Kuigi me ise sellest aru ei saa, kümbleme Me kõik keeles. Valdav osa inimestest on kakskeelsed. Eestis keelekümbluse projekte juhtinud Peeter mehista sõnul ükskeelset inimest peaaegu enam polegi. Me oleme kõik võtnud sõnu erinevates keeltes oma keelte sisse, ma kuulen, kuidas nii vene keelt rääkivad inimesed kui ka eesti keelt rääkivad inimesed Bibardavad oma keelt inglisekeelsete väljenditega, sellist mõistet enam kui puhtalt ükskeelset inimest peaaegu ei ole olemas. Keelekümblusprogrammis õpetatakse ja õpitakse vähemalt pooli õppeainetest emakeelest erinevas keeles, kui mitut keelt on mõistlik korraga õppida. Peeter mehisto soovitab seda teha ükshaaval. Näiteks Eestis me oleme alustanud venekeelsetes koolides eestikeelse kümblus ega, ja kolmandas klassis on sisse toodud inglise keel, aga näiteks on ka topeltkeelekümblusprogramme olemas Montrealis, kus õpilased õpivad pool päeva prantsuse keele kaudu, mis on laste jaoks teine keel või kolmas keel ja pool päeva heebrea keele kaudu. Keelekümblusmetoodika on ühesugune kõikide keelte jaoks põhimõtteliselt küll. Me räägime heades pedagoogilises tavadest, igal juhul. Keelekümblusmetoodikale on veel mõned iseärasused, millele tuleb tähelepanu pöörata. Selleks, et laps tunneks ennast turvaliselt, et ta tunneks ennast vabalt, et ta julgeks katsetada, et ta ei kardaks vigu teha, peab olema lapsel ka mingeid eeldusi, suundumusi, selleks, et hästi kümmelda. Loomulikult, kui laps on paindlik ja tajub, ütleme ebamäärasust, tal on võib-olla lihtsam, aga meil on teada juba uuringutest, et isegi kolmele õpivad lapsed saavad suurepäraselt ka keelekümbluses hakkama, nii et keelekümblus ei nõua mingit erilist intelligentsi. Peeter mehisto sõnul võib keelekümblus ega ja keeleõppega alustada igas vanuses, kuid mida hiljem, seda raskem, see on. Mitmekeelne inimene saab aga elus paremini hakkama. Üks asi on teada, et majanduslikult mitmekeelsed inimesed tavaliselt teenivad rohkem kui inimesed, kes valdavad ainult ühte keelt. Arvatakse, et mitmeidkeelsed inimesed on ka sutsu loovamad ja see on hiljuti viimaste nii-öelda aju-uuringute kaudu välja tulnud, et nemad jäävad vaimselt erksaks kauem kui inimesed, kes valdavad ainult ühte keelt. Olles mitmekeelne inimene, võidab kaks ja pool kuni neli sellist kvaliteetset aastat elus, kus ta vaimselt ergas