmo Mänd mulle tundub liiga mustades valgetes kategooriates, kui te niimoodi räägite. Ma soovitan elu vaadata praktilisest küljest, mitte ma ei mõtle, vaid veendumus on selline, mina astusin rahvuslik-konservatiivsete erakondade. Kui mõnel mehel on soov olla sotsiaaldemokraat, siis on olemas selleks partei, siis ei tule tervet parteidega kümmet tuhandet inimest panna omamoodi mõtlema, see on võimatu. Europarlamendi valimistel teie kandideerite või korraldate. Valimisi ei, ma kindlasti, te mõtlete mind? Ei, kindlasti kindlasti mitte. Miks mina olen ikka korraldataval? Kes kandideerivad teie seltskonnast ja palju kohti, te loodate saada? Seal me oleme ajakirjandusele öelnud, et me siiski peaksime võimalikuks ühe koha saavutada, ka nimedest on vara rääkida, see on erakonnasisene protsess, mis võtab aega ja ma tean ainult ühte erakonda, kes on seni oma nime välja öelnud. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Pealkiri Tarmo Männi sussivabrik sulges uksed. Aeg Kaheksateistkümnes jaanuar 2005 kell 18 50. Allikas. Eesti Ekspress, presidendi kantseleid direktori Tarmo Männi väike osalusega sussivabrik lõpetas Hiiumaal tegevuse ja koondas kõik õmblejad. Veel läinud kevadel uskusid firmale omanikud uue hitt-toote edusse. Äriregistrile saadetud tegevusaruandes on kirjas. 2003. aasta juulis juurutasime uue tootetoasuss Aino. Kuigi alguses raskusi soovitud tootmismahtude saavutamisega õnnestus juba septembrist valmistada ja realiseerida 2000 paari susse nädalas. Selleks ja lisatööjõudu õpetasime välja kolm uut õmblejat. Tõusis tööviljakus ja palgad muutusid konkurentsivõimeliseks. Ootamatult otsustasid soomlased tootmise Soome üle viia ja Käina vallas Kassari tegutsenud firmale kaotas põhja jalge alt. Firma suurim osanik on Tallinna autoärimees Peeter Kangur. 200000 osakut. Väikeosanikud on kinnisvara magnaat Alvar Ild 1200 osakud ja Tarmo Mänd 800 osakut. Pealegi olemine jätkub, Tarmo Mänd, teie ankeedis on üks oivaline rida ja ma olen mõelnud selle peale, mismoodi te kindlasti mingitel sellistel elu keerulistel vanematele hetkedel, kus, kus lahing käib pea peal ja jalge all olete olnud sellele reale 1000-st tänulik, sest see on omamoodi nagu väike selline kaitsekilp teile, te saate aru, millisest, millisest nii-öelda CW reast või CW reast, ma räägin teile see, kui te olite 94. 95. aastal Lennart Meri presidendi kantselei direktor. Ja mis te arvate, mis eelise lits mulle sisaldub? No see ei võimalda teid lõplikult tempida selleks, milleks see nii-öelda parempoolne ja kallutatud ajakirjandus on teid püüdnud tehases padupunaseks ütleme, puna jõhkard, eks, isegi, ja, ja nii edasi, see on selline väikekaitsest. Lennart Meri on Eestis nii püha nimi ja tema ju ometi kantselei direktoriga valikul eksida ei oleks saanud. Mina ei ole seda kaitsekilbina kunagi käsitlenud. Ma olen olnud oma tõekspidamistega. Neid mitte reetes terve elu, minu kujunemisperiood oli küll see kõige raskem periood aasta 88 kuni 91 millest Eestis veel vähe räägitakse ja võib-olla ei tahetagi rääkida. Aga tuleb aeg, kus hakatakse temast rohkem rääkima ja ma pean seda tegelikult Arnold Rüütli kohustuseks, see periood lõpuks haavata, kes oli punasest punasem, kes võttis vastutuse, kes ei julenud seda võtta, see on aeg-ajalt ajakirjanduse veergudel käinud. Aga mina olin tollal ka tegemist seal? Jaa, jaa. Ma isegi ei saa aru, miks ma selle punasärgi peal kõige viimane olin, aga see 88 aasta oli juba algas, sealt vastutas, kes võttis vastutust, kes ei võtnud? Tähendab see süüdistus, et Arnold Rüütel oli punane, aga tahtis iseseisvat riiki, ta nagu ei ole koesega lõimes. Tollal oli ikka ausalt öeldes pinge pinge väga suur ja me olime tollal maavanemad, mina nende, nende hulgas, eks, ja meie roll oli olemas ja väga konkreetne roll. Nimelt see, et Arnold Rüütel tollast ajakirjanduses selles Juta pole praktiliselt olnudki. Tollal kordas esimese Eesti ajapraktikat ja tuldi läbi omavalitsuste, hakati looma omariiklust. Ja kui te mäletate, Te olete noored mehed, küll aga 89 likvideeriti esimesed Nõukogude struktuurid meie administratiivhalduses ehk rajoonid ja viidi läbi esimesed legitiimsed, valimised maavolikokku, kust valiti maavanemad? Me olime omavalitsusjuhid rahva mandaadiga ja kogu üleminekuriigi perioodi. Selle kolme aasta perioodi seadusandlust hakkas sündima läbi maavolikogude, kus nad said oma legitiimse olemuse töötajate välja küll Kadriorus, aga sealt kiideti heaks, täiendati ja siis toodi siia suurde ülemnõukokku, mis esialgu oli veel 240 liiget, kus istusid sõjaväelased ja kõik nii ja naa. Aga ta toimis ja väga pikka aega toimis kuni 91. aastani välja. Kas Hiiumaa rajooni viimase olite viimane täitevkomitee esimees, kas te selle nii-öelda ametikandjana ajaloos ka kuidagi nagu tunnetate seda, et kellelgi võis justkui olla õigust teie nimi lisada tollele samale mitu korda mainitud punasele särgile, mis ma saan aru, et on endiselt hinges ja noh, tõenäoliselt põhjusega. Ei ole ta narr, see särk selles mõttes, et kui ta oleks pandud kogu nimekiri veel täna poliitikas olevatest endistest NLKP liikmetest, siis võiks seda särki võtta tõsiselt. Sellele on nii tugev poliitiline sõnum ja selle ühe rühmituse vastu, sest ta katkes ja kolm punkti järgi pärast minu nime. Me võiks panna igast erakonnast täna sinna nimesid ja see oleks kolm korda pikem nimekiri. Selles mõttes IRL-i nii-öelda initsiatiivi kommunismi kuritegude foonil ka tänaste poliitikas aktiivselt tegutsevate endiste kommunistide esiletoomisel te toetate, ma saan aru, et räägitakse siis lõpuks selgeks, mida konkreetselt Tarmo Mänd Hiiumaal täitevkomiteest sai teha, millised olid tema võimalused teostada kommunistlikku helget tulevikku Eesti vabariigis. Ja milline oli tema nii-öelda siis saavutuste rida sellel raskel, aga tänuväärsel tööl? Selles mõttes ma saan aru, et IRL-i toetada. Tähendab, mina pean õigeks suhtumist, et inimeste ei käsitleta mitte tema maailmavaate järgi, vaid tegude järgi. Jaa, jaa, see, selles mõttes kindlasti need protsessid, mis on pooleli, kui on sii olemas, siis tuleb need ka hukka mõista, aga kasutada seda tänapäeval poliitilise relvana ma küll õigeks ei pea. Ma saan aru, Tarmo Mänd, teie hääl nii-öelda IRL-il on sellel hetkel olemas, kui kuidagi on vaja nagunii-öelda abi organiseerimisoskust osas, kui on vaja seda asja kuidagi ära ajada, siis, siis tulevad appi. Ma millegipärast arvan, et nad minu poole pöörd Te olete kindlasti sellest rääkinud, mismoodi teist sai Lennart Meri presidendi institutsiooni juures kantselei direktor. Merike Meri kutsus mind. See. Tei. Endist kommunisti Lennart kutsus kantselei direktorit tundub uskumatu. Ma tean ühte presidendi kantseleisse niisama lihtsalt sinna väga niimoodi, et ma tahan ja lähen, ei juhtu. Minu jaoks on see natuke müstiline tänase päevani. Ta tegi mulle ettepaneku, kui minu maavanemaeg lõppes. Ma olin tollal Emoli juht. Tead, emal tegutseb tänase päevane maavalitsusliit. Ja viimase juhina läksin siservi, omavalitsuslikud maakonnad olid juba likvideeritud ja jaanuarist 94 pakkus Lennart Meri mulle tegelikult nõuniku kohta ja riigihalduse küsimustes. Me olime Rain Rosimannusega koos ühes toas isegi mõnede asjadega, ka esimesele töölemineku päeval nimetas ta mind direktori esimeseks asetäitjaks, andis korraldada haldusasjad. Kogu administratiivtegevuse andis kallal, mis oli minu jaoks täielik üllatus. Täielik üllatus. Aga Lennart Meri oligi selline mees, et tema puhul tuli igaks ootamatuseks valmis olla. Nii et nõunikuna oma sisuliselt tööle ei asunud. Öelge seda ka veel, miks te ära tulite, miks, miks see töösuhe lõppes, miks, miks Kadriorus teie selja taga kinni langes? No mul avaram pakkumine tehti. Mul oli natuke piinlik küll, Lennart Meri ees ja poolteist aastat me töötasime koos, aga Tiit Vähi kutsus pärast, kui ta tuli võimule 95. aastal kutsus mind riigikantselei direktorina tööle ja siis mulle väike kogemus oli juba olemas. Ei no ma olen ääretult tänulik kohe Toompealt alustada oleks vist päris võimatu. Seal on midagi enamat valitsuse kantselei juhtida kui, kui presidendi kantseleid, võimulatused ja kõik muu on erinev. Aga see jäänud neile probleemiks. Ja Lennart Meri oli selles mõttes tugev isiksus, ta tegelikult jättis tugeva isiksusena ma rõhutan, Jumalaga, nende inimeste, kelleks ta pidas vajalikuks ja mina käisin tema juures oktoobrikuus. Kui ta siis järgmine aasta algus suri, ta küsis minu käest, kas ma olen millegi pärast pahane ja mina tema käest meil ei olnud omavahel klaarida mitte midagi. Kuigi temaga töötamine oli asi omaette. Aga memuaarid on selle kohta ka mitte praegu. Eetris rääkimiseks. Mulle tulevad varsti ei tea, kaante vahel on juba, ei ole, kirjutate, võib-olla kunagi, kirjutas Madis Salum, aitab. Siis seal on kindlasti üks abimees. Väga kena, kui me rääkisime sellest, kui räpaseks on läinud Eesti vabariigis poliitika tegemine, siis siis ma kujutan ette, ta nomente ja uni on selline väga, väga habras, iialgi ei tea, millal tuleb telefonikõne trükikojas, kus öeldakse, et mäng see fakt teie Kadriorus töötamise aegadest, Arnold Rüütliga koos on nüüd jõudnud ajalehte. Kardate väikest nii-öelda sodiks laskmist selja tagant. Aga mind oli nii palju lastud, mida siin enam karta? No ainukene ütleme nii märklaud, kes rahvaliidust veel pildil olles, noh, on enam-vähem ikkagi puhtaks jäänud. Riigikogu aegadest, no ei ole olnud millegiga nii-öelda Männile külge hakata, polegi põhjust. No vot, ma sellest räägingi, et küllap kaevatakse mingid vanad asjad välja. Kas te arvate, et seal siis midagi oli veel kahe või ma ei tea, ma ei tea. Ma ei mäletas seda nädalat seal töötades elektrikampaania ajal, et midagi ei oleks olnud öelnud, et see lõpuks inimene muutub immuunseks. Mul oli üks piinlik koht, kus mul ärataja tuli, kui lähed praami peale, sõidad kodusaarele. Hiidlane on lihtinimene, vaatab sulle otsa ja mõtlebki tõemeel, et näe, meie Tarmo linnas pätiks läinud. Nii on keegi tulnud, ütlevad ka niimoodi laeva peal või? Ahah, mis siis tegite, siis lasite saba, norg, oleksite, Nad räägivad omavahel. Ega nad võib-olla tundsid paljud mulle ka kaasa, et selline saatus on, aga ma olen tiigriaastal sündinud, Lewis end tõenäoliselt minuga kaasas käivad. Peale seda, kui sai selgeks, et Kadriorgu saabub uus peremees, dokumendikausta võtsite kaasa või põletasite koha peal ära, mis dokumendikaustad? No mingid sellised dokumendid, mida järgmisele mehele jätta ei oleks tahtnud, või siis need, mille kaudu näiteks oleks Urmas Reinsalu võimalik veerand tunniga poliitilisest laibast lasta. Teil on natuke väär ettekujutus absoluutselt rikutud. Nende kantselei on täiesti korrektne ja korrektse asjaajamise kasutas kõik vajalik dokumentatsioon on seal, kus ta peab olema. Rahad liiguvad, Roment saate aru nii, kui inimene haistab raha lõhna, siis ta kohe usub, et keegi seda ka enda vasakust astmest paremini. Presidendi kantselei puhul need, siis on see raha huvi, siis läheksid sinna hoopis teised mehed tööle. See on, see on küll tõsi, ta on ainult üks asi on meil siiski veel lõpetuseks küsima see ordenit värk. Takkajärgi mõeldes see, mismoodi see ajakirjanduses sai kumama natukene nii öelda, kahetsete, et ei uurinud põhjalikumalt asju läbi ja mõned juhuslikud nimed lipsasid lihtsalt sisse. 834 ordenit ühel aastal ja sealhulgas leiti lõpuks üles need inimesed, kes nii-öelda tõesti võib-olla Eesti vabakortereid sellisel kombel ei oleks väärinud. See on delikaatne teema ja seda on juhtunud kõigi presidentidega. Tähendab me ikka minevik on nüüd 100 protsenti selle eest vastutada ei saa ka pädevad organid, Alatonit leitakse üllatus endunud takkajärgi igal igal aastal praktiliselt siin rõõmustada ei ole millegi üle seal maa täiesti nõus presidendile igal juhul häbiplekk ja me oleme suutnud ka alati vabandada, kui seal juhtunud ja korrigeerida need asjad. Õigustada selles loos ei ole midagi, aga see seda ei tee. Presidendi kantselei üksinda, see on pidev pikk kontroll, kus esitamisaegadest juba peale kuni allkirja, need, see on pooleaastane protsess, ikka juhtub, praak, see näitab, kui kirju on meie inimeste minevik. Muide, selgelt see asi ka nagu lahti, lihtsalt, et, et kui oli see aastase 834, kust tuli see initsiatiiv, et neid peaks olema, noh, ma nüüd ei võta nii kiiresti peast arvutada, aga nii suur protsent nagu ta oli praktiliselt noh, ütleme niimoodi pehmelt öeldes iga sajad eestlane midagi ikkagi sain sellel aastal. No see on nüüd väike liialdus igas ajas, jah, võib-olla liivates ka, aga see oli kaheks osast või koostöös, kui te mäletate, president Rüütel otsustas anda läbi selle viimase tegevusaasta hinnangu iseseisvusperioodil ehk 15 aasta möödumisel 91.-st aastast. Ta pooli valimata andis hinnangu sellele perioodile, keda ta pidas vajalikuks ja keda nägi enda korral tollal olevat ülemnõukogu esimehena. Ja see kasvataski selle 800 tavapärane autasustamine, mis oli kvootide alusel valitsuses, see oli sellele lisaks. Nii et neid niimoodi tuleks natuke eraldi vaadata ja see 15 aasta oli seal erakorraline lugu, aga ta ei valinud pooli, selles osalesid nii kodanike komitee liikumine kui ka rahvarinde liikumine kui ka tema ise siis ülemnõukogu esimehena ja maakondade esindused. See oli väga pikk ja põhjalik töö. Muidugi leidis nii tormilist vastukaja. See, neil teemad on tänasele teatud poliitilistele tegelastele ka veel õrn teema, kes tollal nagu nagu ei tulnudki asjaga kaasa, nii et iga selline puudutus on valus. Ja see on aegade küsimus, aga tema andis rahumeelselt hinnangu, ära midagi kommenteerimata ja see oli tema hinnang. Ja edasised presidendid sellele perioodile hinnangut anda ju päris ei saakski. See on Tarmo Mänd, peale seda, kui praegu nii-öelda valitsev klikk teeb ära kohaliku haldusreformi ja Hiiumaast saab üks korralik vald, siis Tarmo Mänd kahtlemata selle vallavanemaks on valmis asuma. Kõigepealt ma ei usu sellesse, see on järjekordne poliitiline. Kas see on saate lõpp, te peate ütlema. Jah, ma olen valmis, kui hiidlased. Paluvad ma olen nende nimel alati valmis kõik tegema. Tarmo Männi juttu kuulates hakkas mul peas osaldama üks küsimus. Millal on see aeg, kus me saame lugeda esimest võimalikult objektiivset ajaloo raamatut parteipoliitikast sõltumatut sellest ajast, kui Eesti taasiseseisvus. Täpset aastat ma sulle öelda ei oska küll, aga ma tean, et see inimene, kes kirjutab meile võimalikult objektiivse ajaloo, veel tähti ei tunne, ei tunne, ent mul on täiesti kindlaid andmeid, et eile vahetati talle esimest korda juba mähkmeid.