Nüüd algavas saate ajendiks on asjaolu, et esimest korda on eestikeelses tõlkes ilmunud koraan ja minu külaliseks on kaks inimest. Kõigepealt Katri Suubi, kes on islamimaailmaga tuttav, nagu ma õigesti aru saan, sa oled Marokos elanud küllaltki pikka aega, sa oled islamiga nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt seotud olnud. Ja saate teine külaline on Tallinna Ülikooli võrdleva usundiloo lektor Jaan. Kui me räägime sellest, et koraan on nüüd esimest korda Eestis ilmunud, siis vaieldakse vastu, et kas mingid andmed, et on nõukogude ajal ilmunud noh siis araabia keeles, nii et siin on teda trükitud varem ka on teil niisuguseid andmeid, keegi on seda väitnud, teil ei ole andmeei ole, mitte ei ole mitte midagi kuulnud, vähemalt internetis keegi väidab, noh, jätame see ei ole praegu probleem, et sorry, mingi põrandaalune Sammistati, mingi kommertsväljaanne, aga nüüd siis see koraan ja islam väga palju diskuteeritakse, seda armastatakse, kardetakse, vihatakse kõik korraga. Missugused on need kolm suunda suhtumises islamisse Euroopast? Ma kujutan, et esimene, et on kindlasti see, kus teda tõesti vihatakse ja kardetakse siis on olnud niisugune suund, kus on otsitud sealt seda, mida ristiusust ei ole leitud, aga seal võib olla ka veel mingi vahepealne suund. Kuidas te seda näeksite? Üks suund, millega mina olen kokku puutunud, näiteks see, et see on põnev noh, sõna otseses mõttes põnev, ma olen kohanud näiteks Euroopa naisi kristliku taustaga, kes ei ole sugugi mitte noh, ütleme väga noored lausa nihukesed, 40 50 ja kui nad pöörduvad islamisse, no siis ütleme, nad lähevad täiesti ekstreemi, et kõik see näo katmine ja niisugune, et on mingisugune asi, on selles, mis on nagu põnev, mis on täiesti teistmoodi. Aga peab olema ka kindlasti mingisugune ajend, kas selleks on see raamat ise, see tekst või on kooskäimised, mis avaldavad nii suurt psühholoogilist mõju inimestele, mis teie arvate? Ma arvan, see on täiesti nii ja naa, see oleneb täiesti inimestest, et mõni läheb sinna mingite inimeste kaudu, aga mõni läheb ka teksti kaudu. Jaan lahe, kas teie olete kohanud inimesi, kes on järsult pööranud ja mis on teie jaoks nende juures huvitav olnud? Ma pean ausalt ütlema, et mul ei ole olnud kokkupuuteid eriti islamisse pöördunud kristlastega. Nii palju kui ma olen moslemitega suhelnud, olla valdamatavad sellised moslemid, kes on olnud selles traditsioonis usus, juba lapsepõlvest, peale juba oma esivanemate kaudu ehk teiste sõnadega mitte-eestlased see on nende jaoks loomulik ja arusaadav ja mõistetav, siis on nende jaoks loomulik, arusaadav ja mõistetav ja ma olen täheldanud seda, et nad on pisut skeptilised nende eurooplaste-ameeriklaste suhtes, kes on islamisse pöördunud. Ja ma olen saanud aru, et neoFüütlust ehk siis ületulekut teistest usundites motestikest usundites islamisse ei tervitada sugugi nii üheselt. Koguduste juhid on öelnud, et nad ei taha väga kergelt võtta inimesi üle teistest usundites. Loomulikult kui inimese soov oleks tõsine, ta on seda sunnitud tegema, aga nad ei tee seda sugugi nii väga kergelt hea meelega. Sest küsimus on selles, et kas inimene, kes on teistsuguses traditsioonilise keskkonnas kasvanud, on ikkagi võimeline tõsiselt sellist pööret tegema ja kuivõrd tõsine ta motivatsioon üldse on ka see küsimus, teinekord tekib. Absoluutselt vot seda suhteliselt muuseas, mina olen ka just koguduste juhtide juures kohanud, noh ma olen sellega väga nõus, sellepärast et sageli, kui inimene pöördub, siis tema jaoks on oluline nagu see väline külg, et kui naine võtab vastu islami, vaat siis ta arvab, et ma panen rätiku pähe ja noh, see nüüd ongi või siis, kui mees on ja siis ta hakkab kasvatama habet, paneb endale selle munakooremütsi ja arvab, et vot see nüüd temast teebki moslem ja tegelikult see tendents on, on väga häiriv ja see tendents on väga levinud. Aga kui me oleme kuulnud, et moslemite radikaalsemad esindajad ütlevad, et mõne aja pärast Lõuna-Euroopa muhamedi usku mõne aja pärast kogu maailm siis eeldab, et peab toimuma suur inimeste, no ma ei tea, siis ümber häälestama. Ei, no kui me vaatame seda, kuivõrd kasvav religioon, islam on arvuliselt, kuivõrd palju inimesi liitub temaga mitte ainult islamimaades kus on loomulik vaid ka Ameerikas, Euroopas siis selline mulje võib tõepoolest tekkida, et kuna teistpidi jällegi Euroopas vähemalt kristlaste hulk väheneb pidevalt õigupoolest siis nende inimeste, kes kuuluvad mingisse kirikusse, hulk väheneb siis võib tõesti jääda mulje, et millegagi peab ju see tühi kohta täituma aja jooksul ja, ja sageli jääb mulje, et selleks uueks vaena tuleb uni, islam. Aga osalt ma ütlen siia vahele, et see mulje on küll, aga minu meelest lase tuleb osalt nagu sellest, et vaata, islam on kogu aeg päevakorras, sellest on kogu aeg juttu, aga protsentuaalselt minu meelest Euroopas moslemeid alla 10 protsendi kogu Euroopas, et ma arvan, et see suur islamiseerimine sinna on veel natuke aega sinna. Veel on aega, aga kas selle valge rätikuga naine Lääne-Euroopa suuremas linnas tekitab võõristust, tekitada viha, nagu ta siin Eestis tekitab? Meil on selle kohta kogemused juba olemas või suhtutakse temasse täiesti neutraalselt. Mina olen väga palju erinevates Euroopa paikades olnud ja ma julgen öelda, et see naine on lausa osa linnapiirist ja läheneda siis kuna vihata jah, just pimedal osa linna ja väga õige läheme siis Saksamaale või kuhugi mujale, kus rohkem moslemeid on. See on täiesti tavaline osa linnapildist ja selles udus rahulikult. Aga seletage nüüd lihtsameelsele küsimusele vastates, mis on siiski selle usundi elujõud, miks ta levib tänapäeval tsiviliseeritud läänemaailmast? Ma ütlen ühe hästi halva asja selle kohta, et, et vaadake võrreldes judaismi ja kristlusega. Islam on väga noor usund ja ta on selles järgus, et kui mingi asi on noor, ta on agressiivne, eks, et läheb veel natukene aega, kuni jõuab kristliku maailma tasemele ja rahuneb maha. Mis puudutab nüüd Euroopat, siis mina ise arvan sellest nõnda, et probleemiks on just nimelt Euroopa religioosne olukord ja religioosne olukord näeb välja selline, et nagu hakkasin siis kirikute liikmeskonda Euroopas kahaneb kasvab nende inimeste hulk, kes peavad ennast küll religioosseteks, aga kes on siis, kas kristlased, kes pole seotud ühegi konkreetse kirikuga või kes peavad ennast lihtsalt otsijateks religioossete sotsijateks silmal diski, konkreetset religiooni järgiksid ja inimesed otsivad endale religioosset identiteeti muu linn enda jaoks. Kuna nüüd siis olemasolev Kristust neid ei rahulda väga paljusid, siis islam on üks alternatiiv nende jaoks, kus nad siis selle religioosse identiteedi leiavad, sest sest selge on see, et inimene vajab seda. Nüüd, kui me läheme sellele raamatusele pühakirja juurde kas teda tarvitatakse ainult moslemite jumalateenistustel, kas seda loetakse seal ette, kas seda loetakse ka kodus, nii nagu tõsimeelne kristlane loeb seda? Ütleme väljast võib-olla jääb niisugune mulje, ütleme, islamimaailm, kui me räägime islamimaadest, et islamimaailm on tunduvalt usklikum, kui ütleme, kristlik maailm, aga tegelikult noh, see ei ole nii, et inimesed on väga erinevad, on loomulikult neid, kes loevad ka koraani kodus. Aga no see, mis ma praegu ütlen, muidugi on rangelt minu kogemus, aga ma ütleks, et enamik ikkagi seda kodus ei loe. Aga inimestel lahkuda kodus nagu on küll, ütleme, tan püha, kui objekt ka paljudele ja aga see, kas teda loetakse või ei, see nüüd oleneb konkreetsest perekonnast täiesti. No kui me jõudsime perekonna tasemele selles perekonnas, kus sina elasid, kas seda loeti ja teine asi öeldakse ka tõsimeelne moslem on selle pähe õppinud. On see nii ei selles mõttes, et, et ma tulen selle oma lemmikteema juurde, et 80 protsenti islamimaailma elanikest on kirjaoskamatud, nad ei saagi seda pähe õppida niimoodi, et et koraanis on olemas niisugused Stam kohad, mida ka kirjaoskamatu inimene oskab peast ja mida ta palvetamise loeb. Aga muidugi on, on ka neid, kes oskavad seda peast, eks. Aga noh, ei tasu nagu arvata, et üks tavaline moslem oleks niisugune inimene, kes vabalt oskab peast koraani teksti ja oskab arutleda ja noh, ei. Jah, ootame talt liiga palju, ütleme nii. Nonii, oleme jõudnud siis selle raamatu juurde ja selle tõlke juurde. Anna levinud väide, et koraani ei tohi tõlkida son tõlkimatu, kuna sõnadel nendel araabiasõnadel on väga erinevad tähendusvasted aga igas keeles on niimoodi, eesti keeles on ka nii. Ma peaksin natukene täpsustama, see väide ei vasta päriselt tõele, ei ole mitte nii, et koraani ei tohi tõlkida, vaid islami seal levinud arusaam, et koraani pole võimalik adekvaatselt tõlkida ehk teiste sõnadega. Kuna jumala ilmutus aint Mohammad edasi araabia keeles, siis kui see ilmutus tõlkida teise keelde, siis ta pole enam mitte päris sama ilmutus, vaid vaid midagi, mis on sellega sarnane. Aga teisest küljest Kairos olevat vist mingisugune ametlik instituut, kes tõlkeid aktsepteerib või mitte, tähendab siis seda mingil määral ikka nagu võetakse kui, kui, kui reaalset nähtus. Saudi-Araabias ja koraan on tõlgitud väga paljude moslemite poolt, erinevates Euroopa keeltes on terve hulk tõlkeid, on prantsuskeeles inglise keeles. Aga loomulikult seda kasutatakse ainult selleks, et suur osa moslemeid ei oska araabia keelt, et ei ole võimeline sellest lugema, et nad saaksid aru selle püha teksti tähendusest, aga loomulikult religioossel otstarbel kasutatakse ikkagi araabiakeelset originaali. Nonii nüüd see eestikeelne tõlge, me teeme suure kummarduse Haljand Udamilt, kes selle raske töö on mitte küll päris lõpuni, aga siiski ära teinud ja siis selle enam-vähem valmis tõlke on siis teised mehed pidanud siis nagu konditsiooni viima. Teie lühihinnang, kuidas uda, meil õnnestus see raske töö? Väga-väga hästi. Ütled sina, ütlen mina. No siin ei olegi, see on lihtsalt niisugune saavutus, mille kohta noh, mina ei oskagi nagu midagi öelda, et see on midagi nii võimsat, et ei olegi sõnu. Et see tõlge jäi viimistlemata, see väide vastab muidugi tõele, aga see oli lihtsalt tingitud olukorrast. Me teame seda tõlke suri lihtsalt. Nonii, kuidas te hindate praegu siis seda tema tööd ja, ja lõpptulemust Tema tööd hindama väga. Ma tundsin teda isiklikult. Ma olen lugenud ka tema teisi tõlkeid. Nii araabia kui pärsia keelest ja lõpptulemusega võib igati rahule jääda. See on siis Eesti kultuuripildis oluline kivi nüüd paigas, vaieldamatu suhteliselt jah, see on ikka suursündmus. Nonii, teie kirjutasite kommentaarid ja kirjutasite järelsõna, mis olid teie mured ja vaevad selle töö juures? Jaan lahe, minu kitsas uurimisteema ei ole tegelikult see islam, vaid selleks on helianismi ja hilisantiikaja usundid Vahemere ruumi idaosas. Aga nüüd, kuna tegemist on piirkonnaga, milles on tekkinud ka islam ja kuna islamile Nende varasemat usunditega eritises juutluse kristlusega sidemeid siis loomulikult see ettepanek tundus mulle huvitav. Ja kuna oma doktoritöö ja doktoriõpingute raames olen pidanud tegelema palju sellise teemaga nagu piiblimõjud väljaspool juutluste kristlust, siis tundus see mulle väga intrigeeriv väljakutse ja ma võtsin selle vastu. Siin on 114, oli vist see arv oli 114 suurat, suurelt tuleb siis tõlkida peatükk, kuidas tõlgiksid? Kas adekvaatne tõlke vastan selle üle vaielda, aga niitan, tõlgitud. Nonii teine küsimus. Ta ei ole kronoloogilises järjekorras. Suunad ei ole, miks? Aga ma küsiksin, miks nad peaksid olema kronoloogilise tähtsusega? Nendele suurade kirjutamise või kirjapaneku täpsekoloogiad ma tõesti ei tea, aga, aga mida koraani puhul peaks teadma, on siis see, et see ilmutus, mille Mohammad sai võib, võib talle ajaliselt nagu jagada kahte perioodi. Esimene on on Mika perioode, teine Mediina periood ja need suurad traditsiooni järgi siis jagunevad ka vastavalt siis kahe perioodi vahel, kusjuures koraanis on nad ümber pööratud järjekorras. Et kõige lõpus on kõige lühemad suurad, mis on tegelikult kõige vanemad ja ees pärast esimest suurat hakkavad pikad, suured, need on siis tegelikult hilisemad hilisemast perioodist madina perioodist pärit. Mis on niisuguse paigutuse põhjus? Et me noh, ma ei oska nagu midagi muud vastata kui seda, et kui hakati khaani kirja panema, siis niimoodi otsustati panna jah, et, et sellel mingisugust, no ma ei tea, kas on mingisugune loogiline põhjendus või niisugune, ma ei tea seda, et nüüd on kogu aeg nii olnud kogu aeg nii olnud jah. Ja üks asi, mida peaks koaani puhul kindlasti teadma, lugeja aga seda, et see suura Pealkiri ei kajasta suura sisu, eks, et see ei ole nagu ei ole niisugused alajaotused nagu vanas testamendis uues testamendis, et mõnikord ta kajastab enamasti mitte et see on lihtsalt mõni suuras olev sõna, mis on võetud ja ajakirjades, aga see ei kajasta nagu suuna sisu. Lugeja võtab selle hästi kujundatud raamatu nüüd kätte, hakkab seda uurima ja siis ta avastab, et siin on väga palju tuttavaid nimesid nii vanast kui uuest testamendist ja tal tekib küsimus, enne, kui ta on süvenenud asjadesse. Miks nii? Et need usundid on ju omavahel praegu suures vastuolus, ütleme siis. Aga armas lugeja peaks teadma seda, et koaani järgi ei ole olemas kolme erinevat usundit judaism, kristlus ja islam, vaid need on kõik usundi erinevad etapid. Etapid, sellepärast teade. Kohanison on sageli korduvkoht, kus öeldakse seda kajutamisega palvetamisel, et mina usun seda, mis saadeti Moosesele, Jeesusele, Muhamedile ja ma ei tee nende vahel vahet. Pani ja miks siis nende usundite vahel nii suurt tüli käib, sest inimestel ei ole. See on paraku sageli niimoodi, et Need, kes on võõrad ja kauged, saavad omavahel hästi läbi aga need, kes on omavahel lähedalt suguluses, ei saa millegipärast omavahel läbi ja nii on ka tegelikult islami ja juutluse kristlusega, et kui nüüd rääkida religiooniloolase seisukohast neist kolmest usundist religioonile seisukohalt olnud kolm eriusundit siiski siis Nad on omavahel suguluses, väga lähedalt suguluses. Aga samas niikaua, kui me neid läbi ajala tunneme, me võime öelda, et tõepoolest nende usundite suhtes, et on olnud algusest peale suhteliselt keerulised ja pingelised Ja kas siis see algjuur või see algtüvi on siis Abraham May Abrahami traditsioon või kuidas me peame ütlema? Abraham on üks selline tegelane, kes on tõesti oluline nii koraanis kui vanas testamendis kui ka uues testamendis. Ja seetõttu on siis need kolmeusundit, islamit, juurdlust, kui kristlust hakatud nimetama Aabrahamlikeks, usunditaks. Panin nüüd tekib küsimus, seal on ikka jutu Musmatutest. On kas on õige nii-öelda, et moslemi jaoks kristlane on aktsepteeritavam kui võrreldes näiteks atist? Loomulikult loomulikult. Jah, et siis sa nii suur patune ei ole, et kui sa oled kristlane. Ei no kuidas sa patune oled, kui me oleme kõik raamatu vahvad juba? Raamatu vahvatest kõigile on saadetud ilmutus juutidele, kristlastele ja moslemitele. Ja uskmatute all mõeldakse polite-ist ehk siis paljude jumalate austajaid kes olid enne siis enne Mohammad See alla Araabia pool, jah, ja kes on ka praegu praegu politsei usundeid on ju olemas. Käesolevas saates kõnelevad Katri essuubia Jaan lahe aga jutuks olnud teemaga sobib hästi üks lõik, mille ma võtsin ühelt arhiivilindilt, kus Haljand Udam kõneleb niisugusel teemal nagu džihaad. Traditsioonilises islamis on kaks tähenduses, džihaad tähendab kõigepealt seede tähendab asketismi usulist võitlus, mida inimene iseenda hinge sees peab seoses, see on see suur ususõda. Ja ma oma anda hinge sees kuradi kiusamise vastu ütleksime. Aga siis väike džihaad, see on, kui see, ütleme, usklike kogudus püüab levitada oma usku oma oma naabrite juures ja tõrjub tagasi nende kõikide oma vaenlastega. Rünnakuid võiks nimetada islami missiooniks, kristlikus ajaloos on kaheksa, eks ole, üks on niisugune kiriklik misjon ja teine mõõgamisjon ristisõjad. Et see džihaadi siis peaks relvastatud võitluse olema. Viimane etapp. See on jah, aga muidugi riigid ja poliitikud ja riigivõim, nemad elavad oma oma maailmas, nendel see religioon ja vabadus on neile teisejärguline asi. Kuidas ta, eriti kui Bin Laden kuulutab välja džihaadi, mis ütleb arentalist saare kohta suures osas tänapäeva maailma poliitikud, isegi idamaades nemad elavad ka sellises suuresti masside mõjutamiseks loodud skeemide maailmas. See on niukene märksõna, mis üldiselt toimib, mille varal on võimalik inimesi mobiliseerida üheks või teiseks ürituseks. Igas ühiskonnas on sellised märksõnad, mille varal ühiskonna liikmeid mobiliseeritakse teatava eesmärgi nimel. Nagu ma aru saan, teie ei pea Bin Ladenit suureks islamiteoreetikuks või usujuhiks, seda ei ole üldse, sest islamis on oma kindel traditsioon, on oma kindlad keskused, mille autoriteediga tuleb arvestada, aga vat see bin Laden ei kuulu ühtegi neisse tavaliselt ja, ja nagu ma ütlesin, ta on sellise ühel niukse perifeerse, sekti, saudi Araabias niimoodi pärineva või baseeruva perifeerse sekti esindaja ja mille esindaja neid vahabiitide esindajad tavaliselt ühtegi korralikku islamikõrgkooli sisse ei lasta, ju täitsa bin Laden siis sellel püha sõja välja kuulutas, kuidas reageerivad teised araabia Ri, ma ei usu, et seal kuidagi reageerida saavad, sest sest islamis ei ole selles mõttes kirikut ja kirikupead, nagu usus on ja see minu isiklik arvamus, et kui ta suudab endale pooldajaid värvata, siis ta suudab. Aga noh, see ei ole mingisugune niisugune kogu islamimaailmaarvamuses, sest islami maailmas noh, nagu ma ütlesin, kirikut ei ole ja iga õpetaja noh, nii palju, kui ta suudab endale pooldajaid värvata, nii palju tal neid on. Läheme nüüd siis selle paljude jaoks müstilise figuuri juurde Muhammedi juurde, tema isik, eks ole. Araabia poolsaarel oli palju erinevaid araabia hõime. Ta oli kaameliajaja. Kui karavanid liikusid oma kaubaga, siis ta sai oma onu juurde vist kaupmehe juurde, nagu ta sai nagu ametikõrgendust. Kas tuleb niimoodi öelda ja mis siis olid need järgmised etapid tema elus? Mohammed ei olnud mingisugune tavaline kaameliajaja vaid oli karavanijuht, ta oli pigem nagu tegevdirektor. Aga kas nii oli ka, et tema oma tööandjaga, kes oli temast 15 aastat vanem, lesk abiellus, kas see asi astata? Vastab ja see, tema tööandja tegi ise talle abieluettepaneku, muuseas, nad elasid väga õnnelik. Nonii ja siis sellel taustal, mis siis toimus toimumiseks oluline murrang ja dateeritakse siis umbes aastasse 610 kristliku ajaarvamise järgi. Siin tuleb rõhutada seda, et moslemite arvamine, teine ja pööre seisnes selles, et Mohammad illase osaks jumala ilmutus õigupoolest Takas saava jumalalt regulaarselt ilmutusi esialgu daalide silmutustes kahtles tarvas ehte džinnid, ehk siis kurjad vaimud on tema võimusesse saanud. Kuid kuid oma nägemustest jutustas oma naisele oma lähedastele, siis need olid veendunud selles, et tegemist on tõelise jumala ilmutusega. Mohammad ise jõudis mõne aja pärast selle veendumusele ja sai oma kahtlustest üle. Tähtsamad sõjad ja need peaks, need etapid peaks praegu ära rääkima viisakuse pärast juba. Oluline sündmus islami ajaloos leidis aset aastal 622 siis kristliku ajaarvamise järgi. Nimelt sellel aastal lahkub noor islami kogukond Mekast ja siirdub Need hiinalinna, milles saab nüüd islamikeskus. Ja need Hiinast lähtudes hakkab Mohammad korraldama sõjakäike Meka paganate vastu eesmärgiga oma kunagine kodulinn islamile võita. Ja lõpuks tal õnnestub ka. Kas võib öelda, et oli ka siis võimekas sõjamees või pigem väejuht ja jah, seda kindlasti. Nii ta võttis siis, eks ole, meka nüüd oma vaimse juhtimise kontrolli alla. Kuidas see järgmine niisukene etapp võis olla selles usundi levikus? Järgmine etapp oli see, et ta saatis oma saadikud erinevate araabia hõimude juurde pakkus neile islamit ja väga paljude hõimud võtsid uue usu kiiresti omaks. Oli ka neid, kes ei olnud sellega nõus. Kes vastu hakkasid, toimus uusi relvastatud kokkupõrkeid, aga suhteliselt lühikese aja jooksul valdavalt siiski rahumeelselt õnnestus Mohammad-il enamik araabia hõime saada oma pooldajateks. Ja kui ta araabia hõimud on suutude islamile võita, siis varsti pärast seda ta sureb. Nagu ikka alguses vist traditsioon levib suuliselt, kuidas hakati kirja panema ja mis staadiumis traditsioon siis juba oli? Esialgu Mohammad jutlustas seda sõnumit, mis ta jumalalt saanud andis seda suuliselt edasi ja tõenäoliselt juba tema eluajal hakati seda mingil määral kirja panema hilisemast perioodist siis Mediina perioodist on teada, et Mohammad Petar, kes tema sõnu kirja pani ja niimoodi on jõudnud meieni väga suur pärimus, ütleme siis niimoodi, et üks osa, mis moslemite jaoks kõige kaalukam mõnusas kirjast koraanis aga Mohammad on trateeritud kirja pandud, on antud edasi ka väljaspool koraali. Küllaltki palju. Ja kiri hakati koraadi panema pärast Muhamedi surma, et tema selles ei osalenud üldse. Ei see väide, et Mohammad on garaani kirjutanud, mida mõnikord populaarteaduslikus kirjanduses kohtade ei vasta, küll tõele. Ja ma kujutan ette, et niisugust teksti saagi vist jumalateenistusel või, või no mingisugusel loengul või palvusel nii esitada, nagu ta siin on. Moslemitel on palvetamine ja seal palvetamisel loetakse koraani ja kellel on nagu omad reeglid Glasgoroonile tsiteerida, kuulamas. Aga näiteks kui imaamid või üldse vaimulikud püüavad esitada mingisugust poliitilisi soove, mõjutada inimesi poliitiliselt, kuidas, eks ole, Iraanis tekkis revolutsioon, kuidas siis see sinna vahele paigutub, seal on ikka nihukesed ilmalikud teemad. Kas see oli nii, et reedesel palvusel, mis on kõige olulisem keskpäevasel palvusel toimub linna kõige suuremas mošees jutlusega palvus, jutluses käsitletakse kaasnema vana islami traditsioon, poliitilisi probleeme kogu aeg niimoodi olnud, sest alguse sai see, selleks oli tavaks valitseja eest palvetada. Ja siis sellele lisati juurde mingid päevapoliitilised nüansid. Aga mis see tekst esitatakse, loetakse tavalisel palvusel ikka need koraani tekste või. Ka muidugi kolaanid, palvetamisel on niisugused kindlad osad, ma nimetan palve ühikuteks neid kummarduste, see käib, ma ei oska kuidagi teistmoodi lihtsalt mingit muud terminit eesti keeles välja mõelda, et enne selle iga seeria algust kohustuslik konfatyha, esimene suurem, aga, aga ülejäänud siis nad kuidas, nagu see lugeja soovi ja siis on palvetamisel noh, niisugusele, mis ei ole koraanist, niuksed, konkreetsed vormelid, piss, mille vahin. Kas on olemas praegu ka väga tähtsaid olulisi tekste, mis võib-olla koraanini ei küünid, nad ei ole nii tähtsad, aga siiski oluliselt üldisi tekste. Peale koraani loomulikult saadik Muhamedi haditid ehk tema väljaütlemised siis on nagu teine allikas, Tennelik mida see endast kujutab? See kujutab nagu niisuguseid saadik Muhammedi ütleme õpetussõnu või käitumuslikke juhendeid, ütleme need on 7400. Neid siis inimesed loevad või kantakse neid kätel, kuidas nendega inimesed loevad. Need inimesed loevad ja kui rääkida nüüd sellest, et islamis kuulub ka kohtumõistmine või jurisprudentsi religioosse valdkonna traditsiooniliselt, siis need on aluseks sonduda nendele seadustele käitumisnormidele, mis seadusena kehtinud ühiskonnas. Rääkides veel koraanist, kas seal on ka sisulisi vastuolusid tänapäeva eurooplase jaoks? Mida te vastuoludele mõtlete? Küsimusele, ma arvan, ei ole niimoodi üldiselt võimalik vastata, et mõni võib-olla leiab, ei leia. Selle kohta öeldakse, et piiblis sa võid iga asja kohta endale kinnitust saada. Ma olen kraanist ka väga paljudele asjadele kinnitust. Aneti sihukese otseseid vastuolusid, mida koolipoiss näitab sõrmega, et näed, siin on nii, sinuni ei ma nagu midagi tuua, nagu näiteks praegu küll ei oskaks. Mõnes mõttes on kraan konkreetsem, näiteks põrgu ja paradiisi kujutamisel. Kuidas on paradiisi lood islamis, kui konkreetselt seal kujutatud? Ta on kujutatud küllaltki konkreetselt ja värvikalt, võiks öelda niimoodi aga loomulikult õpetatud kirjapeletajad ütlevad selle kohta niimoodi, et me saame rääkida vaimsetest asjadest, mida pole võimalik silmaga näha käega katsuda ainult võrdpiltide kaudu, mis võetud maisest rannast meile tuntud tegelikkusest. Ja kui siis Taanis on kirjeldatud paradiisis näiteks luksuslikke, söö Ma aegu siis sellist mõnusat jahedust puude all hõrke jooke, mida seal elavad olendid joovad sisse, neis on nähtud pilte, millega on püütud edasi anda seda õndsus seisundit, mis siis usklikele pärast surma osaks saab. Missugused on need pildid? Põrgusse põrgupildid on tegelikult ka väga värvikad, väga julmad, võib öelda, aga Nad ei ole midagi šokeerivat. Kui olla lugenud kristlikke põrgukirjeldusi budistlikke põrgukirjeldusi, võiks öelda, et nad on väga sarnased need karistused, mida seal kirjeldatakse nii tulega, piinamine kui ka ahelad, mis patustele hingedele külge pannakse. Halb õhk, halvad söögid ja joogid, mida nad peavad sööma, mida need sunnitakse sööma neid kõiki motiive. Me kohtame tegelikult ka teiste usundite võrku kirjelduses. Midagi nagu väga erinevat siin ei ole. Kas. Seisakus või mitte, sõjakus teiste usundite vastu. Kui palju see sattuge koraanist seal viiteid ja vihjeid on? Jah, sellest natuke pikemalt rääkima, kuna see on üks selline teema, mis Euroopa Ameerika inimesi praegu väga erutab. Koraanis on väga palju juttu võitlusest uskmatute vastu, aga nagu ma juba ütlesin, nende uskmatute all ei mõelda siiski mitte kristlasi ega juute, vaid politeiste, erinevate jumalate, paljude jumalate austajaid. Ja see üleskutse uskmatute ka võidelda välja sellest ajaloolisest situatsioonist, milles Mohammad selle ilmutuse sai ja milles islami kogukond tekkis. Nimelt esialgu oli Mohammad oma poolehoidjatega väikene vähemus paganlikus keskkonnas, neid ei aktsepteeritud. Neid ähvardati, Muhammedi püüti isegi tappa. Ja sellel noorel islami kogudusel tuli kaitsta lihtsalt oma olemasolu relvajõule oma vaenlaste vastu. Nojaa, aga lääne kodanik keskmine kodanik, ütleb, et kõik need terroristid ja nii need ründavad ja siiski kristlasi, mitte pooleteist. Jah, tõepoolest, kui me vaatame terrorit, rünnakuid, mis on moslemite korraldatud olnud, siis me teame seda, et tõepoolest seda on põhjendatud, usuliselt on 13. septembri puhul ju väga palju juttu olnud sellest, et korraldajad ise mõistsid seda kui püha sõda uskmatute vastu, aga selline islamimaailmas väga levinud tõlgendus on see, et rootslased ja ameeriklased ei ole enam tegelikult kristlased. Ehk teiste sõnadega, nad võivad küll reaalselt olla mingi kiriku liikmed, aga kristliku usu ja kristlike väärtustega pole enam väga palju pistmist ja, ja selles mõttes võib küll öelda, et islamiäärmuslased, kes selliseid terroriakte korraldavad, võrdsustavad siis õhtuma inimesi uskmatutega. Ühesõnaga olen kuulnud ka niisugust võrdlust, et moslemid mitte ei vihka, kristlasi, vaid põlgavad, kuna nad on oma vaimsed väärtused minetanud. Muidugi väga lihtsustatud ütlemine. No fakt on see, et islamimaades on levinud selline vastumeelne suhtumine, ütleme siis lääne kultuuri suhtes muidugi ei saa üldistada, et see oleks kõigile moslemitele omane aga sellise üldise hoiaku na teda kohtab väga palju ja siis sellises Euroopa religioonil loolises kirjanduses oma oma mõiste kohe mõeldud välja inglisekeelne mõiste selle kohta vestoxication Läänemürgitus võib siis seda tõlkida ja see avaldub eriti just sellises vastumeelsuses Euroopa, sellise massikultuuri ja, ja selliste materialistlik elu väärt nähtuste suhtes ja seda võib võtta kui sellist vastureaktsiooni Euroopa kolonialismi ile. Teatavasti Euroopa riigid on juba sajandeid koloniseerinud islamimaid, seda võib võtta vastureaktsioonina ka praeguste suurriikide jõupoliitikale Lähis-Idas. Nii peaks seda nimetama Ameerika poliitikas, siin räägime. See on siis vastureaktsioone sellele, kuidas õhtumaad on moslemeid kohelnud. Aga loomulikult tuleb rõhutada seda, et ka moslemite usujuhid on mõistnud hukka terrorismi, vägivalla usu tegelikult on põhjendatud mitte kõik, aga siiski väga paljud. Ei, mitte kõik ja, ja vaat madalsõdadesse suhtumine läänemaailma on tegelikult nagu isegi tavainimese tasandil see on tohutult mitmekülgne. Et vot just nimelt seal ja seda vana, seda lõhna, viha ja seal on põlgust, aga samas on seal ka kadedust, sellepärast et ikkagi see Euroopa ihalus on tohutu suur. Et osalt ma ütleksin selle suhtumise kohta, et viinamarjad on hapud. See on võib-olla ja üks tõde, aga keskmine kodanik võib-olla ei saa hästi aru moslem, kes on juba Inglismaal üles kasvanud, ta on isegi korralikus jõukas perekonnas, ta on saanud hea hariduse ja ta siis teostab selle terroriteo täiesti arusaamatuks. Võib-olla püürielile küll, aga, aga no vot, see ei ole minule sellepärast arusaamatu, et noh, me ei saa, ütleme midagi teha on ju, et islamiga on seotud hästi palju negatiivset samas nagu ma oma koolitustel vahel ütlen, et uskuge, moslemite seas on ka normaalseid inimesi. Näiteks on ju kasvõi käesoleva töö autor, et ma olen enda osta lihtsalt normaalne näiteks. Ja aitäh, Jaan ja mis hea meeldib mulle ka. Oodake, las ma räägin edasi oma selle jutu jutu ära. Ja kui sa nagu püüad, ütleme kõigest väest teha nagu küll täiesti salat nagu sündinud-kasvanud Inglismaa kodanik on ju ja see on sinu kodu, aga sa ikkagi näed nagu niisugust mingisugust julgust või mingit mingit nihukest Võõgastust või seina mingil ajal see vanemlikke pomm panema küll, aga siis öeldakse, et sa võid minna siis oma Araabia maailma, leiad endale sobiva riigi, tead, ma olen sellega muuseas ka nõus, eks, aga samas aga võtame siis ka seda inimesteni, aga ta on juba seal Inglismaal see tema jaoks araabiamaa ei ole enam kodu. Laseb end õhku ja. Kui ühtsena tunneb, ütleme, araabiamaailm ennast komme võtma siis lääne, siis ma ei tea, sealt Marokost ja ja nendest sahara riikidest kuni kaugele Indoneesia, nii seal kindlasti mingi sugulus on. Aga ka on selle kohta ka mingeid tähelepanekuid. No on olemas niisugune väljendajate, maailma lühim anekdoot, moslemite ühtsus, ma olen sellega täiesti nõus, sest vot selles asi üks asi, inimesed, haavandid, ütleme, islam, mingi araabia asi, exit, moslem võrdub araablane. Aga vaata siis me võtame siis kogu selle islamimaailma, kus on Indoneesia kusena Albaania, eks. Et tegelikult moslemeid maailmas on, ütleme, statistika on vist 1,3 miljardit, on neid inimesi, kelle emakeel on araabia keel, on kuskil 250 miljonit, ainult et see on tegelikult vähemus islamimaailmas. Et esiteks islamimaailm ei, Araabia maailm. Nii. Ja teine asi on see, et, et need maad on kõik, need on tohutult erinevad, ausalt, on saanud tõesti tohutult erinevad. Et vot kui te võtate näiteks mingisuguse Tuneesia ja Süüria need on, need on kaks ise asja. Nonii nüüd lõpuks on meil võimalik veel omalt poolt lisada, mis teie arvates on tähtis, mis on oluline, mis me saame sinna saatesse nüüd veel lisada. Lühidalt. Noh, ma tahaks öelda, et no mitte selles mõttes, et teha raamatule reklaami, et ostke aga ma tahaksin lihtsalt soovitada, nagu ma tegelikult soovitan kõigile oma õpilastele. Et ärge küsige koraani kohta, vaid lugeda ise läbi. Lugege nüüd on see võimalus olemas eesti keeles, et siis võib-olla paljud niisugused eelarvamused saavad kuumutatud ja, ja mõned asjad võib-olla saavad selgeks ja kerge on olemas, kommentaarid. Ja järelsõnad, mis on nagu toeks ja abiks kuuldud saates skaneerisid Katri Suubi ja Jaan lahe. Mina olen saate toimetaja Martin Viirrand. Ja lisan veel, et me kordame seda saadet täna öösel algusega kell üks ja see saade on järelkuulatav ka internetis.