Tänases maailmapildi saates kõneleme hiinast rohelisest ja voolavast Hiinast. Enne saabuvaid olümpiamänge. Oleme stuudios kolmekesi, mina olen Mikk Sarv, Eesti koolimetsade ühenduse juhatuse esimees ja minu Hiinas käik on seotud ühe koostööprojektiga, mis tegeled linnade haljastamisega ja rohevöönditega ümber linnade. Minu kõrval on. Mina olen Indrek Mäe ja Hiina sattusin üsna ootamatult juhuslikult sellesama projektiga, mida me, Mikuga ei ole ma natukene koos arendanud. Muidu minu põhitööürituste korraldamine ja kultuuriprojektide edendada. Kolmandana stuudios. Mina olen raha Long Sepp Tartu ülikooli juures tegutseva varajase arentaalse muusikakeskuse faaskola juhataja, Tartu vanamuusikafestivali kunstiline juht. Ja Hiinaga olen ma seotud kahel erineval moel. Üks nendest on hiina iidne võitluskunst taitsee, millega olen praeguseks tegelenud umbes juba 20 aastat. Ja teine väga oluline seos on siis kahtlemata läbi muusika, mida ma olen aastate jooksul ka õppinud ja ikka aeg-ajalt mängin. Minu Hiina lugu ja nüüd augustikuus Hiinasse jõudmine algas umbes poolteist aastat tagasi, kui Taani ja Soome koos kavandasid suurejoonelise koostööprojekti hiinalinna metsanduse arendamiseks mille lähtekohaks oli see, et eurooplastel on õige palju Hiinale õpetada. Selle käigus käis Hiina delegatsioon Eestis tutvumas Tallina, aga samuti ka Soome ja Rootsi ja Taani haljastusega ja hea metsadega. Ja nad olid väga innukad õppijad. Need seitse inimest, kes Eestisse sattusid, olid siin jaanipäeval, kirjutasid vilusi, küla külalisteraamatu, kus see paradiis maa peal ilusamat paika Isamaailmas enam olla olid jahmunud, kui hõredalt asustatud Kauksi rand suvisel palaval päeval nende jaoks seal jumalast inimtühi. Kõigil neil olid kõrget tiitlit, nad olid professoreid ja doktoreid, kõigi hästi noored ja kenad inimesed. Hiina metsandusakadeemiast hank show linnast. See on omamoodi pekingi järel tähtsuselt teine linn Hiinas, et iga hiinlane tahab käia korra oma elus Pekingis ja korra hang shows hank show'd peavadki maapealseks paradiisiks on umbes 200 kilomeetrit Shanghaist edasi. Koht kuskohalt algas siiditee, kus on maailma parima tee kasvamise kohad. Paraku läks nõnda, et, et möödunud aasta sügisel, kui toimus esimene koostööseminar, ei olnud mul võimalik sinna sõita ja kuna me Indrekuga koos Indrek lehega koos oleme tegemas telesaadet õppejõu ja oleme mitmeidki muid metsandusse puutuvaid asju varem koos teinud, siis ma palusin, et indrek sõidaks minu asemel kannaks ette minu ettekande ja sinu jaoks oli see üsna ootamatu, ilma mingite eelarvamusteta pea ees vette hüppamine. Kui sa juba mainisid, et hiinlaste jaoks on see Hank show selline maapealne paradiis, selline ajalooline linn paikneb ühe imeilusa järve kaldal. Hästi, sellises rohelusse upuvad pargid ja. Selle jaoks, et meie suhteliselt põgusad Hiina elamused aga samas värsked ja vahetud saaksid sügavamat ja laiemat tausta, on meil rahu abiks. Selle reisi keskseks eesmärgiks oligi oma põhilise Taizzi õpetaja külastamine kes sel aastal just nüüd üle pika aja taas ka Eestisse jõuab kolmeks nädalaks. Nii et haruldane võimalus kõigil, kes on vähegi huvitatud tasa tema kursustest. Ja periood, mil mina seal käisin oli Hiina uusaasta. Ja selles suhtes oli see muidugi väga eriline aeg. Hiinas sel ajal, kui mina jõudsin sinna, see oli nüüd selle aasta augustikuus kõige palavamal ajal, kui õues oli leige saunataoline leitsak. Kas kõigepealt silma see, et peaaegu keegi räägi ühtegi muud keelt kui ainult hiina keelt? Ühesõnaga paratamatult kohe silma. Et juba Shanghai lennujaamas lennukilt maha tulles oli üsna keeruline leida võimalus, kuidas 200 kilomeetrit piki jõge edasi Hankshousse jõuda. Seal on hästi põnev magnet rööp all liikuv kiirrong sõidab 400 kilomeetrit tunnis ja see oleks üks võimalus olnud jõuda linna raudteejaama, aga Shanghai seal mitu raudteejaama ja milline on just see raudtee ja ta seda ei olnud võimalik selgeks teha ja seetõttu tundus, et kindlam viis on vaata, liinibuss. Liinibuss pidi kella üheksa ajal minema, et me kindlalt bussijaama jõuaks. Siis tuli üks teenindav neiu lennujaamast ja viis meid läbi mitmete liftide läbi mitmete koridoride, lõpuks. Pisikese eesti küla bussijaama taolisesse kohta meie kaheaastane tütar Anno täht oli kõigi imetlusobjektiks, et tõenäoliselt nii noori väikseid valgeid inimesi pole seal tea nähtudki, küll teda pildistati, küll taheti sülle võtta. Ja bussisõitmist sellele järgnes oli ka üsnagi kummaline. Eks meie kiirbussiks asutus õige päevinäinud korea buss. Ja selles bussis olimegi vaid neljakesi, mina, minu abikaasa, meie laps ja siis veel üks inimene. Sõitsime mööda kiirteed kiirteel, oli, mida vaadata, sest tõesti Anxhouja Shangai ümber on kiirteed haljastatud, seal on erinevat värvi õitega puud ja sellele on tõesti palju tähelepanu pööratud. Aga liiklusskulptuuri sõitmine oli, oli üsna pöörane. Poole teedel avastas bussijuht, et kõrvalrajal sõidab tema tuttav teise bussiga salgas pöörane võidusõit kusagil 120 130 kilomeetrit tunnis ja see tundus üsna üsna õudne ja üsna ohtlik. Niisugune pöörane spontaansus. Bussijuht naeris ja kilkas, et no näe, no näe, sõber seal ega aru ei saanud, mis ta ütles, aga, aga see oli jah, üsna üsna hullupöörane kõrval sõitev buss oli ka omapärane, see oli kui magamisbuss seal olid magamisasemed, aknast oli näha, et inimesed lamasid erinevatel bussikorrustel linade vahel ja niimoodi siis sõidetigi. Ja üldiselt tundus, et vähemalt sealkandis peaaegu liiklusmärke ei olnud. Hästi oluline oli inimestevaheline silmside ja klapis mingi intuitiivne andmesideeriti. Linna sees on peale busside autode õige palju jalgrattaid, mopeede sealkandis oli enamik mopeedi mitte bensiinimootoriga, vaid elektrimootoriga, niiet mäest üles läks siis elektri mootori jõul natuke tuli vändata ka juurde ja allamäge jälle laadis akusid. Kuid noh, niisugust tunnet küll linnas ei jäänud, et, et ise oleks autorooli söandanud minna. Millised teie muljed olid? Indrek Leht. Jah, et gangso linnase, nagu sa ütlesid, kuna see keeleprobleem on ka see kesklinnaosa ei olnud nagu nii suur, et seal olidki ainukesed variandid liikuda, kas siis ise võtta jalgratas, mida hotellist sai üsna hõlpsasti laenutada. Kui sa teadsid, kuhu minna, aga teine variant oli ikkagi paraku üsna sunn taksosõit, et kui sa siis taksojuhile sõit Kaardi nina alla pista ja näidata näpuga, kuhu sul vaja minna on, et see oli nagu ainuke variant ennast arusaadavaks teha. Taksosõit oli üsna odav, meie taksosõit oli meie meie mõistes ikka jah, selline nagu, nagu vanal heal ajal meil siin maksis. Aga meie sõitjalegi Hankshousse oli väga, väga lustakas ka, et meil oli, vastas politseiauto lennujaamas ja noh, ega seletatud ka, et miks just politsei, et üsna niimoodi ühemõtteliselt veel kord kätte ja samas oli aru saada, et see autojuht oli ikkagi ka nagu noh, politseinik, aga ta ei olnud nagu mitte siis ametikohustust täitmas. Aga kui sa rääkisid siin ennem, et kuidas sõbraga bussijuht suhtes, siis tal ikkagi vahepeal nagu kellele ise nagu see ametikohustus välja ja siis ta natukene üritas kedagi rajalt maha võtta ja kontrollida, pidevalt signaalitasin sellisele hästi-hästi kummalised suhtumised. Aga muidugi selle põõsasse bussisõidu järel jõudsime üsna turvaliselt oma hotelli, kus ka siis kogu projekti konverentsi ettekanded toimusid. Mõnesaja meetri kaugusel oli hang, show järv, hästi maaliline, rikkalikult lootoseõite ja lootoseviljadega pärja tud ja paljude väikeste laevakestega ja paatidega umbes kolme kilomeetri pikkuse järve ümber asuvate parkide teenindamiseks oli hinnanguliselt kusagil 10000 inimest tööl. Annab pildi sellest, kui hästi see kõik hooldatud oli. Ja ilmselt see on hiina haljastuse üks eripära, et seal on tõesti hästi palju inimtööjõudu. Kummaline mulje jäi seal pargis sellest, et põõsaste alt kostus vaikset lääne muusikat. Et niisugust hiinapärast muusikat võis juhuslikult mõnikord kuulda, kui näiteks ühe pingidel korraga ja üks vanem meesterahvas mängis hiina keelpilliga raha, oskad ilmselt öelda, mis pill see olla võis. Tõenäoliselt võis kuud siin olla mis on Hiina üks iidsemaid ja Õigerafineeritumata traditsioonidega keelpill. Ma arvan, et kui keegi seda mängis kuskil väljas, siis on see just sellise suurusega, mida on mugav kaasa võtta ja enda jaoks mängida. Nagu sinna oli omal ajal lahutamatu osa kõrgintelligentsi igapäevaelust ja kõigi muude oskuste kõrval Te õpite ka džinni mängu muutsin, on kahtlemata kõige vanem, mitte Euroopa pill, millel on säilinud väga põhjalik kirja pandud repertuaar juba nii varasest perioodist nagu seitsmendast sajandist. Ja alates 14.-st sajandist on kogumikud päris mahukad. Praegu faas koolal ongi käimas selline koostööprojekt vana stiilisiini mängija Sandossaniga, kes küll isa on ameeriklane, aga on üle 30 aasta selle pillimänguga väga põhjalikult tegelenud. Ja see projekt kõrvutab siis itaalia ja hiina muusikat, et 14.-st sajandist kannab pealkirja muusikat Marco Polo aegadest. Tõenäoliselt see pill oli kuud siin, mida see härra seal lindil mängis? Nii et kuulame korraks, kuidas pill kõlab, mis lugu me kuuleme? Et kuulaksimegi, siis ühte lugu Jon Tomsoni esituses Lähme nüüd edasi pargi meeleolu juurde kujutada ette kas 35 nelja kraadist kuuma ja pillimängu seal kuigi pillimängu tegelikult oli isegi vähem, kui oleks oodanud. Et kogu aeg on niisugune tunne, et paradiisiaias peaks nagu pidevalt pillimäng kõlama, inglist pasunaid puhuma. Millised muljed Indrek Leht sulla pillimänguks seal paradiisiaedades Hanksous. See sättis tõesti natukene sellise maapealse paradiisimull et noh, väga-väga palju ma nägin inimesi seal lihtsalt niimoodi paare perekondi ja sõpruskondi istumas vaikselt, neil on kõikidel sellised väiksed termosed rohelise teega, mida nad vahetpidamata joovad ja needsamad väiksed transistorraadiot, kus siis tuli jah, tõsi küll, paraku oli sealt rohkem kuulda Frank Sinatra repertuaari selliseid, selliseid asju, et, et noh, see oli omamoodi, kui siin räägitakse moodsas keeles sellist ehk siis mingisugusest sellisest olemuslikust hetkes, siis seal seda võis nagu tunnetada, tähendab, see ei ole mitte ainult väljamõeldise raamatus kirjutatud. Aga mis puudutab sellist paradiisi muusikat muidugi noh, sellessamas hotellis, kus ka minul oli au ööbida ja viibida tuli ju tegelikult hommikust õhtuni vahetpidamata kogu aeg sellist üsna sunnitud muusika tausta, jällegi sellised läänelikus töötluses meloodiaid, et see oli nagu isegi natukene häiriv, aga mul oli muusikaga seoses veel üks huvitav elamus. Külastasin seal ühte budistlikku templit mis oli küll, noh, selline kõige suurem turismiobjekt nende hulgast seal tegelikult sellist ehedat võib-olla nii palju polnudki siis inimesi oli sellise suure pargi keskel ja ma jäin sinna veel pärast selle kloostri sulgemist natukene viibima ja siis toimus seal ilmselt õhtune palve munkadele kõige kummalisem omal moel ka selle palve taustaks mängiti suurtest kõlaritest, kõigepealt tuli seal saime Garfunkeli avaldas ainet ja siis natukene hiljem veel Gondori lend mis natukene sooja. Et jah, sellised need huvitavad protsessid. Vahel ongi niisugune tunne, et, et meid, eurooplasi ja muud maailma on Hiinal selle jaoks vaja tagasi oma juurte juurde jõuda. Nimelt on Hiinas Euroopa Liiduga koostöö prioriteetidest üks 10-st on linnahaljastus ja linnametsad. Ja selle tõttu kiideti ka heaks selline projekt, mille käigus said põhjaliku ülevaatega kõigest kirjandusest, mida Euroopa liidus on haljastamise vallas tehtud. Omavalitsuste otsustamine ja rahva kuulav oli teine teema, millega tegeldi. Hiina linnad kasvavad väga kiiresti. Sama Dongzhou mahutab inimesi nii palju, kui neid on Soomes ja Eestis kokku kusagil üle kuue poole miljoni ja kui minna paarsada kilomeetrit edasi Shanghaisse, sinna mahuks kõik Põhjamaad Baltikum kokku ära. Nii et sellises keskkonnas stressi leevendamine ja, ja inimestele vabama hingamise andmine on, on tõepoolest võtmeküsimus ja ääretult oluline. Aga samas, kui vaadata seda, mismoodi hiinlased liikusid, toimisid selt, jäi mulje suurest voolavusest ja ja omamoodi nagu avatusest. Huvitav oli see, et mul ei hakanud ühtegi ülekaalulist inimest silma. Samas toidud, mida me hotelli restoranis hommikul lõunal, õhtul sõime, olid ka omamoodi jahmatavad eurooplase jaoks. Asjad, millega me oleme harjunud, et paneme vajaduse järgi suhkrut juurde soola juurde. Neid maitseaineid peaaegu ei tunta, seal samamoodi, jahutooteid on hästi vähe, saiasid kooke, noh, neid oli minimaalselt ja ma arvan, et need olid võib-olla tõesti Euroopa külalistele mõeldud. Kuid kõik ülejäänud toidud, mõned olid maitsvad, mõned olid kummalised, näiteks keedetud kanavarbad, serveerituna olid midagi, vähemalt sellist, mida enne pole saanud. Igal kombel serveeritud lootoseviljad, lootuse kukrud kukkurvili oli samuti omaette elamus ja kummaline kogemus. See tõdemus, et pelmeenid, nuudlid, makaronid, on kõik ilmselt hiina algupära oli ka üks tore ja, ja vahva äratundmine, et küllap see Itaalia ja Hiina side mere kaudu kunagi oli väga tihe ja ja tõesti, väga palju on sealt üle võetud. Aga millised olid teie toiduelamused, Indrek Leht kõigedelt. Ei olnud näha kuskil ülekaalulise inimesega, tegelikult ei toimunud ka mingisugust labast trügimist, et kõik need käigud toodi oma kindlas järjekorras ette ja igalt poolt, noh siis, kui jälgida neid võõrustajad, siis noh, võeti, söödi nagu piisavalt parasjagu, et sellist suurt loomingut seal ei kohanud ja ise kuidagi läksingi sellesse rütmis, issand, ma ei mäleta, ühtegi koledat, mu kõht oleks valutanud või või oleks selline ülesöömise tunne olnud. Samas jätise kummalise mulje oli see, kui ma siin enne rääkisin Euroopa viisijuppidest, siis näiteks olid hiinlased aga väga uhked selle üle, et nad pakkusid siis prantslastega koostöös toodetud punaveini, mis viinamarjadest ja siis õlut näiteks noh, kui me kuskil nagu niimoodi vihjamisi uurisin, et kas nüüd riisiveini, mida me kuskil siiski saime natuke proovides veinimuuseumis neid pakutakse, siis sellest nagu kuidagi aga sellist tagasi tõmbuma, te arvate, et see on nagu väga auväärne, toodavad ka viinamarju? Ta oli see õlle serveerimisel küsitakse, et kas tahate soojalt õlut või külmalt. Samas, kui ilm on tõesti läbilõikavalt külm nagu see periood, kui mina seal olin siis oli mingi 10 15 kraadi külma, läbilõikav tuul, lund ei olnud ja siis, kui on see õlu või ka viin, mis on seal tihtipeale 58 kraadine, kui saan veel soojaks tehtud, siis tõepoolest soojendab ikka põhjalikult kuivered väljast tulles läbi külmunud, noh, üks märksõna, mida mina just ütleksin, detailide rohkus ja kuidas osatakse kas või seakamarat teha selline tarretis mis on tõepoolest ääretult huvitav, väga maitsev. Mina lisaks siia juurde küll veel, võib-olla minu selline kõige-kõige suurem söögielamus oli hoopis ühes väikses Shangai kohvikus väikses restoranis kohtusin nimelt tagasiteel Shanghaisse ühe noore ärimehega rongis lihtsalt kõrvuti istudes, kes oli tegelikult vist ainuke inimene, keda ma hiinlasena tundma selle reisi jooksul. Eesti rääkis inglise keelt. Et ka need noored üliõpilased, kes meil selle algse konverentsil meile siis teesid ei saanud nagu selles mõttes nagu selliseid sügavamal suhtlustasandil inglise keelega hakkama. Ja tema pärines siis ühest Hiina rohketes provintsides, kus oli spetsiifiline, selline söögivalmistamise stiil oli inglise keeles hot-pot, ehk siis selline kuum pada, mis ma arvan, et võib täitsa vabalt olla sellise euroopaliku fondüüd, selline eelkäija, kus siis laua keskel suur malmist pada, mis kogu aeg gaasivõi küünlatulel podiseb vaikselt ja sinna siis kasteti sisse ükshaaval erinevaid lihasid juurvilju ja kõikvõimalikke asju. Muidugi ei saa mööda minna hiinateest ja see oli hang showska täiesti omaette elamus. See on üks kuulsamaid teekasvatuse piirkondi. Muidugi serveeriti konverentsil ja, ja igal pool nii-öelda valget teed kevadistest, värsketest kasvudest, noortest kasvudest, kuivatatud teed, mida longing teena peetakse üheks maailma parimaks teeks. Hästi pikk ja mõnusalt magus. Järelmaitse jäi sellest teest. Tal oli muidugi ka hinda. Aga üks asi, mis sai selgeks, oli see tee peab olema samal aastal kasvatatud ja kuivatatud. Ja ta oli tõesti ääretult hea maitsega, need ei tulnud pähegi mõtet, et sinna peaks suhkrut sisse panema või midagi. Ja millised olid teie teeelamused? Raolanceb. Hiina teed traditsiooniliselt tihtipeale juuakse just nii, et esimene tõmmis on nagu loputust valatakse üldse ära seda ei, ei oodagi ja tegelikult tee värskuse kohta öeldakse, et kui sa on vanem kui aasta, siis põhimõtteliselt on oma kvaliteedi juba kaotanud. Ja noh, kui nüüd mõelda, mida tavaliselt siin kaubandusvõrgus on võimalik osta, siis ma usun, et, et on üsna võimatu leida teed, mis oleks noorem kui aasta. Ja tõsi on ka kindlasti see, et kui me esimese tõmmise peaks ära valama nüüd siin ostetud tee pealt, siis resultaadiks on millel enam maitset nagu polegi. Nii et seal paremat teed ikka maksavad päris mitu 1000 krooni kilo, kõige kallimad kilosed muidugi palju jah. Hästi omapärase mulje jättis krüsanteem idee, mida ma siiski endale kaasa ei ostnud. Kui me olime tagasiteel, siis tahtsime käia ühes põnevas Hiina Veneetsiat meenutavas külas. Jõe teabe oli vaiadele ehitatud ja teil sinna peatusime. D vabrikus, kus tehti krüsanteem ideed. Natuke kõhe tunne oli, sest mu abikaasa Kristel Vilbaste teadis, et krüsanteeme tegelikult kergelt mürgine taim. Tee oli huvitava maitsega, natuke meenutas matuseid, sest meile krüsanteeme enamasti matuselill seda kõheda, seda juua. Aga kui nüüd veel puudutada jooke, siis nimetatud friisi viin on jah erineva kangusega. Saadaval on, eks Veini kangusega 10 15 kraadi 20 kraadis meenutab portveini. Ja siis on kange alkohoolne jook, mida rahu nimetas, mida nimetatakse Mothayks. 53 kraadi on ta klassikaliselt. Seda peetakse üheks maailma vanimaks kanged alkohoolsed joogid. Tarbijate hulga poolest on kindlasti kõrval konjaki leia veskile. Neetult huvitava maitsega. Noh, eriti hea kvaliteediga Mautoi viin. See ei ole riisi Winston Sorga suretada sorkovin. Et Ta on kuidagi üllatavalt tehne kurgule ja jätta ebameeldivat järelmaitset. Tegelikult on ju sama ka väga hea konjaki või viskiga. Ja iseloomulik on see, et tegelikult Hiinas ei ole väga palju joomist, vähemalt Nende kohtades, kuhu ma sattusin. Et inimesed olid üsna üsna karsked ja kui nüüd minna edasi tervise poole jalgratastest oli juba juttu. Aga lisaks sellele on kombeks hommikul kella kuue ajal minna sinna paradiisiparkidesse ja võimelda. Jõudsid sa Indrek ka seda nägema? Kui me siin ennem räägiti transpordist liikumises, minu meelest inimesed käisid ääretult palju jala olid head, head, suured teed, kus käia ja mulle tundus, et seal kesklinna piires inimesed tõesti kasutasid kõige rohkem, võib-olla isegi ära käisid kohalikud. Kas on niimoodi tai chi ja, ja muusika ei ole sugugi kaugel üksteisest, et ehk on paras hetk kuulata ta hiina hingamisega seotud pilli? Muidugi, igasugune pillimäng on hingamisega seotud, aga milliseid pille meil kaasas on, enne kui me kehalisest muusikast rääkima hakkame? Mängin ühe loo hiina vertikaalsel löödil tunktsiaal. See on välimuselt väga sarnane jaapani Saagohatzile. Ja tegelikult Sakkoatzi ongi Jaapanis Hiinas on jõudnud nii, et seda võib õigusega lugeda. Eks Sagadži eelkäijaks. Ma tahtsingi ennem kui oli juttu haljastusest ja parkidest just täieneda selle koha pealt, et tegelikult inimesed väga oskavad nagu hinnata neid parke ja tõepoolest lisaks sellele, et ääretult populaarne on nii tailsi, mis on tõenäoliselt kõige populaarsem selline võimlemise liigutamisstiil hommikul, parkides, lisaks sellele tehakse ka palju teisi võitluskunste ja Tseegoni süsteeme, aga lisaks sellele, et seda hommikuti tehakse, võib ka päeval näha just vanemapoolseid inimesi, kes pargis mitte lihtsalt istuvaid liigutavad ennast kergelt. Seal on päris selliseid häid lihtsa treeninguvahendeid avalikes parkides ja väga palju ja inimese inimeste oskus hinnata. Ta rohelust enda ümber on minu meelest ka silmatorkav ka Pekingis, mis on ju võib-olla kõige kiiremini arenevaid suurlinnu praegu praegu, eriti kui seal on tulemas olümpiamängud ja võiks arvata, et inimesed tormavad ringi kui segased kõikjal liiklusmöllus, mis on otsapidi ka nagu tõsi, aga, aga seal kõrval on tõesti väga palju rahvast parkides, kes kuhugi ei kiirusta ja rahulikult liigutavad ennast ka päise päeval. Ja see on hästi-hästi loomulik nende jaoks noh meie kultuuripildis millegipärast noh, inimesed, võib-olla ma kujutad, tulevad mingit valehäbi jalast lihtsalt pargis järsku ükskõik kes kas oskad mingisugust tassi süsteemi või sa lihtsalt sirutad, venitad ennast, et seal üks hästi palju oli sellist lihtsalt kirjutamist ja levitamist, et see kõik Et oleks nii mõndagi õppida selle koha pealt meil nendelt. Hästi sümpaatne oli ühel õhtul, kui meid viidi sõitma pikki 2000 kilomeetri pikkus kanalit, mis homshous kuni Pekingini ulatub õige bana rajatis ja noh, mõte oli see, et näidata kanali kallastele istutatud haljastus, põhiliselt pajusid ja muid. Selle sõidu ajal tundsime muidugi ka keskkonna pahupool, et hästi palju on keemiatööstust ja niisugune terav Kampri lõhn mingis piirkonnas pani kõik inimesed läkastama. Aga kui me tagasi tulime, oli kell kusagil õhtul kella üheksa ja 10 vahel. Ehkki märkasime suurt hulka rahvast lõbusalt tantsimas tangot, fokstrotti, Tirumbat ameerika rivi tantsusid. Ja lihtsalt ongi keskealised ja vanemad inimesed lisaks eelpool nimetatud traditsioonilistele võimlemistele ja liikumistele õhtul 90 vahel, kui kuumus on natuke järgi andnud, siis võib lihtsalt niisama enda rõõmuks mitmekesi koos tänaval tantsida või väljakutel. See oli midagi meie jaoks enneolematult, et inimesed lihtsalt ongi nii avatud lahti. Rõõmus, ja hea tunne jäi südamesse, et see kõik on võimalik. Natuke tuletaks ehk meelde meie kolmekümnendaid aastaid, kui samamoodi inimesed lihtsalt tulid kokku ja lõid külavainule tantsu, sellepärast et tore oli, et õhtu oli ilus. Ja see on asi, mida tõesti tahaks, et mingil kombel uuesti meile tagasi tuleks. Meie teejuhiks oli Turu Ülikooli professor Jukka Salo kes juba üliõpilaspõlves oli mitmeid kordi Hiinas käinud, Lõuna-Hiinas teinud mitmed oma kursusetööd ja arvestused saanud. Noh, mõtlesime paralleelselt, et ka meie üliõpilastel oli võimalus Kesk-Aasias käia ja samamoodi ka arvestusi ja punkte saada. Reisipäevikut kirjutades. Ja professor Jukka Salo jälgid pidevalt Hiinaga seonduvat informatsiooni. Temalt kuulsime ühe põnevat tõsiasja, et hiljaaegu on avastatud arhiivid hiina arhiivid ja defifreeritud 14.-st 15.-st sajandist. Ja selle järgi tuleb välja, et tol ajastul toimusid suured massiivsed Uurimisekspeditsioonid. 27000 laeva käis Ta vaikset ookeani kaardistati Ameerika läänerannikuni California nii välja. Samamoodi käisid rahvaste ja maade ja kommete üleskirjutajad ka Euroopas. Aga Euroopa kohta olevat hinnang olnud selline, et see on sellised primitiivne ja vähearenenud maa. Natuke liiga kauge, liiga kalliks läheb selle alistamine ja haldamine. Et kõige parem, las nad arenevad nii, nagu nad ise oskavad. Me tahtsime käia koolis, aga öeldi, et kool algab esimene september ja seetõttu kooli käimise võimalust meile ei antud. Kuna üks teema, millega me koolimetsade ühendusega Eestis palju tegelenud oleme, on, on õuesõpe ja see puudutas minu ettekannet. Tänavu rääkisin meie õuesõppesaatest ja see tekitas päris suurt huvi. Ja ka küsimust, et, et kas midagi taolist oleks võimalik ka seal teha. Hiina telekanaleid jälgides tundub, et see stiil on suhteliselt erinev. Võimalik siiski, et niisugusi lõpetlikul saatel võiks mingi oma koht lõpuks olla. Aga üldine mulje kooliharidus ja ametnike süsteemist oli, et see on küllaltki jäigalt hierarhiline ja seal on oma traditsioon, et mõelda Hiina filosoofiale läbi aegade, siis on just looduslähedus ja loodusest õppimine üks kesksemaid teemasid olnud kaheksa ilmakaart, nii nagu meil on ka hiina kogu mõtlemises oluline. Ja küllap on see nõnda ka tai chi juures. Ehk Indrek, räägi, kuidas sul on suhe tekkinud Taichiga ja pärast võid rahu kogenenuma. Kommenteerida seda. Mina puutusin sellega esimest korda kokku Priit Kelder juures, kui, kui ma käisin keskkoolis ühes kummalises eksperimentaalklassis Helle Karise filmi klassis. Ega ma ennast mingisuguseks selliseks praktiseerijaks või suureks spetsialistiks ei pea. Aga kindlasti on see üks, üks tervisespordiviis ja ma olen kui nüüd veel jaapani mõõgavõitlust Kendot siin paar aastat teha, mis tegelikult annab sellise tervikliku kogemuse või noh, et sa ei tee mitte ainult füüsilist trenni erinevate pallimängude juures, vaid et annab ka ikkagi sellist distsipliini ja vaimset tasakaalu, et selles mõttes on ta loomulikult suurepärane ja väga nutikas asi. Mida ta õieti tähendab, rahvas oskas lehk lahti seletada, on suur vägi või suur voolamine. Jah, seda on erinevalt tõlgitud või suur lõpmatus või selle keskmes või sedasi olemuse kõige paremaks selgitamiseks tuleks võib-olla mainida kahe julgse vastandi inni ja ongi pidevat vaheldumist. Jah, need on vastandid, mis on kõikjal meie ümber, olgu öö või päev või mees või naispoolus külm või kuum, kiire või aeglane. Kõikjal on nagu meie ümber võimalik näha selliseid polaarsuse ja ja ta ei tee võib-olla kõige lühemalt kokku võttes just seda tähendabki tunnetada, aru, saada, mõista, mismoodi need vastandid teineteist täiendavad, mismoodi nad vahelduvad ja kuidas üks läheb üle teiseks ja nii edasi, nii et siin oli enne juttu õppimisest ja, ja noh, need saated, mida sa oled ju ka päris palju juba teinud. Ma usun, et võib-olla see on kindlasti eraldi teema, aga võiks täitsa mõelda, et võib-olla rääkida mõnikord päris eraldi sellest, kuidas Hiina maailmanägemus nii läbi Hiina filosoofiat kui ka läbi näiteks Hiina meditsiini võib tuua inimese lähemale loodusele, aidata paremini mõista. Et me oleme looduse osa ikkagi ja selleks, et kõik oleks meie ümber ja meis endas paremini tasakaalus tuleks paremini tunnetada, respekteerida. Ja loomulikult mõista, mismoodi loodus meie ümber toimib. Aga praegu selle laava mängin iidsel Hiina Karinil mille dateeritud vanus ulatub ka vähemalt 7000 aasta tagusesse aega, mis aga vahepeal on natukene varjusurmas viibinud ja mida praegu, nagu jälle taasavastatakse meile harjumuspärastest okkariinidest erinevate selle poolest et siin ei teki heli kohe, kui sinna sisse puhuda, mis on ka Eestis kasutusel olnud Akkariinidel ja paljudes muudes maailma osades nagu indiaanlastel ja teistel kasutusel olevad ookeanidel vaid siin tuleb heli tekitada huultega nagu umbes pudelisse puhudes, et see on selline lihtsalt ühe auguga siin ülal keskel ilus ümar, kuidas seda siis öelda, baasikene savivaas? Jõuamegi nii kaugele saate kokku tõmbama. Alguses sai nimetatud olümpiamänge ja kindlasti on Hiina olümpiamängud suureks sillaks Hiina ja kogu muu maailma vahel. Vaatame, kuidas see ürgne loodus, ühtesulamise ja voolamise oskus aitab Hiinas sportlasi olümpiamängudel ja kui palju sellest voolavusest jõuab siis teiste maailma rahvasteni. Eks olümpiamängud on nii nagu nad on oma kommertskära ja kõige muuga ja ekstreemsete pingutustega. Aga äkki on see 2008. aasta tõesti niisugune. Suure üksteise leidmise ja, ja sildumise aasta. Pekingis võeti augusti kuuskil ette väga räiged meetmed, et pekingi õhureostusest jagu saada. Neli päeva oli nõnda, et ühel päeval tohtisid ainult paarisnumbritega ja teisel päeval paaritud numbritega autod sõita et kuidagi kasvõi jõuga saada siis õhureostus joonde. Nähtavasti see tõesti õnnestub. Hea tunne jäi Hiinast selles mõttes, et tõesti kultuurirevolutsioon ei ole selle vana kultuuriga suutnud palju halba teha. Seda kultuuri on keeles inimeste südametes kõigis nikerdustes igal pool nii ohtralt ja nii meeletult palju, et seisa kuhugile kaduda. Kuid muret muidugi tekitab tänapäeva prahimajandus prügikottide kuhjumine tööstusreostus, et see samagi, et pidevalt võetakse kasutusele uusi kivisel põhinevaid elektrijaamu. Et Hiinal on väga palju veel, mida õppida, aga samas on meil ka meeletult palju, mida Hiinalt õppida. Oma Hiina tähelepanekuid jagasid Indrek Leht ja Rahu langsepp. Vestlust juhtis Mikk Sarv. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand ja lisan, et me kordame seda saadet täna öösel kell üks ja maailmapildisaade on järelkuulatav ka internetis.