Legend. Saade suurest muusikust. Primadonna saluuta ladiviina Cooperi kuninganna. Taolisi ülivõrdeid kasutatakse vaid ühe-kahekümnenda sajandi lauljatari puhul. See on marja kallas. Oma aja lummab Meid artiste ja kuulsamaid naisi. Kallase osadesse sisseelamine ja tõlgitsus olid midagi ennekuulmatut. Ta samastus laval oma kangelanna kah täieliku pühendumuse ja kirega kogunema tulemus, miimika, žestid ning tema eriliselt kaunitämbriline ja varjundirikas hääl andsid edasi kangelanna kannatusi, igatsust, õnne järele, kohutavat meeleheidet, unistusi, õrnust, ohvrimeelsust, kõikvõimalikke inimlikke tundeid. Kui ajakirjandus pajatab peamiselt skandaalidest ja Kallasega kriisidest honoraride eest ja armuloost on Assisega, siis muusikud ja lavastajad, kel oli õnn koos Kallasega töötada meenutavad koosveedetud päevi ja öid, et leida helile Võišistile, tundevarjundeid, TEMA distsipliinitundest ja tahtest anda endast alati parim. Kallas pidi laval olema ja vajas kontakti publikuga. Marja Kallas sündis teisel detsembril 1923 New Yorgis kreeka emigrantide peres. Väikesessilja Sophia Anna-Maria Gallo. Paulus ei olnud oodatud laps. Kuus aastat vanema õe, võluva ja hapra tšaki kõrval tundis paksuke Maria andi inetu pardipojana. Võitluses ema soosingu eest oli õel pidev edumaa. Ema evangeelium oli nooruses hellitanud plaane saada lava taheks ja kandis nüüd oma auahnuse ja pürgimused üle tütardele, viies neid varakult laulukursustele. Maria imes endasse ahnelt hämmastava kiirusega kõike, mida ta lõpetab Läti. Tegelikult tuli laulmine tema jaoks juba varakult sama iseenesestmõistetav nagu teistele lastele mängimine. Maria võitis lauluvõistlusi, esines koolilavadel. Vaid lauldes tundis ta, et teda armastatakse ometi täiskasvanuna. Oma karjääri tipus süüdistas ta ema, et too varastas temalt lapsepõlve. 1937. aastal pöördus Maria emaga Kreekasse, kus alustas sihipäraseid lauluõpinguid Ateena konservatooriumis. Kõigepealt Marja drivella juures, kes oskas marjas äratada tohutu muusikahuvi seejärel aga tuntud hispaania lauljatari Elvira Tehidalgo juures, kes vaimustus otsekohe nii marjahäälest ja andest tema isiksusest, rahulikkust ja kirglikkust, loomusest ning erakordsest töövõimest. Ta kujundas Maria muusikalist tunnetust ja pühendas ta Pererepertuaari saladustesse. Kuid Elvira õpetas Mariega riietumist. Seiumestamist kujundas temas elegantset maitset ja heata tooni. Juba õpingute alul ulatus Maria hääl metsast koloratuurset pranini tema puhul räägitakse kolmekordsest häälest kõrgest keskmisest ja madalast. Probleem oli biotuurid ehk üleminekunootidega ühelt registrist teisele, mis kippusid jääma teravaks. Asjatundjate arvamuse kohaselt ei saavutanudki kallas päris täiusliku kaal tehnikat kuid tema hääl on äratuntav tuhandete hulgast ning talu harukordse hääle ja võrra dramaatilise mängud täiusliku kooskõlaga sügavalt tunnet tatud ja mõtestatud laulmisega. Seitsmeteistkümne aastasena debüteerib ta Ateena rahvusooperis juba tõelise lavatähena ühes ihaldatumad rollis Toscana mida kehastab oma karjääri jooksul laval kokku 51 korda lakkamatult seda edasi arendades kuni täiuslikkuse saavutamiseni. Mõistes täielikult helilooja taotlusi ja andes omalt poolt juurde. Maria Tosca, pole tegelaskuju, vaid elusolend, Kallas lihtsalt onud oska. Itaalia muusikateadlane ta Mikko sõnul on Kallase Tosca närviline ja kergelt hüsteeriline. Sellisena olis karpi mõrvamine igati motiveeritud. Kuulus aaria vissi tarte on Kallasel vaoshoitud, finantseeritud dramaatiliselt veenev. Lauljatari arvates on Saariaga ooperis sisuliselt ülearune ja tal oli hea meel tõdeda, et vaist ei petnud teda, kui avastas Putšiini kirjadest, et ka helilooja ise oli tahtnud selle aaria ooperist välja visata. Muide, Kallas on väitnud, et Tosca pole kunagi olnud tema lemmikroller. Seda suuremat vastutust on ta ka tundnud ja tahtnud seda võimalikult hästi teha. Võimalik, et oska rollis, aimas Maria oma olemuse kahte poolt üht kirglikku ja armastavat muusikast lummatud ja armujanulist, teist, haavatud ja õrna, täielikult enese ohverdavat. Toscana ta improvisiiris ja elas ennast välja. Toscat lauldes nuttis ta päriselt oma ahastuses. See mõjunud pateetiliselt, see oli vapustav ja tegi hingetuks. Publik nuttis koos temaga ja nautis Toscana pälvistaga kolleegide piiramatu imetluse. Kallase lavapartner skorpion Ahti kobi on öelnud, et kallas oli etenduse igal hetkel Tosca liikumises ja laulmises ning kolleegi kuulates Kallasest paremat oskat, ei näri iialgi kuulakemgi Kallast Toscana koostid kobiga. Esialgupärast sõda 1945. aasta augustis sõidab Maria tagasi Ameerika ühendriikidesse õnne otsima. Kohtub isaga, loodab ooperilauljana tööd leida. Samas lükkab ta tagasi Metropolitan Opera mänedžeri kumise lauldav ideelius ja ma tahan pata flais. Pideeliat ei ole ta nõus laulma inglise keeles. Õrna ja ilusa pata flai kehastamiseks on ta ka liiga paks ja kohmakas. Ausus ja enesekriitilisus on Maria üks suuremaid voorusi. Kui tema väljapakutud Toscast ja aidast ei olnud ametis huvitatud, lahkub marja ega tõsta sinna palju aastaid oma jalga. 1947. aasta juunis lahkus Marja Kallas New Yorgist sõita Itaaliasse. Veronas debüteeris ta Kieli ooperis tšakonda. See oli tegelikult tema esimene suur edu. Seoses tšakondaga kohtus Marja kallas peaaegu samaaegselt kahe olulise mehega dirigent tulie särafiini päri fännis Telliskiviärimehe Giovanni distamine kiiniga, kes pani tähele noore lauljatari annet ning armastusele. Janune Maria abiellus endast 28 aastat vanema ja pool pead lühema mine geeniga usaldades end nii naisena kui lauljana, nii oma elu kui karjääri 12-ks aastaks tema isalikku hoole ja menetchemendi alla. Argipäev kulges elust eemal, illusioon ioonide maailmas. Maria elas keskklassikalisi tragöödiaid ja müstilisi otsinguid. Tema maailm oli muusikasse valatud. Müüdid, paatuslikud, abstraktsioonid, ülepaisutatud suured tunded keset papist ja kassikullast säravaid dekoratsioone. Seal elas ta välja kogu oma tunderikkuse, armastuse ja kirglikkuse. 70 aastane maestro särafiini jätab marjale väga sügava mulje ning ta peab meeles dirigendi nõuandeid. Teha kuulata muusikat, helilooja on juba kõigele mõelnud ja sinu eest kõik teinud. Et leida laval õiget sammu või süsti, tuleb vaid tähelepanelikult kuulata ja sa leiad muusikast endast iga vajaliku liigutuse ja žesti ja seda teegi. Paar aastat hiljem Debserafiinidele tõeliselt hullumeelse ettepaneku asendada ilma ettevalmistuseta Elvira osatäitjat ooperis puritaanlased. Kuigi Marial on samal ajal Valküüri etendused. Tundmata poritaanlaste partid tuuri ja täielikult haaratuna Brunhilde rollist leiab Maria, et sellega on võimatu toime tulla. Maestro on aga järeleandmatu ja kindel, et Maria on selleks võimeline lauljat. Ta usaldab teda sedavõrd, et nõustub. Ta usaldab end oma täiusliku Belliini kangelanna tundmise ja vaistu hooleks et paari päevaga ümber kehastuda väga kauniks Ellviiraks. Tema ajaja, kus on lausa kangelaslik kolmapäeva ja reede õhtul on ta Brunhilde samas kogu päeva Elvira partituuri tõdes pühapäeva hommikul andurit taanlaste peaproov. Sama päeva õhtul valt küüri viimane etendus. Järgmistel päevadel on ta laval juba Elvirana. Elviraga sünnib legend Maria Kallasest, siitpeale keskendub pelganto repertuaarile. Berliini Putšiini tonitseti jätkab Gerdi repertuaari laiendamist. Seda julgustüki tuletatakse meelde ka palju aastaid hiljem, kui kahetsetakse tema hääle nõrgenemist. Dirigendid, kriitikud, publik, eelkõige Maria ise mõistavad tehtud viga. Ta oli alati tahtnud laulda kõike ja kõige pöörasematest tingimustes. Elvira Tehid algo oli teda küll manitsevad ettevaatlikkusele, kuid Serafiini arvasid Kallase. Seal on ammendamatu ja mentiini, muretses peamiselt prestiiži ja raha pärast. Lõppedes. Lõpuks maksab selle eest Maria üksi ja maksab kõige rängemalt hinda. Laiatarpiveriscilson Kallas Elvira Maarja kohta öelnud. Need laskuvad grammatilised skaalad on nõnda nõtked rütmiliselt nii täpsed, iga nooti artikuleeritud. Enamik lauljaid libiseb seal ülenootide kallas kujundab neid vibreerima viipega. Kallas tunnetas oivaliselt Berliini stiili ja tal oli tema ooperites tohutu edu. Purit. Taanlastele järgnesid nurgas oma Laazonambula piraadid kuid esineb kadurandotistristonise soldes ja Parcifalis. Marja Kallas pole Wagneri laulja. See repertuaar ei vasta ei tema ettevalmistusele ega maitsele. Ometi esineb ta ka Bayrotis. Kolmekuulisel Argentiina turneel 1949. aastal on kavas Durandot, Norma ja aida. Normat esitas ta esmakordselt Serafiiniga dirigendipuldis 1948. aasta detsembris Firenze mai teatris. Seda rolli kehastab ta oma karjääri jooksul kõige rohkem internetis Kallase kodulehekülje andmetel tervelt 89 korda. Norma ja Maria moodustavad igavese tuua kui palju filme, sealhulgas reklaamfilme, on kasutanud Kallase kasta diivat tema kuulsaimat tooma Pariaariat. Kallasegi arvates oli Berliini kirjutanud Norma osa üksnes temale. Seetõttu ütles Kallas isegi Kabalee kohta, et ka palee ei ole Norma, rääkimata teistest lauljatest. Lauljatar Sirli veret nägi Kallase Normat oma karjääri hakul 1956. aastal ja see lõid tuumaks just see, kuidas Kallas oma häält kasutas. Igal noodil oli oma tähendus muusikaline fraas ja dramaatilineväljendus kolib igal hetkel seostatud sest peale mõistis noor lauljatar, milline peab ooper olemas. Ta skaalas aga droonid ja on endiselt soosingus renotade Paldi vaid tema haigestumine grippi annab Kallasele võimaluse astuda laskma, olla lavale kaedama. Ent Maria teab, et tema Aedlas skaalast tuleb peagi nagunii. Ta jätkab visalt ja innukalt, nüüd andmata endale vähimatki hingamisaega. 1950. aasta suvel Mehhiko turneel on Maria kapriiside skandaalidega ihaldatud saagiks ajakirjanikele ja kohtub viimast korda emaga. 1950. aasta suvel algab Kallase koostöö lavastaja tõukinovis kontiga mis mõjutab oluliselt tema elu ja karjääri. Kõigepealt koomilise rolliga, mis vastandub Maria sentidega. Osa täitmistele klorella Rossini ooperis türklane Itaalias. Etendusel on tohutu menu, ilmneb, et Kallas pole üksnes traagiline kangelanna. Lauljatar puhkeb selles koostöös silmnähtavalt õitsema ja mõistab, kui palju on andekatel inimestel kunstis üksteisele anda, kui nad sobivad piss konti, on lauljatari vaimustuses ja tunnustab tema erakordset individuaalsust. Ta räägib, et piirdus marja puhul vaid sellega, et andis üldisi kontuure, millest ei tohtinud väljuda. Nende piires võis aga marja teha kõike, mida iganes soovis. Sestap Paradise tunnetas kõike oma lava, kangelannast. Talle polnud midagi vaja õpetada. Mis konti, kes on töötanud näitlejatega, teatris ja kinos, ballett ise ooperis väidab, et ta ei ole kohanud distsiplineeritult ja professionaalsemalt näitlejat. Kui oli Kallas. Töös oli Kallas absoluutselt ebaprimadonna. Rikk tuli esimesena proovi ja lahkus viimasena. Sageli soovis täiendavat broomi, töötas täie pingega ja laulis täie häälega isegi siis, kui lavastaja palus talent säästa ja mitte häält kurnata. Ta muretses etenduse kui terviku pärast. Kallas oli perfektsionist väiksematki stseene võis ta harjutada tundide kaupa ja seda olid sunnitud tegema ka teised. Seetõttu oli ta paljudele kolleegidele tülikas partner. Üks hiilgavamaid koostöid Wiscontiga olid ravio ooperikriitik tšak Bittman räägib, et Kallase Violetta olid tõepoolest surev naine, kes end ohverdas. Jumalaga, jätuaarias. Andjo on tema kõige kaunimat nõrkusest varjutatud kaeblemist loobumist ja õrnust. Bioletana koli kallas laval 63 korda. See oli tal Norma järel enim mängitud ooper. Dirigent Carlo Maria Tšuliinile oli Travjaata esimene koostöö Kallasega. Varsti pärast seda toimus lauljatari ka tohutu metamorfoos. Ta võttis kaalus alla üle 30 kilo. Tšuliini ei unusta kunagi Kallase esimest ilmumist Violet ana, mil ta nägi välja nagu kaunis valge kohev jäätis. Poolteist aastat hiljem kohtas ta teatriukselt kõigele kantsemata väga saledat ja väga-väga elegantselt, kelles oli võimatu ära tunda marjakallast. Probleem pole ju selles, et väga paksust inimesest oli saanud väga sale inimene. See oli hoopis teine naine. Midagi juhtunud. Tšuliini küsib endalt sageli, kes oli marja kallas, kes teda tundis. Kas ta ise teadis, kes ta oli. Pärast imidži muutus sarnaneb Kallas Ameerika filminäitlejale oodrichabornile. Populaarsed primadonnat riietavad Rooma ja Pariisi kuulsaimad moeloojad. Naisteajakirjad kirjeldavad üksikasjalikult tema garderoobi, soenguid ja kalliskive, unustamata kolmesadat paari jalatseid. Varsti kadestatakse tema elegantsust elus samavõrd kui tema ande võidukäiku laval. Marja kallas meenutab, et otsuse kaalus alla võtta tegi ta Firenze maifestivalil, mil ta tundis end paksusega kohutavalt halvasti MeT rollis. Ta leidis, et ta nägu on liiga ümar, püüdis seda tumeda krimiga varjata, ent see ei aidanud. Seejärel läks ta Rooma Lutšiet laulma, tundis taas rahulolematust iseendaga ning seal langetas lõpliku otsuse. Aitab. See oli tohutu tahtejõupingutus, mis aga laulmisesse siis leiab marja kallas, et siin ei saa juttugi olla tahtejõust, vaid üksnes suurest armastusest, andumusest ja pühendumisest armastatud tegevusele. Tab lakkamatult oma võimete piiril. Enesekriitiliselt vaagib ta pärast iga etendust, mis läks hästi, mis halvasti pärast edukat etendust endale öeldes jah, täna õnnestus, kuid homme püüa teha veel paremini. 1951. aastal avab Marja kallas La Scala hooaja Verdi Sitsiilia vere pulmaga sest peale sablaskaala seitsmeks aastaks tema artistikoduks 166 esinemisega 26. ooperis. Sellele teatrile annab ta kogu oma hingevaimustuse ja võlu La Scala laval toimuvat, tema suurimat tõrjumpid. 1953. aasta avaetenduseks valib ta rubiini Teeaa ooperi, mille ta mõni kuu varem direntsemai teatris taaselustas. Medeia rollis on marja kallas ühtaegu ohver ja timukas. Vallandub energia on kummaline ja eruta. Media on saatus, trotsib ema, kes võtab elu, mille ta ise andnud ja kes lõpuks torkab end surnuks. Marian 30 vastane ja tema elu naisena pole muud kui näilikus. Tahaks nii väga last saada, ometi laseb ta karjäärile enda üle valitseda emadusest ilmajäetuna, kannata kogu oma elu jooksul endas seda ema raevu, kes on tapnud oma lapse. Serajevi ahastus, kostub tema MeT Ast. Dirigendiks veenis marja tulema noore ameeriklase Leonard Bernsteini. 1952. aasta novembris esines marja kallas esmakordselt Londonis, kui ta laulis normad kavand Kaarnis teatris, kus ta tundis end nagu kodus, kus ta iialgi mingeid tülisid ega skandaale polnud. 1952. aastal sõlmib kallaska klusiivse salvestuslepingu Iiemmaiga koostöö, algab lutsi, jäädi lammer moorist ning jätkub teiste ooperite terviksalvestustega. Neid saab kokku 23. Lisaks operitele salvestas ta 11 sooloalbumit. Produtsent Valter-le. See planeliisabets vartskoopi abikaasa, mõistis suurepäraselt Kallase artisti potentsiaali ja veenis teda salvestama ka uusi rolle, mida Kallas iialgi teatrilaval polnud esitanud. Näiteks pisi Karmen Leonka, Vallo needa Putšiini man on ja Mimi aga ka koomiline roll Rosiinasse vilja habeme ajajast, säravate koloratuuridega. Aeg selekteerib välja Marja Kallase parimad rollid norma Bioleta, Toscaluczia, MeT ja 1954. aastal esitleb ta oma kultuse rollidest kolme Chicago publikule ja kindlustab endale täieliku edu tutsi. Moori etenduse järel kutsutakse teda 20 korda lavale tagasi. Hooaeg 1954 55 on marjale kaunis ja lennukas tundepuhang. Jätkub koostöö, mis kontiga. Nüüd pakub uuendustealdis ooperilavastaja marjale koostööd Sooperis Beliini kuutõbine ehk Laason ambula Berdy Travjota ja spontiini Vesta neitsi. Marietyalukinud seob kiinduda, mis on täis vastastikust imetlust ja sügavat kunstitunnetust. Kuutõbisest liitub kahe geniaalse kunstnikuga veel kolmas dirigent Leonard tõenstant. Taolise õhkkonnaga tööprotsessis küpsevad vaimustavad lavateosed. Mis saavad fantastilise vastuvõtu osaliseks? Maria on ebatavaline Amiina, ta pole enam erutatud kangelanna, kelle armunud süda valu karjatas. Kukku tõmbub vaid õrn naine, kes laseb end. Magusal armoonelmal hellitada. Vallutanud ka Berliini ja Viini publiku südamed saab Maria Kallase päriimpeerium lõpuks terviklikuks, kui toimub kauaigatsetud debüüt New Yorgi Metropolitan Opera laval 26. oktoobril 1956. Alles siis, kui teater reputatsioon hakkab sõltuma Kallase lülitamisest mänguga või on teatri direktor Rudolf ping valmis maksma nõutud summa 3000 dollarit etenduse pealt. Nüüd tuleb Kallas siia kuningannana ja otsustab ise mängukava üle täites selle oma tähtteostega norma Tosca jalu chia tila Mer mool. Ameerikas on marja kallas tõeline staar, ülistatud ja häbistatud, nagu sellel maal kombeks. Publik lausa ründab, teatrikassasid ja ostab paari tunniga kõik piletid skandaalihimuliseks. Ajakirjanduse jaoks on kõik ooperitiivaga seonduv ammendamatu teema. Absurdne Pagaroosi afäär, tülid emaga. Kohtuprotsess Rooma paavsti ühe lähedase sugulase juhitud makaronifirmaga, kelle reklaamikampaania põhines väitel, et Marja Kallase salapärane salenemine on seotud toodangu tarbimisega. Aga laimujutt on just see, mis müüb ja ka publikuhuvi hullumiseni üles piitsutab. Rahvahulk tahab teda näha, tunda värinaid selle häälekõlast, mida p. Takse maagiliseks läheneda sellele ematiigrile, keda arvatakse Duraniseerivat kogu maailma. Ooperiteatreid kuulus itaalia ooperilavastaja Franco Tseeferellinud, kes toob hiljem kommenttgaarnis Mariaga välja fantastilised Tosca meenutab Kallase menu Ameerikas. Maria oli väga sündmusterohke daam, ütleb CTRL-i. Inimesed võitlesid, karjusid ja trügisid ning seisid järjekorras kolm ööpäeva, et saada pileteid Tosca etendustele New Yorgis. Ameerika kardetavamaid naisi. Hollywoodi keelepeksja ajakirjanik Elsa Maxwell, endine Debaldiben, muutub ühel hetkel Kallase pilkajast tema andunud jumaldajaks ning rullib tema eest lahti vaiba suur ilma pallida ja vastuvõttudele. Seni vaid tööle pühendunud Maria ees avaneb uus hiilgav maailm, kust teda kuningannana tervitatakse. Meti garderoobi astub Marlen tiitris omavalmistatud puljongi ka jumaldatud lauljatarile. Saalis aga istub planeedi rikkaim inimene Aristu. Selles on Assis, kes New Yorgis läbisõidul olles tulnud end teatrisse näitama ja teisele kreeklase aplodeerima üksteisele järgnema. Rattale, reisidele ja kontsertidele lisanduvad nüüd peoõhtut, vastuvõtud ja pallid. 1957. aasta veebruaris esineb ta komment Kaarnis erakordse normas. Sama aasta 14. aprillil on kallasla skaalas ülevaim annab olen. Aastaid hiljem räägitakse, et see õhtu oli marja kallasem võimete tipphetk. Kaasmaalased on jälginud Marja Kallase tähelendu eemalt. 12 aastat pole Marja Kreekas käinud. Nüüd lõpuks tatakse kahest kontserdist Ateenas Heroodes aatikuse OT ionis samas teatris, kus ta okupatsiooni ajal Fideerius oli esinenud. See on rahvuslik sündmus. Kurnatud sunnib piale oma tujusid, mida peetakse ka kuulsusest hellitatud kapriisiks. Viis päeva hiljem on hääl taastunud ja kallas annab oodatud soolokontserdi son Kallase triumf kodumaal lepitatud kaasmaalastega kiirustab Maria Edinburghi suvefestivalile Kuutõbise etendustele. Ta on väsinud ja häälest ära, kuid annuleerimisega ei nõustuta. Seega ajab ta end taas sirgu ja laulab nõrkemiseni. Laulnud ära lepingulised etendused ja keeldunud lisaetendusest, ruttab ta Veneetsiasse ballile, kus talle tutvustatakse kreeklasest laeva omanik, kelle jaht seisab laguunil. Teisel jaanuaril 1958 peab Kallas laulma Normat Roomas ooperiteatris, kus viibib Itaalia vabariigi president. Kuid esinemispäeva hommikul on lauljatar hääleta. Sellest hoolimata keelitatakse teda laulma. Kallas laulab esimese vaatuse valuliselt vaevaliselt ning loobub, siis puhkeb kohutav skandaal ja süüdistused ajakirjanduses. Kallas jättis Itaalia presidendi üksinda. Erakordselt säravad etendused vahelduvad pisut kahvatumatega, ent publiku vastu on ühtviisi tormiline. Kas tunneb ta hirmud, seal võib alatiseks vaikida. Tundub, et see pole enam üksnes Kallase laul, mis jutt aitab inimhingi vaid tema ise omale kliendiga. Oma kuninganna liku hoiakuga skandaalide ja kuulsusega Meti direktor ping ignoreerib nii publiku kui staari soove ja tühistab lepingu, kuna Kallas pole nõus laulma vaheldumisi Mckbetise Travjaatas. Rollid on niivõrd erinevad, seal ei kannataks välja nende vaheldumisi esitamist. Oma viimase tänuliku publiku leiab Kallas Pariisis 1958. aasta 19. detsembril Eurovisiooni kaudu 40-le miljonile televaatajale. Ülekantud kontsert on tähelepanu väärne sündmus. Maria viimased ooperietendused on harvad, kuid siis tähelepanuväärsed. Londonis seitsmeteistkümnendal juunil 1959. aastal tuntud Medeia etendus meenutab tegelikult tema kõige suuremaid trumpe. Unassise korraldatud etendusejärgne pidulik õhtusöök torsesteri hotellis on samuti märkimisväärne järgnenud kahe kuulsa kreeklase vastastikune tõmme ei kellelegi kamata. Hiljem kutsub one Assis lauljatari lõbusõidul luksusjahile Kristiina ning nende armulugu lööb lõkkele. Marian. Tõeliselt armunud Onazziselaga näib olevat pigem hiilgav trofeed. Mõlemad lahutavad oma abielu, veedavad aega Kristiina pardal ning suurilma seltskonnas. Marja tõmbub lavaelust tagasi, pühendudes rohkem soolokontsertidel ja salvestustel. Siiski 1960. aasta augustis naudib public epida uruse teatris tema erakordset Normat. Sama aasta lõpus võruk ta laskaala publikut poliini tonitseti ooperis poli juuto kuulakem teda koos nime osalise Franco Corelliga. 1963. aasta viimased kuud töötab marjad täie pingega kommentgaarnist Tosca uue versiooniga. Sedapuhku on lavastajaks Franud protseferellid. Kuuel etendusel. 1964. aasta jaanuaris-veebruaris kingib Kallas jahmunud publikule oma säravaimad geniaalsuse balangu. Hääl tärkab põrmust, BBC jäädvustab selle ime. 22. mail 1964 esitab Kallas Garnier ooperiteatrist Normat, mis on tema esimene ooperietendus Pariisis. Näib, tahan oma tormilise armastuse ja laulu vahel tasakaalu leidnud lavastajad. Tseeferelli meenutab sellest üht seika. Maria Norma oli perfektselt tehtud nii karakterilt kui vokaalselt üks ülemine, too jäi aga puudu. Noh, ja mis siis, publik aga hakkas vilistama, Marja Kallas andis dirigendile märku, eto uuesti aariat alustaks, astus lava äärde, sihtis publikut oma lühinägelikest silmadega ning laulis kolm korda kõrgetu puhtalt välja, mispeale tekkis saalis täielik kaos. Selline uhke leedi oli marja kallas. Nüüd tekib lauljatari soov koostid Kendi Sors Petreega Carmen salvestada. Juba Wisconti oli veendunud, et Kallasest saaks laval kõigevägevam ja leegitseva Karmen. Kuid tookord Maria keeldus. Viimastel aastatel on taga tajunud, et tema kõrged noodid muutuvad ebapuhtaks keskmise taga. Nüansirikkamaks. Pisi Karmen on metsosoprani roll, mida ta esitab kerge Vahemere aktsendiga fraseerides värvikalt ja tundlikult, andes edasi tohutut vibreerima, dramaatilist jõudu. Jõuludeks valminud Iiemmai Carmeni plaadi album vallutab maailma, purustades kõik klassikud. Kalise muusika müügirekordid. Kallas on endiselt maailma kuulsaim lauljatar. 1965. aasta veebruaris ja märtsis esineb ta Pariisi ooperiteatris üheksal õhtul Tosca rollis. Hääl on küll halvenenud pärast eelmisel aastal komment kaadenis esitatud Toscat kuid kallas on hingestatult kaunis ja imeliselt liigutav. Paneb rohkem rõhku žestidele, kus hetkedele publik elab kaasa tema dramaatilise esituse tõepärasusele ja karismaatilisusele ja korraldab ebatavalise innovatsiooni. 29. mail variseb kallasku pärast Norma kolmandat vaatust. Londonisse lubatud neljast Toscast teeb ta vaid ühe. See on viimane kingitus, sedasama publikule. Lõplik ohver. Viiendal juulil 1965 41 aastasena jätab Kallas Cooperiga hüvasti. Ta on väsinud võitlemast rünnakutele ja pingele vastu astumast. Ta murtud ega laula enam siiski loodab. Ta hääl taastub ja ta laulab jälle. Tema elu on laval ja sinna tõmbab teda vastupandamatu jõuga. Tulevikuplaanid annavad elule mõtte, kuid ikka loobub ta viimasel hetkel, kartes pettumust valmistada. Parem on jätta publiku kujutluspilt kuulsusest kui langusest 1967. aastal pisarate ja alanduste saatel hinge armulugu, mis tervelt kaheksa aastat on ühendanud kahte maailma rikkaimate ja kuulsaimat kreeklast. Maria arvates on selles süüdi kuri saatus. Kus on asi, see abielu Jack'i Kennediga on Maria jaoks häving. Filmirežissöör Pasoliini kutsub Kallase mängima filmi Medeia. Tulemus on vapustav, kuigi siin lapp, kallas oma kangelanna üksnes žesti ja ilmega. Ei mingit laulmist. Filmil pole siiski oodata teatud edu. 1971. ja 72. aastal juhendab Marja Kallas. New Yorgi Tšuljalts kuulis meistriklasse tund-tunnilt avab ta oma laulusaladusi. Kõik on üksnes töö, püsivus ja visadus. Muusikaline intuitsioon leiab ise väljapääsu läbi dramaatilise jõu. Žesti valitsemine tekib rollimõistmisest ja tunnetamisest. Neist meistriklassidest tunneb Maria suurt rahuldust. Pärast seda kogemust leiab Kallas oma vanas partneris. José EPedi Stefanus kaasmõtleja kunagised tülid unustatakse ning kahe vananeva laulja vahel tekib nostalgiline prus. Taasleidmise vaimustusest salvestavad nad mõned duetid, kuid Maria-Ann piisavalt enesekriitiline mitte lasta sel plaadil ilmuda. Küll aga teevad nad teoks rahvusvahelise turnee aastail 1973 74. See on kontsertesinemistest sari, mis toimub seitsme kuu jooksul kaheksas riigis. Turnee viib purgist Tokyosse, Pariisist, San Franciscosse ja menu on harukordne. Kallase häälestun järelvaid, pori, kurb ja kahvatu kaja kunagisest suurusest. Kuid lauljatar ise on suurejooneliselt sisse elanud. Maagiline, müütiline legendaarne, jumalikult ilus. Turnee viimane kontsert toimub saparos teisel novembril 1974. Tundsin, et ta oli õnnelik taas laval olles, ütleb Stefano. Pärast seda kaunist seiklust on taas üksildane elu Pariisis, kuigi Kallas hoiab end kursis erialal toimuvaga. Ta kiidab Leontine Brici ja Monser rakkavalieed Monsera kavalee, kes laulis Kallasega suures osas sama repertuaar. Maarja on öelnud, et Kallas avas ukse maailma kõigile lauljaile taastades tasakaalu häälehtraama ja väljenduse vahel. Muidugi ei olnud Kallas esimene ja ainuke, kes lõi laval elusaid ja usutavaid kujusid. Kuid ta oli kordumatu selles, kuidas ta seda tegi. Ja Kallase fännid, kel enamasti olemas kõik tema salvestised, kinnitavad, et iga tema etendus oli erinev. Marja Kallas lõi uue suhtumise pärisse ja läks sellega ajalukku. Lauljatari elu teekond lõppes 53 aastasena 16. septembril 1977. Sõrm tuvastati ja heideti Egeuse merelainetesse Marja Kallase elu. Oli laval ilma lava ja armastuseta kaotasse tema jaoks mõte ka lauljatari enda elu traagilised saladused avaldusid laulu kaudu kasvõi enda armastuse altarile ohvriks toonud Toscana. Lõppenud saates legendaarsest Maria Kallasest kuulsime lauljatari esituses fragmente Putšiini ooperis Tosca banki ellitžakonda Kerbiinime, tea Bizee, Karmen tonitseti, poli juuto, Berti kupperitest, Mckpetrovjaataja, Sitsiilia verepulm ning Berliini purit taanlastest Lasson hambulast ja normast. Saate koostas Kersti hinna, tehniliselt teostas Helle Paas. Homme õhtul kell 19 on klassikaraadios kavas Berliini ooper Larsson Nambula Maria Kallasega peaosas. Teisipäeva, kolmapäeva ja reede õhtul algusega kell 18 20 saab kuulata helisalvestisi Marja Kallasega ning sinna juurde kommentaare lauljatari anda taustajalt JÜRI kruusilt.