Teine veebruar 1935, mil Metropolitan Opera st üle kogu Ameerika ja Kanada kanti raadius üle Wagneri valküür oli tõeline plahvatus. Ooperitaevas sündis uus täht, keda tituleeriti kohe sajandi hääl, eks see oli norra sopran Kirsten flakstad, kes tegi nimetatud õhtul Siglindena oma Meti lavadebüüdi. Tõeline triumf sai flakstadile osaks aga neli päeva hiljem, kui ta laulis samas Isolde. Veel samal kuul esmakordselt Brunhilde pal küürise jumalate hukkus ning samal hooajal Velga Elsati Elizabethi ja Kundrit. Nõnda tõusis Skandinaaviast väljaspool sama hästi kui tundma matust Kirsten flakstatist üleöö oma põlvkonna väljapaistvamaid Wagneri sopranit jäädes sellele positsioonile peaaegu 20-ks aastaks. Toona ligi 40 aastasel lauljatari rikult juba seljataga ligi 20 aastane lavakarjäär kodumaal Norras ning ambitsioonid vaikse Põhjamere kandis rahuldatud. Tema osad hulgas olid endale Rosa linde Kuno Margaret Verdi Amelia ijates teemana Leonka Valloneda Putšiini Mimi Minni ning Wagneri Elsa, Eeva Elizabethi Isolde. Nüüd maaklerid. Pranina algas aga uus lavaelu kuusk karjäär. Kõigepealt Brunhilde Ena, keda ta laulis metis 31 korda. Raamatu suured primadonnad, autor Kurt analka meenutab siniHõbedane Brunhilde säärast kasvu, nagu on kujutatud Germaanlannasid pildiraamatut, võttes klassikalise põhjamaise profiiliga hääl, mis lähetas peaaegu üleinimlikku säravat jõudu ja lavale astumis Hoyotoyo kroonist tõeline loodusnähtus kõrge too näol. Kuid see oli vaid haripunkt, mitte mingil juhul ei ammendunud helisevas sisustama hääle tohutu võimsus surmakuulutamise pidulik meeleliigutus, mässitud oivaliselt pehme keskregistrinootide tumedasse ametisse sügav tundmus, mis immutas läbi iga fraasi iga sõna lihtne täielikult eksalteerimata, viis end anda ja üha osasse jääda. Kõik sulas kokku harmooniaks, millest täiuslikumat ei oskaks endale ette kujutada. Brunhilde huvile, mida kohe kuuleme pärinebki aastast 1935 mil lõi särama Wagneri täht Kirsten Flugstad. Norra sopran Kirsten plakstad sündis 12. juulil 1895 Hamaris. Kirsten kasvas üles muusikute peres rannas, muusikast kaikuvas kodus. Isa Michal Flugstad oli dirigent, ema Marii pianist, üks paremaid lauljate kontsertmeistreid Norras ning oma tütre esimene õpetaja. Ka kirsteni, õest ja vennast said muusikud. 10.-ks sünnipäevaks tegid vanemad kirstenile prohvetlikku kingituse, loengereni partituuri. See oli ühtlasi esimesi osi, mida tütarlaps õppima hakkas. Kirsteni hääl oli looduse kingitus, sõnas vaid vähest arendamist, mõningat tehnilist juhendamist, hingamise korrigeerimist. Õpingud jätkusid Oslos Ellen sülte Jakobsoni ja Stockholmis Brati juures. 18 aastase tudengina ja 1913. aastal tegi ta debüüdi Oslo rahvusteatris norina Talberi ooperis Island. Kaks aastat hiljem laulis Oslos nahkhiirest Rosalindet Flugstad ehk peab aga oma tõeliseks debüüdiks Marta osa kintseli ooperi Evangeeliumi mees esietendusel Oslos 1900 seitsmeteistkümnendal aastal. Järgmise 15 aasta jooksul kujunes temast Norra juhtiv sopran. Ta laulis skandina Araabias nii ooperites operettides kui muusikaliste komöödiate peamiselt lüürilisi partiisid. Kuidas kõlas Lakstati hääl tema lauljakarjääri alguses saame kuulata skandinaavia laulude plaadilt aastast 1915. Esialgu domineeris operett, mõelda vaid, et kõige majesteet tikum footani tütar, kes eales laval seisnud, oli kunagi Subretina operetitasandikul tantsisklenud. Ainuke maakleri roll varasel norra perioodil oli Eeva Nürnbergi meister lauljates. Siis aga veendi lauljatari vastu võtta maga, dramaatilisemaid osi Verdi ja viimaks Wagneri teistes ooperites. Esimene Neist oli Elsa Wagneri loengrynis 1929. aastal. Elsa-le järgnes Elizabeth Tam hoidžeris. TÖÖ Isolde rolliga 1932. aastal Oslo lavastuse jaoks muutis pöördumatult lauljatari häält. See muutus võimsamaks ja vastupidavamaks. Oivaline. Norra Isolde vapustas üht-teist Norra lauljatari Ella Kulbarnsoni. Bayroti festivalil. Esinenud soovitas ta flaks tädi Winifretfaagnerile, kes kutsus ta ettelaulmisele. Esimesel hooajal laulis flakstad Bayrottisi väiksemaid osi nagu Ort, linde ja Norn. Järgmisel 1934. aasta festivalil aga juba siig Lindet putrunik. Siglintena jättis ta ühe ropsuga varju. Kõik tähelepanuväärsed lauljad, oma eelflakstadi esinemine Bayrotis tõigi kaasa kutse Metropolitan operasse, kus vajati hädasti Wagneri sopranit asendamaks legendaarset Frida Haiderit. Tõtt-öelda oli Meti direktor Ottokaan flakstati juba 1929. aastal Norras Toscana tähele pannud ja teda ettelaulmisele kutsunud. Aga lauljatar oli siis just värskelt abiellunud ega olnud huvitatud mehe juurest ära New Yorki minekust. Nüüd oli aga aeg edasi läinud ning Flugstad käivis Bayroti etenduste vahepeal meelsasti Šveitsis menti peaminetcherile ja dirigendile ette laulmas. Selle tulemuseks oligi tema Wagneri kangelanna imeline rida. Aastail 1935 kuni 38 laulistas sama repertuaari ka San Franciscos ning 1937. aastal Chicagos. San Francisco ooperi õnnestus see, mis metis poleks iial kõne alla tulnud tuua lavale samal ajal samas etenduses kaks väljapaistvat Wagneri sopranit. See juhtus Valküüri etenduses, kui Flugstad laulis Brunhilde ja Lottel eeman Siglinde osa. Sigmund osas oli Laurits meelikvaar hunding Emanuel listi ootan Friedrich nord, dirigeeris Fritz Rainer. Kuna see etendus kanti samuti raadiost üle, on sellest säilinud eraviisiline salvestus, mida hoitakse Stanfordi ülikooli raamatukogu arhiivis. Järgmistel aastatel oli Kirsten Flugstad tuim paagneri sopran kogu maailma juhtivates ooperiteatrites sealhulgas Viinis ja Londonis, Pariisis la skaalas, aga muidugi ka oma kodumaal Norras. Igal pool oldi ühel meelel selles, et säärast silmapaistvat paagneri kangelannat pole olnud algsetest aegadest alates. Flaks tädi soolde, Brunhilde Yassenta komment kaadenis aastail 1936 ja 37 söör Toomas peeghami Fritz Raineri Jabilhem port Venglerida taktikepi all tekitasid sama palju furoori kui New Yorgis. Kuulakem helijälge koos Fort Vengleriga Brunhilde stseenist valt küüri kolmandast vaatusest. Sõja puhkedes oli Kirsten flaks Ameerika ühendriikides. Vaatamata sellele, et Norra oli okupeeritud, soovis ta koju tagasi pöörduda, et olla koos oma abikaasa Henry Johansoniga. See otsus oli loomulik, kuid tuleb välja, et naiivne kuigi ta ei olnud iialgi saksa okupantide laulnud, leidus nii Norras kui mujal neid, kes seostasid Lakstadi kojupöördumist kingitusena rõhujatele. Nagu paljud teisedki ärimehed, kes olid varustanud okupatsiooni mõni võime oli lauljatari abikaasa Henry Johan. See on vahistatud kui sõjaspekulant. Hoolimata faktist, et Johansen oli abistanud samuti ka vastupanuliikumist ja pealegi kolida sel ajal juba tõsiselt haige abikaasa surm. Aasta hiljem oli lauljatarile tõsine löök. Kuulsime fragmenti Bachi Matteuse passioonist. Sõja ajal laulis Kirsten Flugstad vaid 1942. aastal mõned korrad Süürichis Veeber Joberonis, Beethoveni Fideelius ja endale Altšestes. Sõjajärgselt vastad olid talle rasked, kuna abikaasa äri ja vara samuti nagu tema enda varajase natsionaliseeriti. Pärast sõda võeti flakstadi soojalt vastu Euroopa teatrites ja kontserdisaalides. Ameerikas oli aga teine suhtumine. Lauljatari süüdistati koostöös natsidega ning ta langes publiku protestide ohvriks. Isegi kui talle kontserdi oli vaimustunult aplodeerida. Toimusid väljaspool kontserdisaali, kus iganes ta ka ei esinenud. Demonstratsioonid ja ajalehtedes avaldati kuritahtlikke artikleid. Aastail 1947 48 toimunud kontsertturnee Põhja-Ameerikas oli muusikaliselt edukas. Kas kuid Ameerika ooperiteatrid ignoreerisid lauljatari? Esimesena kutsuti ta tagasi Chicagosse, kus ta laulis 1947. aastal Isoldet seejärel San Francisco ooperisse, kus laulis 49. aastal Tristani ja Isolde ning valt küüris. Meti kutsuti ta tagasi alles 1950. aastal pärast kümneaastast vaheaega, kui me Rix sai, söör Rudolf ping kuigi flakstad oli siis juba tublisti üle 50, näitas ta end märkimisväärselt heas vormis. Nii soolde, Brunhilde, kuid Noorena Fideelius. Tema ainus mitte Wagneri osa metis enne sõda oli samuti Fideelia. Vahetult pärast sõda salvestas ta stseene Wagneri ooperites Londonis koos dirigent Karl Böömi ja Rootsi helden tenori seks Vanholmiga, keda Flugstad tõsiselt imetles ja pidas oma aja parimaks Sigmund yks. Kuulsime katkendit surma eelaimdustest valt küürist. Kirsten Flugstad koostasid Smanholmiga pianist Cheralt mooriga salvestas ta armsalt intiimsed Vesendancy laulud. Salvestatud on ka palju maale riik riigi ja Sibeliuse laule. 1952. aastal salvestas Kersten Flugstad gospurtfengleriga Tristani ja Isolde. Kirsten flaktari hääles peeti eriliseks, selle tumedad kõla, lopsakust Ariste kraatlikku hingamist ja perfektset laulutehnikat. Vanemas eas tema häält tumenes ja kaotas pisut ülemise registri varasemast preljantsusest. Mõned kriitikud ja ooperifännid oletasid, et eelpool mainitud Isolde salvestusel on mõned kõrged doonoodid laenatud Elizabeth Smart Skopilt. Igal juhul oli flakstaadil üks säravamaid looduslik instrumente, mis iganes heliplaadile jäädvustatud. 1950. aastal laulis Kirsten flakstad mitmel pool Leonorat Beethoveni Fideelias neljas skaalas, kui Salzburgi festivalil Burt Vengleri flaxtodifideeliot peeti haaravaimaks Beethoveni peoks Salzburgis. Sõjajärgsete festivaliaastate absoluutseks tipuks. 1950. aastal tõi Kirsten Lakstad kuninglikus Albert hoolis esietendus Nendele Richard Straussi neli viimast laulu Purdpengleri dirigeerimisel ja osales koos Ford pengleriga ka Wagneri ringi tsüklis. Las skaalas. Ta esines ka Chicagos, Buenos Aireses, teatrakoloonis ja Viini riigi päris ning Bernard Milsi Mermaid teatriprojektis Londonis. Esinedes 1951. aastal Brüsseli ooperi Tiido ja eenias lavastuses, mis järgnevalt Oslos taastatud kiida, jäigi flaks tädi viimaseks ooperirolliks. Kirsten flakstad lahkus teatrilavalt 1953. aastal, kuid jätkas veel mõnda aega kontserttegevust. Pärast 63 Tase lauljatari lahkumiskontsert New Yorgi Khani kehoolis kirjutas üks kriitik. Kirsten Flugstad võib jätkata Ta hüvastijättu ja tagasipöördumist. Ilmad, saavutus, jõud ja kassa külgetõmme väheneksid. 1957. aastal esines lauljat Londonis oma kaasmaalase Edward kriigi laulude õhtuga helilooja 50. surma-aastapäeva puhul. Kuulakem laulu. Ka mina tahan armasta. Muusikateadlane Alan Blaid meenutab ajakirja grammofon 2002. aasta novembrinumbris oma ainsat etendust, mida ta flaks saadiga nägi. See oli lauljatari lahkumisetendus Isoldena 1951. aastal Covend kaadmis, mil lauljatar oli 100 kaheksakümnendat korda Ta Isoldena laval. Lähen plat meenutab tema laulmisesse sära ja soojust ning isiksuse väärikust. Isegi kui ta oli 56 aastasena liiga auväärses eas ideaalse Isolde jaoks. Iisri tõusnud 21 korda. Etenduse lõpul pidanud lauljatar lühikese liigutava kõne. Ta öelnud, et kuna ta hindab väga kõrgelt kogu temale osaks saanud kiiduavaldusi aplausi, siis leiab ta, et tal on õige aeg lavalt lahkuda. Kuulakem fragmenti imelisest armuduetis. Isolde, Kirsten Flugstad, Tristan sett, Swan Holm. 1958. aastal kutsuti Kersten Flugstad Norra Rahvusooperi üldjuhiks. Sel ametipostil oli ta kuni 1960. aastani. Lauljatar suri seitsmendal detsembril 1962 Oslos. Kirsten laks tädi on sageli nimetatud 20. sajandi kauneimaks hääleks. Tema hääles sulandusid pehmuse disus. Sellele lisandusid sügav musikaalsus, täpne intonatsioon ja äärmiste registrite ühtlane kõla. See oli kena särav instrument, mille valdajal oli sisemine kontsentreeritud jõud ja lai silmaring. Lisaks oli Kirsten Lakstad ka üksusena soe, helde tagasihoidlik inspireeritud vaid suurest armastusest ja kiindumusest rambivalgusesse, andes oma mälestustes väärse osa suurde Cooperi maagiasse. Saate legendaarsest Norra soprani Kirsten flakstaadist teostas tehniliselt helioperaator Helle Paas ja koostas toimetaja Kersti Inno.