Huvitaja. Tere kuulama huvitaja saadet täna, esmaspäeval, seitsmendal juulil ning millest räägime tänaseks teemaks on sääsed, need suvised kaaslased, ilma kelleta ei saa mitte kuidagi läbi ja neid ei olegi nii vähe. Neid on ikka üksjagu palju. Kuidas need aga liigitatakse, elavad ja miks nad inimesi söömas käivad, sellest täna lähemalt juttu tulebki ja pikemalt ka veel on pes tõttu toitumise küttidest ja tegelikkusest. Selle nädala toidurubriiki toimetab Grete Lõbu ning kuuleme veel kord siis need müüdid ja tegelikkus ära ning otsima vastust küsimusele, kas linde aitab peletada see, kui joonistada üks suur kotkasilm ja panna see põõsaste vahele piiluma. Sellised, siis on tänased teemad, kuid enne kui läheme põhi ehk siis sääskede juurde kuulame ühe loo muusikat ning siis on meil juba ka Tartu stuudios Eesti maaülikooli zooloogia osakonna juhataja professor Urmas Tartes. Kajab. Nüüd saate põhiteema juurde ehk sääskedest tahaks rääkida ning Tartu stuudios on meil Eesti maaülikooli zooloogia osakonna juhataja professor Urmas Tartes Veredeile. Tere hommikust. No ma siin juba alguses inimesi natuke hirmutasin, rääkisin, et sääskedest ei ole kuidagimoodi pääsu ja ma usun, et enamus on minuga nõus, et ilma sääskedeta suve lihtsalt ei ole. Paraku juhtub ka nii, et ei ole ka sügist talve ja kevadet, sest elavad nad isegi linnakorterites. Tüütud putukad, nad. No kuivõrd näinud nüüd nii tüütuks saab pidada, siis see on võib-olla iga inimese enda kogemuse vili, sest kui elada aga võib-olla natuke tähelepandamatult ja natuke, võib-olla ka hooletult, siis võib sääskedest saada tõsine, suur nuhtlus. Aga kui nende elukombeid natuke rohkem teada ja kui ka võib-olla omaenda elu pisut paremini ette valmistada, siis meie laiuskraadil siin sääskedest tegelikult erilist probleemi inimesele Oi, see oleks põnev teema, aga selleni me veel jõuame. Räägiks võib-olla algatuseks, et kui palju meil Eestis üldse sääski on, olen lugenud kuskilt, et kokku oma 30, liig. See vastab täitsa tõele, et umbes 30 liik Gibiste sääski meie looduses elab. Tõsi nendest need kõik ei ole päris sellised, kes otse inimese pealt üldse võiksidki verd imema tulla. Vereimejaid on nende seas selliseid suuremaid, selles mõttes suuremaid mitte kasvult suuremaid, vaid selles mõttes suuremaid, et kes siis nagu suurema tõenäosusega tulevad meilt verd imema, on umbes kümmekond. Aga, kes need siis on või või miks nemad inimese kallale tulla? Kui nüüd vaadata sääskede ajalugu natukene pikemalt, siis inimene ei ole olnud nendele sugugi mitte, et selline esmane saakloom, sellepärast et sel ajal, kui sääsed evolutsioonis välja kujunesid, oli ikkagi teisi loomi, olgu nad siis alguses roomajad pärast ka imet. Linnud, nemad olid ikkagi esimene saak objekt sääskedele ja seda eriti ka võib-olla siin põhjamaises looduses, kus ju inimene tuli elama alles umbes 5000 aastat tagasi. Aga enne seda võib olla päris kindel, et sääsed olid siin juba kohal. Ja see tähendabki, et selline põhiline toiduobjekt sääskedele ongi olnud suured metsloomad ja linnud. Ja kui me teeme sellise väikese vahe rakursi, et aga siin umbes tuhatkond kilomeetrit põhja poole, siis seal, kus jõuluvana elab sealses looduses, ma arvan, kõik inimesed on kuulnud, on selline sääsu suvel ja suve lõpupoole ekstra suur ja seal on inimesi palju vähem kui meil siin. Mis tähendab seda, et seal näiteks valdavalt imemadki verd põhjapõtradele. Aga soojavereliste arv maakeral pole olnud kunagi nii suur kui praegu. Segan sääskede toidule audio tohutu. Jah, ka see on täiesti tõsi, sellepärast et nüüd selle aja jooksul ütleme siis selle 5000 aasta jooksul Ki, mis siis inimene on siin Läänemere kaldal elanud või ka siis natukene pikema aja jooksul, umbes 100000 aasta jooksul, kui siis inimkond üldse Aafrikast välja rändama hakkas on toimunud selline väga põhimõtteline selline muutus maakera loomastikus ja mis tähendab seda, et inimestest on saanud kõige arvukam suur loom just nimelt isendite arvult maakeral. Ja kui nüüd ütleme veel kümmekond aastat tagasi hinnati kõige arvukamaks loomaks on rotid siis nüüd hinnatakse küll, et inimeste arvukus just nimelt isendite poolest ületab rottide oma, rääkimata siis muidugi muudest metsloomadest, keda on tunduvalt vähem. Aga kui palju on maailmas üldse sääseliike, kui meil siin neid on 30, kõik siia ei tule. Jah, siia loomulikult ei tule pihta sääski, maailmas on teada umbes 2000 liiki ja kuivõrd tegemist on selliste soojalembeste ja niiskuslembesed loomadega, siis on ka täiesti loogiline arvata, et nende ikkagi lemmikelupaigad nagu ka kõikidel ülejäänud putukatel on ikkagi troopikas. Aga kas verd tulevad sööma emased või isased, sääsed? Sääskede puhul tulevad sööma ainult ja eranditult emased sääsed. Isastel on selline inimeste poolt vaadatuna täiesti nii-öelda tavaline, kahjutu elukäik, nemad tulevad paarituvad emasega ja üsna kiiresti pärast seda paaritumist ka hukkuvad või surevad, sest neid ei ole emastel pärast enam vaja. Ja selle aja jooksul, kui nad valmikuna n lendavat, kui nad üldse söövad, siis nad imevad mõnda taimemahla. No inimene, kes sääskedest eriti midagi ei tea, nende jaoks on üks sääsk, on ikka sääsk. Aga tegelikult on ju meil siin neile pandud päris kenasid nimetan hallasääsed, linnusääsed, soomu, sääsed, metsasääsed, laulusääsed, lauluses kõlas kenasti. Kuidas need nende vahel vahet teha, tissaskisson. Noh, ega nende vahel sellise lihtsa pealevaatamisega niisama lihtne vahend teha ei olegi ja kindlam oleks ikkagi siis sääsk kinni püüda ja suurema suurenduse all vaadata, sest sellise niimoodi palja silmaga peendetaile, mida on vajanud see asi liikide eristamiseks ei pruugi lihtsalt näha. Võib-olla see inimene, kes sääskedega igapäevaselt tegeleb, siis temal võib tekkida, võib olla küll selline oskus juba, miks mitte ka siis lendu pirina järgi natuke ja eks nende käitumine natuke erinev. Aga võib-olla selline esmane, selline lihtsam sissevaade või selline arusaamine sääskede erinevusest tuleneb võib-olla pigem nende fenoloogiast ja siin näiteks on olemas sääseliike siis, kes talvituvad näiteks valmikuna emased just nimelt talvituvad ja nemad on loomulikult kevadeti siis ju kõige esimesed Merit imemas ja on ka neid, kes siis jällegi talvituvad siis munadena või siis ka vastutena ja nende kevadine väljalend viibib natuke. Ja on ka selline elupaigaline erinevus selles mõttes täpselt nii nagu näiteks nimi ütlebki Metsasääsk, siis neid me leiame kohta on eelkõige just nimelt metsastes piirkondades samal ajal kui, kui, siis sellistes kohtades, kus on inimasustuse juures me näeme rohkem võib-olla laulu, sõjaski, halla, sääski. Hallasääsed on just need, mis väidetavalt haigusi ringi teavad. No see haiguse ringivedamine hallasase poolt on seotud tegelikult ainult üheainsa haigusega ja selleks on malaaria. Ja see on siis selline haigus muidugi, mis jällegi Aafrikas eelkõige, kuid ka mitte ainult Aafrikas, vaid ka üldse troopilistes piirkondades on väga palju paha teinud ja üldse hinnatakse, et malaaria kuvata inimeste arv maailmas on kõige suurem siis tuleb alles ja, ja muud sellised haigused siis see nii-öelda malaaria levitamise komme tuleb, tuleneb sellest, et malaariatekitaja on selline kaval organism, on üks ainulaadne organism näeb välja umbes nagu amööb ja tema on võimeline siis verd imenud sääsesoolest ise välja pugema ja edasi liikuma sääse süljenäärmetest. Ja kuivõrd vereimemise ajal pistmise ajal sääsk loomulikult eitab, siis sinna haava oma sülge, millel on esiteks Verdi vere hüübimist takistav takistav toime ja teiseks on tal ka selline väike valuvaigistav toime. Ja loomulikult siis selle süljega koos satuvad sinna haavaga malaaria, aitäh. Aga nüüd ükski teine haigus, aitäh, mida inimese veres beib sääs koos veega saada. Ei ole teada, et nad suudaksid sääsesoolest välja pugeda ja pigem juhtub see nagu ikka söödud toiduga, et sääse seedeensüümid lagundavad ülejäänud haigusetekitajad, kes siis vähese soolde sattunud ära ja seetõttu tema haiguste levitamine muude haiguste suhtes preega on väga vähetõenäone. Ja see väike tõenäosus tuleneb sellest, et võib juhtuda, et mõni haigusetekitaja näiteks jääb sääseiminoka külge. Ja kui nüüd juhtub niimoodi, et sääsk sellelt haigelt inimeselt ei saa kõhtu korraga täis. On hinnatud, et ta peaks vähemalt nii umbes kaks pool milligrammi saama ühelt inimeselt üks selline keskmine sääs et siis on tema jaoks täis ja ta ei lähe enam uut nii öelda sööki otsima, kuigi ta, kui tal võimalus on, siis ta sööb umbes kuni viis milligrammi verd. Aga siis, kui ta on kõhu juba nii-öelda poolest saadik täis saanud. Me ajame ta ära, näiteks nii kui tal on nii natuke noh, natuke juba maitsta saanud ja ta ikka tahab veel imeda. Ja siis, kui ta on imenud just nimelt haigelt inimeselt. Ja kui nüüd mõni haigusetekitaja, mis on võimeline ellu jääma ka õhu käes mõnda aega, siis sellisel tingimusel on ka võimalik muidugi olukord, kus sääski levitab nakkushaigusi, näiteks kollatõbi, võib niimodi levida. Aga see on selline väike võimalus, et nii võidu Aitäh tõepoolest, see on üsna väike võimalus ja noh, isegi näiteks kui sääsk peaks aidsihaigelt imema, siis see tõenäosus, et aidsitekitaja üldse sinna sisse satub, on tegelikult ka hästi väike. Nii et meil praegu malaariasääskede, mida peaks kartma siin Eestis seda jõudnud ei ole, et meil kliima, nisu ei ole, ta võiksin ellu jääda. No sääski see loomulikult seesama hallasääsk elada rõõmsalt, aga malaaria ise on selline siis haigus, kelle jaoks nüüd suvi, meie suvi on liiga lühike ja liiga külm, et ta jõuaks oma arengutsüklit läbida. Ülgega keskaegne kirjandus väidab, et Eestis olla kunagi olnud malaaria ja seda siis halltõve nime all. Tähendab seda ei saa sugugi mitte välistada selles mõttes, et erandeid on ju alati looduses väga palju ja kuigi sääsk ise ei ole ju väga selline hoolas ja agar lendaja, talle meeldib hästi selline tuulevaikne ilm siis samal ajal kuivõrd ta ei ole hea lendaja, siis on ta jällegi vastupidiselt hästi aldis tuulega edasi kanduma ja on täiesti võimalik, et näiteks isegi mõni tugevam tuul võib kusagil soojemas piimast mõne sääseparve meile ju tuua. Ja kui siis seal sees on malaaria kandvaid sääski ja kui nad siis nii-öelda inimeselt eriti mehe, vaat siis on ka täiesti selge, et see nakatumine toimub. Vot siis, aga noh, see tõenäosus muidugi on jällegi imeväike. Öelge, aga millised sääsed on kõige suuremad ja kuidas neid nimetada? No kui nüüd kõige suuremaid sääski välja tuua, siis kõige suuremateks sääskedeks võib pidada linnusääski, keda meil iseenesest on viis liik. Aga nende puhul on jällegi olukord selline, et nemad valdavalt lähevad märgime oma just nimelt lindude lind neid ära ei, see, kui ta tuleb sedasi. Aga kui me vaatame linnu kehaehitust, siis on tal võrdlemisi selline kohmakas sääsevastane, kuidas öelda, siis kaitsevad Arsenal? Paks sulestik on muidugi see, mis neid aitab, aga jällegi just nimelt pea ümbruses, silmade ümbrusest, noka ümbruses on need kohad, kus ei saa paksu sulestiku enam olla. Ja need on loomulikult ka kohad, mis sääski ligi meelitavad. Aga kui näiteks vaatamegi siin kõik te olete kindlasti vaadanud veebikaamerat, siis meie toredate mustade toonekurgede laste kasvamisest, siis sealt kaamerast muidugi noh, väga väikseid detaile ei paista, aga sellised just nimelt poegade pealt vereimemine, linnupoegade nii-öelda tarvitamine sääskedega kõige mugavam. See on neist küll nende inetu. Kõik me võtame ju seda võimalust, mis meile andnud. Ja veel on soomussääseb mõni sõna ka nendest, et miks neid soomussääskedeks nimetatakse. Neid nimetatakse sellepärast soomussääskadeks, et nende keha peale on iseloomulikud soomused nii tiibadel kui ka kui ka tagakehal. Ja nemad on neil meil võib-olla sellised sääsed, keda kõige harvem võib kohata ja, ja eriti kõige kõige vähem ka siis ka inimese pealt. Ja metsasääskedest oli juttu, neid on kindlasti väga palju, sest metsa meil on üksjagu ja loomiga õnneks. Metsasääsk on ja selline sääs, keda arvukuse poolest hinnatakse Eestis kõige arvukamaks rühmaks üldse. Ja Nende liiki iseenesest on üle 10 ja kui nüüd näiteks metsa minna, noh, Eestis võib-olla sellised sääsesuse etalonpaigad on kindlasti sellised niiskemad alad, võtame Soomaa. Võtame siin Alam-Pedja looduskaitseala või siis ütleme kindlasti üks sääsjasuse etaloniks võiks olla Ruhnu saar kus on sellised just nimelt prajad, sellised niisked niisked metsad saare lõunaosas ja noh, sellist rohkust Ruhnu peal minagi Eestis mujal näinud ei ole. Need on sellised pisikesed ja väga õelad sääsed, ma peaks ütlema, et kui nemad juba hammustavad, siis on nagu. Tükk aega taha olla? Nojah tähendab, eks siin võib-olla küsimus on ka selles ju, et me ju tänapäeval oleme kõik inimesed ikka üha ja enam mingi asja vastu allergilised ja allergiline reaktsioon tekib eelkõige siis, kui me ei ole nooruses mingi selle allergeeni ka kokku puutunud, siis kui meie organism on veel piisavalt nutikas, et seda seda nii-öelda allergeeni ära tunda ja hiljem tema vastu olla kaitstud. Ja mis seal salata, eks ju, väga palju inimesi elab ikkagi linnades ja nad satuvad metsa üha harvem üha harvem ja kui nad sinna satuvad, siis nad satuvad sinna võib-olla ka pigem sellisesse kultuursesse kohta, kus ka sääsega, kui puutumise tõenäosus on väike. Ja kui nüüd üks inimene, kes pole elus metsas asjaga kokku puutunud, tema käest siis nii-öelda hammustada saanud siis on ka täiesti normaalne, et tema poolt tekitatav reaktsioon on siis tugevam. See tähendab, et kui ma lapsest peale saaksin sääskede parasjagu hammustada, siis minul tekiks immuunsus, nii et ma ei läheks paista täpselt nii. Aga öelge väikelapsed, kui nemad lähevad paiste, see ei ole ju mitte meeldiv emadel kohe. Aga nüüd ongi see asjaolu, et väikesed lapsed on paljude asjade suhtes palju tugevamad kui suured inimesed. Nii et võib lubada küll, et mõni sääsk hammustab. No mul on jälle meeles selline väga vahva mälupilt selle sajandi algusest, kui me käisime ka peredega, niimoodi läksime Ruhnu saarele ja siis me olime siis tõlkidega seal ööbisime ühe kohalikuga inimese õues ja nende pere enda väikesed lapsed seal aasta Paalised jooksid sisuliselt paljad ringi, samal ajal kui meie vaatasime, et kust saada seda järgmist nii-öelda sääsetõrjevahendite, kuidas siis veel võib-olla omas mingit spetsiaalset võrguga mütsi endale pähe saada, et seal toime tulla? Ülgega, kas sääsed eelistavad ka teatud, ma ei tea verd, on see siis nullgrupp või A-grupp võtavad nad valimatult. See on tõsi, et kui on koos mitu inimest, siis üks nendest on alati sääskede lemmik või siis ka kaks ja keegi on see, kes saab sääskedelt vähem rünnata selliseid seoseid, kas see on nüüd mingisuguse veregrupiga tegemist, sellist seost ei ole leitud ja tõenäoliselt ei ole ka, sest et veregrupp ei mõjuta sääsele kas siis ütleme niimoodi vere toiteväärtust, sest eelkõige just nimelt selline hea energiapomm on verise ase jaoks ja mispärast ta meid seda imema tuleb. Kui nüüd aga hinnata seda, et mille alusel sääsed otsivad oma saakloomi, siis siin on muidugi neid uuringuid päris palju tehtud ja uuritud, et mis võiks olla see see keemiline aine lõpuks, mis siis asjale kõige rohkem meeldib teda ligi meelitada. Ja on uuritud nii näiteks piim, leppelõhna pealetulekut, mis kahtlemata on positiivse toimega nooritud higi, mõju, higi iseenesest ei ole üks aine emotsioon jällegi kompleks paljudest, kaasa arvatud sealsamas piimhappest. Ja on leitud, et just nimelt need kaks sellist nii-öelda ainet on nagu kõige kõige sellisemad sääski meelitavamad ained. Nii et kui inimene, kelle organism toodab palju piimhapet joysis ütleme eriti meeldib sääskedele näiteks ligi tulla siis kui me oleme metsa jäänud puhkama pärast väikest nii-öelda füüsilist aktiivsust. Me oleme higised siis ma kujutan ette, et te kõik olete kogenud, et sääserünnakud on kõige ägedamad. Ja see pealtvaataja kestid finishis ootas. Tema on täitsa rahulik, sealjuures. Kuulge, aga kas on ka midagi, mis peletab siin meil eelmises saates üks kuulaja teatas, et näiteks kui süüa küüslauku, siis puugid ei tule ligi. Ei oska kommenteerida sellist nii-öelda küüslaugu ja puugisuhet kindlasti väike efekt võib olla, kuigi kui ma nüüd iseenda kogemusest lähtuksin, siis mulle meeldib ka küüslauku päris palju süüa, aga ometigi sellel talvel tähtsust borrelioos läbi põdeda. Et selline, kuidas öelda, loodus on selline, et siin ei ole kunagi sajaprotsendilist garantiid kõikide asjade suhtes. Aga kui nüüd rääkida sellistest rahva nii-öelda kogemuslikest asjadest, siis on välja toodud nagu kahte taime, mille lõhna see asjad ei talu, need on toomingas ja sirel. Aga noh, teisalt ma arvan ka kõikide kohe siin hakkate mõtlema, seda palju toomingad tuua, siis on peavalu ka väga kiire tulema. Ja nii see paraku on, et enamik selliseid nii-öelda ainet, mis ei meeldi nii-öelda meile, kuidas öelda meie, siis ma ei taha kasutada sõna vaenlased, aga nendele putukatele, kellega me võib-olla tihti satume, siis ega inimesel sealjuures ka väga hea elada ei ole ja noh, teisalt kas keegi tahaks olla ka siis mingit asja tõlget täis pritsitud toas ka seal läheb õhk võrdlemisi ebameeldivaks hingata. Ja kuivõrd ka toomingaõied ja sa siis nii-öelda sireliõied on ka teatud ajalise piiranguga, siis suvi läbi meil neid kasutada ei saa. Ja, ja sellepärast on muidugi välja töötatud siis mitmesuguseid sääsjad riigi vahendeid, mis tegelikult nii huvitavas ei ole, põhinevad kõik ühelainsal keemilise lainel ühel ühel lainel ja mille toime ei ole mitte niivõrd see, et ta nüüd peletaks ajaski vaid tema toime seisneb selles, et ta blokeerib teatud lõhnasensorid, see asjal, mis siis aitaksid tal saaklooma üles otsida ja nii-öelda siis ajab see asja segadusse ja seetõttu ta ei oska inimeste üles leida. Inimene ei ole siis tema jaoks saakloom või siis ütleme, kui nii põnevalt öelda inimene muutub see ase jaoks nähtamatuks. Aga see inimesele kahjulik ei ole, see plokk. See blokaator inimesele mõõdukates koguses ei ole mingil juhul kahjulik, aga jällegi nagu iga sellise sellise ainega teda ei tohi panna katkisele nahale. Selge no on üks põnev liik sääski veel maja sääsed, kes elavad linnas ja armastavad inimesi, aga ma pakuksin välja Urmas tartlased, kuulame siin ühe loo mis räägib sääsiste Kunnast ning läheme jutuga pärast seda laule edasi, et rääkida siis maja sääsest ja head kuulajad, võtta vastu ka teie küsimusi numbril kuus, 410 613. On ikka ühed tüütused küll võiks arvata, selle loo puhul ei lase isegi konnadel rahus olla. Aga tänane teema ütlen veelkord, on sääsede ning Tartu stuudios on meil Eesti maaülikooli zooloogia osakonna juhataja professor Urmas Tartes ning jäi meil jutt pooleli sinna, et maja sääsed on ka olemas ja need, kes ei pea millekski loodust, vaid just ongi orienteerunud justkui inimesele. No nemad on jällegi sellised nutikad putukad, kes on asunud ära kasutama seda võimalust, mis neile on antud ja niipeaaegu inimesed hakkasid koonduma linnadesse Lindlikesse, Loviisidesse hakkasid oma siis kodudesse enamite kaebust võtma vaid juhtima seda torudega siis nendel torudel on juba pika aja jooksul on selline komme nad ikka kusagilt lähevad katki, hakkavad natuke lekkima ja siis tekivad keldritesse sellised parajad veelombid. Ja sääskede jaoks ei ole üldse palju tarvis mitte ainult siis ka sellele maja seal, selle, kes on oma nii-öelda bioloogiliselt sisult siis üks laulu, see Anab liik ei ole üldse palju tarvis, piisab sellisest palajas teeklaasi suurusest, vee hulgast, sinna tavaliselt alati satub elama siis mingisuguseid mikroorganisme, kes on sääsevastsetele toiduks ja selline omaette lombike on see asjale kuldavalt elupaik, sellepärast et seal ei ole talge ühtegi looduslikku vaenlast, nii et seal nad saavad segamatult sigida. Ja siis ei ole mõtet ka üldse imestada, et sääsed on leidnud ära siis üles needsamad sellised veelombid, mis on inimeste elamistesse kinud ja seal siis hakanud elama. Ja majasääsk on tõepoolest selles mõttes omapärane, et tema on siis võimeline meid ründama ka aasta ringi. Ja see aasta ringi ründamise efekt tuleneb sellest muidugi, et majades on ju aasta ringi soe ja see kliima sobib sääskede aasta ringi. Tõsi nüüd muidugi, nende rünnak ei ole kunagi sedavõrd massiline, nagu võiks olla kusagile metsa minnes, vaid tegemist on ikkagi tavaliselt nii paari-kolme sääsega. Aga kuivalt jällegi selliseid inimeste elamiste juures on võib-olla selliseid, kuidas öelda haigusetekitajad tihtipeale rohkem ja selliseid allergeene rohkem siis seetõttu maja sääsepistmine võib-olla seetõttu tüütum taluda. Kui siis mõne muu sääsepistmine. Nii et ei ole ta meeldiv ja tuletan meelde, meil on telefon stuudios kuus 410 613 millele helistades saate siis ka esitada küsimusi. Tartu, vabandust, Eesti maaülikooli zooloogia osakonna juhatajale, professor Urmas tartlasele ja teemaks on ikka sääsed, üldoga, maja, sääsed, nemad ei ole ju väga kaua aega tagasi. No esimesed leiukohad maja sääskede kohta pärinevad Lõuna-Euroopast juba umbes 100 aastat tagasi ja sellest ajast on ta leitud ka näiteks Peterburist. Selles mõttes korrelleeruvad täitsa sellis Lindliku ele huvisi arenemisega, sest ega need väga palju enne seda oli linnade elu ka selline, kus võib-olla sääskede nii väga mugav elada ka ei olnud. Aga maja sääsed on selles mõttes hästi nutikad, et nad suudavad ka võib-olla väikese reostusega vees elada. Ja kui me näiteks ka mõtleme selle peale, et ega ju sellised kallalisatsioonidki tekkisid linnadesse suhteliselt hiljuti, kui võtta inimkonna ajalugu siis sellises olukorras, kus pesu võt lõigati tänavale otsa ja siis täiesti normaalne, et seal majas aset leidsid endale väga hea elupaigad. Nii et kui me tahame, et meid öösel sääsed ei tülitaks talvel, siis me peaksime likvideerima katkised torud, veelombid oma keldrist ja kõik sellise koha, kus nad saavad elada, kus oleks soe, niiske. Täpselt nii, see on väga lihtne moodus ja see moodus tegelikult on väga oluline, aga mitte siis linnades elajatele vaid tegelikult ka inimesel on selline tore komme ju ka oma maakodu või siis suvekodu juurde ikka selliseid v silmakesi rajada. Ja väga tavaline on ka see, et vihmavett näiteks kogutakse selline mõnus pehme vesi, millega hea pead pesta näiteks. Ja tihtipeale see vihmavesi jääb siis sinna rästa alla noh, tavaliselt nädalateks seisma, sest ega seda tühjaks ei valatavaid siis jällegi sealt võetakse natuke. Ja sellised kunstlikud loigukesed. Meie kodude ümber on sääskedele parimad sigimispaigad, mis üldse olla saab. Ja meil on, eks küsija ongi telefonil, halloo, kuulame teie küsimust. Mul on selline kogemus, et maitseainenelk mitte lill, nelk, selle maitseaine Melk, selle õli, kui seda määritud peale, et see hoiab ka sääski eemale. On teil teadmisi selle kohta? Kui ta aitab ja kui ta töötab, siis võid teda loomulikult rahulikult kasutada. Kindlasti see nimekiri, mida ma siin rääkisin, olgu ta toomingu sirel ei ole lõpp plik ja, ja kindlasti on ka selliseid aineid, mis putukatele ei meeldi, rohkem tööd ja kui see nelk on töötanud, siis ta töötab. Mul ei ole küll ühtegi sellist teaduslikku tõestusmaterjali selle kohta praegu viidata. Aga teate, mina küsiksin veel, et kui palju või kui kiiresti toimub see sipelgamunadest, siis juba vedamas sipelga sääsemunadest sääse Boy valmiku periood, et kui ruttu saavad nendest munadest uued sääsed. Noh, see on selline suhteliselt kiire protsess, sõltub muidugi temperatuurist, ütleme kevadel, siis kui temperatuurid on alla 10 kraadi C erisuse, siis meil tavaliselt seal see probleem ei ole, aga siis kui temperatuur soojemaks läheb, siis me hakkame neid nägema. Ja kui nüüd üks sääskond ennast ennast nii-öelda munenud, siis läheb tavaliselt aega mõni päev, kui munast tulevad, tulevad siis välja vastsed ja vastsete elu kestab siis mõne nädala ja siis võiks öelda, nii paari-kolme nädala möödudes keskeltläbi on siis valmik jällegi väljas ja kui on tegemist muidugi emase sääsega, siis tema võib elada ka pris nii kuu või natuke rohkemgi, sest üks emane sääski meeleldi korduvalt verd imema, sealt käib Imeppelt ära. Siis läheb mõneks ajaks nii-öelda sellest võitlustandrilt kõrvale, läheb munema ja pärast munemist tuleb taas verd imema. No vot siis nii, et nende arvukus kogu aeg suureneb, et neil nagu suuri vaenlasi peale lindude ei ole, siis. Oi on väga palju, tähendab see ka ja teha kõik need loomad, kes elavad vees seal väga suureks vaenlaseks. Ja kui nüüd rääkida sääskede rollist sellises ökosüsteemis, siis tegelikult on nad ju väga suureks tänuväärseks toidubaasiks väga paljudele kaladele, hoopis on just nimelt sääsevastsed ja nii näiteks ka Malarjaga siis võitlemise koha pealt on ka väga palju püütud just nimelt kasutada erinevaid, et kalaliikide abi just nimelt sääsevastsete hävitamisel. Ja, ja seetõttu selline looduslikult mõnus mitmekesine veekogu seal sääskede tarmukus kunagi ei saa lõpmatult suureks kasvada. Ja võtame veel ühe helistaja, kes on neil liinil. Minul on jah, niisugune küsimus et jutt oli puukborrelioosist. Ei olnud, jutt on meil sääskedest. Aga minu meelest külaline ütles, et tal õnnestus seda põdeda. Jah, seda nüüd küll, aga see ei olnud meil nagu saate põhiteema. Põhiteema küll ei olnud, aga aga ma kardan, et ma ei jõua ära oodata seda pukki teemad. Nii ja te tahaksite nüüd küsida hoopis puugi kohta? Ja ja et milliste tunnuste järgi tema näiteks avastas, et ta ta peaks. Edda põeb puukborrelioosi. Mina igal kevadel saan mingisuguseid pisteid ja ega ma ei oskagi arvata, mis, millest on tingitud need seisundid, mis mul siis on tekkinud ühel või teisel ajal ja võib-olla ma praegu ka mingisugust kannad mingisugust. Noh, kui nüüd siin vahepeale lihtsalt kiiresti sellele küsimusele kahe lausega vastata, siis esimene tunnus on selline nahapunetus iseloomulik punetav laik, mis läheb natuke suuremaks veel selle hammustuse koha ümber. Ja teine võimalus on muidugi siis juba veretestid, mida perearsti juures on võimalik teha. Aga läheme sääseteemaga ikka edasi. Telefon kuus 410 613 ootab sääseteemalisi küsimusi. Aga omalt poolt küsin, miks sääsed ründavad just videvikus, miks neid ei ole päise päeva ajal, kui päike sirab? Sääsed on hästi õrnad loomad, hästi õrna kehaehitusega ja nendele ei meeldi hästi suure tugeva otsese päikese käes lennata ja teiseks neile ei meeldi lennata ka sellise tugevama tuulega, nad ei jaksa vastutuult lennata ja üldse näiteks sääskede kohta hinnatakse, et nad veedavad oma elu umbes 300 meetri raadiuses oma koorumiskohast. Enamik sääski ja seetõttu nad tulevadki ründama siis, kui on tuul vaikseks jäänud ja nendel ei ole ohtu, et tuul võiks neid kusagile kaugemale kanda. Ja teisalt, kui päike ei ole liiga palav, teised kui me läheme mõnda metsa, kus on viludam, kus on tuul vaiksem ja kus sääski on, siis seal me võime ööpäev läbi saada sääskede viskeid. Vot siis ja võtame järgmise eeliste, Hallo, kuuleme teid? Tere, enne oli jutuks, et kui laps saab väiksena hästi palju sääskedelt hammustada, et tema kaitsevõime on sellele parem, siis aga mul ongi vist niimoodi, et väiksena ma olen ka maal elanud ja väga palju samuti sääskedelt hammustada saanud, kuid siiamaale hästi suured kublad tulevad ja ma lähen täiesti paiste sääskedest, et millest see tingitud on siis? Noh, eks selline asi nagu allergia, meil ju tegemist on, sellise allergilise reaktsiooniga on omaette selliste saladuste ja oma kombinatoorikad. Et siin võib sageli ka mitme nii-öelda agendi koostoime Ando sootuks teise tulemuse, kui me alguses oskame hinnata. Ja teisalt võib-olla siin ma kahtlen, kahtlustaks ka võib-olla sähkede kõrval selliste teiste väikeste preemiate toimet, kes on kihulased ja kelle poolt tekitatavad allergilised reaktsioonid on, võiks öelda isegi tunduvalt suuremad kui sääskede omad. Aga kuidas nüüd kihulase sääse vahel vahet teha? Kihulad on selline pisike räime ja keda me silmaga väga hästi halvasti näeme, et on hästi väike Ta on sääsest ikka noh, ütleme niimoodi 20 30 korda väiksem, aga torge on tunda. Jah, ta ütleks niimoodi isegi valusama torkimisega, kui, kui sääsk ja tema poolt nii-öelda jäetav, selline selline just nimelt selline allergiline reaktsioon on ka tavaliselt tugevam, kui see asi oma. Selge ja võtame järgmise helistaja Allo, kuuleme teid. Ei taha vist keegi rääkida, aga telefon kuus, 410 613 on jätkuvalt ootel ja ja ootame teie küsimusi, mina küsiks veel sääskede kihulasse teemal, et, et kindlasti on nende kõrval veel ju mingeid putukaid ja nende süü pannakse kõik sääskede arvele, sest need on kõige tuntumad. Et millised on veel siin, need? Ma ei tea, lisaks kihulastele või kas neid on? Meie kliimas peale kihulaste veel selliseid intensiivseid preemiad ei ole, parmud on muidugi väga iseloomulikud ja neid sääskedega enam segi ei aeta. Selge ja nüüd on uus helistaja, kuuleme. Tere. Mul on küsimus, kas sääski on võimalik teha ka mingid püünised ja mis valgusega neid meelitada? Aitäh no kui nüüd rääkida püüniste tegemisest ja valguse grammeeritamisest, siis ju ma küll ei tahaks väga soovitada ühtegi sellist varianti, mis teie elamise juurde sääski suuremas koguses juurde meelitada. Et on püütud välja töötada erinevaid meetodeid olnud siis valgus või ka on ka teatud ultraheli peale, aga lõpuni efektiivset meetodit, mis nii-öelda sajaprotsendise tõenäosusega töötaks, ei ole. Ja siin on ikkagi selline talurahvatarkus, ütleb kõige targem on ikka oma elamine hoida sääskedest prii. Ja siin on esimene variant, et nüüd tubadest sääski eemal hoida on muidugi see asi, mis tuleb akendajate panna suvise suviseks ajaks. Ja see on, võib öelda küll sajaprotsendilise efektiivsusega meetod teie tubadesse ei jõua, see asi, et mitte kunagi, kui on teil nii-öelda ilma aukudeta elamine ja siis akendest sääsevõrgud ja kui nüüd välitingimustes peab olema, siis ausalt öelda, minu isiklik kogemus näitab, et käivad samad spiraalid, mida pannakse suitsema. Need on vägagi tõhusa toimega. Aga see suid siis samamoodi teeb inimese justkui seal selle nähtamatuks või, või lihtsalt on eba. Jah, noh, küsimus ongi selles, et ta annab seal selle signaali, et siin ei ole saakloom. Selge siis? Jah, võtame veel helistaja, kuuleme teid. Halloo, te olete otse-eetris, võite küsida? Jah? Tervist Lääne-Virumaalt küsib. Oli selline lugu, et mul metsakonsulent ütles, et kuskilt on tulnud mingisugust loomavagunite ka Kesk-Aasiast kuskilt mingisugused kihulased ja nendega oli paar aastat tagasi selline kogemus mulle hammustasid nii ära jala aeguma, pidin arsti juurde minema, jalg oli nüüd hammustusi täis ja määrisin lõpuks siis mingisuguse väävelsalviga jalast, lõi kahte kätt. Kokkuvõte pole sellist asja näinud. Millega nüüd siis lõpuks tegemist oli, kas mingi sääsega või tõesti mingi võõrliigiga, mis täpselt oli niivõrd väike, et ma ei näinud teda õieti nagu must täpike lendasi. Muutke, hammustas aitäh teile. Jah, kui on selline must täpike, mis lendab, siis tegemist on kihulasega ja siin ütleme see nii-öelda probleem ju kinnitas seda meie eelnevat juttu, et tegemist oli tõenäoliselt liigi, kellega me ei ole väiksena kokku puutunud ega varem kokku puutunud ja mõistetavalt, siis tekkis allergiline reaktsioon suurem kui mõne meieni tavaliigiga. Ja tõepoolest loomavagunite transportimisel on täiesti nii-öelda võimalik, et sealt tulevad kaasa ja loomulikult siis parasiidid, kes loomade peal elavad. Aga jäävad nad meil siia püsima või õnneks on meie kliima selline, et nad ei soosinud. Enamasti nad meile püsima jää. Põhjusi on kaks, sest tavaliselt, et ei satu meile korraga sellist nii-öelda kriitilist massi, mis oleks võimeline meile püsiva populatsiooni looma. Ja teine muidugi klimaatilised tingimused, mis lõunapoolsetele liikidele väga ei sobi. Aga teisalt on loomulikult olemas ka meil ju näiteid küll mitte kihulaste sääskede poolt, aga näiteks kasvõi kartulimardikas, kelle kohta karmateta meil püsima jääks. Ometi on meil püsielanikuks saanud nii, et nii-öelda kunagi jällegi, et nüüd kindlasti keegi meil elama jää, seda ei saa ilma põhjalike uuringute kuidagi öelda. Aga praegu ei ole selliseid teateid või mingit, mis kinnitaks, et meile on tulnud siia üks alamliik. Sääskede kohta selliseid nii-öelda teateid praegu ei ole ja loodame, et. Et ei tule ka ei tule. Siis võtame viimase helistasid, kahjuks hakkab meie saateaeg läbi saama, kuuleme teid. Mul on niisugune küsimus või mitte, küsimus ei ole. Ma tahtsin öelda, et ma olen trend või maamõõtja, olen ma kõik kohad läbi käinud ja ma olen sellega nõus, et kõige rohkem sääski on Ruhnu saare peal. Vot siis 60 neljandat aastat. Olin komandeeringus ja sääskedega olete hästi läbi saanud. Jah, aga rohusaar oli küll nii jube, et, et sellist oli, ei tahaks kellelegi soovida. Inimesed elavad seal kindlasti, Ruhvlased kuulavad teid ja mõtlen, et mis te nüüd jutustate ideeneb sääse tulla, see oli aastal 64. Ahah, jah, no mina olen seal käinud natuke hiljem ja võin täpselt sama kinnitada, aga ma võin ka täpselt samuti kinnitada, et kohalikud elanikud elavad seal väga rõõmsalt, väga hakkajad AK saavad hakkama ja nemad on nende sääskedega seal harginud. Ja kahjuks saab meil saateaeg läbi, midagi ei ole teha, aga teema on niivõrd põnev, et kui teil on head kuulajad küsimusi, saate need saata meile automaatvastajale. Aga lõpetuseks küsiksin Urmas Tartes teilt, et kas me peaksime värski kartma või kuidas me peaksime ennast sääskede suhtes tunduma, et lasta neil vahel süüa või siis paanikas ennast kah määrida millegiga, kuidas sääskedest? Neisse tuleb ikka suhtuda rahulikult ja tuleb suhtuda kui meie looduse koostisosasse, et kui me siin sellises rahulikus mõnusas põhjamaises kliimas tahame elada, siis ilma sääski detamise elu võimalik ei ole ja tasub nende kohta lugeda, tasub nende elukombeid uurida, vaadata ja tegelikult ta tegemisest hästi põnevate loomadega. Ja kes on vanemad kui meie ja tunduvalt, nii et äkki on meilt neil üht-teist nendelt õppida, kuigi ma ei tea, mida? Kusjuures sääskede pistmist uuritakse väga intensiivselt just nimelt selle eesmärgiga, et töötada välja valutuid süstlanõelu. Nii seda veel ei ole leitud. On prototüüpe tehtud, aga nad ei ole seeriatootmisse jõutud. No loodame, et sääsest niigi palju kasu, kindlasti loomadele teistele nendest paljud inimesed, jah, võib-olla ei saa hästi nendega hakkama, aga ma tänan teid saatesse tulemast, Urmas Tartes ja veel kord, kellel on küsimusi, jätka automaat laste peale ja me kindlasti vastame neile. Ja kui soovite esitada täiendavaid küsimusi stuudiokülalisele, siis jätke need saate ajal automaatvastajale numbril kuus üheksa kaheksa kaheksa üheksa viis kolm või kirjutage e-posti aadressil huvitaja TR relee vastuseid kuulete järgmises teema saates nädala pärast kell 11 20 huvitaja. Nüüd nüüd aga kiire pilk ajakirjale kodu ja aed, kus seekord on vaatamiseks ja kaasamõtlemiseks toodud kolme põlist maakodulugu siis Ruhnu maalt, Ruhnu saarelt, mulgi ja Läänemaalt ning nende talude meie rahvaga on siis räägitud, kuidas nemad oma kodud on leidnud ning mida seal erilist silma hakkab, mida võiks teisedki oma kodudes kasutada ning Suur-Roosi erianne samuti kodu jääd selles numbris. Juulis on roosiline kuu rooside kasvatamisest rooside sortidest ning ma ei tea, kas võib öelda roosi pealinnast lausa, aga aga Põltsamaa on küll üks selline linn, kus on väga palju roose ja roosi Aedki lausa ning seal on kohapeal käidud ja neile sealset elu siin pildi peal näidatakse. Nõuandeid, kuidas siis roose ma tea hooldada näiteks südasuvises rooside aiatööd on peamiselt kastmine niiskel ajal jälgida, tigusid, et need kuritegusid ei teeks. Siis oleks hea rohida kobestada natukene kuu lõpu poole võid üles võtta ja kuivama panna tulbia vead. Sindi sibulad, noh, need on siis, kellel roosipeenrasse võib-olla istutatud alguses õitsevad need pärast roosid. Siis tuleks veel jälgida roosidele seda, et eemaldada tardunud õied. Et uutele nuppudele teeb teha kahjurputukaid, tasub tõrjuda väheste kahjurite korral. Proovige looduslikest tõrjevahenditest hakkama saada roheline seep, nõges salvei, küüslauk, nende leotisega roose pritsida jäävad ära igasugused mürgised kemikaalid. Ning veel on siin nõuandeid, kuidas marja- ja puuviljaaias toimetada. Aianäidiseid erinevaid. Kadrioru pargis on pikk lugu Kadrioru pargi kujunduses nimelt tänavu Saariumise park 200 üheksakümneaastaseks ja on tallinlaste üks armastatumaid puhkekohti, kuid mitte ainult tallinlaste. Ma usun, et igalt poolt käiakse, vaadatakse seda parki, mis on ainulaadne, kena, aga luubi all on murelapsed venelased, kes nüüd ei teagi, mis asjad need murelased on siis sellised sipelgad, eidrad, kes ei ela mittekuhilatest, vaid hoopiski mulla sees ja appihüüdeid hakkame siis kuulama kuulma just siis, kui mõni aednik avastab oma valgusest pesakonna pisikesi musti sipelgaid kes sageli siis maja, vundamendi, kasvuhoone või kini kiviktaimla oma koduks üle võtnud. Ja on nende pesad ka kõnnitee plaatide all pehkinud puutüves, isegi mõnes vanemas talumajas on nad otsustanud elama hakata. Ja neid kohti, kuhu siis need mulla murelased oma pesasid teevad, on väga palju. Siin on ära toodud siis, mismoodi nende elu välja näeb, kuidas murelasema endale siis kodu loob kõik muud ning võib olla, mis on huvitav, et kui arvatakse, et sipelgas eriti kahju ei teesiga, nad ei tee küll ainult mulla murelased kahjustavad aiakultuure siis, kui nad oma pesa ehitavad. Nimelt vajub muld, kus pesa tahetakse siis muruplats või kiviktaimla taimede juurte ümbert ära ja taimed lihtsalt kuivavad ära, sest mulda laiali veetud ja ega seda kasta eriti meeldib siis vesi lihtsalt koogile ka veekogu aeg pead vaatama, et need lilled püsti oleks või taimed, mis te olete sinna istutanud. Ja sipelgatele on lehe täidega kes on juba vanad röövputukad. Mina ei tea, kas nii tohib nende kohta öelda, aga igal juhul röövikud nad üksjagu on. Nendel on ometi suhe seal, kus leidub leidnud täis on kindlasti ka sipelgaid, kusjuures sipelgad ei kasuta lehetäisid mitte söögiks. Mida võiks arvata, olekski nägena? Hoopis näeb, nüüd saavad neid ja lüpsmine ei toimu mitte ülekantud tähenduses, vaid lausa otseses. Nimelt maitseb sipelgatele lehetäideneste see magus vedelik, mida siis lehe lehmad eritavad, on sipelgate arvates vastupandamatu hõrgutis. See on neile nii maitsev, et lehedai, karju turvatakse kõigi vahenditega, nii et kui te hakkate neuroose puhastama vähemalt vaatama, näete, seal lehetäisid küljes, mis võib ka olla, siis teadke, et kuskil lähedal on mulla murelased, kes on väga murelikud, kui te hakkate sealt lehetäisid ära ajama või neid kuidagimoodi hävitama, siis kaotavad nad oma põhimagustoidu. Õigemini siis põhisellised, head loomad, kes on nende kaitse all. Aga mida nendega ette võtta, no näiteks, kui teil juhtub aias olema karvase näoga röövkärbes, siis see on üks vägede kasulike murelaste hävitaja, kes ei ütle ära mulle murrangut, vabandust, mulla murelastest tore nimi ja veel teine selline putukas, mis võiks siis sipelgad eemale ajada, on põlluLiivika. Temal on sellised sirpi lõuad ja väga hea meelega maiustada sipelgate kallal. Linavästrik sööb lisaks paljudele teistele putukatele ka sipelgaid, nii et vaadake, võib-olla saate kuskilt oma aeglase, toreda linavästrik või, või lausa nende kesa. Seal on juttu mustadest köömnetest. Nigella kaunis ladinakeelne nimi on siis sellel taimel türgi mustköömned värvivalik ulatub valgest tume linna lillani ja leidub neid nii ühekordsete kui topeltõitega tegemist maitsetaimega, mis on muidu peenras ka ilus ja kena vaadata, kellel asja vastu huvi, siis lugege, vaadake, pange võib-olla Maedagi mõni seeme kasvama. Niipalju siis kodu jagada, ajakirjast praegu aga lugu muusika ja seejärel juba uudised ning pärast uudiseid jätkame.