Algab Rameeto kodukandi lugude kolmas avalik õhtu. Väike Viljandi, nii nagu laulusalm ütleb, on tänaste lugude kõnelus ja laulupaigaks teie kaastegevusel, kes te praegu olete kogunenud statiivi klubi saali sünnib teie silmade all praegu raadiosaade. Oleks üpris tore, kui teie viljandlase jonni, innukuse ja huumoriga sellest osa võtaksite. Sakala maad ja viljandlast on iseloomustada raske. Siin on alati mehist tööd tehtud. Siin on kultuuri edendatud ammust ajast alates paari mindud, lapsi kasvatatud. Ja nendele lastele on just nende oma kodupaik alati kõige armsamaks jäänud. Viljandist on ka ammusest ajast laule loodud ja on mõned alati igihaljad viisid, mille rinnalaps juba emapiimaga kogu eluks kaasa võttis. Esimene tutvus teiega on tehtud. Tänast õhtut aitab sisustada instrumentaalansambel Gustaski Kerbu juhatusel. Ülejäänud olete aga teie kõik. Et Viljandist rohkem teada saada siis oleks kõige õigem, kui pöörduksin Rein Joosti poole, kellel on suur kohustus koduloomuuseumi direktorina teada rohkem kui teised. Missugused rõhud ja andmed teie Viljandi ajaloost välja napite esimene arv on 1211. See on see arv, mida esimest korda kirjalikutes andmete seal üldse teada on Viljandist, sellest ajast, kui Lembitu veel elas ja võitles saksa röövrüütlite vastu. See oli aasta, kui esimest korda võõrad väed jõudsid Viljandi alla püüdsid seda oma võimusesse saada. Aga see ei läinud neile korda. Juhtus siiski nii, et Viljandi kants oli tugev kaitstud Kahekordse valliga ja see hämmastas sakslasi, kui nad esimesest üles vaid oli teine veel ees jõudi küündinud. Küll aga oli Viljandil siiski üks häda, tal ei olnud juua. Ja siis joogivee mõjul nad lasid villahti kantsi tulla sisse preestrid, kes siis ristisid püha veega Viljandi kaitsjad ära. Muide, see veehäda on siiamaani. Häda on peaaegu jah, siiamaani Viljandil nuhtluseks saanud. Seda on püütud parandada ja on sellest ka üle saadud, teatud määral. Aga vahetevahel ikka juhtub veel, et puhta vee asemel saame roostetanud vett ja järgmiseks arvuks, mis on Khani ajaloos üldiselt tuntud, on 1223. Kui Viljandi Need olid need, kes alustasid Eestimaal üldist ülestõusu vallutajate vastu, lõid maha kõik Viljandis olnud rüütlid ja, ja muud sakslased, saksa soost tegelased saatsid oma mõõgad üle maa laiali, eriti Tartu poole ja sinna ja sealt edasi läks Saaremaale. Ja Eestimaa sai peaaegu puhtaks vallutajatest, aga võõraste väge oli nii palju peale tulemas, et ei olnud jaksu eestlastel lõplikuks võiduks, natukene jäi puudu ja siis oli tükk mädarahu Viljandis, sakslased tulid, hallutasid, mis vallutada oli, ehitasid kivi, kandsid maa valitsemiseks. Ja meie rahvas, pidin neid siis orjama tüki aega. Räägitakse, et Viljandi linnus on üks suuremaid kivimüürid, kõige paksemad? No seda võib oma silmaga näha, ta tõesti oli üks võimsamaid. Aga seda, et enamus Viljandi komtuur tähendab Viljandi valitsejad, olid need mehed, kes said hiljem ordumeistriteks või siis vastupidi. Kui ordumeistrit ametis said vabaks, siis pandi nad Viljandi kontuuriks. Viljandi oli tõepoolest kõige tugevamini kaitstud linnus. Ka siis kahurid juba mängu tulid ja raha oli neil palli. Aga ihned olid nad seal vihmuse tagajärjel Viljandi pidi lõpuks alla andma. Ja eelviimane ordumeister soli. Sõr standard, kes oli Viljandi kontuuriks pidi ennast vangi andma justiitsvanuse tõttu. Nimelt kui Vene väed Viljandi alla jõudsid, siis ordumeister tahtnud oma sulaste palgasulastele palka maksta. Kuigi kulda ja hõbedat oli Viljandis õige palju, siis palgasõdurid tõstsid mässu, lasid õhku selle kõige tähtsama torni, mida nimetati pikaks järmaniks, nii nagu iga kindluse juures. Ja andsid ennast vangi. Ja siis Viljandil jäi vägede kätte. Württembergi viidi vangi kusagile Venemaale ja sealtsaadik ei ole temast enam midagi teada. Kas me saaksime nüüd minna ajaloos sellesse aega, kus juba näiteks meie vanaemad midagi mäletama hakkavad, kui nemad veel kõige tibatillukesed olid? Vanemad mäletavad veel seda lugu, mis on põlvest põlve kandunud, et Viljandi lossivaremetes kunagi uitas ringi vanakurat ja kires öösiti kuke moodi. Sel ajal, kui linn oli veel laastatud ja ükski inimene ei saanud siin elada, maha oli põletatud ainult tuhk, keerles lingi mööda endisi linna hooned ja sellest saadik on teada ka veel üks lugu, nimelt et Viljandist on siiski pärit maailma esimene õhusõit ja mitte ma ei mõtle kosmonauti, vaid õhusõitjat aastal 1602. Sel ajal käisid tohutu suured sõjad Poola ja Rootsimaa vahel Eestimaa pärast. Ja Viljandi oli sel ajal rootslaste valduses sinodi komandandiks arved, Vildeman plakat tuli järsku Viljandi alla, tahtsid siis linna oma kätte saada. Ja siis komandant mõtles, et teeb poolakate lõhes repriisi. Nad mineerisid ära kusagilt linna Jüri kusagilt sealt pool küljes, kus on praegune see vana kiriks valge Jaani kirik. Ja siis komandant läks oma ohvitseridega sedasi repriisi üleval vaatama ja siis tuligi see pärisson friis. See miin, kes seal tema ohvitserid said küll surma, aga Vilde oman ise paiskus õhku, lendas üle selle tohutu paksu, 10 meetri kõrguse müüri rahandusteisel pool müüri pehmem maandumisega hobusesõnnikuhunnikule ja langes vangi. Ja terve Viljandi kindlus ja kõik väed andsid siis selle tõttu alla. Te teate Viljandist hästi, palju. Olete Viljandi mees? Olen küll. Mis teie kodukandis kõige toredam on teenest. Ilus. Palju laule andmeil Viljandist on palju laule kirjutatud, see on ka tore. Ega ilmaasjata ikka ei kiideta, eks ole. Aitäh. Osvald Ehala on teile ju ka tuntud suur laulumees ja, ja pillimängija, kuidas need kaks Roku käivad? Bajaan ja autojuhtimine? No eks mõlemil tuleb liigutada mõlemaid käsi korraga. Kui tahad õige pilves olla, siis jalaga taktiga lüüa üheaegselt, kõik need kokku viia on peaaegu sama kaugel. Enne kui me jätkame juttu, kuulame ära esimese loo kodukandist ja see oleks rohelised, aasad. Mitu lugu ja laulu teil üldse on? Seda on raske öelda, ma ei ole veel üldse kokkuvõtet teinud. Kanadas on küll mitu korda. Igatses kahe õhtuga ei ole jõudnud, tähendab repertuaari ära mängida või kaheööd, ütleme. Olete pidanud seltskond üleval, siis noh, juhtub nii. Missugused laulud on kõige populaarsemad? Lähedasemad laulud, mida rahvas kõik kindlasti teavad, vanadest alates on hoia kinni, muidu võid sa uppi lennata. Siis Kungla rahvas ja muidugi vanemaid. Mart tõmbas jalga säärikud ja viimase ajal muidugi, mida laul, mis loeti nii ja moraalseks kahjuks on kõik ära õppinud, see on korraks vaid igal rahval selge. Millal te laulma hakkasite? Esimesest laulmist tean, kui määr lepa otsaseinamaal karjapoiss, kallin, teise karjapoisiga, laulsin seal säält külalaulu. No sealkandis krõbedad sõnad olid Yalemise pannid või pange käes sellega takti ja siis kuulsin järsku karu häält metsas. Panime hirmuga ajame ja tuli välja, et üks, kellest me laulsime, juhtus sealsamas lepikus olemas, aga me pidasime karuks. Siis ma võisin olla kuueaastane või peseitseide, nüüd palun teie käest seda Viljandi lugu, mis on Viljandi inimeste poolt loodud kiri Viljandist Erik Kohtla meloodia ja Ena Põderi sõnad. Tema istub siin lauas. Ma Aloristusi kord meie DNA, siis kui küüsi villat paadimees lepileevee arvelt imetlesid linna kauneid lossimägesid, hiljem rannast minnes trepiastmeid. Praegu kujutleme Eesti raadiot ette, kui seal aeg-ajalt väga toredas mulgi murdes Liivaku, Leena häält ei teeks. Missugune oli Liivaku, Leena kodupaik ja kodukoht ja esimene kool ja kõik need esimesed asjad. Kodupaik oli Tarvastu, esimene kool oli musti kool, külakool või vallakool hinnangul teda tol ajal kutsuti, üks neli-viis kilomeetrit oli seda kooliteed koolis sai käidud sel ajal niisama nagu seal Tootsi-lugude koolis ikka leivakott kaasa ja terveks. Ta läks ikka esimene niisugune huvitav koht koolitee ääres oli üks kivirist. Missugune legend või niukene jutt käis selle siniristi ümber, et seal kunagi on kaks pulmarongi vastamisi läinud ja siis natukene niisugune nukker koht, kas teiselt poolt on siis surma saanud leidmis teiselt poolt ruut? Jah, ja selle mälestuseks süli, kaua seal veel selle tee ääres seal oli Tarvastu mõisa karjamõis oli Jaagupi mõis mõisa põllu sees siis nad tee ääres, järgmine huvitav oli nuki mägi, võrdlemisi järsk mägi, ent alla minna oli põnev. Põhjasse oli oja talvelsi Aures. Siis ikka, kui ema mind kooli saatis, ema mind hobusega viis, siis ma küsisin, et mispärast siis poja tossab. Ema ütles, et noh, nii vetevaimu keedame seal sülle siis mingisse vegan siis vitsa, kuidas siis muidu, kus millist nimes elavi keeld geenis üle Pikru veskitammi vesiveski oli? Mujalt ei saanud siin ammust kooli pidi kindlasti sealt üle veskitammi minema tamm kohises seal kangesti veskitammi, siis iga kord mul oli niisugune lootus, et ehk vesi viib tammi ära. Et siis jääb kooli minemata. Või jah, aga veskitamm kunagi ära ei vesi teda ära ei viinud. Nii et see oli asjata. Lootus. Võib-olla leina räägib ära ka selle loo, kuidas Leenast Leena sassi Juhtus see päris poolkogemata ja Leena mul eluaeg küljes, mis ajutist lahti. Ja ma olin siis hästi noor tüdruk veel, võib-olla siis 16. Üks tuisune õhtu oli ja läksin siis alevisse Mustla alevisse, posti järgi. Tuiskas, pime oli ja siis ema ütlesite, sel ajal oli ka niisugune, nagu niitsin mini moodsisel silmi, moodne, lühike, lühike muudeli, ema ütles, panind valitseniga ei võta suured päev otsa, et kes nüüd õhtunääpsu ja et sa külmetad ära ennast, muidu ei ela palite selga, surediku päe otse tulla siis maantee peale välja jõudsin oma kodurööbasteed mööda. Sõitiski hobusega üks järgi mulle üks meesterahvas ja ma ei tea, kuidas tuli nagu iseendast juba sees niisugune vanema inimese riietes. Tõmbasin ennast niimoodi kihla. Ka käele, esiteks sõitis veedetud öösse paberi peale, no ja muidugi siis läksime siis edasi, ajasime juttu, küsitlesid osas, nüüd lähevad sellise halva ilmaga. Vastasin, et Mustla peal ja et ma lähen postkontorisse poja kirja muutma. Kurssi boiks. Poisike on, Tallinn on koha pääl sääl ja aga mispärast ta rääkis väga kõvasti vana inimene ei kuule, aga mispärast vahiks oma Maluviisis? Ma ei tea ikka lähemale, lähemale postkontorisse, kangesti tahtmine endast rääkida, siis muidugi siis küsin ka Eeessi olide naise niiska vastas selle peale. Vil mõtelda, näitan siis oma kodu suunas meid seal ka enda peale, ütlen seal kannu tütar Laitsejat väikest, täitsa mõistliku olemisega ja oma kohta. Ta vastas, selle pealt joote ja suvaldata Kaip meie resoppima viimased, ma näen küll. Kas ei ole mõistlik ja tore tüdruk? Mõtles natuke lühike lühikese aja tüdrukuid, mõne aasta linnal kolinud lüliteid jämejalga maa paneb. Siis oli muidugi jah, kriitika käes ja ja läheneski postkontorid, kui ta hobuse kinni peatas. Suure rätiku niimoodi tegi neist lahti aitäh, külamees, sina valge niidi, et nüüd läheb kohe ära mütsi alama maha panen. Kuidas inimene oma ajale võib ära moonutada, vaat niimoodi see siis tuligisi liina hääl ja see nagu jäigi sellest õhtust siis mulle külge. Esimene näitemängu osa toodi, ma olin niisugune ka sama talvel see ei olnudki kuigi pikk, see osa paar sammu tuli lavale astuda, paar sõna tuli rääkida, ma lugesin selle raamatu läbi siis näitemänguraamatu ja seal oli ka üks selline vana metsait või siuke poolnudki nõia eiterite ette, kuulutas seal mõisa parunile, hiljem kuulutas ette surmamõisa, parun saigi surma, seal selle nimi oli Reet siis selle näide, nimi. Mind kangesti võlusse reeda osa, sest mul juba nii enam-vähem Reeda hääl oli olemas. Ja kui me siis tulime kokku seal Mustla seltsimajas seal maha põlenud, nüüd on seal moodne kott kolhoosis, klubi, sellises vana seltsimaja veel tulime sinna siis kõik kokku, kohalik kooliõpetaja, näitejuht meil ja kõik osalised olid olemas, ainult serid puudusse, metsaid seal. Ja noh küll need Mustla preilid ja prouad olid kõik nii läbikaalutletud, ükski ei passinud nähtavasti see osa peale ja mul oli nii hirm, ma mäletan, aga väga tahtsin seda osa ja siis ma küsisin näitejuhi käest, et et kui mina katsuks seda reed Leenu seoniga karakter, osa seda peab ikka üks tugev näitleja mängima, et sellega hakkama ei saa. Siis istusime lava juure lugema, nimetati lugemisi, proov oli ja siis ta ütles nagu süle meelde ütles, et lugege seda reda osaga. Nagu ma siis suu lahti tegin, siis oli mul see osa käes ka. Ta muidugi ei tuld jalgu, nii kiire olisi kodumine nagu siin väga selge kohesele Äämile ja kui see siis oli see näitemäng käes, siis läks suure eduga, rahvas sõitis väga hästi vastet, peale näitemäng oli siis tants, mina jäin muidugi tantsule. Aga nüüd seal peol või seal saalis oli ka minu isa. Isa läks muidugi peale näitemängu lõppu koju ja. No kus sa nii kaua olid, muidugi tuldi sedasi nagu kõrtsis ja sedasi kauem, aga seekord tuli päris täitsa, ei olnud purjus ega midagi, oli kodu ja hilja ka ja isa ütles, et käsipidur näitemängu vaatama. Tahad, selles oli? Et ei olnud viga. Aga millede tüdrukud seal kyljes olev ema ütles, et jumal, issakene, kuidas see sooles, tema käis ju ja Õip ju ja käis prooven ja näitame ka proovinud mitu korda nädalini siis avastan selle pealt vada kostjana, käissi tuleb sul välja, selgita. Aga seal teda küll Essole, tema ütles selle pealt, no sinas tunne ära, et neil on näo ära määrib ja siis avastas selle peale, et simmo häälest males, tekki, äratundel, aga teda ei ole, seal siis oli natuke mõtlengi ütlenud, et aga vana vallasant oli Tootsina püüne peale. Aga hästi, mäng välja. Nii et see oli minu esimene osa. Minu esimene kriitik oli isa ja see oli päris hea kriitika, sest tema ei tulnud ka mind ära, nii et ma jään sellega päris rahul ja muidugi jah, ja sealt edasi siis. On läinud siiamaale ikka ja muidugi. Aitäh praegu ja eks vist ole üsna tore, et aeg-ajalt isad meid ära ei tunne. Näide on siin, muidu meil võib-olla poleks olnud Liivaku, Leena. Et Viljandisse on palju laule loodud, seal on meile kõigile selge. Enne kui me saame viisi teha, peavad olema sõnad. Sõnade loojaid on ka Viljandis palju. Üks nendest on meie keskel, eespool oli juba juttu. Ena Põder. Mis elukutset te peate? Olen vabakutseline pensionär. Raamatupidaja eluaeg. Kust siis tuli tahtmine hakata sõnu ritta seadma? Luuletusena? Armastan väga loodust ja looduse keskel liikudes tekib selline tunne, et tahaks ise ka midagi liikuma panna, midagi voolama panna ja teistele edasi anda. Missugune oli teie esimene luuletus? Seda ma hästi ei mäleta, sest seda sai kooliaeg tehtud, nagu me kõik kirjutame kooli ajal luuletusi, nii tegin minagi neid uldse. Kooliajal oli tarvis teha kirjandeid ja vahel ka luuletusi ja. Väga tore luuletus on teil kirjud kindad? Võib-olla kuulame koos ära. Memm mul kudus kirjud kindad, kolme värvi lõngaga. Helluse, mis täitis rinda kinnastesse kudusta soojendas neid ahjupaistel saates õhtul teele. Mind tahtis tulla tuule kaitseks nagu poega varjav lind. Ja hanget kõik on valged. Õiget Radat silm ei näe. Tuisust kipitavad palged. Aga soojad on mu käed. Kinnastes on memme rõõmu minu lapsepõlvest veed, kassikäpp pinud, täikse lõõmu, punab pihlakatestki. Tunnen kindlasti hõõgub pisar mille valgelt pillas memm, kui mu pojal hukkus isa jäi tal vanaema lemming. Elus headust, armu hindan sõbra südant raskel teel. Memme kootud kirjud kindad. Kõigis kallimad on veel. Milles teie luuletused enamasti jutustavad? Enamasti jutustavad mu luuletused loodusest, sest looduses alati on midagi nähe ja midagi, mis paneb hinge liikuma. Ja ega ma luuletada ei oskagi, ikka peab olema mingisugune sündmus, mingisugune meeleolu, mille peale siis kerkib nii nimetanud. Mitu teie värssi on viisistatud? 11 minu teada olete sageli kuulnud, mitte just sageli, nad ei ole ju huvitavad ega hea talvel nii kunstiküpset see teksti pole selline, et sinna midagi erilist head teha. Aga siiski, mis on väga levinud, on ju Erik kohtla kirjutatud pihlakas, mida ma olen tihti kuulnud ja teiseks, mis mulle väga meeldib. On siis seltsimees Laikre, meie Viljandi lauluõpetaja Raivo Laikre loodud minule sõnadele meie memmele loodud laul, meie memm, see on väga ilus, igatahes nii mulle meeldib, kui Sakala seda laulab, siis on tõesti endale hästi soe tunne. Aga kuna Sakala meeskoor siia saali esinema ei mahu, siis ma paluksin ette selle meie memme meile kõigile ette loeksite. Meie memmel aega vähe, õhtul rahvatantsuring imekiirelt aegsel läheb nooruslikult, kõpsub king. Homme juba Pive talus Moya Maretiks, ta saab ülehomme tulistjalu, ruttab kannelt mängima. Varem Lemmel polnud mahti töös ja hooles möödus päev kõigist muredest, nyyd lahti. Noorena taas memme, näed. Me meil ees veel palju käike, nooruslikult astub jalg ja nii kuldses õhtub, väikses ühetab ta kortsus pang. Kuidas see luuletus sündis? See luuletus on veidi provotseeritud, mõni aeg tagasi toimus meil Viljandis muusika dekaad ja sellel ajal kooridel oli kohtumine heliloojatega. Tookord olid sinu teada, Normet oli siin ja siis oli ka elu lipanud. Ja kunagisi skulptuuri majas. Kohtumisel oli pant, ütles nii, et kõigile on ikka laule loodud, aga siiamaani ei ole pensionäride laulu ei ole veel loodud. Et kas teie hulgast võib-olla tuleb keegi, kes kirjutas, need sõnad? No mina võtsin seda siis kohe südamesse, läksin kodu ja proovisin siis mõned sõnad ritta panna. Noh, ja nii siis tekkiski see meie memm tegelikult selle meie memme tehes, ma mõtlesin meie väga tublile endisele lauljale ja rahvatantsupedagoogile, õpetajal ja meie leerutajale rahvaluuleloojal Ellagalasele sest tema oli tookord sõita, sai kuuekümneaastaseks, pühendasin selle temale. Nüüd aga esinejad. Liia Hirvonen. Sa jääd selliseks vaid. Viljandist pärit ei ole. Valgamaalt pärit. Kuidas Viljandi teid vastu võttis ja kuidas te ennast siin tunned? Alguses oli võõras kõik, aga nüüd olen ära harjunud kaudu. Kolm aastat saab sügisel. On seda palju? Harilikult küsitakse nii, nüüd vähe. Tööelukutse töö siin Viljandis on seotud kultuurimajaga. Ma olen Viljandi piirkonna metoodik ja mis see tähendab, näiteks nibin nüüd. Ma ei teagi täpselt definitsiooni, esmaspäev mäletad töö sellega, et hakkan ootama, millal mulle klubid helistavad oma üritused, nädala üritused ja siis võtan vastu tööplaane aruandeid, siis sõidan rajoonis ringi, külastan klubilise asutusi, kontrollin, juhendan ja annan abi. Kuidas laulma hakkasite? Nii palju kui mina mäletan, me olime kogu aeg laulnud. Emaga sai väiksest pärast koos laule, Läksin, laulsin ja olen siiamaani laulnud. Kas Viljandisse tööle tulite, on juhus või? Teie eriline soov. Kui ma keskkooli lõpetasin, siis mõnda aega töötasin sanatooriumis, siis läksin kultuuritööle. Siis tundsin, et eks ikka nendest teadmistest jääb vajaka ja tulin siia kooli. Need on, mul sai lõpetatud. Viljandis on üldse vist veel väga palju noorust. Viimasel ajal on küll jah. Just eriti niisuguseid noori alla 20, mida need noored teevad vabal ajal õhtuti näiteks täna on reede õhtuks publiku keskmine, vanus on üle 20 vist, eks ole. Tänan kultuurimasstants õhtu, aga niisugust publikut, kui täna siin on kultuurimas küll ei kohta. Noorimad alla 20 oleksid tulnud täna õhtul siia. Oleksid kindlasti. Aga see on, nagu ma aru saan, on kooperatiivi oma rahvas. Nii, vot juba sain ka teada, kes on saalis. Missugune oleks teine laul kärki just nii kui enne. Palun juttu vestma Hando Toometi. Kas teie kodukant siit ilveligidel? Mina ei ole Viljandi mees? Minu kodu on Narvas, kes on tuttav vanasõnadega, see on kuulnud ka ühte niisugust vanasõna, mis meie maal käigus on ikka, et see on niisugune narr, kes Narvast naisi võtab. See on vanast ajast päritud vanasõna, ega ta praegusel ajal enam ei kõlba, ega ta vanal ajal kah päris tõsi ei olnud. Aga kuna vanale noh, oli sihukeste ebausklikud ja kergeusklikud ja kõiki niisuguseid asju võib-olla palju rohkem kui praegu, sest mina noorest peast kergemeelselt uskusin seda. Ja tulin, võtsin naise. Kuidas teie sattusite Viljandi ajaloo uurimisele? Üle laua istub mees Rein Joost. Tema selle asja organiseeris. Ma hakkasin kaasa lööma Viljandi koduloomuuseumi kodu-uurijat, ringis juhtub ju mitmesugust. Vahest jäävad mõned seigad meelde, mis tunduvad iseendale huvitavat ja võib-olla ka Neile, kes neid varem kuulnud ei ole. Käisin hiljuti Tallinnas ja Väike-lini autu sõitis selle maa vähem kui kahe tunniga ära. Aga sealjuures ma meenutan, et isegi aastaarv on jäänud mulle meelde, et 1800 84. aastal. Keegi Semjonov organiseeris omnibussiühenduse Tartu ja Viljandi vahel. See omnibuss ei käinud mitte õlide jõuga vaid seda vedasid kuus hobust ja võttis 11 reisijat pääle. Reisijaga kestis 11 ja pool tundi. Kus teie oma puhkuse veedate, kui mitte Viljandis sismiks? Minu puhkus kestab aastas 11 kuud pluss üks kuu. Sellepärast et mina noorest põlvest peale olin juba niisuguste tuulearmastaja kalduvustega. Ja laulusõna ütleb, et puhkuse veedan ma Viljandis. Kuna ma kogu aja Viljandis veedan, siis järelikult peab mul puhkus olema. Aga oma ametikohast puhkus ja selle tavaliselt keedan väljaspool sellepärast et ja tassi juua ka ükski inimene lõpmata palju välja kannatada. Vello Orumets, kas te olete Mulgimaa mees? Räägitakse, et abi ja seal õige mulgi, pealegi mina sündisin Viljandis ja olen Kantri külapoiss, see on tikuvabriku rajoon. Õppisin Viljandi tollal veel esimeses mittetäielikus, keskkoolis on valuoja koolis ja siis juba edasi Tombi platsis. Ja lõpetasin Carl Robert Jakobsoni nimelise keskkooli. Kuidas Viljandi all meelde jäänud poisikesele? Viljandi on tõesti üks väga ilus linn. Nii palju kui ma mäletan, juba lapsepõlves sai käidud mägedes. Juba varakevadel ja isegi nüüd, kui ma vahel Viljandis käin, siis püüan ära käia mägedes, heita pilk järvele. Ja minu arvates Viljandi linn on rahu ise. Eriti suveõhtul need kordumatud Viljandis kooliajal just Viljandis nimega delt põhjust ei teinud, aga tulite õpetajate meelest siis hea poiss oja. Juba teises klassis kirjutati kusagil ajakirjas pioneer veel ja noh, eksis. Ma püüdsin ka natukene laul teise tegevuses kaasa teha. Hiljem basse nagu sööbis merre ja siis ma juba hakkasin selle peale nagu mõtlema, et tahaks nagu tõsisemalt hakata kunstiga tegelema. Ja praegu meenutan suure tänutundega Karl Aderit ning Ugala peanäitejuhti Aleksandr sadze kes tõesti niivõrd aitasid kaasa sellele kunstiarmastusele, et ma juba otsustasin, et tõesti hakkan edasi õppima Tallinna konservatooriumi lava, kunsti fakulteedis või lauluga Alan lugema hakkasin hoopis hiljem tegelema. Mõlemad mehed, eriti suured lauljad, ei ole. Mind väga huvitas draama ja draama, huvitav siiamaani. Aga ilvedaski selles suhtes, et kui ma õppisin keskkooli kümnendas klassis veel siis Karl Ader küsis minu käest, kas ma ei tahaks proovida oma jõudu natukene laval. Ja siis juhtuski nii, et Ugala parajasti lavastas Enn viguri näidendit kaks abielu peaosades mängisid laine taga, kes praegu Tallinna Draamateatris Karl liiganud. Ja võrdlemisi põnev, kuigi pärast retsensioonis kirjutati, et natukene jäi nagu lüüriliseks, sest poiss oli üks tuntud tennisemängija. Aga noh, kuidagi ma hakkama sain ja sellega siis nagu hakkasin ka mõtlema, et tahaks hakata ikkagi näitlejaks, aga siis juhtus selline kurb lugu, et tollal võeti lavakunstiklassi vastu iga nelja aasta tagant ja minul jäi veel kaks aastat oodata. Ja siis juhtus selline lugu, et Viljandis esines ansambel meloodia Gennadi Bodekski juhatusel. Ja juhuslikult nagu esinesime ühel kontserdil ja siis Gennadi Podolski tegi ettepaneku, et sa ei tahaks proovida laulu. Ja minu lapsepõlvesõber, kellega me koos õppisime keskkoolis. Arvo Raimo, nüüd Ugala näitleja temaga Me dubleerisime näidendis kaks abielumati osa. Tema keskkoolis laulis mina keskkoolis laulsin väga vähe ja tema rääkis, et tema tahaks vist ikkagi lauljaks saada. Ja mina otsustasin Jason näitlejaks, aga nüüd vahetasin osad ümber. Aga ma ei ole veel seda oma unistust veel maha jätnud. Siiski mind huvitab väga näitekunst ja ei tea, võib-olla leian mingisuguse võimaluse kuidagi nende, võib-olla laulu ja draamisti. Missuguse lauluga teie praegu meenutaksite oma kodukanti paar aastat tagasi? Ma sain Batmani laulu, kodu ja ristikhein, siis ma ei tea, kuidagi tekkis silmadeta Viljandi ja Viljandi ümbrus. Kui ma veel poisike olin, siis ma suvevaheaegadel käisin Kõpus Viljandis 20 kilomeetrit vanaema juures. Ja siis nagu tekkis kõikse mõtet pühendada, nagu see laul viljana. Siis sama. Gene kui kuld nüüd ja Taylor Mul on mind, ma märkan. Ja Mäginud vaid prae. Samast ja koi kaudu. Nüüd aga tuleb meile uuesti külla Liivaku, Leena. Nüüd on meie ees ehtme Leena, nii nagu me oleme teda harjunud nägema. Tere õhtust, kallis Viljandi rahvas ja troodele 1000 tervitust omakandi rahvalt majandile oma vana Jaanika. Teise käega nii tädi, rohkem seda tänapäeva noorust ja aga ma kõnnime nüüd vana haigeid, sest mulkestes vanasti oli see ike, seda uhkust ja ooplemist ja ja, ja muikali vits kõrt Tallinnasse väljanäitusele sõita. Naisega kattekeste, noh, tuleb siis Viljandi vaksali siia jah. Ja küsib suskassast, et lubage mulle, kaitse esimese klassi piletid Tallinnasse, Tallinna väljanäitusel lätsimisest. No kas sa, preili ütleb, et et ei ole, et seal kitsarööpmelise ei ole esimest Lassic ta vastane, sest selle peale küll, et alguses kaits. Ta lasi piletit aga ette ritta. Tuisk oli isendi lukul jälle benemis oli kännu tagatari poisina tari lähitusesid, oleme hakkama. Ja vahiks tatra sisse viimata, ütleb sulastet. Nüri, tule siia-sinna, mis pere, mis tahab. Mulle vaata, kas sina saad aru, kes uuristab, põristav sinu tatra, see sula ütelnud. Hakkab vaadata, kuidas varandus laiali kandas. Kutsuti. Koer aru saabki, seal. Viimeke peremees ütelnud laiule sellest koerast asja midagi, Jüri minesi. Laiska kipud, ütle nüüd tapriaids minna, poisi mesilane, armsate usupüti aitsmetanud püsti, lendab seitsme pääle viimate Peremist garanus ühe värava. Ma ei tea, kuidas viimati lasin. Tatter boa purustasid taolises etele Assellemmati bänna, nüüd enam ei tule. Näinab sinna, tulime kaitsme ära purustatud ja kuses lõikusi haid käte jõussess asemel. Liivaku Leenale soosile. Palju palju tervist ja et alati toredaid lugusid Kui lubate, läheme nüüd vanast ajast uude aega noorte juurde. Palun siia kultuurhariduskooli ansamblit koos oma juhiga. Viljandis lauldakse päris palju. Koor on meil palju ansambleid, meil kooliski on neli ansamblit siis solistid. Kui palju cool väljalaset neid, kes hakkavad üle vabariigi kultuuritööd tegema. Keskmiselt 20 kuni 30 iga kevadel. Lauluga läheks ja saatmine lauluga aga sisse tööle nad lähvad väga mitmel erialal. Neil on neli eriala ja tänavu tuli viies eriala juurde. Tantsu-näitejuhid, koori ja orkestrijuhid. Ja siis tulid Fata, klubi tuli veel juurde meile. Siis on eriosakond. Ta on hakanud nii, et Viljandi kogub noored kokku Viljandisse väga toredasse kohta. Ja siis mõne aasta pärast saadab nad jälle laiali, et alati on uued inimesed. Alati on uued ja ongi nii alation, värskust kuidas tõi oma koolilaul, sündis meil rahvast on igast liigist ja nagu see kultuurinimi juba eeldab, peab hakkama saama igal alal iga õppejõud, kirjandusõpetaja Hans Salum lõi sõnad ja viisi lugu läks natuke võistlusele ja peale jäi õpetaja Kallaste Tõnu. Et kaasaeg selgem oleks, siis ma palun Eestimaa Kommunistliku partei Viljandi rajoonikomitee teise sekretäri trulli öelda, kuidas te võrdleksite ja millega võrdleksite trast Viljandi tegemist toimetamist varasemaga. Võib-olla, kui me võtaksime näiteks 30 aasta ringis, tooksime mõlemat võrdlevad andmed kui võtta näiteks aasta 1930 niisiis aastal 1000 934 Viljandimaal kuna enamus rahvast elas siis tol ajal veel maal oli keskmine teraviljasaak näiteks rukkiosas 12 tsentnerit, nisu osas 11 12 tsentnerit, kaera koguni üheksa kuni 10 tsentnerit hektari kohta New statistilised andmed ja ka vastavate senises ajalooõpikutes on siis tänapäeval päeval on hektarisaak, näiteks möödunud aastal oli Viljandi rajooni kolhoosidest sovhoosidest 26,9 tsentnerit hektari kohta. Seega teraviljasaak on kasvanud kahekordseks 34. aastal sellesama hektarisaagiga. Viljandimaa oli üks kõrgemaid parimaid, kuid praegu kahjuks on terve rida rajoone neist ette rühkinud. Järelikult me enam ei saa kiidelda, et meie maad on kõige paremad ja me oleme kõige tublimad. Ma arvan, et viljandased võtavad endid kokku, koputavad natuke südametunnistuse peale uhkusele ja küll me ette saame teistest jälle uuesti. Võib olla. Öelge neiud, kust te pärit olete? Sony pool Eestimaad siin KOOS Võrrelgi nüüd igaüks oma kodukohaga. Kas teie kodukoht jääb ikka teile sama armsaks kõige paremaks või hakkab nüüd teie mõistes tulevikus ka Viljandi mingil moel domineerima? Kindlasti hakkab võib-olla vähesel määral motoka teises kohas. Horoskoop ei tahaks Saaremaale pärast. Aga teistele sama arvamus ikka oma kodukohta. Mina vahetaks igast Viljandi esmaseks endale. Viljandi uurinud ja ei tea isegi, millega terdan ära võlunud. Järgmine laul, mille esitate, on hästi teie eakohane pealkirjaga noored ja see pidi olema samuti Viljandi meeste töö. Aitäh tundub, et saare tüdrukud on kõige julgemad. Tänaseks said meie kodukandi lood Viljandist otsa. Tahtsin tänada kõiki endisi ja praegusi viljandlasi kes meie õhtu kordaminekule kaasa aitasid. Palju vaeva nägid ja praegu siin hea tuju ja optimismiga sellest osa võtsid head tuju.