Kirjanduse. Kirjanduse tähestik jätkub ja meie stuudios on endiselt kaks meest Peeter Olesk ja Mart Ummelas ja kolmandana Me kujutleme siia etega ühte meest, kes Kameid kaudselt ühendab. Kummalisel kombel. Tema nimi on Otto Wilhelm Masing, aga me lubasime rääkida p-tähest. Jaa, aga tal on niisugune väga lõbus teos nagu pühapäeva vahelugemised ilmunud aastal 1818. Ja see p on võetud sealt, sest see on maasingul eestikeelse pealkirjaga näiteks kohe me tuleme selle juurde. Masingut võib lugeda ka kui triloogiat, aga tema 1816 ilmunud saksakeelne teos on hoopiski originaal Pletter für Deutsche eestikeelne tekst küll aga pealkiri on saksa oma, nüüd kuidas seda tõlkida? Tihtipeale on arutletud selle üle, kas Maasing pida sõnast sakslaseks, kuigi ta oli eestlane isa poolt vähemasti oli ta ikkagi eestlane või üleminekurahvas. See Toisse tähendab siin antud juhul saksakeelselt mõtlevat ja saksa keel keeles käituvat inimest kadakasakslast. Seda, kes, kes ei olnud eesti keelt õppinud, aga saksa keelt tundis näiteks emakeelena. Taisse aga originaal, Pletar tähendab tegelikult eestikeelset lugemist või sirvimist. Need ei ole mitte mitte üksikud lehed vaid just nimelt, et teos ja originaaltähendab see seda et tegemist on algupärandiga, mitte ümberjutustusega. Masingut on tihtipeale võimalik pidada Eesti üheks olulisemaks 19. sajandi alguse valgustajaks. Ja selle valgustus. Üks nurgakive ongi pühapäeva vahelugemised. Ja nüüd tuleb kõigepealt kuulajale selgeks teha, mis on vahe lugema ja miks pühapäeva ekse. Pühapäev Tal on selge pärast kirikuteenistust. Otto Wilhelm Masing oli ikkagi pastor, eks ju, ja kauaaegne Äksi pasta võis olla kõlatsionalist, aga ta oli ikkagi past oli Tartumaa praost vaid, nagu sealses keeles öeldakse Braavusk. Ta oli enne seda muidugi paarkümmend aastat Viru-Nigulas ja eksis ta sai alles siis Tartumaa praosti. Ja ja ta oli ka Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor, mis tähendas kõigepealt seda, et temasugune mees pidi väga palju reisima nii oma maakonnas kui ka omaenda koguduse piires kui ka käima Riias ja need viia reisijad võisid kesta vähemalt kuu poolt kohalgi. Ja ometigi viibis ta tohutult palju igal võimalikul juhul maarahva keskel. Ja nimelt selle päästeta pidas ikkagi eestlase endaq keele tundmist eesti keele valdamise seisukohalt kõige paremaks. Wiedemanni ei olnud ju siis olema seal midagi muud kui vana huupel ja, ja veel vanemad aga oli vaja elavat rahva keelt. Üks kust rahva keelt alati kuuleb kõrts ala käissis kõrtsis ka, ta käis keelt kuulamas, ega ta kihutamas käinud. Nii et ta ei olnud mitte kalduvustega ennada, pidi armulauajooki ehk Kristuse verd pakkuma. Ja ta oli ka ilmalik, selles mõttes. Ta ei olnud nagu Villem Reiman, kes oli täiskarsklane. Ja kus sa veel kuuled eesti keelt visetel matusel talitus eesti avati vaesem reguleerituma. Nii äksi oli küllalt suur kirikumõis. Ja ta ta oli kogu aeg ka seal asju õiendamas, kuigi ta oli majandusmehena millest tuleb eraldi juttu. Küllalt, et kas andis seisusest, ta lõpetas pankrotiga. Ja tema varast pankrotinõuete rahuldamiseks ei piisanud. Perekond läks müts ära, sest siin ei olnud midagi teha tema raamatuid, mis oli tema kõige suurema väljamineku allikas. Tema raamatuid müüdi pärast kaaluga, mitte mitte trükka. Ja kui me räägime hilisemast perioodist, siis ka tema ajalehte ju pooltiraaže läks, nagu öeldakse vanapaberisse või kuhu? Masing oli muide paberi suhtes väga nõudlik, aga see ei ole veel vastus, küsimus, et mis vahelugemised, miks vahelugemised sellel sõnal on kaks tähendust. Esimene tähendus on Masingu enda järgi see et pärast lõunasööki ja kõike muud talupoegi marsiks mitte kõrtsi vaid loeks. Ja see oli küllaltki idealistlik lootus, mitte nii väga, sest hiljem oli see kõik väga populaarne, seda loeti aastakümneid hiljem. Sest lugemised käsitlevad sisu poolest maailma rahvaid ja loodusnähtusi ja kõike muud. Miljardi pärisori talupoeg, asjad, vabaks saanu lihtsalt oma elu sisi võinudki jõuda. Ja on öeldud, et see oli nagu omamoodi entsüklopeedia. Koiküll ta ei olnud muidugi mitte algupärane vaid ta on kokku kirjutatud mitmest allikast elt. Kuidas sa kirjeldad talupojale? Boad, kes on läinud siiamaani ainult rästikud. Masin kannab väga elulähedase pildi. Aga nagu ma mäletan, ta ühtlasi siiski ka nakku, toob selle rästiku kassisse, et ta räägib küll puhastaga, siis ta jagab õpetusi kohalike mürkmadudega. Seda tõepoolest, aga sinna tuleb veel lisada, et tegelikult on Maasing üks esimesi, kes tutvustas maarahvale Lynni süsteemi. Masing on tegelikult õpikute kirjutajad, mis sellest läinud. Aga aga ta tallis ilmalike asjade õpetaja, naabeedee raamat on ta kirjutanud ja nii, aga nüüd sul on boa, kes elab Ida-Indias ja Aafrikas ja kuidas seal teete arusaadavaks. Masing teeb seda. Ta ütleb, et Boan kuni kaheksa sülda, mis asi on süld, seda teadis talumine poeg väga-väga hästi. Kui puhanud söönud, siis ta on keskpaigast paks nagu õietud, teist tolline paik. 15 tolli on kaks vaksa rohkem. Ja palgi paksus teadis talupoeg ka ja oligi boa selgeks tehtud. Talupojale vulkaani Maasing oli käinud koos krahv Manteuffeli Itaalias, aga ma ei tea, kes selle Etna purskas. Igatahes oli vaja selgeks teha, mis asi on vulkaan. Ja Masing tiibki jällegi väga elulähedase näite kaudu. Vulkaan on nagu üks suurt püstkoda. Maailma Sunur Alt flai seest õõnes, ülevalt tipust ainult väikene praakine, kust tuleb suitsu välja. Ja vulkaan on samasugune püstkoda, ainult et sealt tuleb mitte suitsu ainult välja, vaid sealt võib ka kive ja kõike muud. Jällegi pilt olemas. Kui tänapäeval tsüklopedistid sama värvikalt defineerida Lõbus raamat, aga näiteks meie tõelise entsüklopeedia isa Richard klees ei olnud me nii suure huumorimeelega nagu nagu masin kooli. Aga nüüd, kuidas sa teed kindlaks teise rahva eripära? Mis Macinktsiin teeb? Masing ütleb, et laplased on ikka täielikult paganad nii metsik rahvas kui võimalik. Aga nad on erakordselt ausad, lisab ta juurde. Laplastil ei tunta lukku ja siis küsib Maasing. Kas meie oma luterlikus usus oleme nüüdsest paremad ja targemad kui see metsik rahvakari seal põhjas ilma lukudeta? Majades sellel on väga sügav autobiograafiline tagapõhi. Muide absoluutselt kõikides kirikumõisates, kus Masing töötas, murti korduvalt magasiaita sisse. Pisi Luki häälianud, nüüd tekib küsimus, miks on vaja magasiaita tingimata just kirikumõisas. Valvur oli üks, tegelikult tuli nii odavam, kes keegi ei arvanudki, et Masing hakkab sealt vilja virutama nagu Rakvere viljasalve juhid vaid vaid mõeldi niimoodi, et mõisa Kiigumõisa öövaht vaatab ka magasiaida järele, kas mängis kokku või oli seal midagi muud, aga Masingu kahjud olid tegelikult küllalt suured. Plaste ilma lukuta elamise just selle tõttu, et ta teadis, et isegi lukke ei aita. Kui inimene pole aus. Ütleksin vahele, et Andrus Kivirähki Rehepapp oli selleks ajaks ilmumata. Nii et võib-olla Masing oli väike idealist. Idealist kui mõelda, et näiteks kiriku mõistatada veidi mõnda õigus ehitada oma veskimasin käivitusveski ja müssele hiljem kahjuga maha, kes ärimees ikka oli, küll oli küll. Aga oma idealismi ta tegelikult ei kaotanud. Aga nüüd, kui mõelda, kui palju ta kirjutas ja samal ajal pidi rändama, siis tuleb tema töökust tegelikult imetleda. Ja siin on vaja teada kahte võõrsõna. Me oleme harjunud sellega, et maasinguli ratsionalist keegi seleta ära, mis asi see natsionalism kiriklikus mõttes ja muidu mõttes üldse on. Me ei eksi, aga palju, kui ütleme, ratsionalism tekkis vooluna mõtlemisvooluna. Umbes seitsmeteistkümnenda sajandi keskel ja selle esiisasid olin dekalt. Igaüks, kes teab Deckarty koordinaattelgi seega natsionalismi olemusele üsna lähedal. Usulises mõttes oli ratsionaismi ja alles ja Marborgist töötanud mees nimega Christian fon Wolf 1000 679054 märksa hiljem siis kui Deckart. Aga tema nimi on meile tuttavam ühes teises seoses Wolfoli Lomonossovi õpetaja. Nüüd kes siis on need teised vastaspool ehk? Need testid ja ütleme sellised pimeusklikud fundamentalistid. Ei ole niimoodi peetismile väga lähedal, oli näiteks Immanuel Kant keda küll nüüd pimeduses ei saa süüdistada ega kahtlustada. Pietist oli nota bene, Saksa liiduvabariigi president Johannes Rahu. See on koduse kasvatuse küsimus, nii et sa võid ka olla sotsialist. Kui saed Pietistliku kasvatuse saanud ehk konfessionaalselt mõtled nagu Pietist siis on see tasakaal käes. Aga miks yksis Masingu Ali vastandus Pietismile? Ja vastus on iseenesest küllalt lihtne. Masing kõigest hoolimata tahab, et teine inimene oleks targem aga mõistuse abil siit tema huvi igasuguseid õpikuid kirjutada, ta tahtis koolmeistrite seminari, mida isegi keiser lubas, aga vastutöötamise tõttu see plaan jäi katki. Kuna Masing kirjutas oma õpikut kõik, lähtudes sellest, et see võib olla seminari õppekirjavara siis võlad tekkisid sealt. Meeletu suured need rahad, mis tal trükkis ta kinni olid 9000 Banko rubla Banko luba on tegelikult siis väärtpaber, mitte mitte hõbe või, või kuldraha. Need väljaanded, millest me praegu oleme rääkinud ja ma lisaksin siia juurde Masingu kirja toto. Johann Heinrich Romsümplentalile Pärnusse, tema kolleeg ja sõber Vait räägide väljaandja. See on ikkagi väga rikas lugemisvara kust muide pärineb osa sõnu kaasaegses sky eesti keeles maasingul tehtud sõna aurulaev. Ent Masing pidas ägedat sõda tõepoolest Pietistide ja eriti vennastekoguduse liikumise tegelastega. Ja algusest peale sellepärast et vennastekoguduse liikmed valdasid eesti keelt suurepäraselt. Teiseks, mis on oluline eestikeelne vennastekoguduse liikumine, pani aluse tegelikult eestlaste autobiograafilisele kirjandusele sügan uurinud alaldi Rudolf Põldmäe. Ja ka need artiklid tuleks avaldada uuesti, sest need artiklid sisaldavad tihtipeale just nimelt tolleaegsete eestlaste omakäelisi elulugusid algusest lõpuni või noh, niikaua kuni eluloo ärasaatmiseni oli võimalik kirjutada Masingu tarkus, keeleline tarkus, mida aktsepteerisid ka tema vastased on suurel määral Hernhuutliku päritolu ja selle tõttu siis kapietistliku palju tulnud. Need on kaks erivoolu siiski teisest küljest, aga Masing tegi oma nende. Vaat ma ütlen triloogia osadega võõramaailma meile kättesaadavaks. Nüüd tekib küsimus, et mis viga, kui, kui sul on mingi saksakeelne teos ees meil on siin stuudios praegu kaks kommentaariumi Johannese evangeelium mile, mõlemad tõlkelised. Ja vastavalt ka ligi kaudsem, teine on paks ja teaduslik Masingu sugune. Tõenäoliselt pidas oma jutlusi peast erinevad Villem Reimanni eest pidi kõik need Talle kättesaadavad allikad läbi lugema. Selleks et jutlus oleks motiveeritud sisuliselt. Sest kui ta ründas, herne ootasid, pidid aga ütlema, mis nad siis on valesti teinud, üks, kellega ta sõdis, taevaskäijad, naisprohvetid täitsa segased. Teda öeldi juba siis ja maid teota need, kui ma seda sõna kasutan. Aga ta pidi materjali valdama. Ta tõepoolest sõdis ka vagaduse jüngritega laiemalt, ta pidi ka seda osa valdama. Aga ta pidi järelikult valdama ikkagi seda algallikat ehk piiblit ennast ja kontrollima oma väiteid teiste piiblilugejate uurimuste pealt. Kui me näiteks võrdleme ameeriklaste jutlusi eestlaste omaga Luterliku tüüpilise juurdlusega, siis ameeriklane ei karda jutusesse sisse tuua iseennast, rongi isiklik. Aga kui sa jutustad iseendast kui eeskujust nisust jutlust, et ärge nii tehke, ma ei kujuta ette siis järelikult sa eeldad, et väga paljud mõtlevad sinu moodi. Et me oleme nii sarnased, et mõtet erinevus on väga väike. Lihtsalt tundma, muidu ta ei oleks nii kõrgele kiriklikus hierarhias valitud. Tõsi ta valiti muidugi ka selle tõttu, et ta kaitses kohalikke huve ja oli teada, et tal sõjakes. Aga igasugusel vaimsel tegevusel on alati ka oma puhtmajanduslik aspekt. Ja õnneks on eesti keelde tõlgitud tõlkijaks Jaan Isotamm nimeka saksa sotsioloogi Max Weberi raamat protestantistlik eetika ja kapitalismi vaim ja ta käsitleb siin ka seda, mismoodi erinevad usulahud on suhtunud majandustegevusse. Ja just nimelt, et kui mitte kui hästi neil on läinud, vaid miks nad käituvad nii, nagu nad tunnistavad. Ka Masing pidi oma koguduse liikmed, kuigi ta oli kehv majandusmees õpetama majanduslikus mõttes ja see on teada, et tema ei läbenud küsida külvikordade sõnnikuveo ja kõige muu järele iga korpilise kaasa selle, et tema sõnavara täienes. Aga ühtlasi nägi ta siis ka ära, et, et kuhu on seda haridust juurde vaja ja peamine koht oli loomulikult see, et teisi kultuure tegelikult ikkagi maarahvas võinudki tunda väljatud üks eriolukord, see oli siis, kui Eesti alalt käis üle mingi sõda. Napoleoni sõjad olid ka siin, siis puutud eri kultuuridega kokku. Ja, ja pühapäeva vaelugemistest käsitleb Masing seda omoristlikus mõttes. Rahva nädalalehes toob ta sisse hoopiski ka iseenda räägib sellest, kuidas ta just samal ajal, kui ta muide need pühapäeva vahelugemised kirjutas. Samal ajal oli ta juba seda meelt, et surm oleks parem. Tal ei olnud väga korralik tervis. Ta kirjutas Rosen printerile, kõht on täitsa hukas ja nii edasi ja kihutab keset isiklikke õnnetusi lõbusa loo, puha maost ja muudes niisugustest tegelastest olema, olles seejuures nagu sa ise ütlesid. Praktiline. Me peame siinkohal kuulajatele veelkord meelde tuletama, mis ajal Otto Wilhelm Masing tegelikult elas. Ta elas 19. sajandi algul, kus alles pärisorjuse likvideerimine oli käimas, ütleme niimoodi, formaalselt me teame, et see võttis sisuliselt aega ja nato, kelle Masing oli ka üks neid, kes püüdis Eesti rahvast tõesti ka sisuliselt saada vabaks sellest orjusest, sest me teame, et ega need saksa mõisahärrad nii väga heal meelel ei allunud keisrikojast tulnud Tegreetidele. Aga ma tahaksin nüüd sult küsida siiski seoses selle pühapäeva vahelugemist, tegelikult kui me räägime tavalisele eestlasele Masingust siis on ju see asi, mis seostub temaga, miks ja, ja miks ta selle õ üldse sisse tõi, ta oli keelemees, eks ta mingil määral uuendas eesti kirjaviisi, ta tahtis nagu vanast kirjaviisist jõuda edasi, ta ei olnud muidugi kirjaviisi uuendaja selle sõna täielikus tähenduses, aga kust see õ talle tuli? Ta on pärit alalt, kus oli aru saada, aga Masingu õnnetus seisnes selles, et ta hakkas õõd suruma peale ka seal, kus teda tegelikult ei kasutatud, et tema oleks võinud vabalt öelda tänapäevases eesti keeles, et temal õ fänn. Ja, ja sellega oli õiendamisele päästet. Katsu seal niisugust tähti omaks võtta, näiteks Saaremaal. Pöidest lääneb. Aga kas tema siis ikkagi selle tähemärgi ka välja mõtles? Tähemärkide otsis paarkümmend aastat häälik oli tal selge, aga tähemärkide otsis, sest variant on terve hulk. Lõpuks rahuldas teda siis see, millega me oleme ligikaudu harjunud. Aga neil jäi enne rääkimata sõna vahelugemine, teine tähendus ja vennastekoguduse jutlustaja sealkandis oli kõige tuntum lava. Hindrek nimetasid oma kooskäimisi ka pühapäeva vahelugemiseks. Hoopiski selles tähenduses, et vaat sõltusid sellest, missugune oli parajasti kiriku võim, kassi soosis neid või vastupidi, kiusas taga. Vennastekoguduse üks põhimõtteid on praktilised asja minimaalsus. Kui talupoeg elab muldpõrandaga ja õlgkatusega Uberikus, siis tal ei saa olla eest lugeja elamiseks oss. Siis peab ka olema see-eest luge elamine samasugune. No me mäletame ju reformatsioonis oligi see ka üks põhilisi ajendeid, miks inimesed valisid luterluse, eks ju seal loobuti sellest kiriku luksusest. Kullasärast. Tegelikult Luther omajagu idealist nagu maasinki aga vennastekoguduse puhul häiris Masingut selgesti nende inte demokraatlikus vaid nende müstilisuse ratsionalistli mõistusega inimesel ei saa olla ka jumala olemasolus midagi müstilist. Kui sa võtad selle doktriini omaks, siis seal teatavaks ja kõik niisugune oli, eks ole, Immanuel Kant tõenäoliselt oli Masingu lugemus väga suur, kasvõi juba selle tõttu, et tänas küllalt kaua ta sündis, 1863 suri 832. Ta suhtles väga paljudega, ta on ise öelnud, et postipäevad olid ikkagi tegelikult kontoripäevad. Järelikult ta pidi kirjutama kiiresti. Ja, aga see on ka usutav. Sama on teada ka Kreutzwaldi kasutati ära teadmine, et post postitõld sel ajal sõidab sealt kohast läbi, no Äksi kirikumõisa kõige lähem postijaam oli igaveres. Ja kõik kirjad. Tihti selleks ajaks valmis Masing kasutus muidugi ka tihtipeale ametliku posti eraasjade ajamiseks ja sai ametivendade käest pahandada, sest seal olid omad privileegid. Masingu kirjavahetusel tõesti suur, kahju, sellest on säilinud vähemasti teada, üsna vähe. Ent eks ole, paneme nüüd siis kõik kõrvuti ajaleht või minul terminoloogias triloogia suur kirjavahetus talubki, kirikumõisapidamine, jutluseks valmistumine, ehk tegelik pastoraal, töö, sõjapidamine õ-tähe pärast kusjuures mitte kirjastaja olnud siis see peamine vastane, vaid hoopiski tähetegijad ehk meistrid, kes koorisid vahest pastori ikka pööraselt. No tal oli veel mõningaid selliseid uuenduslikke niisuguse ettepanekut seal mingi rõhumärgi paneb ja muud taolised asjad. Nii ja nüüd samas siis sõdi mingi külahulluga, kes teatab, et ta tuleb taevast ülevalt täit sõnumeid, don sulle sead. Ma alguses ütlesin, et see mees, kes meid ühendab on Otto Wilhelm Masing ja ta ühendab selle tõttu, et ka mina olen temaga tegelenud ülikooli ajal ja minu diplomitöögi oli pühendatud Maarahva nädalalehe. Kuidas see nüüd täpselt oli, aga ühesõnaga tema geograafiale ja sellega seoses olen mina ka Maarahva nädalalehte risti ja põiki läbi lugenud, ehkki retsenseerinud ei olnud väga veendunud, et ma hirmsasti seda teemat armastasin. Sa mäletad, mida meelik kahu arvas? Sellele tuleb lisada õige poent tänu sellele, et sa selle läbi lugesid, oled sa käinud kohtades, kus pole elu siiski jõudnud. Ja kõik, kõik nad on seal ilusasti mustvalgel kirjas. Teisest küljest meelik kahu oli kabineti õpetlane, kellele meeldis puhkuse ajal lugeda, krimkasid ja muidu jälitas ta pseudonüümi anonüümne tema oleks praegu tööd väga palju internetis. Aga kahjuks on ta surnud. See ei olnud kerge surm, aga meelik kahu oli omal viisil pedant. Ja muidugi ta kindlasti leidis, et et see oleks pidanud veel kuskil käima mingist eksootilisest kohast, ehk eks sa oled lugenud Masingu lehte pisut noh, ütleme D-ala tema tahtis olla tõesti nii nii põhjalik kuni koma kohane. Aga ilma, et ma tahaksin teda kuidagi naeruvääristada. Selle tõttu paljud asjad jäid tal endal pooleli, sest ta jõudnud kuma kohast kaugemale. Nendes asjades tuleb olla mõistlik ja Masingu mõistlikkus seisnes selles, et ta ei nõudnud õigust käia ise vulkaan vaatamas või, või kuskil mujal. Vatja võttis saksakeelse raamatu ja täiendas seda, nii et sellest oli ka mingit praktilist kasu. Otto Wilhelm Masingule on jah, minu elus olnud selline roll, et kui ma olin selle diplomitöö ära kirjutanud, siis ma loobusin ajakirjanduse ajalooga tegelemisest ja sukeldusin reaalajakirjandusse. Ma arvan, et võib-olla Otto Wilhelm Masing oli ka selles mõttes ratsionalist. Talle meeldis midagi ära teha oma elus ja oma tegevusega midagi muuta, mitte niivõrd kabineti inimesena istuda ja mediteerida. Kui õpetaja ei saa olla kabinetimees, aga ühest me ei rääkinud, tema töö taust. Selle juurde tuleme ühe teise tähe all. Me ei rääkinud üldse mitte Masingust kui kalendrite autoritest, kalendrisaba on tegelikult ka alati olnud niisugune pühapäeva vahelugemine. Aga, aga kuna see kalendrikirjandus on Eestis väga rikkalik siis hakata sealt need autorid eraldi välja tooma. Ületab igasuguse ratsionaalsuse, aga seda tegelikult vaja, sest paljudel juhtudel ma toon ainult ühe näite. Säilitab kalender oma väärtuse siiamaani. See on Tartu tähetorni kalender, mis ilmub juba mitmendat sajandit ja kus on aegunud asju. Väga vähe. Aga siiski, järgmine meie saade ei ole vist Kalembritest veel, mis täht on meil järgmine. Julged sa öelda, milline täht langeb meie peale? Meie peale langeb täht, tüvi. Praegu juba räägitakse, eks ole, projektist inimene veenusele, aga me me räägi veenusest. Aga me räägime kellestki, kelle tegevus seondub tähega. Kirjanduse tähestik ja tänase saate lõpuks ka Peeter Oleski küsimus raadiokuulajale. Milline oli Me Beekmanni esimene eestikeelse raamatu lugemiselamus? Rõhutame, et tegemist on eestikeelse raamatuga, niisiis tõlkega eesti keelde mõnest muust keelest. See tõlkeraamat ilmus aastal 1928 ehk seitse aastat enne Beekmanni sündi. Kirjanik meie Beekman on sellest ise kirjutanud ühes artiklis. Vastuseid ootame kolmanda novembrini, aadress, kirjanduse tähestik, Kreutzwaldi 14 üks null üks kaks neli Tallinn või emailiga Mart Ummelas, et ära ära tee. Auhinnaraamatud nagu ikka, kirjastuselt Varrak. Saate tõid teieni Mart Ummelas ja Anna-Maria korral. Kirjanduse.