Õhtujuttude puhul on meil niisugune komme olnud et muusika, selle saate jaoks valik, seesama inimene, kellega me õhtujuttu ajame. Nii et millist muusikat me selles saates kasutame? Ma mõtlen nii, et minu kui estraadinäitleja osas võtaksime täna õhtu omamoodi paradoksaalse muusika ja ka see tundub naljakas, kui ma paluksin näiteks kriigi. Niisiis, tänane õhtujutt on Sulev Nõmmikuga. Te nimetasite iseennast estraadinäitlejaks ja küllap see roll meenub teie nime kuuldes ka enamikule kuulajaist kõigepealt. Ja alles seejärel tuleb meelde, et seda nime on kohatud ka Estonia kavalehtedel nii autorite kui lavastajate hulgas. Aga kelleks te ise ennast eeskätt ja põhiliselt teate? Ma arvan, et teatriinimeseks lapsena tahtsin juba teatrit teha ja tihtipeale loovutasin jalgpallimängu nii-öelda oma hoovi teatriga. Ja kui me nüüd võtame aastate järgi kui palju te olete aastaid andnud diaatrile ja kui palju nendele teistele tegevusaladele seal kõrval See on nagu koos käinud kogu aeg peaaegu algusest peale. Aga kui palju täpselt aastaid ma olen mõnevõrra edev, ma ei tahaks oma vanust otse öelda. Tähendab, Ma arvan niiviisi, et ma läksin teatrisse olles 15 aastat vana. Ja ma olen seal töötanud ikka nii siiamaani üle 20 aasta. Samas stuudiosse muide ma katsetel draamastuudios kukkusin läbi mõeldud niivõrd halvest tähtetest ei saa tänu sellele Est tähele mitte kunagi näitlejat. Ja siis ma sammusin julgelt Estonia teatri poole ja sain seal Himaanduseks. Tol ajal oli teatris niisugune üksus nagu näitleja. Praegu me nimetame seda statistikat nööblixi. Niiviisi, et ma ütlesin vaest, härra Kraft, teile on kiri ja teises kohas. Lihtsalt seisin ilusas poosise. Kolmandas kohas mängisin kannelt näiteks tantsijate vahel ja niimoodi alles. Esimene lugu oli Helmi Tohvelmani Kalevipoeg dollarini lavastus häiri, Tohvelmani omamoodi on, on mind elus aidanud ning kinnistunud teatri juurde. Edasi edasi hakkasin tantsu õppima ja paralleelselt tantsu õppimisega korreograafilise koolis. Ma olin Estonias tantsija Estonia sadama tantsinudki rühmas küll karakterrolle oma kümmekond aastat. Muidugi ma ei olnud hea tants. Lõpetasime kooli, kui mul ei olnud erilist tehnikat. Aga ma olin niisugune, öeldakse tantsiv näitleja või, või näitemängude tantsija. Kusjuures huvitav on see, et tol ajal ma rida aastaid tantsisin taolisi tüsedaid mehi, olles nii alla 20 aasta vanad, näiteks nagu foolstas ja ja hiljem Straussi alas kindral ja tantsisin vattide sees. Ja nüüd kus võib-olla mul ei oleks vaja enam ümberendavate panna ning mulle lastele tantsida. Mis viis teid balletilavalt ja ooperiteatrist estraadilavale? Estraadile ma sattusin omamoodi tänu või kas kahjuks või tänu Vello Viisimaale kuna nemad olid estraadil paaris kadunud Kalju Vaha Kalju Vaha haigestus. Ja siis viisima tõmbas mind kiiruga kahe päevaga õppisin ära kava estraadile. Aga kust ta selle peale tuli, et teid kaasa tõmmata, juuda ikka midagi, ennem olite siis teinud niisugust, mis tema tähelepanu oli pälvinud. Et selle asjaga siiski siiamaani olete tegelenud kõige muu töö kõrval, järelikult meeldis. Nojah, ma korda, ma olen edev inimene, mulle meeldib, kui rahvas mind vaatab ja plaksutab, ootab. Mulle meeldib isegi see, erinevalt paljudest teistest näitlejast, kui ma lähen tänaval ja mulle järgi vaadatakse, mulle meeldib. No seda järgi vaata, mis tõenäoliselt on palju, sest juba televiisor on üks niisugune asi, mis näo kangesti tuttavaks teeb kõigile. Lõpuks ikkagi mees, kes sul kodus käib iga paari nädala tagant külas. Omamoodi on see hea ja tore, omamoodi on sellest kahju. Omamoodi kahju on sellest muidugi. Et samasugune populaarsus ei lange osaks mitte lavastajatele sest paljud vaatavad võib olla kavalehest üle, aga tegelik nii-öelda veri ja higi raskuspunkt on ikkagi lavastamisel, sest ma olen tegelikult nii ametikoha poolest kui professionaalsuse poolest lavastaja. Me lähemegi siis nüüd üle selle päris tööteatritöö ja lavastajatöö juurde. Ma olen noh, nii-öelda opereti inimene oopereid Sander on mulle kuidagi alati südamelähedane olnud, oma, põlesin temaga kaasa ja ma olen näinud suuri näitlejaid, operetis Paul pinnata poliitikut, kel poisikesena palju ei mäleta, aga aga on ka palju-palju, mis on meelde jäänud üldse, minu eesmärk on operetliku žanrit kaitsta või hoida või, või kergitada või kilbile tõsta. Sellepärast et me oleme juba siin, eesti teatri alguspäevadest peale pidevalt ürikutes factet, näitlejatest tegeleb operetiga või peale oma suurrolle mõnes väikeses episoodis osas draamatükis on ta ka esinenud operetis ja sellele jääb omamoodi nagu halvustav maik juurde. Kui ma pean ütlema isegi, et õpilasi vahepeal Leningradis mul ei lubatud seal oma kursusetöötaja operetižanris, kuna ka pedagoogide arvates see žanr võib-olla ei olnud nii täisväärtuslik nagu Peab olema žanr, milles tegutseb üks normaalne lavastaja. Estonia roosas nii palju muidugi, et Estonia teatrile kosub pretiganneteeritud pidevalt seda PET operetis vahetatakse kleite, kostüüme, seal puuduvad tunded, sisu jääb ainult mingi väline efekt, väline särakest. Oli teie teete Estonia teater on tähtede teater. Kusjuures muidugi me seda ei eita. Taana aegade jooksul tõepoolest olnud tähte teater, kuigi kuigi Estonia teater ka praegu püüab ja ansamblimängu poole. Võib-olla on see ka nii, et teised teatrid, kes tegelevad muusikaga, neil ei ole olnud tähti sõnana, operett, kaotas kuigivõrd talu muusikali sünnile, teatud ringkonnad hüüdsid halleluuja. Siin kümmekond 15 aastat tagasi sündinud muusikalile unustades, et tegelikult muusikal on ju ka ikkagi ooperit. Meil on hea meel, kui operetis keskseks jääks inimene ja ja tema saatus, mis operetist tänu sellele, et, et üldiselt klassikalist operettide kirjutavad võrdlemisi nigelad teleLibretodele ja ainevaldu meile võõraks jäänud, ma mõtlen. Kuningakojad, krahvitarid, armulood ja seepärast loomulikult muusikal nii-öelda seljatas operetti. Ma mõtlen selles osas, mis meie tänapäeva inimesele on vajalik või mis meie tänava Vainimises põleb. Sellest hoolimata ma pean ikkagi ütlema, et kas ma räägin laulumängust või, või ükskõik kuidas me eksperimentaalset nimetaksime seda mingisuguseks Ekstra vakantseks dialoogiks muusikaga või ükskõik, kuidas me seda nimetaksime ikkagi on, ta jääb operettikse ska vabastaja. Eetikas on taoline lähtekoht, et kui lavastaja ei oska žanrit määrata siis ta vähemalt peab teadma, millisele žanrile antud lugu lähedasemad. Ja kõik need lood, muusikalid või veel kord ma ütlen, ükskõik kuidas me nimetaksime, on ikkagi lähedased operetile, seepärast ma nimetan ennast operiterilisel, kuigi mul Estonias lavastanud kümmekond lugu, kindlasti ainukese opereti. Mina olen muidugi opereti patrioot, mitte ainult sellepärast, et ma pean olema see, kuna ma töötan, ma saan palka selle eest vaid sellepärast, et ta on mulle kuidagi mitte ainult välispidi, vaid ka seespidi lähedal. Pärast lavastust on mul servantlase ütlemisi ridamisi pähe kogunud, ma ütleks niimoodi, et ta võitleb, minus, elab minus ja mina elan ning hingan temas, temas on minu elu ja olemine. Ma ei taha mitu ööd koera saba kergitada, aga mina raskete žanrite hulka, kuigi ta kuulub kerge kergete žanrite hulka juba üksnes seepärast, et opereti näitleja peab olema palju mitmekülgsem ja mitme, taolisin meil näiteks nii-öelda pead kolmainust valdavat. Vähesed inimesed teavad, et ma mõtlen võrdselt laulu, sõna- ja liikumist või tantsu. Ükski sellega võrdselt hakkama saab, on Helgi Sallo. Ka temal on see võime võrdselt omada, seda pead kolmainust ja veel rida muidugi ka vanema plejaadi inimest nagu Endel Pärn, keda ei saa just kõrvuti panna Tiit Kuusiku vokaalsete võimete poolest kõikjal absoluutne rütmitunne ja musikaalsus, nii et ka tema on omaksele selle püha kolmainsuse. Temal osa on see, et oma kolme noodiga olen mina eluaeg ära toitnud. Meil ei olegi ju õieti niisugust kohta, kus opereti näitleja ettevalmistuse võiks saada. Kahjuks küll jah, meie põhiline baas, kust me näitlejaid saame või, või vormi püüame, vormid on ikkagi meie ooperikoor. Sest sinna tulevad noored, muusikakooli õpilased, konver tornideta, sest noored ja siis selgub, kas neil on, on soont. Sellele žanrile konservatooriumi õpetajate juures on. Ma kaldun arvama, et neil peaks olema suurem arv tunde tunde näit näitlejameisterlikkuse osas ja ka liikumise osas muusikateatris ja ooperis üldse. Ka meie teatris on palju väga head musitseerimist. Tegemist on mitmete tippudega ja muusika kõlab täie eest, nii nagu muusikateadus peab olema, aga samal ajal Taapole kipub jääma näitemängu tegemine üldse, ma mõtlen näite, nagu tegemist heas mõttes. See, mis teatrist teatri teeb. See on ikkagi teater ise. Nõustame seal sisemonoloogi konflikti noh, läbivat žesti näiteks ülesande sisu, lahtimõtestamise. Ja ja vähema tihtipeale välja ainult ainult väga heale musitseerimisega. Milan võib suurepäraselt teha ka riikliku filharmoonia liinis kontserdisaalis, kuulata kontserte või, või siis palju tunnustatud Eesti raadio poolt antud saadetes. Õhtuti. Nii et see tendents kahjuks progresseerub ja selle tendentsi vastu mulle tundub, on vaja võidelda. Mitme muusikali juures olete teie ise autorina olnud kaastegev? Autorina? Libretistil? Nelja või v? Aga puhas ainulooming on meil olemas. Tähendab, ma mõtlen, Ülo Raudmäega kahe peale on, on muinaslugu muusikas. See on siis algusest otsani originaalne libreto, see ei ole kirjanduslikul allikal. Tihtipeale me kardame nagu nimetada ka sõna melodraama mõtlema, et sa midagi halba unustame ära, et melodraamas on alatiks konkreetne tugev isiksus, keski kellegiga millegiga võitleb, kedagi võidab, kuhugi alla jääb. Meie ses mõttes oleme me isegi määrasime zhanri, liigituse, muinaslood muusikas, melodraama, mis hiljem paluti meil siiski muuta, muusika võiks ja mida me oleme veel püüdnud. Rebane on muidugi see poeetika ja see heas mõttes melodramaatilises, et see oleks oleks olemas. Ja muidugi armastus, sest et operett yldse ju kisub sinnapoole ja ja esimene armastus on alati jääv, kuigi äraspidine on mõnes mõttes huvitavam. Ja muidugi, et oleks situatsioon koomikat, oleks niisugust modewinliku kergust. Ja kui seda kõike teha tõsiselt ja ausalt, siis paneb see omamoodi alusega sisemisele, kellel on üks ökoloogiline, me püüame silmas pidada seda ikkagi, et meie inimesed, need inimesed, kes meil saavad laval liikuma, oleksid inimlikud inimesed. Ja muidugi me oleme õnnelikud, kui me leiame jälle mõne uue prototüübi tükikese avatud ja ausad hinge omamoodi tongi Hotliku usuga inimesse. Endast räägi alati head sõbrad, hoolitsevad, et sulle. Selles mõttes ma ütlen nii palju, et et meie lood on läinud siin Soomes ja Moskvas ja Magadanis. Volgogradis. Me oleme materjalid välja saatnud siin Ungarisse, Bulgaariasse, Soome, uuesti, nüüd. Te olete ise käinud ju ka teistes teatrites, lavastamas Soomasimus. Soomes ma tegin kiri nõudmiseni Moskvas punasel. Kuidas oli tunne nüüd võõras teatris oma tüki lavastada? Võõras teatris ikka on, mingi mingi hingevärin on sees ja mingi kartus uue kollektiiveese. Aga ma tean, mis teatas, ollakse küllaltki libedalt ja mõlemas teatris on, on väga head näitlejad, muidugi rääkimata Moskva teatris, kus on koosseis praegu, tänu peanatiivile on Siimu, kellega me oleme head tuttavad ja kes lavastuses meil hiljutine jo there. Tänu temale on Moskva operetti koosseis väga tugev. Antud momendil ma mõtlen, et see püha kolmainsus, millest me rääkisime, siin professionaalne oskus omada laulusõna ja, ja tantsu on neil seal kõigil olemas. Liiatigi sellepärast, et on Siimu, on ise Kitiseeruseleva fakulteedi tähendab operetti, klassijuhataja ja liidu ulatuses niivõrd suurema ulatuse, tal on võimalus valida, koosseis on väga tugev ja töö oli seal meil. Teie oma luud, kumb on seal alguses tõukeks olnud, kas see lihtsalt teatri on vaja lugu või see tahtmine ise teha? Üks lugu, ma arvan, et mõlemad kuigivõrd mängisid kaasa. Vahest on ka soov ise midagi kirja panna? Mõtted on selles mõttes meela raudne, aga oleme hästi läbi saanud ja, ja mede klapib ja ma tahan loota, et et ka edaspidi ta ei keeldu minuga töötamast. Teil on praegu jälle üks ühine töökäsi. Me oleme siin sundseisus, nimelt Estonia teatrilaad läheb remonti pooleks aastaks ja ooperit läheb siis Võrumaale, Viljandimaale Saaremaale ja meil oli vaja valida lugu, mis, mis vastaks meie koosseisult. Niisiis mõtlesime, leidsime ühe niisuguse ainestiku koolidohhovičsmi näitemäng pulmareis. Ja selle loo ainetel me siis tegime niisuguseid muusikale, mis vastaks meie antud tingimustele, kasutades Arne Oidi muusikat. Koosseis, olgu ta nii väike, kui ta ka on, on meil tubli ja töökas märtsikuu või nii-öelda 13. kuu teatrikuu puhul on, on operettide hoolimata väikesest kosest näiteks ametlikult ette nähtud 26 üritust, opereti, põhiliselt hindavate rahvas ja finantsorganid, krindikud vähem ja, ja nihe päris täpne olla siis meie opereti täitmisplaan viimase poole aasta jooksul oli 99,9 protsenti. Ma arvan, et see 0,1 protsenti jäi vist broneeritud kohtade arvele. Plaanist välja. Operetirahvas nii kõrvaltvaatajale, kes neid ainult laval näed, tundub, et on üks väga lõbus rahvas. Kas see on ka tegelikult nii või peab siin hoopis paika see, mida ka küllalt paljude teatritegijate kohta on kirjutatud. Suurimad koomikud laval on väga kurvameelsed inimesed elus. Kas just kurvameelsed, aga omamoodi tõsiselt küll. Ma pean ütlema, et isegi minul mingi loetakse vahetevahel naljameheks, ma pean ütlema, et mul on rohkem õnnestunud tõsised isegi opereti saades magalt narvamatud laman 100 muinaslugu ja on paremini õnnestunud kui, kui mõni palagani rahatud lugu. Isegi ma pean ütlema, et televisioonis ja raadios paaril korral olen lugenud lüürilisi lugusi ja tõsisemaid ja endale, mulle meeldivad need rohkem kui puhas estraadidialoog viskit, suuline tüür. Millega te sisustate oma selle vaba aja, mis ei kuulu diaatrile? Jah, no mul on kohustus muidugi pere vastu. Kas on niisuguseid ühiseid ettevõtmisi, perega, näiteks matkamised või midagi muud sellist? Ja juhi juhtub ka, seda küll harva kajutab. Kas Kalamees olete? Ma olen, kavandas ta noa pannile, kes on kirglik kalamees ja ma olen kalal käinud, ma ei tea, kui palju paarkümmend korda elus ja kaks korda nädalas olnud. Ja viimane kord sel suvel me olime estraadiga koos Ervin Abeli olime Hiiumaal. Ja hiidlased viisid meid Paupa lahte ja see oli muidugi uskumatu, see on nüüd juba kalamehe jutt, tundub mis seal juhtus, me saime sealt midagi 40 kilo kala, kahekesi kaasa arvatud Haabeline sai mingi suure havi. See on fakt, seda pilti võib näha. Me lasime isegi fotografeerida lasele havi vahel. Või tähendab havi meie vahel nii palju Anneusgalalast. Ma olen piduriga kõik kaasa teha, kui midagi huvitavat on. Välja arvatud kaardimäng, mida ma loen rumalaks ajaviiteks. Kas olete suur seeneline? Abikaasa on jah jaa, kuna ta perekonnas autot juhin, mina, siis, siis tuleb mul ka seenel käia, kuigi ma paaritis loen midagi senikaua kui presiidium, missugused raamatud kuuluvad püsivama huviorbiiti. Ma pean ütlema, loen suhteliselt, küllaltki küllaltki valikuta. Ma loen näiteks läbi regulaarselt kõik Eestis eesti keeles ilmuvad ajakirjad ja ajalehed, lisaks muule. Siis loen ma nii palju, kui eesti keeles on draamakirjandust ja vene keeles loen ma ka ridamisi asju, mida, millele ei, ei ole eesti keeles. Näiteks paustovski õnneks minu lemmikuid, sest ma arvan, paustovskison sama palju kirjaniku kõrisherises. Tema kirjanikunägemine on omamoodi režissööri ladenev detailne, väga täpne. Kas ka niisama puht ilukirjandust lugedes mõte kuskil ikkagi käib seda rada, et äkki seda asja annaks lavastada? Jah, ma pean tunnistama, jah, tõepoolest ma ei mõtle lavastada, teatris, aga mõtlen tema kasutamise võimalustele ükskõik kus. Kuna te töötate muusikateatris, siis pole muidugi mõtet hakata üldse küsima, kas armastate muusikat. Aga siiski, mis laadi on see muusika, mida te oma vaba aja sisustamiseks tahate kuulata? Ma olen muusikaga tegelenud muidugi terve elu, kuigi vanajumal ei ole mulle endale andnud kaunist ja kõlavat lauluhäält. Õigem oleks öelda, mul ei ole päris täpne kõrva, kui ma ise laulma hakkab, aga mida ma armastan muidugi sõna armastama on muusika suhtes õige kasutada. Kuigi me sõna armastama kasutame eesti keeles tihtipeale noh, et me armastame hapukapsaid ja boršisupipurgis, aga muusikaluudes on see sõna õige kasutada. Mul on kodus plaadikogu õhtuti vahest öösel ma kuulan plaate üksinda ja salaja vaest sel ajal luuletan ja kuigi ma ühtegi minu luuletuste ja avaldavad ja, ja neid ei avaldata kunagi. Aga see on niisama enese heaks kuulan kõik, kaasa arvatud Beethoven, riigi niinimetatud tõsine muusika, hea meelega kuulan häid laule, aga mitte üksi ja mitte öösel. Ja võib-olla noh, on ju teatatud. Hetkel inimesel mingi vaakumi mingi enesega, mitte rahulolu või, või taevas teab mis. Ma arvan, et parim rohi selleks on hea muusika.