Tra laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning järjekordne rahvateenrite saade alustab ning tänased rahva teenrid on Postimehe arvamustoimetuse juht Neeme Korvi ja rahvusringhäälingu uudistejuht Urmet Kook ning Lauri Hussar vikerraadiost ja alustame värskest uudisest raadiouudistest see mõte just praegu on siin Tallinnas, mitte kaugel meie majast Kadriorus Poska majas kogunenud jälle üks läbirääkimisseltskond ja, ja kui siin veel nädala alguses arvati, et läbirääkimised lähevad nagu lepase reega ja et sellel laupäeval kirjutatakse lepingu alla, siis päris nii ei ole läinud, et mis teie hinnangul praegu veel seal ilusas ma ei teagi, kas rohelises hallikasrohelises, hallikas sinakasrohelises majas, mis iganes Värmise majas, mis teie hinnangul siis veel täna jutuks võib tulla. See on väga ilusasti registreeritud heleroheline maja. Et mis seal jutuks tuleb, seda me ju tegelikult keegi ei tea, sest sest nende läbirääkijate suud on lukus, et ainus ülevaade, mis seal toimunud on, on tänase Postimehe AK viimasel leheküljel Mart Juure rubriigis, mis on päris lõbus lugemine. Aga, ja noh, mis seal ikka jutt jutuks võib-olla, et koalitsioonilepe ja, ja ametikohad ega muud seal jutuks ei ole. No ma arvan, et tõsisemalt me saame nendel teemadel hakata rääkima ilmselt. Tuleval nädalal, kui äkki mingisugune paber alla kirjutatakse, kus terve rida huvitavaid punkte sees ja võib oletada, et need punktid kõik ajakirjanduses ka üsna ükshaaval pulkadeks võetakse, sest ütleme nii, et erinevatel valijagruppidele on tekkinud ka erinevaid küsimusi selles. No ütleme nii, et sotsid on, sotsid on väga optimistlikud läbirääkimistega seoses ja pidevalt tuleb avalikkuse ette läbirääkijate selliseid positiivseid avaldusi, et küll on Keskerakonnaga parem läbida, rääkida kui, kui võib-olla teiste erakondadega ja et koalitsioonikõnelused liiguvad, liiguvad paremini edasi ja põhjuseks on selles, et meil on nii-öelda maailmavaateline ühisosa oluliselt suurem ja selle vastu ju keegi Sotsidest kui sellisest justkui selles küsimuses ühtsest ühtselt mõtlevast kooslusest Et ei ole mitte, ma räägin läbi väga paljude sotsiaaldemokraate. Aga minu meelest on see les erakonnas praegusel hetkel valitseb vähemalt kolm erinevat nagu suhtumist, et üks on siis jutumärgitu jutumärkides A-klassi, et kes neid läbirääkimisi praegu peavad seal sotside poolt, et kes on väga pragmaatilised ja kellel oleks vaja mingeid olulisi ametiposte ja mitte ainult neile, vaid ka pärast sotside ju riigivõimu juurest lahkumist on ka parteis on veel väga palju niisuguseid kolmanda või neljanda ešeloni tegelasi, kellel oleks vaja ju tööd, eriti praeguses tööpuuduse ajal, et et see on üks, on selline pragmaatiline seltskond, kes kes vaatab läbi neid läbirääkimisi võib-olla läbi rohkem isiklike eelistuste prisma. Teine seltskond on sellele nagu vastanduv seltskond, kes minu hinnangul on ennekõike need sotsiaaldemokraadid, kes on istuvad täna riigikogus ja, ja kelle see aasta on tulnud signaale juba mõne suust, oh the record, öeldud, et võib-olla ta kaalub majoneesi, meeste ridade täiendamist riigikogu aknapoolses reas ehk siis minna sõltumatute parlamendisaadikute hulka, kui see koalitsioon peaks sündima ja kolmas, kolmas võib-olla selline suurem grupp sotsidest on sellised. Kuidas ma ütlen, sihuksed, intellektuaalid või ideelised inimesed, kes, kes näevad selles Keskerakonnaga võimuliidus sellist poliitilise paradigma muutust, et et unustada ja see vana vaen, mis ühelt poolt tekkis juba rahvarinde seltskonna lagunemise päevilt ja teisalt siis, kui, kui lindiskandaali päevilt osad lagunesid, et minu meelest on seal kolm suurt seltskonda sotsidele, et ei saa rääkida, et see sotsiaaldemokraatlik erakond Aga kas teile ei tundu, et see, et sotsiaaldemokraadid lähevad suure tõenäosusega Tallinnas koalitsiooni, näitab seda, et partei esimehest Jüri Pihlist on saanud teie esimees ka tegudes, et kui, kui ma meenutan siin seda, mida ma siin pool aastat tagasi rääkisime ajal, kui sotsiaaldemokraadid visati valitsuskoalitsioonist välja, siis rääkisime sellest, et, et seal on nagu väga suuresti nagu loogilise suuna esindajad ja väga-väga jõulised nii-öelda hallid kardinalid Indrek Saar, Andre summ, Eiki Nestor, siis inimeste seisukohti me enam üldse ei kuulame, kuuleme täiesti. Inimesed. Informatsioonist, mis seal läbirääkimiste laua taga samamoodi ära lõigatud ja tõenäoliselt loevad samamoodi Mart Juure artiklist, mis seal võiks toimuda, et aga, aga, aga minule pigem nagu kangastub silma ette see, et Jüri Pihl juhib erakonda suhteliselt sarnaselt, nagu ta juhtis ühte neljatähelised asutuste, ehk ta määrab ise, miks mulle annab selle nagu aluselist seda nagu väita ja on ka üks nagu isiklik kogemus, et vahetult pärast valimisi kutsusime mäe Jüri Pihli Aktuaalse kaamera stuudiosse. Jüri Pihl keeldus tulemast ja keelas ära ka kõikidel teistel läbirääkijatel tulemast, et et selles erakonnas nüüd otsustab ikkagi esimees, kes räägib ja kes ei räägi, millal räim või. Pihlil õnnestus aga niimoodi üle võtta, siis siis võib-olla on see omamoodi tähenduslik ta tegelikult ju need need eri motivatsioonid, mida Urmet siin välja tõi. Kõik jutustavad sellest, et seoses nende valimistega jõudsid aasta 2011 parlamendivalimised nagu ootamatult lähedale ja ja, ja eks kõik need käigud, kas keegi läheb akna alla, kas keegi leppikas keegi pahandab on tegelikult seotud ju nii-öelda tulevikuperspektiiviga. Aga noh, mina mõtlen ikkagi eeskätt seda, et, et mis sellest keskmisest väga laiast sotside üheksast valijast saab, keda siin Andrus Kivirähk kenasti portreteeris, et sotsid on niisugune kena mugavusvalik olnud kogu aeg. Et intelligentsed inimesed ja luukeresid suurt pole, hääl kaotsi ka ei lähe. Aga mis, mis, mis neist edasi? Nojaa, aga Andruse vend Juha muuseas, siinsamas vikerraadio eetris on rääkinud ikkagi väga konkreetselt sellest, et sotsidele ei pruugigi see nii vale valik olla Tallinnas koalitsiooni minna sellepärast et pidevalt opositsioonipingil istuda nii riigis kui Tallinnas. Et see ei anna Meile mitte midagi, et võib-olla on neil võimalus Tallinna koalitsioonis ikkagi midagi reaalselt ära teha ja sellega nii-öelda näidata oma nägu ja võib-olla olla paremini valmis 2011. aasta parlamendivalimistel. Et kõik see on niisugune tore idee, mõistlik jutt, et aga kui sa vaatad seda volikogu koosseisu, siis, kui ühelt poolt on 44 saadikut ja teiselt poolt on kaheksa saadikut koalitsioonist, siis siis kuidas nüüd seal viimasel ajal populaarne ütlemine on, et, et sotsiaaldemokraadid ei lähe mitte Keskerakonna puudliks, vaid heal juhul taksiksin koalitsiooni. Rääkisin ühe kunagise reformierakonna poliitikuga, kes oli abilinnapea selles linnavalitsuses, kus Reformierakond oli, oli koos Keskerakonnaga ja, ja kus oli vist keskerakonnal. See edu oli toona volikogus protsentuaalne edu oli oluliselt nagu piiripealse ta ütleb, ma küsisin, et kuidas, kuidas oli olla selles koalitsioonis koos Keskerakonnaga, kui sa tead, et sa oled nagu väike partner ja siis ta ütles, et see oli nagu no sa said nagu iga päev nagu kõikide otsuste tegemine, mis seal nagu nagu anti sulle mõista, et sa oled siin koalitsioonis meie armust, et võib-olla see olukord on tänaseks kardinaalselt sellises keskerakonnas nagu suhtumises muutunud, aga aga ma miskipärast arvan, et õige pea nagu avastavad sotsid, et see olukord on veelgi jubedam. Ma tunnen hea näite, et seesama räägitakse sellest, et et sotsid räägivad, et et ehk õnnestub seda linnavalitsemist kuidagi ausamaks, läbipaistvamaks või eetilisemaks muuta ja ja samal ajal me kuuleme, et millise, milline tore munitsipaalpolitseinik on meil ja kuidas nagu tööle võetud, et et noh, see on ikka väga piinlik ja sellest ei kaota Keskerakonna valijad sellest mitte midagi, mitte midagi, nagu nendeks nad kõik need asjad, mida meedia kirjutab, nad leiavad, et meedia halvad rünnakud Aga küll, aga ma arvan, sotside valija, olge olgem ausad, Urmet kuna meedia on ka selles küsimuses natuke immuunseks tehtud, siis enam isegi nagu teravalt enam ei rünnatagi selles küsimuses, et see on nagu üks asi, aga teine asi on see sotsidelt küsitakse selliseid asju küll väga teravalt ja, ja tõenäoliselt hakkabki edaspidi niimoodi olema, et kui sotsid lähevad koalitsiooni, kui mingi jama juhtub Keskerakonnalt, küsitakse moe pärast sotsidelt küsitakse väga sisuliselt ja põhjalikult, et et kuidas siis see nii-öelda haakub nende ausa, linna valitsemisega. Aga sõbrad, võib-olla on see siiski ikkagi selline pikalt ajaline strateegia, selline õõnestamise strateegiat, ma lugesin eile Jaak Juske blogi, mis oli üks väga huvitav lugemine, et kui te võtate aasta tagasi lahti selle leheküljed, siis te näete seal selliseid pealkirju nagu pealinna õudus, Savisaar valetab, võitlev sõna ja et siis tema valimiseelsed tekstid valdavalt lõppesid selliste tõdemustega. On selge, et sahkerdas seal Aristades Eesti pealinna enam edasi minna ei saa. Kas tallinlased tahavad tõesti stabiilse tsooni võimu jätkamist? Aga võib olla on see nii, et Savisaar tuleb ühel päeval ütleb, et muuseas Jaak Juske on vägagi sümpaatne noormees. Aga miks sa, miks sa, miks sa seda valesti uhkelt nüüd näiteks niimoodi kotid, et mina meenutan seda, mis juhtus 2003. 2004. aastal, kui väga paljud Keskerakonna juhatuse liikmed lahkusid praegu üks toonastest Keskerakonna juhatuse liikmetest istub ka Poska majas läbirääkimistel ja ta on pidanud 2004. aastal Edgar savisaarega väga-väga tõsise avaliku kirjavahetuse ajalehe veergudel ja seal ta on ikka väga, väga nagu jõhkralt sõna võtnud näiteks kas või sellesama toonase juhtimisstiili aadressile kirjutab ta näiteks ühes toonases Eesti Päevalehes avalikus kirjas Edgar Savisaarele. Ain Seppik pakkus sulle fraktsiooni esimehena välja Sven Mikseri. Lubasid sa selle ettepaneku läbiminekul fraktsiooni laiali saata ja loomulikult pole see sinu võimuses, kuigi Seppik oli sunnitud lepituskoosolekul möönma, et sa nii ütlesid, ei valmistanud sulle mingit raskust tund hiljem kõike eitada. Ja, ja noh, see ja see ja see kiri kubiseb sellistest näidetest, kus Kreitzberg teeb väga valusaid etteheiteid mille seal justkui mulle tundub, et need kaks inimest enam ühte ruumi nagu ei sobi. Laulaselgubet sobib. Lauri ma tahaks siiski õiendada seda, et ma tegelikult ei, nagu sina väljendasid, ei koti siniahju usket, vaid ma tahtsin öelda, et võib-olla on see selline selline pikaajaline strateegia, selline selline, mis lõppude lõpuks kuidagi ikkagi toob mingisuguse, mingisuguse uue kultuuri, kuigi paradigma muutus paradigma muutuse, kuigi ma ise tegelikult seda eriti ei usu, et mina usun nagu rohkem sellistesse paradigma muutustesse, nagu me näeme sellest Tallinna minimudelis ehk siis Pärnus, mida ehitati ja kui ta seda koalitsioonilepet loeta, siis seal tõepoolest tehaksegi nii mõnedki asjad ära, mis. Aga siiski räägiks, räägiks pisut sellest, et, et mulle tundub, et, et Keskerakonnal siiski on selles koalitsioonis tõsi taga, kui nad, kui nad mõtlevad 2011. aasta valimisi, sest sest rohkem ma ikkagi jälgin seda, mida ütlevad sotsiaaldemokraadid, mida ütlevad keskerakondlased, siis nad räägivad väga selgelt maailmavaatelisest ühisosast ja olgem ausad, kui me vaatame nende erakondade programmi, siis nende maailmavaateline ühisosa on väga suur. Kui nad nüüd suudavad selle koostoimimise panna nagu selliselt tööle, et nad saaksid parema valimistulemuse 2011. aasta valimistel, siis siis võiks olla win-win situatsioon, aga millegipärast kahtlustan, et see vinn, vinn, ehk siis võit, võit, situatsioon, et see, see tabab ennekõike keskerakonda, sellepärast et siin me juba oleme toonud nagu neid erinevaid põhjuseid, miks sotsiaaldemokraatidel on keeruline, sest nad on ise ka väga tõsises sisevastuolus, aga aga teiselt poolt ma väidan, et aga kuna käitumist hakkab mõjutama sotsiaaldemokraatide populaarsus, ehk siis, kui sotsid võivad populaarsust ühel hetkel juurde koguda selles koalitsioonis Te võite, võite naerda selle üle, aga, aga kui sa, kui selline asi on võimalik, siis, siis võib tekkida keskerakonnal probleemi, et miks me peame poputama siin siin ühte erakonda, mis võib meilt potentsiaalset hääli ära võtta ja sellisel juhul võivad sotsid üle parda minna. Ja sellisel juhul see maine langus võib meid väga valusalt tabada, mis tähendab seda, et Keskerakond teeb hea tulemuse, aga sellisel juhul seda maailmavaate koalitsiooni. Mina mina ei naernud, võib-olla ma ei pannud tähele, kas Neeme naerisse ka selles mõttes on su jutus iva, et kui me vaatame erakonnamaastiku paremale poolele, siis täpselt nii on läinud alati Reformierakonna ja ja Ma võin Res Publica või nüüd nüüdsel ajal Isamaa ja Res Publica Liiduga, et et valimiste järgselt ollakse rahulikult kools poolteist, kaks aastat ja, ja kui järgmised valimised lähenevad, siis siis just need maailmavaateliselt ühtsed koalitsioonid lagunevad, kuna hakatakse konkurents keerima suhteliselt sarnasele valijagrupile. Et selles mõttes on see perfekti tegelikult tülliminekuks sinna sinna sisse kirjutatud küll. Aga, aga mis, nagu rääkisid Peeter Kreitzberg-ist ka lugupeetud ringhäälingu nõukogu liikmest, siis mina arvan seda põhjust, miks tema seal läbirääkimiste laua taga istub, on on, peitub ühes viie tähelises. Asutuses või, või, või seltsis, mille nimi on Kalev, et et mille kohta on nüüd viimasel nädalal või kahel ajakirjanduses väga palju nagu juttu olnud, et üsnagi kummalistest pehmelt öeldes kummalistest filmidest, mis selle spordiseltsi ja selle kinnisvaraga on nagu juhtunud ja ja teisalt noh, nagu sa ütlesid, ei ole Edgar Savisaar ja Peeter Kreitzbergi suhteid olnud ka just kõige parem lähemalt, mis on, mis on toonud kaasa selle, et, et mitmed Kalevi Kalevi jaoks olulised nagu arendused või detailplaneeringud on, on mingitel tegelikult üsnagi teadaolevatel põhjustel venima jäänud, et ma olen kuulnud ühte kurioosset näidet, et see Kalev ja mis me siin Tallinna kesklinnas olemas on, soovis oma oma parkimisplatsi laiendada ja, ja siis selle Kalev spaas seotud üks ettevõtja läks. Läks siis linna linna juurde, et noh, paberiasju nagu korda laienduse, parkimisplatsi linnast tuli, tuli selline vastased, ärge võtke seda isiklikult, meil ei ole teie vastu midagi, aga niikaua kui teiega on ühine ühine partner Kalev, mille, mille juhtide hulka kuulub ka Peeter Kreitzberg, siis me lihtsalt ei saa seda asja nagu edasi viia, et et saage temast lahti ja siis asjad lähevad nagu nagu ludinal, et. Ma arvan, et noh, nagu ma ennem nagu heitsin veidi iroonilist nalja, et, et kolmaaglassi töötud peavad seal läbirääkimisi, siis on seal ka teisi põhjusi, miks, miks just sellised inimesed, kes, kes, kes võib-olla siiamaani on olnud avalikkuse jaoks suhteliselt very very vaenul seal ühe laua taga istuvad? Jah, ma tuleksin, ma tooks välja ühe nii-öelda nüansi siin siinkohal sisse, et et kui me räägime siin sotsidest siis kui te mäletate eelmisel nädalal sotsid rääkisid sellest, et tuleks moodustada mingisugune apoliitiline linnameedianõukogu, mis siis hakkaks toimima ja kontrollima seda, et linnameedia oleks, oleks kõigekülgselt. Vabandust, mul on, mul on see, tuletab mulle meelde Allan Alakülajuttu sellest uuest avaliku, mul on sellele kandidaat pakkuda. Palun värskelt poliitikast lahkunud apoliitiline Matti, helistada. Ole hea. Räägi, miks seda vaja. On välja käidud kogemuste, miks, muidugi helistan sinu hinnangul. Võtame selle, siis selle Tallinna televisiooni idee on tegelikult ju pärit hoopis Reformierakonna liikmed matiiviskelt. Et ja Keskerakond haakis sellele väga ju ilusti taha. Mati Eliste lahkus jah, sellel nädalal tõepoolest poliitikast ja ja, ja kaasas kahtlus, et ta on altkäemaksu küsinud ja seda ka saanud, kuigi kuigi siin on, on õhus õhus kõikvõimalikke jutte, Mati Eliste ise kõike, aga samas see, mida ta on rääkinud Pirita linnaosa vanemaga ja nii edasi, viitab küll pisut pisut teistsugusele lähenemisele. Mis hinnangu ma sellele võime anda? No ma tahaks veel selle linna nõndanimetatud linnameedia kohta öelda, et see propaganda on üks asi, mida sotsid on üliteravalt rünnanud. Siin kõigis ma ei hakka enam tsiteerima, kes siin, kes siin on öelnud, sest seda kõike öelnud ju kogu aeg, aga, aga minu meelest sellest Tallinna televisioon, ma kujutan ette, et see on, on ju veel kallim projekt kui kõik need ülejäänud olnud, mis siin on olnud. Aga mina ütlen ikkagi, selle linnameediana on nõukogu ettepaneku justkui nagu kinnituseks või selliseks mõnusaks palliks. Sotsidele tuli eile uudis selle kohta, et sihtasutus Tallinna televisioon valis siis nõukogu kogu esimehe ära vahepeal kui, niikaua, kui räägiti sellest, et kuidas seda siis korraldada ja selgub, et raepress vähemalt kirjutab niimoodi, et siis sihtasutuse Tallinna Televisioon nõukogu koosolekul, kus osalesid nõukogu liikmed Tarmo lausing, Leonid Mihhailov, Lev Vaino ja Georg Pelisaar, valiti vastavalt Tarmo lausingu ettepanekule nõukogu esimeheks ühehäälselt. Georg Pelisaar. Kõik teatavasti kuuluvad ju meil Keskerakond. Et kas see üllatas sind? Ei üllatanud ja ma mäletan, et sotsid läksid veel selle jutuga koalitsiooniläbirääkimistel, et tuleb ikkagi selline apoliitiline linnameedianõukogu moodustada, aga mulle tundub, et see sõnum konkreetselt oligi sotsidele adresseeritud, et linnameedia täpsemalt öeldes aktsiaselts Tallinna televisioon, nõukogu otsustas siis nõukogu esimeheks vahepeal ära valida, Georg Pelisaare. Mina ei ole sedasorti inimene, kes asju päris nagu mustvalgelt näeb, et ma arvan, et tegelikult mingi informeerimise kohustus tegelikult kõikidel omavalitsustel lasub ja sest aga iseküsimus on, et kust läheb see piir informeerimise ja propaganda vahel, et see ongi see probleem, mis Tallinna munitsipaalmeediaga on, et et kui, kui võtta kasvõi lahti need, ütleme, viimased linnaosa lehed vahetult enne kohalikke valimisi, no siis oli nagu selgelt ju näha, et, et kui vahepeal seal oli, ütleme mina elan siin kesklinna piirkonnas, oli Marek Jürgenson võib-olla võib-olla Ühel pildil kogu lehes, siis siis vahetult enne valimisi oli ta neljal pildil pluss karistusena asutame. Piltlikult öeldes oli ka tema pilt veel sees, et, et see Pi, kui seda piiri pidevalt ei ühe ületataks siis mingis vormis Munitsid, Baal meedia säilimine oleks isegi noh. Ma ei heidaks seda ette või ei välistaks seda. Aga küsimus on selles piiris, mida pidevalt ületatakse. No ma usun ka, et ma ikka ka mõnda halltooni eristan, aga mis puutub nendesse nendesse lehtedesse, siis siis ausalt öeldes minul puudub küll absoluutselt igasugune usk sellesse, et, et neid suudetaks teha kuidagi teistmoodi, kui need on siiamaani tehtud. Et küll ma tahaksin, et kohalikud omavalitsused teeksid näiteks kasvõi oma kodulehekülje kaudu suhtleksid inimestega aktiivsemalt ja ma olen mõne mõne kohaliku omavalitsuse puhul ka näinud, kuidas vastatakse küsimustele, et ja, ja see, see, see on väga hea vorm, aga selge on see, et siis hakatakse rääkima jälle sellest, mis on paraku tõsi, et internet on väga paljudele inimestele Eestis väga kallis ja nii edasi tuleks ikkagi tutvustada oma tööd ja nii edasi, aga siis lõppkokkuvõttes jõutakse ikkagi välja sellel selleni, et hakatakse tegema nii-öelda. Kuidas ma siis ütlen. Õukonnameedia tasakaalustamiseks ajakirjandust. Muuseas, mis veel puudutab nii-öelda seda maailmavaatelist koondub, sest et kui siin on nii-öelda selle koalitsiooni üheks nurgakiviks see, et silmas on peetud 2011 10. aasta parlamendivalimisi ja head tulemust ja ja tegelikult olgem ausad, sotside ja Keskerakonna mõlema seisukohtades on väga selgelt paika pandud see, et et kui tuleb ikkagi hea tulemus, siis üritatakse mängida ka astmelisele tulumaksule. Et, et astmeline tulumaks on siis tõenäoliselt kindlasti eelseisvate 2011. aasta riigikogu valimiste üheks üheks põhiteemaks tõusmas. See on küsimus muidugi loomulikult selles, et kuidas nii-öelda kuidas nii-öelda see, see kõik pakendatakse ja see, seda me hakkame nägema siin tõenäoliselt aasta pärast, aga aga, aga tegelikult on selle selle puhul nagunii-öelda huvitav, nagu ka see, et, et kui, kui nagu vasak kultiival tänu sellele Tallinna näitlejale hakkab selline maailmavaateline koondamine toimuma ja Keskerakond on pärast edukat valimist hakanud aktiivselt tegutsema siis paremerakondade sammud on mulle jäänud ikka täiesti arusaamatuks, sellepärast et jalg on täiesti sirgu lastud. Nüüd, kui ma kuulan paremerakondade inimesed vaikselt, võtavad ka puhkust välja ja, ja, ja noh selle asemel, et nii-öelda natukene mõelda, et kuidas nagu riigis edasi minna, et ei toimu enam nagu mitte midagi ja siis ja siis, kui ma vaatan veel seda, et Isamaa ja Res Publica liit, reformierakond kes peaksid ka nii-öelda mõtlema sellele, et kuidas nagu edasi minna tegelikult kohalikes omavalitsustes mängivad sellist mõnusat välistamise mängu. Võrus IRL mängiva auto Reformierakonna paides mängib IRL auti, Reformierakonna türis mängib Reformierakond auti IRL-i ja, ja nii edasi, et sellist sellist mõnusat välistamise mängu mängitakse siis. Siinkohal ma ei oleks nagu suga päris ühte meelt Lauri, et et kohalikul tasandil need maailmavaatelised seisukohad ei ole üldse mitte nii määravad, sallinoi raiutakse maailmavaatest ja Tallinna ka suurem, et. No ma helistan, kus Tartu 100000 inimest, kas seda on palju või vähe? No võtame näiteks Haapsalu, et kus eelmises kohalikus koalitsioonis olid Keskerakond ja IRL ja nüüd on Keskerakond ja Reformierakond. Võiks küsida, ma võiks, maailmavaateliselt ei ole Reformierakond ja IRL ühes koalitsioonis kui sinu loogikast lähtuda, aga selleks tuleb minna nagu seal kohapealsetes oludes natukene tagasi, et oli 93., kuid aasta kohalikud valimised kui Haapsalus. Sinnamaani Haapsalus oli selline endisest kompartei nomenklatuuri valitsev võim. Valitsus ja 93. aastal kohalikel valimistel pandi välja Isamaa nimekiri Haapsalus, kus olid, ma ütlen, see on üks uskumatult kohalike valimiste nimekirja, ma tean seda plakatit väga hästi, kus, kus näiteks kandideerisid ühes Isamaa nimekirjas praeguse näiteks Ain Hanschmidt Urmas Sukles, Reformierakond, Sulev Vare Reformierakond, Andres Ammas Isamaa ja nõnda edasi, nõnda edasi. Aga 96. aasta kohalike valimiste järel läks Sukles reforme erakonda. Kuigi vist Isamaa oli arvestanud, et, et ta jätkab nende linnapea kandidaadina linnapeana. Ja ei saanud need suhted hakkasid paranema. Tulid need muda mahinatsioonid ja need süüdistused ja nüüd on tegelikult totaalselt ju need kaks kunagist Ühtne leer on ja kas on vaja omavalitsuse näide, aga sellise aine vastu ja mis ma tahan üle poole Eesti suuremates linnades ja nii edasi. See on üks näide, aga on ka selliseid näiteid on, poolte Eesti linnade kohta ongi seal määravad ära kohalikud suhted, mitte see, mis on erakonna maalima. Sest kui sa võtad näiteks kas või Tartu, siis seal on isikute vaheline, nii-öelda nende nendes paremerakondadesse kuuluvate isikute vaheline vastasseis olnud ka väga-väga pikaaegne. Seega te ei prognoosijate aega, väga suurt ühisosa leitakse ja, ja tõenäoliselt ei suudeta ka kokku leppida enne enne riigikogu valimisi, pigem vasak tiib läheb riigikogu valimistele tugevama nagu ei parandeid. Siin on veel üks väga omapärane aspekt, millele Jaak Allik sel nädalal Postimehes tähendab, panu juhtis ehk siis nõndanimetatud uue jõutuleku võimalus ehk siis mis praegu on selline väga noh, ütleme hüpoteetiline, aga tegelikult, kui me võtame siin varasemate valimiste kogemusi, siis on ju alati keegi tulnud ja, ja kuigi ütleme näiteks ressurssi, et teha uut Res Publicat ilmselt sellisel kujul ei ole siis mingisugusel moel kui näiteks aknaalune rida näiteks pikemaks läheb ja ja kui ilmub mõni ütleme noh riigi tasandil mõni selline selline piisavalt karismaatiline inimene, kes suudab hääli enda taha koondada, siis miks mitte. Et tegelikult on Neeme neeme nagu loogika õige, kui me võtame ju 95. aasta aasta valimistest saadik, siis alati on olnud üks selline uus jõud Riigikogu valimistel, kes või veidi refessitud jõuda, et 95 oli selleks Reformierakond 99 oli. Ütleme siis nii, et refessitud Ma kui, kui Isamaa nägude hulka ilmus Jüri Mõis ja mängida hoopis uute ja värskete nägude järgi peale edasi tuli Res Publica ja seal rohelisi tulid rohelised, et kõikidel viimastel neljadel valimistel on see nii-öelda uuenduslik Mart tegelikult töötanud. Et on olemas eesti valijate seas üsnagi märkimisväärne hulk inimesi, kes. Kes annaksid oma hääle täiesti sellisele uuele või uuendatud näoga erakonnale? Ühesõnaga, sisuliselt annaksid avanssi, et me ei saa mööda minna ka viimastest Europarlamendi valimistest. No vot ja kui Urmet siin rääkis sotside nii-öelda eri leeridest, siis rahvaliidust on ka päris päris palju palju kirjutatud ja räägitud. Praegu näib siiski, et minnakse seda künnist püüdma rahvaliidu nimekirjaga vähemalt vähemalt selline tunne on selline, kuigi näiteks kohalikel poliitikutel, kes rahvaliidust nii-öelda rahvaliidu taustaga, sest endale tegelikult ei ole paljudel väga suurt vahet, mis märkinud rinnas kannavad nad seal kohapeal, saavad valituks nii või naa, rahvaliidul on pigem vaja uut. Sellist värskendavat kaubamärke, nii nagu isamaaga 99 oli, et et tegelikult see struktuur, maakondlik võrgustik, erakonna struktuur on rahvaliidul väga tugeva, sellepärast anda teistele parteidele väga hea ja. Pruut praegu kindel, et paljud ei taha piisavalt efektiivne. Ei taha minna nii-öelda riigikogu valimistel kaotama, tähendab selle. Rahvaliidu märgi all. Märki sellele erakonnale lihtsalt väärile, et et noh, ma toon lihtsalt nagu lihtsa näite, et tegelikult on ju rahvaliidu see kaubamärk olnud ju tegelikult üsnagi nõrk alati just nagu kaubamärk, mitte erakond ise. Et kõikides erakondade populaarsusuuringutes on alati rahvaliidu toetus olnud oluliselt väiksem, kui on olnud reaalne valimistulemus. Et rahvaliidu toetus on olnud seal halvematel päevadel kaks-kolm protsenti, parematel päevadel seitse, kaheksa protsenti. Aga reaalselt on see erakond võtnud ikkagi palju parema tulemuse. Et ehk et kui, kui sellele sellele erakonnale Annale ja leida mingi täiesti uus nägu ja tegu, et ta saab ennast oma nii-öelda varasematest pikalt nagu korruptsioonisüüdistustest ja sellega kaasnevast maine langusest lahti, siis mina olen mina nii ei ütleks, et rahvaliit on täiesti nagu pildilt kadunud. Ei kindlasti mitte, sest et selge on see, et need kohalikud häältepüüdjad toovad oma oma hääled ära, iseasi on see, mida ma just enne mõtlesin. Selle selle, kui ma ütlesin, et ma ei taha minna kaotama, siis nad suure tõenäosusega, kui neil ei ole usku, et see künnis ületatakse, siis nad võib, võib arvata, et nad näiteks ei taha, nad on rahul selle kohaliku positsiooniga, tõsi ta on ja kui, kui praegu Poliitiline kandideerib kas rahvaliidu nimekirjas või ütleme näiteks Keskerakonna nimekirjas, siis tõenäoliselt üks ja sama inimene võib arvestada Keskerakonna nimes kandideeris kahe või kolmekordse enama häälte arvuga tõenäoliselt. Jah, ja selliseid inimesi oli juba rahvaliidus juba eelmistel parlamendivalimistel, kes eelistasid tööd kohapeal, selle, selle asemel, et toetuge, see oli ka põhjus, miks kohalikel valimistel Siis nad läksid välja valimisnimekirjades, mitte oma erakonna nimekirja. Just seda poliitmaastikuanalüüsi on muidugi hea kuulata ka, läheks nüüd selle nädala peamise uudise juurde ka. Ja sellel nädala peamiseks uudiseks kvalifitseerub kindlasti haigekassa kärbe ja haigekassa nõukogu otsustas siis nädala alguses langetada raviteenuste hindasid kuus protsenti ning etteteatamistähtajaks anti kolm nädalat, ehk siis juba 15.-st novembrist peavad uued raviteenuste hinnad kehtima ja nii palju, kui ma olen nüüd rääkinud haiglajuhtidega inimestega, kes on asjaga kursis, mulle tundub, et antud. Me oleme jälle silmitsi olukorraga, mille eest on meid hoiatatud ja mitte midagi ei tundub, et varasemast ei ole õpitud. Andke andeks, on see nii-öelda see käibemaks kaks ehk siis jälle mitte mõistliku tähtajaga etteteatamistähtaeg. Kolm nädalat. Öeldakse eelarveaasta lõpus haiglatele, et vaadake nüüd ise, kuidas te hakkama saate. Raviteenuste eest maksame senisega võrreldes kuus protsenti. Mitte vähem kogu lugu ja seda enam, et Eesti meditsiinisüsteemis on tavaks tegelikult see on kahjuks võib-olla halb tava, et et kulutused on tehtud just aasta esimeses pooles ära ja, ja niikuinii on aasta lõpus raha vähem. Et noh, ma ütlengi, et olen ka mitmed eelarved ja pidanud kokku panema ja kõige hullem on see, et kui sa tahad kas keset aastat või ütleme aasta teises pooles hakkama ja eelarvet vähendama see on palju raskem, kui seda tuleks teha aasta algusest, mille saad nagu pikemalt planeerida ja oma tegevusi tegevusi suunata, et see nagu äärmiselt ma kujutan ette, et kõikidele haiglajuhtidele kohutavalt Bastikatsemas Mind ikkagi hämmastab see ülbus, kuidas seda ära tehti, otsus langetati esmast päeval ja neljapäeval kinnitas selle valitsus ja mulle tundub, et antud juhul on, on mõtlemisainet ka õiguskantsler käril, kes käibemaksu asjaga seoses ikkagi läks riigikogusse selle teemaga tegelema. Et mulle tundub, et Tederil on põhjust ka ka siinkohal pisut pisut mõelda, kas kas kõik, mida ravideemiasse hindade langetamisel tehti, oli ikkagi päris seaduslik, sellepärast et nii palju kui mina tean, siis, siis seda saab teha vastavalt vabariigi valitsuse määrusele. Määrus peab kehtestama korra, kuidas saab siis seda konkreetselt raviteenuste hindasid sellised langetada, aga sellist määrust ei ole Eesti vabariigis ja vabariigi valitsuse poolt vastu võetud ja, ja sellepärast on see nagu iseäranis vastutustundetu, kuidas, kuidas kogu see asi on, on läbi viidud ja teine asi, kui me räägime ikkagi sellest, et reservid on olemas ja reservid on reaalselt haigekassal olemas. Antud juhul on räägitud sellest, et võib-olla oleks ravisüsteemil vaja juurde noh, nii-öelda 400 miljonit krooni, mis lahendaks selle probleemi, et ei peaks sellise kärpeteed minema siis siis kas tõepoolest enam mitte kuskilt mujalt ei olnud võimalik kokku kokku hoida, et antud juhul, et mind ka mõneti nagu hämmastab see, et kuidas, nagu nagu haigekassa juht Hannes Danilov on ajakirjandusele öelnud, et ta ei oska päris hästi prognoosida, et milline on selle muudatuse mõju haiglatele. Ja teine asi, mind hämmastab ka see, et sotsiaalminister Pevkur ei ole seisnud nagu piisavalt haige haigekassa ja ravikindlustuse eelarve eest. See, mis seal viimati ütlesid, poliitiline seismine, kui niimoodi suur otsus on tehtud, siis ma mäletan väga väheseid ministreid, kes on nii-öelda oma valdkonna eest seisnud noh, väga jõuliselt kuni selleni välja, et, et vabandage, et ma lahkun, eks ole, kas või kas või sellisel moel, kui, kui see asi on tõesti möödapääsmatu, et nagu rohkem tean seda kultuurivaldkonnast sealt satemaati võetud julmalt igalt igalt poolt, kus, kus vähegi saab. Antud juhul on jäänud maksvusele rahandusministri ja peaminister, ühesõnaga see on öelnud, et me peame nui neljaks, tegema kõik selleks, et need kriteeriumid Maastrichti kriteeriumid, mis on euro kasutuselevõtuks vajalikud, et kuidagi neid läbi suruda ja tõenäoliselt selle tõttu tehti see asi kiiresti pärast valimisi ära, et ei tekiks mingisugust diskussiooni, aga me nagu neljapäeval nägime, õed olid Toompeal ja, ja arvestades tõdedele on olemas ka kollektiivleping peale selle, et meil on olemas ka veel isiklik leping. Ma arvan, et nii lihtsalt seda raviteenuste nii-öelda lange raviteenuste hindade langetamist nii kergelt seda ei kingitud. Kui see, kui rääkida jah, sellest, et mida, mida võib nagunii-öelda põhimõtteliselt pikemas perspektiivis kahju teha, et on see, kui mõni struktuur või süsteem ära lammutatakse, ilmselt tõenäoliselt kõige lihtsam lahendus on, tõenäoliselt ongi see palgakärbe, aga, aga nagu sa selle kollektiivlepingut aspekti välja tõid, siis ma olen sellega väga nõus, et seal läheb see tõenäoliselt väga raskeks. Esmaspäevases Eesti Päevalehes oli Hanno Pevkuriga juttu ja Hanno Pevkur sotsiaalminister siis ütles, et mis need arstid, jõed muretsevad, et vaadake, et palga vähendamise pärast, et et meil ju ka valitsuses ju tegelikult palgad langesid ja ei ole me ju kuskile läinud, et et eks mu hea kolleeg selle seda lugedes ütles ja minu meelest nagu ülimalt tabava kommentaari, et tõepoolest, et et Eesti õed võetakse lahkelt käsi Soome vastu, aga kas või Eesti poliitika Soomes Soome valitsuses? Sellesama ebavõrdsus on ka ehitajatega seoses tehtud täpselt sama suhteid. Et aga mis ma tegelikult samas öeldud ained, mina ei ole jällegi teiega nõus, seda selles osas, et Eesti meditsiinisüsteem on nüüd selle struktuur ja, ja sellest tehtud otsused ja valikud on nüüd sellised. Et mis, mis annaks alust öelda, et see süsteem töötab nüüd 100 protsenti efektiivselt. Et on ju vana hea teada ütlemine, et et kui sa satud sõrmevigastusega kuskile Väikelinna haiglasse, siis siis pärast operatsiooni ärgates imestada, et sul on kogu käsi ära amputeeritud, et et mul on isiklikult olnud väga palju ebameeldivaid kogemus minu lähedastel tuttavatel-sugulastel just väikehaiglatega, et et ja teine teema, mis sellepärast, et seal need tase ei ole hea. Ja teine teema on see, mis puudutab kõikvõimalikke kallit meditsiiniaparatuuri ostu, et, et noh siis mulle tundub, et ei toimu mitte mingit koordineerimist, et et sarnaseid asju ostetakse ühte, teise ja kolmandasse, et selle asemel, et neid üksteisega nagu koordineeritult nagu jagada, et et ma olen seda meelt, et võib-olla see palgakärbe pole õige. Aga samas ma olen seda meelt, et Eesti meditsiinisüsteem vajaks mingeid strukturaalseid reforme või läbimõtlemise, et see nagu ebaefektiivsust on seal sees ikka veel väga palju. Nojah, seal nende reformidega on olnud alati see, et need on jäänud ühele teatud tasandile pidama, sellepärast et need oleksid äärmiselt ebapopulaarsed otsused. Jah, aga kui me räägime veel sellest, et mida see kärbe nagu ettev näeb, et siis ta näeb ka tegelikult uut kulumudelit, aga mis sisuliselt tähendab ikkagi kaela raviteenuste hindade langetamist ja see uus kulumudel võib löögi alla seada mitmed valdkonnad, näiteks diagnostika kui ikkagi ei ole võimalik nii palju diagnostilised protseduure läbi viia kasvõi näiteks kompuutertomograafiga, mida see siis tähendab, et ütleme, kui, kui vähihaiguse puhul kasutatakse kompuutertomograafi diagnoosimisel raviprotsessi käigus ja siis lõpuks, kui kui arst arvab, et on, on nii-öelda toimunud paranemine või vähk on välja ravitud, et noh, selle selle nii-öelda raviprotseduuri jooksul võib-olla tehakse mitu korda seda tomograafiat, kui sealt nüüd tomograaf vahelt ära võtta, siis tekib ikkagi küsimus, et kuidas saab arst tagasisidet selle konkreetse vähiravijuhtumi kohta ja selle selle raviedukusega, et, et kas siin ei teki see probleem, et et ühel hetkel nagu noh, ilmselgelt see kogu see tervishoiuteenuse kvaliteet halveneb. Nojah, et, et siin ongi seesama küsimus, mida siin ka riigikontrolör on öelnud, eks ole, et kui kaugele võib siis seda riiki siis lõplikult kärpida, et, et siin ka muudes valdkondades on sarnaseid näiteid, et kui kui ikkagi on mingisugune situatsioon siinsamas Tallinna Tallinna lahel ja selgub, et parasjagu on päästeteenistusel selline päev, kus ei ole võimalik lihtsalt abi anda, siis ongi kõik, eks. Nii et need süsteem seisab tegelikult koos väikestest osadest ja ja kui, kui see see get, selle keti nõrgim lüli nagu või üks tuli ära võtta, siis võib asendada mingi nõrgema lüli ja siis ta läheb katki. Seal muidugi õige. Jah, mõneti on õnnetu see, et sellest vähem kui poole aasta tagusest käibemaksu juhtumist ei ole tegelikult mitte midagi õpitud ja täpselt samamoodi ilma ilma, aga rääkimata, tehti asi ära, et, et see on nagu selle asja asja üks külg, teine küsimus on loomulikult see, et, et kui me siin räägime sellest, et Eestil on vaja mootorite kriteeriumid täita ja jääda selle kolme protsendi SKP miinuse raamesse siis noh, siinkohal tekibki küsimus, et, et, et millistes raamides on veel võimalik kuskilt midagi kokku hoida, et kui ma sirvisin järgmise aasta riigieelarve eelnõud, siis seal on väga huvitavaid ridasid, et näiteks on, on meie liikmelisus maailma rikaste riikide klubi OECD-s maksab ligilähedaselt 100 miljonit krooni, et et ma tahaks küsida, et kas, kas me peame ikkagi kuuluma nagu rikaste riikide klubisse? Muidugi, tegelikult meie liikmemaksud kõikides organisatsioonides järgmisel aastal oluliselt kasvavad, sest meie liikmemaksud arvestatakse. Ma ei tea, kas kahe või kolme aasta taguse Eesti SKP ja muude näitajate põhjal. Ja seetõttu on tekkinud selline paratamatult totter olukord, et kus meil tegelikult läheb majanduses halvasti. Aga, aga meie, meie liikmemaksud olles organisatsioonis kasvavad. Aga ma küsin, et kas me peame rikaste riikide klubisse kuuluma ja sinna ehitama veel kontori ja nii edasi? Noh, kõik on nagu valikute küsimus on ju, et, et me võime alati nagu retooriliselt küsida, et, et kas me peame oleme NATOs mõlema viima viima oma sõdurid Afganistani, et võib-olla ei tema ainult üles oma kaitseväge, et need küsimused ei ole päris nagu mustvalged, et need on alati nagu, vaatame nagu vastavad, mis nagu vastu me saame sellest, et et ma ei oska niimoodi otseselt su küsimusele vastata. Üks mõte, mis mul veel on tekkinud seoses selle ravikindlustuse eelarve vähendamisega on, on see, et et tegelikult noh, kui me jätame nii-öelda selle nagu, nagu arstkonna palgateema kõrvale, mis on väga tõsine asi ja tõenäoliselt haiglad, kui neil ei ole enam kuskilt mujalt kärpida, peavad minema õdede ja arstide palkade kallale, mis saab olema äärmiselt äärmiselt valulik siis tegelikult patsiendina ja, ja, ja ka sotsiaalmaksumaksjate täna on tegelikult ikkagi väga-väga küsimus õhus, et see ravikindlustuse usaldusväärsus on, on selle tõttu kahtluse alla seatud, sellepärast et, et kuigi reservid on olemas ja me teame, et et siin me oleme sinna varem nii-öelda maksnud siis sisuliselt see kuue protsendiline kärbe võib ühel hetkel tähendada mingites valdkondades on ka meie nii-öelda ravikindlustuse kvaliteet meie jaoks halvenenud kuus protsenti nii-öelda siin on ehk siis see usaldusväärsus on selgelt nagu kahtluse alla Sedasama tegelikult selle Urmeti toodud aspekt, et, et ega meie süsteem tegelikult ilmselt ikka ikka 100 protsenti efektiivne ei ole, mida need uuringud on ka näidanud, usaldusväärsust tegelikult niikuinii. Otsapidi logiseb. Puhume meditsiini suhtes, eks mingil hetkel võib juhtuda selliseid, mäletate, paar aastat tagasi oli siin üks Marge Valdmanni juhtum kus oli edukas ettevõtja, kes maksis väga palju sotsiaalmaksu. Kuna ta, kuna ta oli nagu kõrgepalgaline, siis, siis oli see osakaal suur ei saanud talle vajalikku meditsiinilist abi. See puudutas vist, kui ma ei eksi, vähivähiga seotud Välitamente ja, ja toon, tekkiski see konfliktist, et ma maksan sotsiaalmaksu ja ma ei saa seda teenust mitte mingit. Mis mind nagu aitaks. Et Ma ei taha nüüd öelda, et, et päris sellised nii draamad juhtumit kui olid Marge Valdmanni saavad nüüd üldiseks, aga sedalaadseid juhtumeid tõenäoliselt hakkavad sagenema mingites väiksemates vormides Eestis. Et inimesed tekib paratamatult tunne, et ma maksan ju need, kes veel tööl käivad, ma maksan sotsiaalmaksu. Aga ma ei saa selle eest raviteenust piisavalt, noh, ütleme kiiresti ja see tekitab usaldamatust. Kahtlemata. Mõistliku aja jooksul ütleme niimoodi Ja ja kui siis ma usun, et selliseid olukorda selliseid olukorrad pole, pole teilegi võõrad, et kui mina näiteks oma tütrele otsisin nina-kõrva-kurguarsti, siis ühes ja samas majas töötasid töötasid kaks meedikut, kellest üks oli erameditsiinis ja teine teine toona selles nagu nagu riiklikus süsteemis ja mis seal salata, et ka on seda sotsiaalmaksu makstud siin aastate jooksul pikalt, pikalt, pikalt ja, ja kui oli vaja abi otsida, siis tuli minna pigem lähiajal. Diivan on lihtsalt see, et sa ei pea isegi minema sama maja erameditsiini juurde, vaid sa lähed sellesama arsti juurde, kes on sul kellel lihtsalt ei ole võimalik seda riiklikult, seda kuigi sa oled sotsiaalmaksu maksnud, seda raviteenust otsustad osutada. Ja ta sa lihtsalt maksad ja siis sa saad seda. Aga õed Toompeal küsisid, et kas on vajalik, et euro peab tulema iga hinnaga. No see on jälle see küsimus, et kas filosoofiline küsimus, mitmed inimesed on siin püstitanud ja endale omistanud on eesmärk või vahendite et noh, tervikuna ma arvan, et euro tulek Eesti majandusele mõjub Ta annab Eesti majandusele sellisel väljapoole nagu stabiilsust sest ikkagi väga paljud välisinvestorid pelgavad Eestisse tulla, kuna tegelikult vaatavad niimoodi kolme balti riiki tervikuna Lätis endiselt püsib väga tugevalt devalveerimisoht ja, ja, ja seda kantakse paraku ka üle Eesti kroonile, et et euro võtaks selliseid väga palju sihuke spekulatiivse, sest või, või sellist ka selliste emotsionaalselt hirmu maha. Et selles mõttes on euro tulek kahtlemata minu hinnangul oluline. Aga euro ei saa olla selline pimesi eesmärk, mille poole nagu tormata, et me kõik unustame selle juures, et et. Ja see vastandus, see küsimus on äärmiselt nagu terav tegelikult või valusad lõikavad. Et. Et ma arvan, et võib-olla on võimalik teha mingeid muid valikuid, mis, mis võimaldaks. Ühelt poolt inimeste tervist säästa ja teisalt ka euro tulekut võimaldada. Need valikud on reeglina halvad või väga halvad, et siis tõusevad tagajalgadele, riigifirmad ütlevad, et nendelt ei tohi dividende võtta, siis tõusevad tagajalgadele, ettevõtjad ütlevad, et makse ei tohi tõsta ja nii edasi, et, et tegelikult see ongi see nii-öelda, mõtlen muidugi mina tantsin. Üle-eelmisel reedel vist oli see presidendi kärajad seal, kus, kus oli ka üks, üks plokkidest oli ettevõtlusplokk ja ja kus nii mitmedki eesti nimekad ettevõtjad ütlesid, et ettevõtte tulumaksu taastamine mingis mingis mahus oleks nende jaoks vastuvõetav. Et võib-olla siit meil on praegu võimul üsnagi end parempoolseks ettevõtja sõbralikuks nimetav koalitsioon, et, et mul on tunne, et, et ettevõtjad on siin nagu ühiskonna suhtes natukene isegi sotsiaalsemad või solidaarsemaid, kui, kui justkui neid esindavad poliitikad. Saate lõpus jõuame veel rääkida sellest, et ajakiri Äripäev on nüüd nädala jagu juba lahanud Jaanus Rahumägi ja Robert Andropov juhtumid. Poliitikud on sattunud siis konflikti seoses pankrotiga istunud reklaamifirmaga droom 2007. aasta riigikogu valimiste kampaania arvete pärast ja väidetavalt lasi siis Rahumägi oma 1,7 miljoni krooni suurusest kampaaniast erafirmadel kinni maksta üle 800000 krooni ja Andropov kahe koma kahemiljonilisest kampaaniast 700000 krooni. Kuid nüüd on siis skandaal lahvatanud selle ümber, et suur osa summast on võlgu jäädud ja noh, räägitud on ka siis sellest, et Rahumägi maksis hiljem veel 600000 krooni juurde, et teema avalikuks ei saaks, aga Andropov ei ole midagi maksnud ja ja nüüd on nagu tekkinud väga tõsine küsimus tegelikult. Selle ümber, et kas siis tegu oli varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmisega ja ja noh, see see küsimus on, on nüüd noh ütleme, et niivõrd nagu huvitavalt püstitatud, et, et Andropov ja rahu ja on andnud asjaga nii-öelda prokuratuuri uurida, kust on tulnud nagu nagu seisukohavõtt, et ei, et seal nagu otsest vastuolu nagu erakonnaseaduse ja selle varjatud annetuse vastuvõtmisel ei ole. Ma tahaks, Lauri, erakondade rahastamine on tegelikult üks selle nädala teema, olgem ausad, see, see, millest me oleme siin rääkinud, On olnud aastaid, mille osas ei ole noh, praktiliselt mitte midagi muutunud võime toimunud kosmeetilised muudatused, nüüd on jälle nii-öelda üks juhtum avalikkuse ette kistud ja me ei oska isegi me ei oska isegi nagu öelda, et millega sa nagu lõppeda. Enne Urmet annab hävitava hinnangu, ma tahaksin siiski klaarida ära ühe asja. Kallid kolleegid äripäevast, et et ma ei saa aru, kuidas te nagu võtate õiguse seda öelda, et et Lähed vaikivat teema maha. Te olete tõesti väga hea töö teinud, ma olen täiesti nõus, aga võtke lahti kolmanda oktoobri 2008. aasta Eesti Ekspress ja te näete, kuidas Tarmo Vahter droomi loo nii-öelda on, on otsapidi välja toonud. Et seal on, seal on juba ka need tegelased olemas, sellel olemas juba need summad osaliselt et samamoodi me võime küsida, et miks Äripäev siis aasta aega vaikis sel teemal, et Äripäev on tõesti nüüd head tööd teinud, aga ma arvan, et sellist nii-öelda partei leheliku nagu retoorikat ei ole küll mõtet ajada, et umbes teised teised nagu hoiavad kuidagi tagasi, et olla mitmetes kanalites olnud selle loo arendusi. Erakondade rahastamine jumal on ikka tõesti, nagu ma lugesin täna hommikul mitmeid artikleid ja jõudsin 2001. aastal Riigikogu toimetistes ilmunud Ivar Tallo artiklini. Need probleemid, mida Ivar Tallo selles väga põhjalikus seal väga hea seal kitlis, seal kirjeldus on täpselt samasugused ka täna ligi juba üheksa aastat hiljem. Et mitte midagi pole vahepeal muutunud, et noh, mingid kosmeetilisi parandusi on toimunud. Et. Et kilekotiga enam partei kontorisse ei minda ja visata üle ukse iga päev 999 krooni, et seda enam nii palju ja tõenäoliselt seda ei tee. Aga noh, ma ütlen, et kas või seesama see ettevõtetele erakondade rahastamise keelupanek on ja minu meelest mõnes mõttes nagu silmakirjalik Sillamäe sellepärast, et et kõik erakonnad lasevad seda ikka teha, on ju neid, ma arvan, et see, see, see Andropov ja, ja, ja rahumees skeem, see on suhteliselt laialt levinud ja teisalt, mis vahet on selles, kui näiteks toomas võrdeliselt Toomas Lumani kes stabiilselt või vabandust regulaarselt rahastab Reformierakonda? Ülekanded on 100000 või 200000 krooni nagu kvartalis või veelgi enam. Et kui tema teeb seda eraisikuna, siis ta seda võib teha. Aga noh, parem ta tegi seda läbi oma ettevõtte, siis ta nagu ei võida, et minu meelest see, et kui on, kui on ettevõttel võimalus on olla legaalselt selle parteirahastaja, on see süsteem palju läbipaistvam, siis me näeme, et noh, näiteks kas mõni õlle õlletehas Et noh, erakond, ma ei ole sellepärast hiljem palju Kes me oleme vastu, ettevõtted said erakondi rahastada, mis siis juhtus, mis rahastasid erakondi, riiulifirmad, kelle omanikering oli sageli suhteliselt kahtlane, ajakirjandusel juukseotsad vette ja tegelikult me ei teadnudki, mis on nende nii-öelda rahastajate taga ja sageli sellistelt firmadelt tulid väga suured summad. Tunnista endale, et kui sa, kui sa lubad, ettevõtted, mida ma tean tunnis ettevõtetele erakondi rahastada, siis see, see muutub aku täiesti läbinähtamatuks ja me oleme jälle sellises olukorras, et me tegelikult võime ainult aimata, kes on erakondade rahastajad, aga meil ei ole isegi mingisugust nii-öelda reaalset pilti sellest, sellest nende omanikud nad teevad. Loomulikult nad teevad kõik võimaliku selleks, et ei oleks võimalik näha, kes on, kes on rahastajad ja, ja privaatkampaaniad on täiesti läbipaistmatud, järelikult tuleks midagi ette võtta. Punkt üks, privaatkampaaniatega teine asi, kõikide nende erakondade kui kuidas iganes neid nimetatakse sihtasutustega, siin on neid ajakirjanduses läbi jooksnud küll, et millised kodanikualgatuse või hariduse või jumal teab mis sihtasutused ja nii edasi. Et, et ka nendega tuleb midagi ette võtta, sellepärast et ka läbi nende rahastatakse, et küsimus on selles, et kas, kas, kas tuleb siis luua mingisugune organ selleks, kes hakkaks nii-öelda reaalselt ka kontrollima. Praegu organ on, aga sa ei saa sellega hakkama. Absurdi. On see, et see organ koosneb neist samadest inimestest kes, kes seda raha saavad ehk see koosneb poliitikutest endist. Kas see ei ole mitte seesama komisjon, mida Jaanus Rahumägi juhatab riigikogus? Lõpuks mõtlesime. Poliitilises kultuuris, et nagu selle omal ajal selle seaduse nii-öelda eest võidelnud Olari Taal ütles, et kui, kui sein ette panna, et millegipärast ikka hakatakse auke puurima, et nii või naapidi seda teha ikka tehakse, ikka tehakse neid auke. Et mina siiski seda meelt ei ole, kõik vabaks anda ja siis vaadata, mis, mis nagu juhtub, see sellest ei tule mitte midagi, oli hea. Sest me oleme näinud seda, kui olukord on selline olnud, et ettevõtted on saanud erakondi rahastada ja, ja siis toonased kampaaniamahud ja kogu see asi, mis toimus nii-öelda erakondlikule maastikul, et et see oli isegi veel hõõgastama, et need mõned seadused, mis on vastu võetud, on aurukene, seda olukorda nurjunud odavamaks. Võtame nüüd need viimased valimised nagu kõrvale, kampaaniamahud on endiselt üli ülisuured ja tihti tekivad nagu küsimused, kuidas need kampaania suuri mahte tegelikult rahastatakse. Et see rahastamine ei ole näinud sugugi mitte nagu läbipaistvamaks. Et, et Eesti punane riik mõnes mõttes Ameerika ja Suurbritanniaga. Et kui, kui muudes maades Lääne-Euroopa riikides on valimiskampaaniale kulutatud raha erakonna enda aastasest tegevusest umbes 10 protsenti siis USA-s ja Suur-USA-s ja Suurbritannias on see vastupidi, et, et valimiskampaaniale kulutatakse sellel valimiste aastal umbes 90 protsenti sellest kogu erakonnast nagu tegevus, tegevus rahast. Et Eesti on siin pigem nagu läheb seda Ameerika Suurbritannia teed. Ehk siin võib-olla tasuks mõelda sellele, et valimiskampaania kuludele seada mingi mõistlik ülempiir. See on üks võimalus, küsimus on selles, kuidas seda ülempiiri ja selle kasutamist kontrollides on teine küsimus ja kolmas asi on see, et kes võiks kontrollida, et mis te arvate. Hästi lühidalt mõlema arvamus baaris. Siis on tehtud nii, et on, kui sa lähed kampaania ülempiirid eirad siis sinu ja need nendes riikides on ka olnud, siis ütleme näiteks riigieelarve rahast erakondadele siis sind karistatakse kahel võimalusel. Kas sind karistatakse selle, selle, selle kulutatud ülempiiri näiteks kolmekordse trahviga või sinu riigieelarve rahastus väheneb? Üks mõte on see, et see kontrollimehhanism võiks, selle võiks luua vabariigi valimiskomisjoni juurde, aga kahjuks ma rohkem ei saa edasi rääkida. Tänane saade on sellega lõppenud ja rahva teenrid olid Urmet Kook, Neeme Korvi, Lauri Hussar. Ilusat laupäeva teile.