Tere kõigile vikerraadiokuulajatele, Eesti rahvusringhäälingu Pärnu stuudios, tänane saade on pühendatud Pärnu linna olevikule ja tulevikule, võib-olla veidi vähem ka minevikule. Me saada selgus, kus me praegu oleme Me, kuhu tahame jõuda ning mis veel tähtsam, kuidas meie stuudios on üsna palju inimesi ja nende kõigi ühisnimetaja on see, et nad on ühel või teisel moel Pärnuga tugevalt seotud. Nad jälgivad pidevalt siin toimuvat, tunnevad muret selle pärast, nii et kokku saame ühe toreda ja sõltumatu nii-öelda mitteametliku pärnu Brade klubi. Samast majandusministeeriumi kantsler Marika Priske, riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimees Jaak Saar, aga need, kes on muuseas mitte väga kauges minevikus olnud ka Pärnu linnapea Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe aktsiaid oma ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin, Eesti Linnade Liidu asedirektor Toivo Riima ja loodetavasti jõuab mõne aja pärast siia ka Eesti Kontserdi direktor Marko Lõhmus. Sellised, mis siin salata, saate initsiatiiv tuli seekord teie poolt. Mina ei oleks osanud loota, et teid kõiki on võimalik ühe laua taha siia Pärnusse saada, et miks te pidasite vajalikuks sellise mõtte talgu kokkukutsumist? Eks põhjus oli ikka selles, et meie juured on Pärnuga seotud, põhimõtteliselt ikka elukoha järgi, aga töö on viinud mujale. Ja Pärnu asjadega oleme me kursis ajapikku püüdnud olla lehe kaudu sõprade kaudu ja ka nende inimeste kaudu, kes on Pärnuga seotud. Ja kohtumistel on alati pärnu teema arutlusel olnud, eks ole olnud ka kiidusõna kritiseerimist. Aga üldine arvamus on see, et Pärnul võiks paremini minna, kui hetkel läheb ja, ja selles osas oleme me ühise keele leidnud ja täna koguneski siia kokku grupp mõttekaaslasi, kes südamega on Pärnus, aga elu on viinud mujale. On veel üks, üks ühine omadus see või iseloomu faktor, et me kõik oleme inimesed, kes suht palju liigume ringi mitte ainult Pärnu Tallinn vahet, vaid ka Eesti Eestis ja teistes välisriikides ja meil on tekkinud ka teatud nägemus sellest, kuidas Pärnu võiks areneda, olgugi et me ei ole ennast sidunud ühegi poliitilise erakonnaga ega me ei tahagi seda teha. Me oleme pärnakad, kellel Pärnu südames. Usutavasti on meie saates kõige rohkem kasu siis, kui me keskendume probleemide lahendamisele ja edasiste arengute visioonide väljapakkumisele. Aga et meie seis siiski tänases päevas selge oleks, siis mis teisiti olema peaks, on see linna umbes 500 miljoni kroonine võlakoorem, infrastruktuur ehk mis siin salata, väikest viisi ääremaastumine siit lahkuvad kultuuri- ja meelelahutusüritused või mis teile kõige rohkem hinge peal on? Võib-olla siis infra ja majandus eelkõige, kuivõrd igasuguse linna heaolu sõltub nende inimeste sissetulekutes, kes elavad siin ja füüsilise isiku tulumaks ja kõik kaudsemalt tulud, mis linnakassasse tulevad, sõltub ju tegelikult elanike aktiivsete inimeste arvust, et ühest küljest pole Pärnul häda midagi, et on olemas. Meil on nüüd täitsa iseseisev korralik kontserdimaja raamatukogu, spordihoone on valmimas kaks esimest kooli saavad korralikult korda tehtud küll, aga vist on ajaloos ja ka linnamajandus selline hetk, kus tuleb natuke, pole tõepoolest vaadata, see tähendab veel kord läbi vaielda, kas Tõlge, Pärnu madaltihe, kas roheline, kas rohkem endale või rohkem väljapoole elada, kasvõi korter, geid või äkki tuleb mingid kompromissid leida nendes nendes küsimustes. Küll aga on see, et tõepoolest see väljub linnakassasse ja praegu selline väikene hirm on, et kas, kas need väljaminekud ikka on päris kaetud lähitulevikus eriti tulevikus nende kohustustega, mis linn täna ja seda enam on hetke küsimus, see, et oleksid valikutes, mis majandussurutisest tulevikust tulenevana eeldavad õiget prioriteeti õiges järjekorras, see on põhiküsimus? Jah, ega siin jaaguga väga nõus, et ta on väga oluline, et Pärnus oleks töökohti, et vaatan, kuidas mind on elu viinud Pärnust eemale tööle ja tuleb krossaga tõdeda, et enamus minu, minu kunagisi Pärnu-aegseid sõpru Pärnust lahkunud ja aga samas nendel inimestel on kõigil Pärnuga väga suur side, et, et olen paar korda juhtunud nendel nädalalõppudel, vastupidi, sõitma pühapäeva õhtul Pärnusse, vaadata seal lõputult autode rivi. Eks pärnakatest keski siis esmaspäevaks ennast Tallinnasse tööle tagasi viivad. Et töökohtade olemasolu majanduse areng on Pärnus kindlasti võtmeküsimus. Aga noh, ega Pärnu on ikkagi päike, lilled, täpselt sama pidi võiks oodata, et on oluline, et Pärnus oleks lihtne pääseda, et võib küll töötada eemal, aga, aga elukohaks võiks siiski olla Pärnu, mis tähendaks Pärnu peaks väga tugevalt seisma selle eest, et oleks ühendust Pärnuga heas korras, et kiirem ronge, korralik Tallinn-Pärnu, maan ja üldse kõik selline ka transpordi infrastruktuur. No on teie pilgu läbi, mingid rongid siit Pärnust juba pöördumatult ära läinud. Rail Baltica, Pärnu lennujaam, need on teemad, mis Marika Priske, teile peaks väga tuttavad olema. Minu südamelahendused muidugi, pöördumatut ei olegi kindlasti midagi rail Baltica kuskile kaugesse Euroopasse on nagu võib-olla selline väga kauge unistus need Läti poole ja arendada seda suunda, mitte aga, aga niikaua, kui Pärnusse käib rombist küll aeglane ja on olemas raudtee te nii kaua peaks siiski selle seisma, et see rong võiks sõita nagu Tartusse jõuab kahe tunniga, Pärnusse võiks ta jõuda süte peale tunni ja ta oleks väga korralik alternatiiv nendele inimestele, kes, kes väljaspool Pärnut töötavad, et lennujaamale ma nii suurt tähendust ei näe. Et eriti veel eestisisese liikumisena. Et et Tallinna ja Riia vahel, noh, Tallinn on mingi väga keeruline konkureerida Riiaga. Pigem see lihtsalt peab väikesaartega ühendust tšarterlennud, et et võib-olla mingi kaubavood väga hästi ei kujuta ette, aga aga noh, võimalusi peab otsima. Ma jõuan tagasi küsimuse juurde, et mis siis teisiti peaks olema, et Aivar Mäe näiteks ei ole veel kaasa rääkinud? Ma võtaksin oma mätta otsast kõigepealt viimased 10 aastat on, võib-olla ma olen agressiivsemalt Pärnus nagu tegutsenud ja mis kõige rohkem silma jääb, on see, et Pärnu on nagu imagoloogiliselt ja turunduslikult langenud nagu ämbrisse. Ei kasuta oma võimalusi. Mis tal on nii ajalooliselt kui geoloogiliselt geograafiliselt. Ja see on ainus võimalus, et ma ei arvagi, et Pärnust peaks saama tööstuslinn. Siin tuleks tohutult arendada tööstuse infrastruktuuri. Aga just mida Marika rääkis, et kõik teed peavad viima Pärnusse. Ja sellesama viie või kuue kuuga tuleb võtta kõik siis tuleb natuke puhata ja siis järgmine suvi. Paraku need kuurortlinnad, selliseid on. Aga kõik need võimalused, mida Jaak ütles, et Voothergeedid ois, trahhid neid kell kümneid ja kogu suvi olema täis Pärnu turundati siin võib-olla jah, kümmekond aastat tagasi päris hästi. Ja see mass, mis Pärnus ikkagi sisse tuli, need olid sajad tuhanded inimesed. Tol hetkel Pärnu infrastruktuur ei jõudnud neid teenindada, lihtsalt täna on see tunduvalt parem. Ja teeninduskvaliteet on parem. Täna ei ole enam inimesi. Aga miks meil see areng siis ikkagi peatanud on? Mitte kedagi siin süüdistada Oix, aga ega need vigu vältida. Nendele vead nendele vead, et eks neid otsuseid langetab ikkagi linnavalitsus. Küsimus on pigem sisekonkurentsis, mis on tekkinud, et kui perestroika ajal enne ja pärast taasiseseisvumist ikkagi tehti siin üsna radikaalseid samme, mängiti noorte peale, kelle käes olid tol ajal ja ka täna on rahakott. Iso. Isa, ema kui, kui ka teenitud. Ja siis täna võib öelda, et pühajärve kant, Otepää on neli aastaaega kasutatav, eks ole, ratastega asfaltteed, asjad, võimalused juurde lased Lõuna-Eestides kohtadesse üha populaarsemaks läheb Peipsiääre isegi jah, nagu kohustuseks korra minna kala sööma, sinna näiteks ja vaadata neid huvitavad vanad vene külasid, Narva-Jõesuu hakkab uuesti liigutama. Haapsalust on saanud kunstikeskus Saaremaa Hiiumaa areneb, nii et selles mõttes inimeste valikuvõimalus on suurem. Ennem kui me siin kogunesime omavahel rääkisime siis mõnes mõttes elutempo ja teatud probleemid. Teatud närvilisus on viinud nii nooremad kui vanemad inimesed sellesse seisud, vahel tahavad lihtsalt vaikust ja lähed lähed mõnda rohelisse kohta, nii et asjad on muutunud ja kõik see ilmselt ka suvepealinna see hääletus või mida iganes. Mingil hetkel nad päris õige sõna ammenduvad, aga ka mingisugune uus hingamine tuleb asjale anda ja, ja mitte ainult suvi, pigem aastaringselt peax Pärnut vaatama, nii on maakonnavisioonidest siin ja võimalusi selleks on tekkinud, aga konkurents on tekkinud lihtsalt suvepealinna. See oli väga hea ja asus kohe tööle. Ja pärast seda ärkasid vesti, teised linnadki, kes ennast mitmesugusteks pealinnadeks nimetasid ja see killustabki Eesti elanikkonda selles mõttes, et, et nad on valikute ees, kuhu minna. Seetõttu saabki määravaks kvaliteet, linna infrastruktuurid ja, ja ka see, kuidas linna pääson. See rongi mõte on superhea, kui see käivituks, selleks tuleb Pärnu poolt väga palju tööd teha. Rongis saab puhata, rongis saab tööd teha, kes iga päev Tallinnasse tööle sõidavad, need ju autoroolis ennast väsitavad, vaevalt nad lõõgastuda saavad. Nii et konkurents on hoopis tihedam. Ilmselt läks Pärnu nii hästi, et Tärno loorberitele puhkama jääda, et et tundus, et suvepealinn kõik, need looduslikud muud eeldused olid nii hästi paigas, et ei pidanudki nagu eriti midagi tegema. Aga kõik ülejäänud väiksemad kohad Eestis jäävad siiamaani kurja vaeva, et ennast rohkem teadvustada ja Pärnu varje varjatud, et nüüd tuleb ilmselt selline uus spurt teha. Pärnul oli ka oma turismipoliitika, olid ju aastad jaotatud erinevate temaatikate vahel, aga minu arvamus on ühene. Linn peab ise oma turismipoliitikat arendama, seda ei saa panna ei üksikute hotellide peale ega ühenduste peale. Aga te olete täiendada, et võib-olla viimasel ajal on linn mõelnud liialt palju tarnakale, mis on ka väga tore aga võib-olla need kaalukausid paigast ära läinud ja ta ei ole turismile mõelnud, et need, mida Jaak ette luges, kõik need objektid need on ikkagi niuksed, pärnakad mõeldud objektid eelkõige ja natukene poliitilist maiku, nii ka selle objekti juures sellest on nagu kahju, aga nüüd seoses sellega, et laenukoormused on suhteliselt suureks läinud, siis täna väga raske Marika seda uut hüpet teha, et uuesti tuhast võrsuda. No kui need objektid juba jutuks tulid, siis tõepoolest meenutame, et hulk kaubanduskeskusi on kerkinud, raamatukogu on valmis, spordihall ootab valimiseelset avamist varasemast ajast kontserdimaja, rannapromenaad ja kindlasti saaks veel midagi välja tuua ja üldjoontes võiks rahul olla. Aga kui me vaatasime näiteks eelmise laupäeva Pärnu postimeest, siis tunnustatud arhitekti Jüri Lass kirjutas seal, et viimaste aastate arengu tulemusena anne Pärnust saanud linn, kus vaimsuse šoppamisele ja odavale meelelahutusele üha enam alla jääb, ehitusärimees. Kaido Fridalin, näete siin mingit võimalust seda muuta või ikkagi raha paneb asjad paika. Raha on kindlasti paljude asjade suur edasiviiv jõud, et ja ilma rahata ühtegi asja ilma ei sünni, aga ka raha raha saab suunata raha, raha liikumist saab reguleerida ja, ja need regulatsioonid, haavad peavad tõesti olema nagu kohalike inimeste käes kohaliku võimu käes. Kes, kes siis peaks atraktiivselt suutma suunata seda raha õigesse kohta liikuma. Otse loomulikult on Pärnus ja kindlasti ka vabandust vaja kindlasti ka meelelahutust vaja on vaja kõrgematasemelist meelelahutust, on ka niinimetatud odavat meelelahutust, mis päris paljudele inimgruppidele pakub võib-olla enamat kui ooperikuulamine. Kiruti ju viis aastat tagasi, umbes või mis iganes, Pärnus ei ole võimalik ju mingit riiet osta, kuna Pärnus pole ühtegi poodi, eks peab kaubamaja kaubamajja Tallinnasse minema või Riiga või kus iganes, eks, et noh, tänaseks on need võimalused tõesti nagu realiseerunud läbi erakapitali ja ja kõige muu ja seda on võimalik suunata, seda on võimalik investeeringutena õigesse kohta panna, selleks tuleb lihtsalt pikemaajaline plaan ja, ja võib-olla rohkem läbi mõelda, mitte öelda esimese uksest sisse tulnud idee peale kohe nagu tormama hakata, et vot see nüüd on selle aasta suur objekt, millega me nii-öelda saame linnukese kirja, eksete tegelikult tuleb teha, palju saab teha palju väikseid asju korraga, mis võib olla nii suurt eufooriat hetkega ei tekita, aga ka pikas perspektiivis annab palju parema tulemuse. Seal on kindlasti linn, kus ei saa eraldi võtta majandust ja kultuurielu, et tegelikult on need üsna koos, käivad mõisted siin Pärnu linnas. Marko Lõhmus, kuidas te praegu Pärnu kultuurielu seal Tallinna poolt vaadates hindate? Kontsertelul pole häda midagi, aga nüüd on küsimus selles, et kui me täna räägime sellest imagost, et millist laadi kontserti või kultuurielu me siis seda toetama vanem siin oli juttu ennem sellest suvepealinna ideest, siis suvepealinna idee, mis töötas väga hästi viimastel aastatel, miski teadlikult on ta siis õhk välja lastud, on ikkagi paroodia tüüpi ülekantud mingisuguselt, välise tunnuse järgi vanalinna me võime nimetada suvepealinnaks tegelikult ka teisi kohti Eestis ja mitte midagi ei juhtunud. Nüüd ei ole seda imagoloogilist või seda lugu, mis on Pärnule eripärane või mis, mis oleks siis selline, mida koguse kultuuri objektid, linnaplaneering hakkaks toetama ehk midagi, mis väga selgelt eristuks, et kui me ütleme Peterburgis. Me teame, Neeva lahti käivad sillad, ütleme Barcelonaga, audii, kogu see arhitektuur, mingisugused öine melu, midagi sellist, mis Pärnu puhul kohe tuleks teadusse ja seda ei kompenseeri tegelikult ei, suviste festivalidega üks kõiku laias skaalas neid ka ei, nii ikka ei tehta, vaid kogu see siis raha suunamine ka kultuurielu kaudu peaks toetama seda ühtelugu. Noh, ma ei tahaks jääda abstraktseks, siin oli kevadel maikuus maavalitseja konverentsibüroo, siis korraldasid kultuurkonverents, mis oli ühepäevane lühike, aga väga heade esinejatega ja, ja minu soovitusel viiviku orule konverentsibüroost sai siia Dragon Claytši, kes on üks, üks hetkel suuremaid nimesid kultuuripoliitika ja, ja, ja kultuuriturismiteooria alal heinani ülikoolist, kes tuli spetsiaalselt nädalal päev varem jalutuslinna peal ringi ja järgmisel päeval siis rääkis sellest, mida ta nägi ja millele ta tähelepanu suunas. Ja see ei olnud rand, see ei olnud suured objektid, mis kõik. Ta mainis diaatri kontserdimaja ei olnud ka linnasüda, vaid need olid teise ilmasõjaeelne puitarhitektuur ja villad. Mida ta ütles, et kuu peab riik ja linn panustama selleks korda saaksid ja kogu see ülejäänu infrastruktuur peab sinna suunama turisti ja, ja kõik need festivalid, mis iganes kultuuriüritused, noh eelkõige jah, suvisel hooajal peavad, peavad selle teenistuses olema ja teil ongi see lugu olemas. Nii et asi on eksponeerimise asi, asi on kõigepealt selles eripäras ja siis sellest sellest, mida me räägime ja miks me räägime alles siis, kuidas me seda välja kuvandama ja kuidas me räägime. Puutusin siin üle 10 aasta tagasi 10 aasta jooksul kukku Pärnut külastanud sõpruslinnade esindajad välismaalastega. Nad mainisid täpselt sedasama, mida Marko praegult väitis. Pärnu puitarhitektuur. Et see on fantastiline, seda tuleb hoida, see avas ka Mu enda silmad ja nüüd ma vaatangi Pärnu kesklinnale vaatan puitarhitektuurile hoopis teise pilguga. Ja kui, kui näen, et siin viimase 10 aasta jooksul on kasvõi Nikolai uue tänava kanti ilmunud karpi taolised hooned, mis on ka võib-olla nägusad, aga nad lihtsalt pärnu vanalinna puithoonete vahele ei sobi. Me peame hoidma seda, mis meil on ja tegema kõik selle heaks, et kui me sinna midagi uut juurde ehitame, et oleks seda nägu. Arhitektid saavad ennast teostada pannud teistes piirkondades, mida on võimalik arendada hoopis teises suunas. Onu peab säilitama oma pärli, oma loo. Ja see on tõesti üks puithoonestust luguga, sellel on see viga, et see eeldab rikast inimest, kes tahab elada puitmajas, kuhu võib-olla isegi korralik kaasaegne mullivannimaa. Mullivann mahub igale poole, kui seda tahetakse panna. Aga oluline on just maja välisilme säilitamine. Me käisime ringi käima ja me näeme Euroopa suur väikelinnades jäetakse maja fassaad ainult püsti, kindlustatakse see ära. Sisu ja tagapool ehitatakse hoopis teiseks. Aga külalisele turismihuvilisele jääb, jääb ikkagi fassaadi mulje ja see müüb, vaatame veel selle kultuurielu poole, Pärnu tõenäoliselt igavene on, et kas kõigepealt kas olla suvepealinn või mitte, aga kui olla, siis kas olla selline pidude linn, kus on pidev melu, muusika mürtsub, mõned inimesed võib-olla ei saa väga rahulikult kell 11 magama jääda või siis paneme rõhu vaikuse ja rahupakkumisele, kumba Teie õigeks peaksite või, või on see täiesti pseudo teema? Minu arust natuke pseudoteema on, et, et ega tähendab kõigepealt sedalaadi ööklubisid odava toiduputkasid on täiskogu Vahemere rannik ja ei ole see Läänemere rannikul võõras, eks ju, et et selleks ei pea väga palju vaeva nägema ja see tungib peale nagunii. Ega noortele pakutav ei pea tingimata tähendama seda, et ta ei või olla mingis mõttes siis retro või, või midagi sellist, mis, mida me saame üle kanda vanast. See on juba korraldajate geniaalsuse produtsentide niukse jah, otsuse või lähenemise küsimus, et, et see ei pea tingimata olema, aga midagi sellist, mis ei sobiks nagu mitmele sihtrühmale. Küsimus on pakendamises ja küsimus on, on selle asja kastmes mitte selles selles asjas, mis ta nagu ise oli selles mõttes 30.-te või ütleme, teise maailmasõjaeelne muusikale pakub selleks nagu noh, kui me võtame ainult muusika, muusika näiteks, et mida siin nagu üsna palju sobib, see oleks nagu väga hästi, mis on Pärnu tugevus ja mida hea meel, et seda on ära kasutatud. Üha üha enam on see, et siin on nagu erinevate sektoritevaheline koostöö on tugevalt sees linnas, riiklik sektor teatri ja Eesti kontserdi näol. Muusa on on munitsipaalselt sektorit tugevad asutused, linna palgal, min orkester, filharmoonia, samuti galerii, laste muusikakool kindlasti. Ja kolmas sektor, mida on teadlikult arendatud lohk, aga umbes 10 aastat või millal on nagu seda sektorit rahastatud väga-väga-väga selgelt ja, ja just nende kolme sektori koostöös Pärnu fenomen, mida väga mitmel Eesti teisel linnal ei ole. Praegu me oleme rääkinud rohkem olevikust ja võib-olla tõmbame oleviku teemale pisut joone alla küsimusega, et eksima, kui väidan, et pärn, oo häda nimi on uute ideede visioonide puudused. Suvepealinna idee oli hea, aga väga justkui enam ei tööta. Ma arvan, et me oleme väga võidelda ikka väga palju ideid eemale peletanud. Ehk siis prioriteedid on vahepeal nihkunud, see, mis algul läksime. Ja täna on huvilised läinud mujale. Et ma ei ole päris Markoga nõus, et meri ja ainulaadne rand Pärnus Pärnu jaoks ei ole mingi visiitkaart kindlasti on. Sest puitarhitektuuri me leiame ka sellistest linnadest nagu Paide ja Võru ja et Eestis on puitarhitektuuri väga palju. Aga jah. Ma arvan, et teravik on, suund on nagu ära. Ideede generaatorid on leidnud, teised väljundid on leidnud teistest linnadest päris suured toetused. Ja keegi ei tegele nagu sellega tulla uuesti Pärnusse tagasi. Need inimesed tuleb kutsuda Pärnusse tagasi. Selleks on vaja väga aktiivselt tööta. Marko ja Aivari repliikidelt. Vägisi tuleb üks päris hea mõte, et me rääkisime, et riik on siin esindatud kultuurivaldkonnas, aga mitte ainult kultuuri, vaid riik aitab ehitada siin Pärnu ümbersõit, mida iganes. Munitsipaalon on finantseerinud, väljendanud oma tegevust. Linn, linn paigas tervikuna, et kuskilt mõte läheb, rääkisin, et kes on, see ühendab jõud, tegelikult linnavalitsuse linnajuhid on see ühendab jõud, et siin kolme tuleks üks asi linnakodanikud. Ja kui aasta pärast on rahvusvahelised hansapäevad siin siis linnakodanike jõud saksa lühendada sellega, et, et mitte ainult siin Steineri, mis on poolikuks jäänud, meil tegelikult on igal mehel oma hoovis on veel, et hakkaks nagu öeldakse, hoovist pihta. Ja valikud on alati Pärnus vastuolulised, ikka need noored-vanad või kõrge või mida iganes ja milline muusikat nähtavasti ikkagi noorte käes on ka lähiaegadel majandusinimesena ütlen raha, et me ei saa ühtegi teist välistada. Viktor Siilats on siin omadega Pärnus ühte maja öelnud, võiks tõepoolest Marko sõnumile liita veel Valgre, mida ta ei nimetanud ja ongi see kolmekümnendat aastat käes. Aga kas see kõigile noortele kõigile vastuvõetav on ja tõepoolest, Pärnu Vana-Pärnus on ju kalurikülad vanad, eks ole see puitarhitektuur või mida iganes, et tegelikult oli Pärnus kõik olemas. Küsimus on sellises ühendavas jõus ja ma arvan, et pärnakad pigem ootavadki seda. Siis pannakse need prioriteedid paika ja mitte ainult keskosa ja võib-olla isegi vilets arhitektuuriga, vaid terve linn kui tervik areneb ja ja kasutatakse ära nüüd niukse uue hüppe või tõuke jaoks sedasama Rosvastanza. Härrased, mis teatavasti on järgmisel aastal peale jaanipäeva päris mitme päeva vältel Tartu tegi üsna olulise. Me teame teistes Euroopa linnades, milliseid hüpped on tehtud ja võib-olla siin tulekski sama riik, linnakodanik kõik see ühiskondlik aktiivmotoorne rahutus, mis on meis, kes me oleme siin stuudios mingil põhjusel, eks ole ühendada. Aga selleks on vaja linna ühendavat jõudu, mis kõik need ideed paneb ühtsesse tervikusse. Korraldab asjad nii, et votergeetia vuestra ühel ajal. Nii nagu tihtipeale on Tallinnas Raekoja platsil juhtunud raekoja raekojas, on seal mingisugune tõsisem kontserte, mingi melu käib platsi peal, et kõik on selline juhendamise ja korraldamise küsimus. Aga igasugune positiivne alge Pärnus edasiminekust ja hansapäevadega hakkab kohe haakuma teema, mida me oleme ka varem rääkinud küll mitte täna. See on turistide vool, suunamine, külaliste suunamine teede turismimarsruutide märkimine, märgistamine, nutikate lahenduste otsimine, kuidas, kuidas turiste suunata? Selle suve tähelepanek oli jalgratturite arvu meeletu kasv võrreldes varasemate aastatega. See tähendab seda, et me peame hakkama mõtlema sellele, kuidas jalgratturite liikumist tohutult karata, see rida, kuidas neid õigetele radadele suunata ja kuidas vältida vastuolusid, siis politsei ja jalgratturite vahel, kes, kes on meelitatud nagu liiklust rikkuma teatud põhjusel. Nii et jalgratturite teede korrastamine on üks, üks, üks suur suur suur töö, mis tuleks lähiaastatel ette võtta, erinevate linnaosadeks on, neid, võib olla palju nimetatud, aga linna erinevate piirkondade selline kapseldumine või, või, või eraldi jäämine, et, et see, see kipub selliseks Pärnu Pärnu probleemiks mõlemad, et kui me räägime ranna, alastekson, rand ja rannapark ja see piirkond, siis hops mingi aja pärast on vanalinn, millest siin Toivo rääkis, et ilusal vahel oma puitarhitektuuriga siis tuleb üks tõsine liiklusmagistraal ehk pikto mis lõikab täiesti ära siis selle niinimetatud city, kui hästi või halvasti ta õnnestunud on omaette teema. Et, et need väikesed linnaosakesed tegelikult on nagu üksteisest kuidagi eraldatud ja noh, ütleme siis linnakodanik ise, kes siin elab või siis või siis selline, kes siin käib, et ta satub nagu nendesse kohtadesse juhuslikult, et et see nagu on omaette teema tegelikult, kus, miks mitte kasutada ütleme või kus iganes nii-öelda visionääre või, või heade mõtetega inimesi, et et kuidas need erinevad osad nagu ühendada, kas on ta siis mingite marsruutidega, mingite mingid staaridega või mis iganes, et, et nad ei oleks eraldi, see on nagu üks, üks üks häda tegelikult Pärnus, et noh, võtame kasvõi Supeluse tänav tegelikult ideaalne tänav, mis ühendab kesklinna rannad rajooniga, aga kui õnnetu seal käia tegelikult? Noh, võrreldes näiteks, kui oled korra, jalutan läbi Palanga, kui võtta Tallinna varavad Vallikäär jõeäär, et, et iseenesest võiks ju olla selline selline nagu eelistatud liikumistee, kus kus inimesed, kes on Pärnusse sattunud, et ei pea kobama, kus nad neid edasi oskavad minna, mida vaadata vaid et, et see nii-öelda olgu siis tänavakattemärgistus, mingi teeninduspinnad, kauplused, baarid, et nagu kohe tekitavad sellise liikumissuuna, et hea näide Eestis minu meelest Rakvere, kes peaaegu mitte millestki on suutnud endale sellise linnakeskuse välja ehitada üritab seda siduda oma linnusega, on tekkinud uued väljakud, noored arhitektid on saanud seda kujundada ja tulemus on väga huvitav. Et noh, aga Pärnus on selliseid asju, mida ühendada nagu kordades rohkem ja nad on tegelikult kõik olemas. Mul on väga hea meel, et me jõudsimegi selliste tulevikuvisioonide juurde ja allesjäänud saate aja, mida on umbes veerand tundi prooviski keskenduda tulevikule ja võimalikult konkreetselt, et kes, mida ja kuidas võiks siis ära teha. Aivar mäed, mis kõige kiiremini ja kuidas tuleks saavutada, et need asjad siin pärnus läheks võimalikult kiiresti ülesmäge? Seal samasugune küsimus, et anna mulle udeled, kuidas saada rikkaks, et see nüüd nii lihtsalt ka ei käi. Neil kohe-kohe seisavad ees valimised ja ka see on üks oluline asi, et kes linnatüüri juurde siis pääseb ja millised on need inimesed millised on ideed, et ega nüüd kodanikuvõimalused niivõrd suured ei ole. Kuna noh, me Markoga siin harime kultuuripõldu, siis eks üks oluline asi on see, et kui me toome Pärnu jääks ainult niukseks kaugeks provintsilinnaks, vaid üritame siia tuua ka üsna suuri asju, mis omakorda võiks tuua siia turisti ja omakorda sõidetakse jaga tallinlase või venelase või kuressaarlased. Et noh, ka sellel suvel esimest korda tuleb Rahvusooper Pärnu kontserdimaja kolmapäeval kolmeetendusega saanud ikka esimene pääsuke, sama sama suunda me hoiame ka Jõhvi ja Tartu suunal, niiet. Ma arvan, et mina olen kultuuri üsna suure vedurina, kes võiks Pärnu linna käima tõmmata, selleks ei ole vaja meeletult raha, kindlasti on vaja ideid ja on vaja need nagu sa nimetasid need geniaalsed korraldajad Pärnusse tagasi saada. Kõigil no nii-öelda muusika, infrastruktuuri seal omad kohad olemas, peab olema disko Peab olema retro, peab olema oopereid, balleti ja kõike. Et ainult nii, meil on väga hea näide just jõhvi näol, mis on ju kaugemal kui Pärnu Tallinnast. Ja ma arvan, üks 40 protsenti inimestest, kes külastavad jõhvi kontserdimajas, on ei aru, et Jaan on jurist väljastpoolt ja paljuski Tallinnast, sest täna ja kui me võtame Pärnu kunstimaa näite, siis nii akustikaga maja ühtegi ei ole see, mis lehtedes kirjutatust Nende kohta. Noh, mehed ikka kirjutavad. Aga kui me räägime läbi muusiku kõrva, siis ajusaal, mis täna Eestis on akustiline saal Sebastien Pärnus ja saan kokku, see on juhuslik. Kuigi on võimalik arvudes igasuguseid mudeleid luua. Paraku see lihtsalt kukub väljas on juhuslik ja on õnnelik juhus olnud, et siia selline saal tekkis. Ja selle nimel on nõus fännid sõitmas kõik mitu kilomeetrit. Nii et ma arvan, kultuur on see võti, mida muud ma peaks ütlema? Öelda Kaido kombel, et tuleb ehitada veel rohkem ja uhkemalt vargolemas. Kas Pärnu kultuurielu edukus sõltub sellest, millised on 18. oktoobri valimiste tulemused? Ei neis ei sõltu, see ei tohi sõltuda, vot vot sinna poole peaks nagu, nagu tüürima, kuigi siin hetkel on jah situatsioon, mis on väga ärevaks tegev. Aga kui, kui asi nii läheb, siis meil ei ole isegi mõtet siin kokku saada järgmiste valimisteni. Ma ei tea, mis, mis meil seal oleksid ja mina ei teadnud, mis tulekul on malka. Aga mina ütlen küll, et määrab, väga palju, määrab väga palju. Paraku ikkagi linnas on võim ikka linna käes. Kindlasti. Me ei oota ju linnalt mingid tooted, geniaalseid ideid. Aga moraalset toetust on vaja ja see peab olema tuttav. Mina vaidleksin kohe vastu, ma arvan, et sellest ei sõltu eriti mitte midagi. Et, et et iseenesest on ideid, on alati väga palju, et kui keegi tahab midagi Pärnus midagi teha või mõelda, mida võiks, et päis väike tiir kasvõi mööda Eestit rääkimata, kuskil minekus ta nii palju häid mõtteid, mida annaks võib-olla pisut, et edasi arendada, 600 teha. Et see ei ole üldse mingisugune probleem, probleem on millegi ära tegemises ja millegagi kokku leppimiseks ja teine küsimus on, et ükskõik keda valitakse ikka. Et kuidas edasi minnakse, sõltub seda, mida oodatakse sellest linnavalitsust, mida tahetakse ja kuidas teda toetatakse ja võib-olla isegi rohkem kui nendes, keda valitakse, sõltub tulevik sellest, mida teevad need, keda ei valita. Nad siis kohe asuvad sedasi oponeerima ja võitlema kõigega või toetama siiski positiivset asjade tegemist ja, ja ma arvan, et ei pea otsima ühte-kahte sellist helget ideedega. Nüüd hakkame arendama, et neid peab niikuinii, vaid tuleb toetada kõike, mõistlikke plaane, et Pärnus on ju näiteks kui võtame kodanikuühiskond, millest ma oma olemuselt väga lugu pean ja mis on Eesti suur eelis näiteks Lätiga võrreldes, kus, kus, kus tegelikult kus, kus see, see ei ole üldse sinnamaani arenenud, millest, nagu ma arvan, enamus hädasid on, on ju see, et et meil on rotarid, lõvid, hunnik naisorganisatsioone, spordi kultuuriseltsid, et kõik otsivad sellist väikest oma väljundit, et kes aitab seal orvukest ja kes toetab seal vanadekodu. Et võib-olla võiks nad kokku tulla ja üritada toetada neid, kes tahavad midagi teha. Ja, ja selliseid asju aktsepteerivad alati kõik, kõik valitsejad. Et ja, ja nüüd hansapäevad, mis järgmine aasta tuleb, aga nad on nagu väga suurepärane koht, et need, kes tõesti tahavad Pärnu arengus kaasa rääkida, et mida midagi tegelikult ära teha saaksid, toetada nende edukalt läbiviimist ja ja, ja ka raekoja, ravimi, Vana-Pärnu või Sauga või peaksin midagi selle hüvanguks teha. Et seal korda selle egiidi all, et Pärnu oleks igati huvitav elamiskõlbulik ja külastamist väärt linn. Marko Lõhmus lihtsalt väike repliik, et, et ma olen vaarikaga selles mõttes nõus, et, et millegi ära tegemine peaks olema eesmärk mitte Pärnu puhul on tavaliselt kellelegi ärategemine olnud ja, ja see on, see pidurdab olnud, et kui sellest õnnestuks nagu valimiste järel eemal hoida, siis oleks hästi. Mina leian küll, et valimistest sõltub väga-väga palju. Sõltub see, et kui saab ikkagi juhtivaks erakond, kes on koostööaldis teiste poliitiliste jõududega ja kes annab endast maksimumi initsiatiivgruppide, kolmanda sektori ja mitmesuguste huvigruppidega koostööd teha ja nende huvi äratada, nad kokku kutsuda dialoogile ükskõik millistele aru eludele ühi ühistegevus, et ühiselt teha, see on edasiviiv jõud, mis kodanikuühiskond, kes ootab, millal võimlejaid kokku kutsub. Seda küll aga, aga peab olema mõlemalt poolt aktiivsus ja tahe ja ealijaidiga eirata tahab, kui nad, kui nad aktiivsed on seal enne valimisi ja et ei oleks jala taha panemist. Ja, ja üks oluline on muiugi südamega töö tegemine. Linnarahvas märkab, kes südamega teeb, kes mitte ja südamega tegijaid toetatakse, tullakse kaasa. Linna juhtimison 24 tundi ööpäevas. Jaksarnid köidab rida linn majandusinimestele, et kui palju võib Pärnu linnas jääda selle taha, et meie laenukoormus on üsna suur ja rahakott lähitulevikus vägagi. No kindlasti Pärnu linn oma laenukoormusega on jah, üsna piiri peal, eks, et aga ja, ja võib-olla võib-olla päris palju asju selle, selle taha jääb kiirelt realiseerimise poole pealt. Et samas mina olen üsna veendunud tegelikult, et mingid müüdid ja jutud sellest, Pärnu linn läheb pankrotti kohe ja nii edasi ja nii edasi, et need on selgelt nagu ülevõimendatud, et kindlasti kindlasti on ka sellele tänasele olukorrale siin majandus olemas ja ja mõistlikud inimesed need lahendused leiavad. Ja see, et ütleme, laenukoormus suur on ja, ja võib-olla ei kannata siin lähiaastatel nii agressiivset investeerida, kui, kui seda võib-olla viimastel aastatel siin tehti. See ei tähenda seda, et midagi teha ei saa. Et ma ennem mainisin ka tegelikult ega tegemine tegemine on küll see, kui planeeritakse pikemalt, vaadatakse vähemalt ette. Paraku kahjuks Pärnu Pärnu häda on olnud ja seda mitte ainult viimastel aastatel või ma julgen küll öelda, et viimase 10 aasta jooksul olnud selline ette vaatamine võib olla neljaks aastaks-kaheks aastaks, kui toimuvad teatud sündmused, eks. Aga täna on kindlalt õige aeg Pärnule vaadata pikemalt ette siis 10 aasta perspektiiv või mis iganes, et leida neid ideid, need ideed koju tuua, väiksematest asjadest nii-öelda tekitada ahelaid see kõik ei, ei, ei ja nagu suurtes summades rahasid, eks et asi on pigem suhtumise asi on suhtumises, asi on hoiakute muutumises, et ennem oli siin juttu, et kas valimised mõjutavad midagi ei mõjuta iseenesest valimised ei mõjuta, tegelikult mõjutab see, kes või, või kuidas tahab oma hoiakuid muuta, kes, kes kes tahab, saab nii-öelda hakata koostööd tegema, mitte nagu tegelema sellega, et tõestama, et üks on parem kui teine või, või vastupidi. Nii või teisiti me peame hakkama otsi kokku tõmbama taas selline võib-olla naiivne palve minu poolt, aga ikkagi paari-kolme lausega võiks igaüks öelda, mis tema arvates võiks lähitulevikus ütleme siis viie või 10 aasta jooksul pärlas muutuda, alustada seekord Toivo Riinast, muutuma peab kõigepealt see, et Pärnus peab hea olema olla mitte ainult Pärnu elanikul, vaid rahalisel, siin tuleb mõelda parkimisküsimused ja rääkisin ka jalgrattateedest. Ühesõnaga inimsõbralikuks ja Pärnu peab jätma mulje, et ükskõik kes on siia oodatud, kui see inimene tuleb heade kavatsustega. Jaksort kõige suurem tähelepanu ikkagi peaks olema suunatud nähtavasti siis olevale infole ehk suured teed ja linna sissesõidud, aga, aga see on ka selge, et lähema 10 aasta jooksul Pärnu vajab ühte-kahte silda teades kahe kahe olemasoleva silla, eks ole olukorda pigem pigem ühte kindlasti võib-olla teist mingisuguses muus perspektiivis. Siin tekkis meil väike diskussioon, kas linna juhtimine on vajalike, teatavasti linna kommunaalelus toimib sõltumata sellest, kes linnavalitsust tooli peal praegu istub. Aga see panustaks sellesse, et juurdepääsuteed saaks korda, keegi peab sellega tegelema, eks ole sellega tegelev kodanik vaid ühendav jõud, seda esindab linnavalitsust või see, et kuskil tuleb kompromiss sildade puhul nii riigi kui kohalike rahade vahel nähtavasti jõuda, et ma tahaksingi öelda, see tänu lähitulevik 10 aasta jooksul. On see siis küsimus juurdepääsuteedest või, või näiteks sellest karusselli tänava üks ots on valmis, neist pole siiamaani, eks ole. Et see ühendav jõud, need kodanikke kodanike riigi ja munitsipaaltasakaalud leiab ja nii nagu siin Kaido nimetas, et tõepoolest tänavu raha linnakassas nii palju raha ei ole ega lähiaastatel, aga, aga võib-olla õnnestub jõuda siin liit liita need jõud, mille taga on Rein Kilk või Margus mängur või, või või portaktuuri grupp või, või lihtsalt kodanikud, kellel on rohkem raha näiteks mingite villade näol, et kas eraraha tuleb tõmmata kõrvale, see on võimalik, liites tervikus, eriti näiteks rahvusvaheliste hansapäevade näol, kus, kus prakste iga nurka vaadatakse, kes väljapoolt tuleb teine ordusse, kui juba jooksarnit juttu infrastruktuurile või siis järgmisena Marika Priske, palun. Oleks ju Pärnu 10 aasta peale küll selline etena olemas kui, kui visioon sellest pildist vaadata, tuled linna, et on selge, kus on tema keskus. Et sa tahes tahtmata imetled jõge satud randa, vaatad meie kauneid villasid ja puitmaju lennukid lendavad. Ei tea, mürisevad teised, et aga rong võiks küll olla kiire tunniga. Loomulikult tulekski rongiga tulla Pärnu nagu nautida, kui sa külaline oled, aga mis veelgi olulisem võiks olla, et Arnold teataks Eestis vähemalt Eestis selle järgi, et, et see on üks väga kokkuhoidev rahvas ja kõik head ideed tehakse teoks, 11 toetatakse etteheiteid, siis see võiks olla nagu paremaid laineid, mida üldse tahta. Lisaksin juurde veel, et minu soov on, et tööle hakkaks jõgi, jõe kaldad, purjekad, Vallikäär, see peaks küll 10 aasta jooksul elama minema, kusjuures arvaks ka nüüd nii väga suuri summasid ja seinu nihkaida bril. Aimar no mina tulen selle päris alguse juurde tagasi, kui Jaak rääkis töökohtadest ja kõigest muust, et otse loomulikult on vaja eraldi tegeleda sellega ka, et Pärnus töökohad või siis maksumaksjad säiliksid vähemalt sellisel määral, nagu nad täna on ja tegelikult peaks kasvama, sest paraku on vähenemise tendents, et kui me jah, ei suuda nagu siin nii palju tootmist arendada töökohtade näol kui, kui seda siin aastakümneid tagasi võib-olla oli, et, et siis vähemalt tõesti peaks tekitama seda, seda olukorda, et need inimesed, kes kuskil mujal Eestis käivad tegemas isegi siin võib olla palju, palju laua ääres olevaid oleme, et, et nad siis ei koliks sellepärast Pärnust äravaid oma maxima saaksid siin-seal siis ühenduse küsimus, on ta siis Tallinna või muude tõmbekeskustega Eestis. Ja, ja teiselt poolt ikkagi tuleks kalevi alt välja võtta need ideed ja veel kord läbi mõelda, mis, mis on ju ka üle 10 aasta võib-olla olnud. Et lennuväliäärne, tehnoküla või mis iganes seal turundamise küsimus, eks, et ka selliseid asju tuleb turundada ja pakkuda välja võimalikele investoritele, äkki keegi näkkab ja tõesti tahab siia mingit mingit oma oma tootmist ka juurde tuua. Sama puudutab ka turismiturundada oma turismi, eks, et turundada aga meelelahutust, kontserttegevust, kõike, eks, et üks märksõna on kindlalt turundus. Aivar Mäe. Malco jäi vahele. Jõuame. Tegelikult eelviimasena, sest kellele rääkida, et kõik on välja öelnud, et kõige lihtsamal seal ühinen kõigi nendega. Aga läks selle Kaido viimase sõna peale, et minu jaoks on ka see võti. Järgmised 10 aastat on just Pärnu turundamine kõigis nendes artiklites, mida siin sellest välja öelda, on see lennuk, kui Marika rom või või midagi muud, aga eriti arutamine on see märksõna linna imagoloogiline pilt nii-öelda eemaltvaatajale, see määrab väga palju ja parkimine selles mõttes tasuta parkimine, eks sa oled ju toodetud Pärnu, et ma ei sõida läbi aukude ja ma ei näe, et kõik on tasemel, ükskõik, kus ma lähen, Kuressaare näide on väga. Et noh, pargid seal kaks autokollidel, no ja siis. Aga ma arvan, et need on väga olulised märgid. Nii et jah, turundus, turundus, selle, kas see tähendab seda, et kes siia tuleb, tunneb end teretulnuna absoluutsed Marga olemas. Nagu me järgmist kohalike valimiste eel siin kokku saame ja ja. Ja kogeme, et Pärnul on imago ja lugu, mis on vähemalt sama tugev, kui, kui 10 aastat tagasi oli suvepealinna oma mille üle on uhked need inimesed, kes elavad selles linnas ja mis tõmbab siia neid inimesi kes, kes võib-olla on vahepeal siin käimise katki jätnud või ei ole veel jõudnud Pärnusse, no siis on kõik hästi. Sellega on ilus lõpetada. Loodetavasti ärgitas meie tänane mõttevahetus siin vikerraadio eetris kaasa mõtlema nii Ungari inimesi kui lihtsaid linnakodanikke. Ja kena oleks, kui nendest headest mõtetest kanne, teod saavad. Aitäh teile, Marika Priske, Jaak Saarniit, Aivar Mäega, Edo Frida Lin, Marko Lõhmus. Toivo ärima minu nimi on Toomas šalda kuulmist.