Mu kõrval istub külaline Moskvast ja ma võin öelda, et hinnangenson elav entsüklopeedia 20. sajandi vene kõrgkultuuri, aga vene-juudi kultuuri kohta. Me teame, et ta on sündinud Tartus, elanud Tallinnas pikka aega, aga alates 63.-st aastast elab Moskvas. Nüüd Te olete ise värvikalt kirjeldanud, et teie vanavanaisa oli vaene juudi käsitööline ühes kolkakülas ja ta ei oleks kunagi ette kujutanud, et tema lapselaps saab väga jõukaks ja haritud meheks Eesti vabariigis. Tartus. No nii see ongi, sest näiteks minu vanaisa oli käsitööline, ta tegi kindaid ja kuna terves alevikus ta elas, tegi kindlaid, siis oli väga suur konkurents jah, ja sellepärast ta hakkas Eestis käima, kus olid nende parunite noor pojad, kes käisid Tartu Ülikoolis siis nemad ikkagi kandsid kindaid ja alguses ta müüs oma kindaid pärastamis veel oma naabrite, võttis kindaid ja pärast ta kolis 1885 Eestisse ja kuna ta oli käsitööline, seal kõik oli, aga pärast ta sai kaupmeheks kaunis rikkaks. Ja siis ta pidi ikka altkäemaksu andma ordurannikule, et oleks võimalus Eestis elada ja tal juba ammu oma naise ja esimese poja, kes veel sündis seal liidu alevikus Tartusse toonud. Ja siis peale seda, neil sündis veel kuus poega ja üks tütar, meil oli kaheksa last. Ja lõpuks ta närvid. Kuidas Eestis öeldakse, närvid lõik mustaks ei pidanud vastu ja ei pidanud vastu ja ta läks Kiievi, kust ta nähtavasti Marwan ostis endale diplomi, et ta on hambaarst. Sest ma ei usu, et ühe aastaga võib hambaarstiks saada noh, ja peale seda ta rahulikult siis võis elada. Venemaal. Kohas selle jutuajamise ajendiks on asjaolu, et hinnagentsid ilmus hiljuti eestikeelses tõlkes tema mälestusteraamat pealkirjaga kodud ja kujutelmad. Raamatu väljaandmist korraldas anustolovitš kirjastustöötaja Tartus, kellelt ka nüüd siis lühiintervjuu. Vene kirjastaja Valentina kaashina soovitas seda raamatut eesti keelde tõlkida Leonitestolovitšil kes Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja ühtlasi minu äiapapa kultuuriloolise väärtusega raamat just pakub eeskätt eestlastele ja eestimaale huvi. Kuigi ta on kirjutatud algselt vene keeles ja on ilmunud Nižni Novgorodis 2005. aastal, ütleme ka kohe ära, eks ole, hinnagenzi vend oli tuntud kunstiteadlane Leogens siin Eestis avalikkuses hästi tuntud ilme. Aga nüüd hinnagens, tema esindab vene ja juudi kõrgkultuuri kõige ehedamal kujul. Jutt on muidugi põhilised Moskvast, aga suuresti Lääne-Euroopast hea. Meil on olemas ka pikk ja põhjalik intervjuu raamatu autori hinnangentsiga, kes tuli Kahama raamatut Tallinnasse tutvustama. Ta on Eestis üles kasvanud, Tartus sündinud elamud ka Tallinnas. Aga läks juba 50.-te lõpus, kuna ta tundis siin teatud ahistust, ta läks Moskvasse. Aga nüüd on üks niisugune teema, mille kohta ma tahan teie käest natukene teada saada. Kolmekümnendad aastad Tallinnas ja juutide ja eestlaste suhted. Ta ütleb, et teatud antisemitismi Eestis siiski esines. Ta nimetab näiteks ka väga kursate kultuse kohvikut, kus toimus antis Miiklike väljaastumisi ja kus kohviku omanik ei olnud sugugi nende suhtes resoluutne. Mida teie selle kohta teate? Tarkadele inimestele oli enne 1900 neljakümnendat aastat selge, et Eesti ei suuda oma iseseisvust säilitada ja juudid olid neljakümnendatel aastatel mõneti dilemma ees. Et kuidas suhtuda Nõukogude Liitu? Saksamaaga oli asi selge, aga Nõukogude Liiduga nii suurt selgust ei olnud. Et sellist antisemikistliku joont või poliitikat seal veel ei aetud. Ja hinnagentsi raamatu juhatab sisse Eldar reasanov. Just järgmiste sõnadega siis seda olukorda iseloomustavad, millise dilemma ees juudid olid? Ma tsiteeriksin esialgu vaatasin skeptiliselt Eestist pärit vaest juudipreilid, kellel kaasa varakski oli vaid üksainus Konstantin Korovini maal, kõik muu ammed, hoidjad, Kuvernandid, rikkused, isa, uhke kunstikogu ja üks parimaid raamatukogusid Euroopas jäänud kaugesse minevikku ja paras talle ei olnud vaja 11 aastasena puu otsas istuda ja rõõmsalt lehvitades tervitada. Tallinnasse marsivad punaarmeed. Juudid võtsid nõukogude võimu küllaltki lahkelt vastu Eestis Eestis olevad juudid. Ja alguses ei olnud selge, mismoodi neisse suhtutakse, aga see selgus tuli üsna pea. Ja 1941. aasta juunis saadeti siberisse 400 eestimaa juuti. Ja aina kints kirjutab oma raamatus, et arvestades just protsentuaalselt juudi elanikkonda Eestis represseeriti juute siin 10 korda rohkem kui eestlasi oma rahvuse piires. Ja hinnagenzi pere päästis Siberisse saatmisest just asjaolu, et isa vennad viisid pere kaubafirma pankrotini oma oskamatusest lihtsalt jah, ja see päästis perekonna Siberisse saatmisest. Laias laastus, nagu kui me vaatame tänapäeva jagatakse juudid Eestis järgmiselt, et eesti juudid ja vene juudid. Ja kui nad on eesti juudid, siis nad on tõelised Eesti patrioodid ja nende kahe selle kilpkonna vahel, siis on selline vastuolu alati olemas olnud, see toob kaasa väikeseid konflikte, aga mitte mingit suurt lahingut ja kibestumist muidugi juutide seas on olnud, kui mõtelda selle sõja peale, et juute represseeriti eestlastega, et ega, kuid seda tuleb vaadata ka üldisemas kontekstis, et iga rahva seas on omad halvad inimesed. Et see on midagi üldist, siin ei saa mingisuguseid muid järeldusi teha. Aga samas on Eestist läinud juute Iisraelis oluliselt vähem kui teistest endisest Nõukogude liiduvabariikidest. Et see on ka märk millestki. In agent siseei olnud ortodoksne juuditari. Et abiellus armeenlastega Vassili kataniaaniga. Hinnangens teie vanaisa sai tõesti rikkaks meheks, Tartu oli väike linn ja detailselt kõik teadsid ja tundsid, tal oli vist kas saekaater õia hotell või mis tema? Tal oli, tal oli suur kalanderi kauplus omas majas, poe tänaval, kesklinnas, selles majas oli teisel korrusel olid laod, kus ta pidas oma kõik need asjad ja kolmandal korrusel elas perekond. Peale selle ta ostis suure maja poe tänaval, mis läks vist üles suurele turule ja seal oli vist seitse kauplust. No mida ta tallis seal kõik, seda, see oli kah tema maja peale selle üle Kivisilla, tal oli vasakult seisis kohe kivi, selle taga suur maja, kus oli VLÜ hotell, see ta andis oma tütrele kiks tütrele. Ta oli päris ikka seepärast kõik olid huvitatud, kuidas peale tema surma tema pojad nii ruttu selle suure varanduse laia viskasid pätside täiesti, sest kui tuli nõukogude võim, Neil ei olnud midagi enam, see oli õnn ühest poolest sellepärast kedagi ei küüditatud. Aga 39. aastal nad olid pankrotis ja müüdsid kõik ära, kõik majad ja kauplused ja kõik. Ja nii, et nad olid täiesti puhtad, tuli nõukogude võim. No minu isa sellega ei tegelenud, tema kohe ütles, et tema äriga midagi ühist tal ei ole ja elasime Tallinnas, isa oli niisuguse Rootsis suurel tuletiku kompanii september, kompanii esindaja siin Eestis ja ta teenis hästi ja elasime kaunis jõukalt ja. Ta tegeles oma kunstiga, sest see töö ei olnud tal nii et hommikust õhtuni. Tema kontor oli endise EKA majas, kus oli keskkomitee nõukogude ajal selles punases majas, võidu väljakul, Vabaduse veel, kuidas teda nimetati praegu praegu vabadus, vabadus, vot selles kolmandal korrusel ja ma mäletan, kui olid paraadid, siis ma ikka isaga käisin tema offis ja vaatasin, kuidas siis sõjaväelased marsivad. Nüüd veel lühikesed täpsustused. Teie isa õppis juurat. Temast sai vandeadvokaadi abi kvalifikatsiooni poolest, sellest oli tal mõnes kohas külga kasuda, teenis leiba perekonna ülalpidamiseks. Aga seda tööta ei armastanud ja tema armastus, kirg, nõrkus kõik kokku Kusti ja vanade raamatute vastu. See oli see, mis teda üleval hoidis, oli tema elu sisu. Aga lahkuna sissetulek olid. Teil oli väga ilus korter kesklinnas. Roosikrantsi tänavas, praegu roosikalt. Tänav 10, korter üks, miks te sinna sattusite Tartus olles töötanud Timber kompaniisse, kui ta läks üle sinna tööle siis tal oli palju parem elada Tallinnas ja siis me kolisime Tallinna. Kõige suurem probleem oli leida korterid, kus tema võiks oma raamatut kogu üles panna, sest ta mõõtis ikka seinu, seinte pikkust, et kus võivad raamaturiiulit seista, see kosterali ilus, tal olid Scunanšilaad, suured uksed ja ma tulin sinna, kui ma olin kuueaastane ja esimese päeval, kui me tulime emaga, kõik oli juba korraldatud, sest isa hoolitses väga ema eest, et tal ei oleks mingisuguseid muresid ja ta ise kõik tegi sind. Nii et me tulime juba valmis korterisse ja ma eksisin ära, sest seal oli nii palju tubasid ja koridori ja kõik. Ja siis need letti nuttes kuskil nurgas. Aasta pärast ma läksin kooli, ma läksin Lenderi gümnaasiumi, see oli väga hea gümnaasium, kes andis väga head haridust. Te nimetasite ka oma ema mööda minnes, aga te olete ka öelnud, et temaga teil ei olnud nii head vahekorda, ema oli kena ilus naine, kellele meeldis seltskonnas hiilata ja siis ta tuli õhtul, andis teile siis musi ja kas see oli siis terve kontaktpäeva jooksul või see? Peaaegu oli nii, aga ma ei või öelda, et meil olid halvad, Me olime kuumad, noh nii enam-vähem juba olin suur tüdruk, sest me olime nagu sõbrannad. Väga armastasime teineteist. Ema ainult oli alati, kahetses tema laps, ta ise oli väga kaunis, et mina ei olnud nii ilus. Ja siis ta Kes ja käisime, ma isegi mäletan seda kohta seal Jaani kiriku kõrval, äkki ema müksas mind ja ütles, üks meesterahvas vaatas sind, sest ta tahaks minu eneseteadvust kedagi tõsta. Selles situatsioonis on ka kohe sobilik rääkida Peppest teie lapsehoidjast. See oli vaesunud paruniproua prillid, palun. Tali tuli meie perekonda, kui minu vend oli kolmeaastane. Mind ta võttis, ta oli samas toas, kus ma sündisin, võttis mind oma kätel ja ma tõesti armastasin teda kohutavalt, et no ta oli vanatüdruk. Ja kui Hitler kutsus sakslasi tagasi Saksamaale, ta käis juba enne seda mingisugustel fašistlikud koosolekutel Tartus, Tallinnas juba kristallidest selle kõik Tallinnas ja minu Ventses võitles temaga, ta tegi loosungeid, et Hitler on siga ja pani tema voodi kohal seinale neid loosungeid ja tema käis isa juures kaebamas, et kuidas vend käitub nii halvasti. Ja lõpuks läks olukord kuidagi teravamaks ja ta lahkus meilt. Ja peale seda, kui ma kõik sain teada saksa mõrvadest ja kõik mõrvati tädi ja onutütar ja onupoeg ja Tallinnas elav ema emas on, tähendab ema, see vanaema siit kõikjalt mõrvatud ja ma üldse ei saanud Sassakilt kuuldagi. Ja kunagi ei rääkinud enam saksa keelt ja Simoni. Ei, ei, ei, ei, kui ma aru sain, et õieti trahvad ei ole süüdi, mis poliitikud nendega teevad? Seda ma sain aru, kui ilmnes, kõik kure teab, mis Tallinna ajal olid tehtud ja kah kõik olid vait ja kartsid. Ja siis ma otsustan, et mul ei ole õigust mingi rahvast põlgata, sellepärast et osa nendest võtsite osa nendest mõrvadest. No vähemalt toetus oli küll totaalne, seda ei saa täituda. Hitlerit saksa rahvas toetas. Ja kõik see oli arusaadav, aga ma ei räägi isegi saksa rahvast kõikidest rahvastest. Seal on igal pool olnud mingisugune kiht, kes oli algul valmis kuriteoks ja teised, kes seda põlgasid, aga olid vait. Maalsed saksa keelt rääkima ja ma olen palju korda Saksamaal käinud ja praegu ma käin iga aasta oma vennatütart vaatamata elab Münchenis. Nii et enam seda tunnet mul ei ole, ma pean ainult ütlema, sakslased tõesti tunnevad häbi selle eest, mis olid toimunud saksa rahva nimel, sest ma juba ammu see oli, ma ei tea, mis aastal vist kaheksandal aastal teisel poolel ma sõitsin rongiga Saksamaal ja minu vastas istus üks vanamutike. Ta kudus mingisuguseid kindlaid oma lastelastele ja meie ajas tuia jutustab ta, sai aktsendist aru, et et ma ei ole ikka sakslane ja siis ta hakkas, ütleme, mina ütlesin, et ei, et ma olen Eestis sündinud, teistes elanud ja ta ütles jah, et kuidas ellu jäite, ma ütleksin, et meie sõitsime algas tagalasse ja see meid päästis. Aga paljud minu perest olid tapetud ja siis ta äkki ta käed hakkasid värisema, hakkas midagi oma kotis otsima, sest ma pidin järgmisel peatusele maha astuma ja võttis suure šokolaaditahvli, kinkis mulle nagu, noh, selline veidi nii naljakas ja kena kahtuva käes, siis ma sain aru, et inimesel on häbi loomulikult ja muidugi häbitunne, see on üks väga tähtis tunne, kui teistel rahvastel see ka oleks, sest maailm on ikka näinud praegu päris hulluks oma natsionalismi Kõst. Vaadake, mis Jugoslaavias toimib pool maailmas jumal teab, mis. Aga tuleme veel tagasi selle õppi saatuse juurde. Ta läks Saksamaale, siis ta sai kuskil endale elamise, jah. Et alguses ma nutsin, niikud ära läks, see oli minu esimene SUUR kurts, sõltus minu elus ja siis ma sain temalt väikse postkaarti poose, mis Poznan Poolast ja ta kirjutas, et et mul süda ei valutaks seda, abiellus ühe lesega, kellel on kaks last ja ta sai hea korteri korterist saanud kõik, mis on vaja olemas ja mina olin õnnelik ja siis isa läks vihaseks minu poliitilise pimedas. Ja ma olin siis juba ikka 12 aastat vana ja ta viis mind oma kabinetti pani istuma ja muidugi ta ei öelnud kõik tõtt, mis hitlerlased teevad juutidega, aga siiski ütles, et lõpuheaolu tingib sellest, et sellest korterist nähtavasti aeti välja juudi inimesed ja tema on praegu juutide õnnetuse peal. Kuidagi see ja see saab ja pärast muidugi midagi temast ei teadnud, kui 56. aastal tuli meil me elasime hariduse tänaval poolkeldrikorterisse sinna tuli üks vanadaam Saksamaalt ja ta otseseid üles lõpu palvel. Noh, ja nii me saime kontakti ja meie olime kirjavahetuses ja ma oma raamatus kirjutanud seda esimest lauset mais, võid teda unustada, kuidas ta kirjutas, et Otuumen, Filgi liitlast, kintasyphon, tall, ertsin, härdsus, näed. Pange tähele, raadiokuulajad, siin istub üks tõeline eurooplane kosmopoliit, kellel on Euroopas väga palju sidemeid, kontakte ja, ja silmaringi haaret, ütleme nii. No, ja siis, kui me sõitsime 10. aastal abikaasaga läksime esimest korda kahekesi meid ei lubatud, kuna meil lapsi ei ole, siis meid ei lubatud kahekesi välismaale minna. Aga seekord lasti meid Ida-Saksamaale kahekesi. No ja ma siis kirjutasin talle varakult, et ma ta elas Rathennousson, väike linn Potsdami kõrval. Ja ma ütlesin talle, et ma ise ei saa tulla tema juurde, kui temast saaks kohtuda minuga niisuguses niisuguses hotellis niisuguse niisugusel päeval, siis ma oleks väga õnnelik. Ja kui masinat tulin, siis mänedžer ja küsis, kus on proua seltsimees käinud, siis nad olid ju Ida-Saksamaa. Ja mina ütlen, olen mina, teil on Telegram ja siis ma sain talt telegrammi, et tervise suhtes ma ei saa tulla ja ma olen väga kurb, sest ma tahtsin tõesti teda näha, mis on hull, mul pole ühtegi fotot, nii et ma ei saagitada oma mälestuses. Ta ei seisa minu silmade all, ma mäletan meie elu kahekesi, sest eks ta, kui ma Lenderi koolis õppisin, siis ma tegin hästi palju tindipleki kohe kodustes töödes, ma tahtsin ruttu välja, Koovikus poisid, kellega ma jalgpalli aja Tüdrukud mängisid siis jalgpalli ja ma olin väga niisugune liiga elav. Selle e-mul olid muidugi tütarlastest sõbratarid, aga muidu ma ikka alati joostes mul alati põlved olid kriimustatud. Ja siis peab võistlus niisuguse, kuidas teda nimetati žiletitera, siis neid plekke, kraps, selja, Nonii teie isal oli rahvusvaheliselt kaalukas kunsti ja raamatute kogu, on öeldud, et isegi see on üks kõige suuremaid eraraamatukogusid tolleaegses Euroopas. No ma ei arva, et ehk tolleaegses Euroopas just Baltimaades kindlasti. Ehk olite Euroopas veel suuremaid, seda ma ei tea, aga igatahes ta oli ikka tuntud raamatukogu, sest isa korjas väga nii pedantselt ainult raamatut, kunstist, kunst või raamatut, mis oleksid heade illustratsioonidega, tal olid näiteks ilus, väga ilus, illumineeritud in, kuna pul son, raamat, mida anti välja enne Gutenbergi talulines raamat füüreri krabüüridega. Tal oli peaaegu täielik kogu prantsuse illustreeritud raamatust 18.-st ja 19.-st sajandist. Raamatukogu oli suur peaaegu 10000 köidet. Peale seda ta kogus veel kunstiesemeid, näiteks ta käis kahekümnete aastate algusel, kui Saksamaal oli hirmus inflatsioon ja seal oli väga odav võimalus odavalt huvitavaid asju osta. Siis näiteks taust, sest seal on Amandus Adamsoni suurest skulptuuri marmorist. See oli naine, seisis selle kava, kuidas Kalju Kalju Kalju kõrval ja ema oli täiesti ahastuses, kuidas selle suure skulptuuriga koju tuli ja siis ta kuskil sahvris seisis veel. Ja siis teine asi korta tõi ühe hiina Danny ajastust kivist hobuse umbes nii 45 sentimeetrisele. Ja see haises hirmsasti, nähtavasti ta oli kuskil seal no maast välja kaevatud ja siis ema meel läks täiesti järsku ta ütles, kas mina või hobune. Siis isa leidis võimaluse siis tellida niisuguse klaasist kasti, kuhu selle hobuse pandi, hais lakkas olemast. No teie see alguses Facairosite ita kunstikogu suures osas jäi siia Eestisse ja ka raamatut, kui palju te üldse kaasa sõita? Midagi peaaegu mitte midagi mitte ei, isa võttis, kuna raha kodus ei olnud sel silmapilgul siis isa võttis igaks juhuks neli-viis kuulsa vene kunstniku pilte, võtsid nad raamist välja, keeras rulli, arvas, et siis need võib ehk müüa seal. Sest isa ütles mulle alati, et ta sai aru, et kui me isegi tuleme tagasi, me ei leia mitte midagi. Tema nemad viisid raamatukogu kunstihoone keldrisse, et ehk saab teda päästa sealt ligi poolteist 1000 raamatut võttis endale kunstimuuseum panima pitsatit sinna. Et esiteks kasutada neid, sest need olid suuremalt jaolt kõik siuksed, kataloogid, teatriteos jah, aga kunsti asjad. Nad võtsid kõik Eesti nime all, kirjutas, et kunstimuuseumi inventariraamatusse ja hoidsid nad seal alal ja nad evakueeris näit kast kunstiesemetega maale. Ja juhuslikult sattusid sinna ka üks kast isa piltidega Isak kogust piltidega. Ja üks kast skulptuuriga ja selles skulptuuri kastis oli imeilus kuju, startup i tehtud kolm tumedast puust naisekuju keskel ja kaks meeste kuju turvuti. Nad on praegu nüüd minu vennatütre juures Münchenisse on väga ilus töö. Ja mõned pildid on kah alles. Nad ripuvad osaliselt minu juures praegu Moskvas ja osaliselt ka minu onu tütre juures Münchenis. Aga kõik muidugi, et hävis me, ma ei tea, kus see kõik jäi, ma tean ainult, et Ariste jutustas, et isa eksliblest koguga kütati ahju, sest nad igaveseks piiblis oli väga paksu kartongi peale kleebitud. Ja siia siis sellega siis kütate ahju. Kas osa kogudusest jõudis ka Valgevenesse, Minskisse vä? No see oli üldse üks rumal ja kurbasi, sest sakslased olid väga ju niisugused pedant, lihtsalt inimesed. No esiteks on, nagu ütlesin, et kõik raamatud, mis olid kunstimuuseumis, nõudis tagasi ja siis viidi väljasse, terve kogud evakueeriti Saksamaale. Ja nüüd hiljuti ma sain teada kogu selle tee, sest minu juurde Moskvas mind leidis üles Ameerika Oxfordi teaduslik töötaja. Tema eriala on jälgida nende raamatukogude ja arhiivide käiku, kuidas nad liikusid sõja ajal ja siis ta ütles, et isa, raamatukogu, lits, üks saksoonia lossis koos kataloogiga ja kõik korralikult nii sinna ära viidud ja seal olid isegi Saksamaa suured raamatukogud suurtest linnadest välja viidud. Sest sakslased said aru ka, et nad võivad pommitada ja need raamatukogud hukkuvad. Ja siis kõik need raamatut satused nagu Trophy Nõukogude armee kätte ja neid viidi Leedu ja sealsed, need jaotati kõigis kohtades, kus olid kõige rohkem ka suhteliselt kultuursed kaotused. Ja Valgevene muidugi sai väga kannatada sõja ajal. Meil ei olnud mitte midagi ja siis anti isa raamatukogu kuigi teda ametlikult nagu otsiti, aga anti lihtsalt vaikselt üle Valgevene Teaduste Akadeemia raamatukogusse. Ja täiesti juhuslikult tuks isa sõber 55. aastal said sellest teada. Igatahes, ta ei teadnud, kus see raamatukogu on aga ta oli juhuslikult Leningradi kirjanike raamatupoes on niisugune suur raamatukauplus Nevski Nevski prospekti ja ta vaatas seal, kus raamatuid ja äkki ta kuulis, kuidas üks noor tüdruk ütleb oma seal kavaleri veed ära näita mulle kunstiraamatut sai millegiga üllatada, sest kui ma olin praktikal raamatukogu ta õppis raamatukogunduse ja kui ma olin praktikal Vilniuses, siis ma kirjutasin inventariraamatus niisuguse kunstiraamatukogu, et sa paremat ei ole kunagi elus võinud üldse näha. Ja siis ta hüppas nagu lõvis meie tuttav sellele tüdrukule kallale, kus ja mis. No ja siis ta läks ühe teise kunsti kollektsioneeriga Vilniusse ja seal siis läksid mingi sustu jäljed, viisid minski. Siis nad läksid Minski alguses läks Minski riigi raamatukogusse ja läks direktori juurde ja küsisid, et kas teie juures on kentsi raamatukogu ja see vastas, ma annan teile aus sõna. Edgentsi Raamatukogu mul ei olnud, aga ta ütles kempsuraamatukogu nii, nagu see oleks üks tuntud asi temale. Mitte et, et kes see on, Kenz, ta ei küsinud midagi. Annan aus sõnadkentsi, raamatukogu minul ei ole. Siis nad läksid Teaduste Akadeemia raamatukogusse ja seal olid kavalamad ja kirjutasid välja väga kvaliteetseid kunstiraamatuid ja kõik tulid äraütlemisest, äraütlemist ei ole, ei ole, ei ole. Ja siis nad kurvalt läksid koridoris sellest sellest raamatuga sedasi ja kohtust äkki üht naist. Ja see naine nägi nii Kaczempasantset meest. Sest see oli 55. aasta peale sõda veel inimesed, told halvasti riides, aga ikka Moskva, Leningradi mehed olid juba enam-vähem riides. Ja ta pöördus nendele, et miks on kurvad ja muretsevad näod, et kas ma võin teda abistada. Tuli välja, et son, direktori asetäitja teadvuslikestus. Nemad ütlesid, et teate, me otsime huvitavaid kunstiraamatut, teil pole mitte midagi, tõstad siis ta Haabutsetused, tulge minu kabinetti ja nad läksid siis tema kabinet, et võtke istet kesta, pööras lihtsalt selja taga, võttis klaaskapist minu isa kirjutatud käega, nüüd kataloogikastid ja näitas nendele, vot vaadake, missugust kunstiraamatut meil on. Ja nii me leidsime, kes selle raamatukogu. Alles siis ta tantsis meile telegrammi, et raamatukogu on leitud. Et saatke luba, et meie seda asja ajame. Ja isa isegi rõõmustanud väga, sest ta oli nii hingelt juba sellest ära öelnud oma endisest elust. Aga mina olin muidugi suures ärevuses, sest me elasime väga hädiselt. Isa ei saa mitul üldse mingit pensionit ja minu raamatukoguhoidja palk oli väike, nii et me, ma mõtlesin kohe. Jumal, kui me saame raamatu tagasi, siis ma võin Šprote ja juustu osta, see oli minu suurim unistus tol ajal. Ja siis me hakkasime võitlema ja siin on Tallinnas elab üks väga tõesti suurt professionaal advokaat Simon Levin ehte olnud jaamast kuulnud, kõik jäävatele jah, ja tema siis võttis selle asja oma kätte ja andis kohtusse ja siis olid veel elus inimesed, kes töötasid kunstimuuseumis tol ajal, kes tassisid raamatukogu kunstihoone keldrisse ja nad kõik ütlesid oma tunnistused ja nii Siiski meile öeldi ära Öeldi, et tunnistas ta väga ebamäärsed ja sellepärast raamatukogu meile tagasi ei anta. Isegi see Minski raamatukogu direktor, kes selles kohtu ja kohtuistungile tuli siia ta ei oodanudki lõppu, sest ta sai aru, et peab raamatukogu ära andma. Ja siis tuli välja, et ei pea. Ja pärast mulle palju aastaid hiljem ütles mulle üks minut tuttav kohtunik minu kooliõde et tema sõbratar, kes oli prokurör, teda kutsuti välja keskkomiteesse ja öeldi mingil tingimusel kentsile raamatut ehita kastada. No ja siis oligi, siis me andsime, me olime naiivsed, andsime siis ülemkohtusse ülemkohtus, keeldus ka raamatuid tagasi anda juba mingisugusel teisel ettekäändel. Ja siis meie rumala tantsime veel Nõukogude Liidu ülemkohtusse ja sealt me saime toreda äraütlemise, et Nõukogude Liidu ülemkohtus ei käsitle asju, mis käsitavat probleeme täiesti. Iseseisvatel tuleb neid vabariikidelt ja et see oli küll väga ilus vastus, jah. Ja siis minu isa hakkas naerma ja ütles, et tead, et teada saada, et elan iseseisvas, kes ma kingin neile selle Moskvas, paljud inimesed teavad seda lugu, näiteks see Mihhail kōik, kes on kultuuriminister, oli pikalajala, ma tunnen teda hästi. Ta ütles, mulle, peab võitlema, ma ütlen, et mul ei ole enam ei jõudu ega tahtmist. Et kui lapsed tahavad, las nad võitlevad, aga mina enam ei, ei, ei, tegeles sellega, sest mul oli jätk nii vastik. Mike, peale neid kohtuistungeid, et ma ei taha enam seal ikka midagi teha. Notarite isegi kange naine, te võitlesite mitu instantsi läbi. No teatriinimene peab oma elu eest võitlema ja ma olen selles suhtes täht, astub mulle, mitte naiselik karakter, ma olen ikka nii võitleja, ma teadsin alati, et koorest veab ikka või tulema ja võis välja ronida ja, ja võssa välja trollid. Muidugi mul oli raske, sest ma töötasin siin väga hästi, raamat kogu see ümbrus oli väga hea, kuigi meil oli pärast Johanit, kes oli suur raamatut teadlane. Peale teda anti meile direktoriks üks no täiesti kirjaoskamatu inimene, ainult taliparteid, kooliharidus ja ta oli niivõrd naiivne. Ta kutsus mind ükskord oma tuppa ja ütles, et hinna, et teil on väga healt käekiri, et palun tehke koopiaid minu tunnistusest sellest parteikooli lõpetamist, sest ma ütlesin, hea küll. Võtsin siis selle originaali, kus oli, ma ei mäleta juba teised missuguselt, hinded talle anti, aga Tal oli eesti keel ja kirjandus kolm ja vene keel ja kirjandus kaks ja sellega siis arvati, et see on kõige õigem inimene, kes võiks kõige Survad eesti raamatut kogu juhendada. See oli muidugi. Ta oli tähistust saama. Raamatukogus ma töötasin hästi ja mul on siiamaani väga head suhted minu endiste kolleegidega, kui ma käin Tallinnas, oleme alati koos ja lobiseme lõbusasti. Aga ma sain aru, et ma sain oma kõrgema tase juba siin. Edasi ma ei lähe, sest ma ei ole partei liige. Ma olen raamatu vanemraamatukoguhoidja vanema raamatukoguhoidjana mas, suren ära ja ma tüdinesin sellest, kes peale selle kõik Need, juudi daamid, siin Tallinnas. Nad hirmsasti kahetsesid mind, et miks ma ei ole, abiellus see hirmus ja meni nutame sinu üle ja see käis hulka. Üle mõistuse ei kannatanud enam, seda otsustan mina, lähen ära. Revolutsionäärid õed, Juulia, Delman ja mis tema õe nimi oli, ei ole enam Salamoonia, oli. Ja ja meie siis nimetades teda sõlmaks, fašermav jäävad ja kui oli jaanuaris 1000 953. aastal hakkas see arstide, mõrvarite asi täiesti arusaadav sort, mingisse Usanssimiitliku kampaania algus. Siis ma läksin tööle ja mul lihtsalt mul jalad teid ei kand, ma arvasin, et isa on invaliid. Et nüüd meid saadeti Siberisse kindlasti, ja mis meist saab ja kole tuju oli. Ma töötasin komplekteerimisosakonnas ja peale minu seal istus kolm inimest. Ja äkki uks avanes ja astus sisse Selvadelman, kes oli parteiorganisatsiooni sekretär ja ütles kõval häälel, nii et kõik kuulsid hinna. Palun ärge muretsege, see, mis tähendab Pravdas on kirjutatud ei või olla tõsi. Tõsi, tuleb välja kindlasti, töötage rahulikult edasi. See on niivõrd imeväärne praegugi, ma ei saa aru, kuidas naisterahvas nii aus ja julge võis olla, et ta seda ütles. Ja just üks neid töötajatestki siis minu toas oli partei liige, keegi ei andnud teda välja. Ja palju aastaid hiljem, kui ma juba Moskvas elasin, ma kohtasin teda raekoja platsil. Tundsin ära, ta oli juba täiesti vanakene ja tulin selle ligi ja ütlesin talle, et ei tunne mind kindlasti enam, et mina olen hinnakemps ja vot ja tuletasin talle meelde tema sõnu. Ja siis me seisime lihtsalt kahekesi ja nutsime seal platsis, kui õudne aeg, see oli. No ja tuletame meelde, et tegemist oli omaaegsete fanaatiliste punaste revolutsionääride, nad olid vist vangis ja kuidas te saate? Vangist võlema toitvad, peitsid Kingissepa ja seal eestit pandi vangi ja vist 39. aastal tulid vangist välja kui ma ei eksi, ma ei tea täpselt nende elukäiku, aga kui ma ei eksi sellini? Me nüüd hüppame üle tee sõja vintsutustest ja nendest aegadest. 63, te läksite Moskvasse, te räägite, et siin ei ole nagu perspektiivi ja, ja et no Moskvas on võib-olla nagu perspektiiv laiem, suur maailm lähemal. Rääkige, kuidas te saite tuttavaks oma tulevase mehega? Oh oma tulevase mehega ma sain tuttavaks hopsistis. Ja siis tema otsustas teha niisuguse ilusa sõidu Eesti vastu. Ja peale selle oli ta lapsepõlve sõbratar just abiellunud. Aga tema noor abikaasa ei saatnud ära sõita, nii et see oli niisugune pulmareis. Ilma käibega pruuti oli üksinda ja kaks tema sõpra olid kaasas ja siis neil oli lihtsalt väike kirjake minu isa juurde ühiselt tuttavalt, kes need soovitas meile. Seal ma sain tuttavaks, no mingit romaani meil ei olnud isegi mõtleski, see oli niisugune. Kuidagiviisi suurkujud moskvaeliidist ja ma üldse temast ei mõelnud õieti. Aga ma läksin Moskva, mitte 63., ma läksin varem maal, ma läksin sügisel 59. aastal ja elasin kolm aastat sissekirjutamata, kartsin igat miilitsat. Jutuajamist hinnangentsiga me jätkame maailmapildi saates täpselt nädala pärast.