Tänases saates on meie külaliseks Eesti Hiina seltsi president ja Eesti üks tuntumaid Synolooge Priit Kelder ja see viitab juba sellele, et täna me räägime Hiinast, see tähendab siis ka hiinlastest ja väga konkreetselt ühest suurest hiinlasest konfoutsiusest priit, kelder kas on dokumentaalselt tõestatud, et selles suures rahvaste ja rahvuste ja etniliste rühmade katlas nagu Hiina on olnud tuhandeid aastaid, on tõestatud, et Konfutsius nii nagu me teda ladinapäraselt ja euroopapäraselt tunneme, on tõepoolest hiinlane. See on üllatav küsimus, kas Konfutsiuse hiinlane? No ilmselgelt ma arvan, hiinlane, kõigi tahaks täpsustada, termin hiinlane on teiste rabati jaks pisut. No eksitav, ise nad loevad ennast Hanni rahvuseks ja Hiina on selles mõttes väga mononatsionaalne rahvused 95 protsenti elanikkonnast, sellest üle miljardi rahvast on hani rahvusest ja viis protsenti on siis 55 ülejäänud etnilist, noh vähemalt ütleme niimoodi. Konfutsius oli hiinlane või ütleme, täpsemalt oli Hanni tõugu last nii. Ja kas vastab tõele seegi? Sõnum, et Taiwanil elab Konfutsiuse järglane 77.-st põlvest, praegu veel. See on täitsa tõsi, see on väga rikas nii-öelda noh, plantaator ütleksime sellise terminiga ja tema alluvuses või siis käänu suguli sugulasliku eeskoste all on kümneid tuhandeid vähemaid lähemaid ja kaugemaid sugulasi Kaagolhootsuse suguvõsast. On küll, see on väga eakas mees juba ja ja tal on oma meessoost järel tulid juba olemas seitsme kaheksas seega põlv ja tema naisliini pidin ma nüüd ei mäleta täpselt õde või siis ka. Vennatütar, on ka sama eakas daam ja peaks veel elama ka Hiina vabariigis. Rahvavabariigis. Ma tahaksin tänase pooltunni, mis traditsiooniliselt kannab, ühendavad pealkirja skandaalne, legendaarne ja täna siis on pühendatud konfoudsusele alustuseks lugeda lõigu ei kelleltki muult kui Voltrilt, kes kirjutab oma filosoofilise sõnaraamatu artiklis filosoof nõndamoodi kui saatuslikult häbiväärne läänerahvastele, et tuleb pöörduda kõige kaugemasse Ta, et leida üht õilsat lihtsalt tarka, kes ei aja end puhevile, kes ei valeta, kes õpetas inimesi juba 600 aastat enne Kristust elama õnnelikult Ajal mil läänemaades ei tuntud veel kirjatähti ja mil kreeklased alles hakkasid vaevu oma tarkusega silma torkama. See tark oli Konfutsius, kes ainsana muistsetest seadusandjatest ei püüdnud inimesi kunagi. Ta kas on pärast teda maailmas keegi andnud kaunimaid käitumisjuhiseid. Nii, võtame siis Voltari appi ja läheme Konfutsiuse juurde. Kas Voltari ütlus peab paika? Sellelaadseid hinnanguid konfootsusel on ilmselt tuhandeid, siis teda on, et Eesti väga palju uuritud ja see uurimine lõppega lakkajaga saagil hakata tema parandan mitte nüüd mahuliselt, vaid mõte sisuliselt on ikkagi ammendamatu ja väga palju muidugi selliseid superlatiivsed hinnangute molekule üks tunnustatumaid Euroopas ja üldse läänemaailma Synolooge kriil on tema kohta testi müünud oma raamatus hiina mõtte kolhoostes noodsa tunnini. On lausa nagu imestanud, et see on suisa ime, et selline inimene füüsilised kõndis, käis, elas, eksisteeris maa peal, et et ta on, noh, see on ime, et selline oli. Ja mina ise loeksin konfootsis testi inimkonna kõikide aegade kõige suuremat isiksuste hulka suurmeest hulka, tema laadsid rast aitab ühe käe näppudest, et üles lugeda. Tähendab, kes on just nii palju mõjutanud miljoneid ja miljoneid inimesi. Ta, kelle mõju jätkub vaatamata nendele noh, tema eluajast meid lahutatavatele aasta sadadele. Ta oli testi. Tigantne, või ütleme, suur mees ja ka lahku kirjutatuna suurmeeste markas võis olla kusagil meeter 91 meeter 94 oli üks Eesti suurimatest suurim ja ja et Volta või siis nimetatud kriili hinnangutele lisada Hiina enda selle sajandi möödunud sajandi üks filosoof, kanju vei on ka öelnud, et Konfutsius oli Hiina kroonimata valitseja on seda olnud alati ja imperaatorit tulid ja läksid tema iine kõrguse Faim õhkusele kogu Hiina ja tänapäevani. Ja see kanju Feige on öelnud, et Konfutsiuse õpetus on piiritu, kui taevas ise, see on rakendatav ükskõik millisel Pokkidel ja ükskõik kus kohas. Ja kui nüüd siia juurde küsida, et no, aga kes võiks temaga veel olla võrreldav kõrvutatav ma just mõtlen oma mõju poolest hilisematele põlvkondadele ja sadadele miljonitele inimestele, mitte ainult Hiinas, et üle maailma, siis siis võib-olla veel nimetada võiksid hartaga otaamat budismi rajajat ja tema ajaloolises kaapudoloogid ei kahtle. Ja ega rohkem ei olegi võib-olla vanast Kreekast. Plaat on muidugi filosoofia kogu aeg mõjutanud Platon, Aristoteles ja siis tulevad sajandit sajandid on olnud väga palju suuri tarku mehi, kuid võimsuselt jäävad need kõik Konfutsiuse alla isegi möödunud sajandi 19. sajand. Kes andis, justkui tundub noh, väga suuri suurmehi maha ma kandi või Albert Schweitzer teistest ei räägigi ka Mulle tundub, jäävatama tasemelt oma Sist võimsuselt alla konfoodsasele. Selles mõttes ka veel on tähelepanu väärne see, et Konfutsiuse tegutsemise aeg, ütleme siis, sajand, kuues viies enne meie aegade enne Kristust see on ainulaadne maailma ajaloos, et ainukene sajand 605. ütleme sadakond aastat seal mis andis sellise väikse käpu teie vaimuhiiglasi, ükski järgnev sajand ei ole selles mõttes saanud toota nii palju. See oli sajand, mil eks ole sündis, elas ja tegutses Konfutsius samal ajal ka budismi rajasid, hartaga tama ja samasse aega kõik veel panna, muidugi eurooplasel vähem tuntud säratrustra sorast rismi õpetuse rajaja Pärsias. No võib-olla Euroopa inimestest veel võib meenutada Herak leitus Pythagoras, kuid nad jäävad maha kolhoosidest. Nii et ikkagi testib üks, kaks, kolm. See oli siis mingi imepärane tähtede seis, võib olla. Võib ka nii testi mõeldi, et mis see oli, mis, mis kasvatas või mis Pärnus oli tollal, mis õhustik või Indias me teame, näiteks kui budism tekkis, oli väga tugev siin ideoloogilise käärimise periood. Hiinas sellist ideoloogilist käärimist ei olnud, aga, aga ometigi ja andis välja sellise mehe Konfutsiuse nimega olen ma lugenud ka ühe niisuguse ütleme, Pulvory ajakirjandusest pärit fakti, mida ka tema eluloo kirjeldajad on kinnitanud, et Ta isa oli väga eakas inimene, emaga palju palju noorem ja perekonnauurijad on teinud ka muid tarku inimesi, uurides järelduse, et niisugustest ühendustest võivad sündida väga targad lapsed. No kes teab, see nõuab sotsioloogilise uurimised kümneid tuhandeid suurmehi ja muidumehi läbi uurida, ütleme biograafiliselt. Ma arvan, et maailmas leidub küll ka fakte, kus noored isad on keskealistele emadele suutnud kinkida geniaalseid lapsi. Ilmselt on niisuguseid näiteid ka Nõnda läheme siis edasi Konfutsiuse juurde. Me pisut oleme puudutanud tema seda legendaarset külge. Aga nüüd meie saate esimene pealkiri, mis on temas siis võib-olla pisut skandaalset mitte selles bulvari mõttes, vaid kas on skandaalne näiteks see, et oma eluajal tema õpetus ei saavutanud suurt kõlapinda või on skandaalne see. Omal ajal ka tema raamatuid ja märkmeid on põletatud, on tahetud tema õpetus välja juurida. Või on see üpris tavaline, et niisugused riikide alustugesid moodustavad õpetused on tekitanud alati väga suuri tõmblusi ühiskonnas mis on siis see, mis pärast konfootsiust on nõnda austatud ja mis pärast tema vastu seistud? Oma eluajal ta siiski oli tuntud ja tunnustatud kui pedagoog kui õpetlane. Hiinas on see õpetlase fenomen juba enne konfootsisti, eriti võib-olla ka keskajal olnud ääretult kõrgele platvormile asetatud ühiskondlikus hierarhias õpetlane või inimene, kes valdas keelt. Kindlasti on olnud pikka aega, noh, lausa ebausklik aukartus pluss selle vastu, kes oskab lugeda ja kirjutada. Ja siin vahel märkusena võib öelda, et kogu Hiina kultuur, kui me tahame, et tal on eristus positsiooni lääneliku ka ju väga palju, kuid üks on küll väga kindel, et kui me tahame mingi ühe märksõnaga iseloomustada kogu Hiina kultuuris. Me võime öelda seda, et see on pintslikultuur. Sellepärast et Hiina ju nii-öelda kiri on hieroglüüfkiri, kirjutatakse pintsliga. Ja kolm kunsti, kalligraafia, maalikunst, poeesia, näiteks need olid täitsa lahutatud, tamatud inimene, kes valdas seda. See tekitas harrast disti, austus kõikides ühiskonna kihtides ja kolhoosis on seda, no sellist hoiakut süvendanud ja tõstnud väga esile haritud inimkultuuriinimesi on lausa ühiskonna ühiskonna Pärn ja sellisena oli ta omal ajal ka siiski väga tuntud-tunnustatud, kuid teine külg on see, mis on nüüd ülemaailmne nähtus, mida võime näha juba Vanas-Kreekas analoogi täpset plaatoniga, kes koma ju poliitika alastes teostes kirjutab selgelt, et ühiskonda, riiki peaksid juhtima targad inimesed, filosoofid, kes, kellel mõistust ikkagi peas ja samaga konfuudsus ja püüdis seda nagu sisse viia, püüdis olla nõuandjaks, jaga olla ülikutele manitsejaks, ikkagi nad arvestaksid tarkust, õpetatust, kultuursus, nii et sellised inimesed saaksid juhtida. Inimkonna praktika on näidanud head tarku inimesi, kes on tunnustatud targad õpetlased, õpetajad neid ei ole lastud valitsuse juurde ja see on väga kahju. Siin eksperiment oleks võinud väga vajalik ja seda me näeme kuni käesoleva sajandini välja kuni praeguse Eestini välja ka tegelikult kehtib ikka vana arvamine, et andis jumal koha, küsis, andis Katar, kust aga see ei ole nii, et Konfutsius oli populaarne, kui õpetaja ometigi ise ta võimule ei pääsenud. Mõnda aega oli ta nõunik ühes vürstiriigis ja siis ta rändasid oma elu teisel perioodil 13 aastat mööda Hiinat, pakkudes nagu oma teeneid soovides olla nagu nõustaja, aga see kõik juhtus nii, et tema eluaegne siin kuulsus käis ikka tema kui lihtsalt noh, tarkuse õpetaja. Ka seoses ja tal oli kaardil väidetavasti 12 põlasel parimat kütti, ütleme öeldakse üks 72 õpilast, kes kelle, keda ta õpetas, keda koolitas, kuid see ei ole mingi formaalne kool. Ta ütles, et ükskõik, kes võib minu juurde tulla erinevalt vaatamata päritolule ja muudele omadustele, kes soovib minuga vestelda, suhelda nii, tema kool oli pigem selline nagu maha ma kandja oma lapsi õpetas möödunud sajandi lõpul Lõuna-Aafrika Vabariigis vestluste läbi või nagu Sokrates kõndis ja tülitas inimesi ja võttis kuunerist kinni, päris uuris vot selline sellelaadne vestlus, et sina, mina aga ta oli jah kuulus, kuid hiljem see aeg, mis te mainisite, et oli nagu põlu all, oli üks periood Hiinas pärast kolhoosist mõningad sajandid. Nii-öelda seadusetundjate legistide Vi vaatseeaa hiina keeles Nende nagu aeg, kus jah, Konfutsius läks põlu alla, teda temas ei nähtud midagi kasulikku. Kuid see läks küllaltki ruttu mööda ja hiljem ütleme kogu meie ajaarvamise algusest saadik kuni käesoleva ajani on ikka vaieldamatu autoriteet õpetaja, kellele tuginetakse kõik maod. Tunni aeg oli ka periood, kus peeti heaks tooniks konfuustes kritiseerida, aga see ka lõppes. Õnnetu. Mis on siis tema õpetuses niisugust, mis sunnib meid tema poole ennast pöörama nagu nagu taim valguse poole või või laps päikese poole või mis on Konfutsiuse õpetuses niisugust, mis annab põhjust ka niisugusele arutlusele, et Konfutsiuse ideed on mõjutanud ka näiteks 18. sajandi inglise kultuuri ja ideaale ja muuseas ka niisugust asja nagu džentelmeni mõistet ja selle kujunemist kas ainult see vooruslikus ja ülim aatelisus, kohusetunne, kohus oma oma rahva ja oma riigi ees või mis asi see kõik on kokku? Kahe sõnaga võib öelda, et Konfutsiuse õpetus on sotsiaalne eetik, kõik tähendab, eesmärk on, on aidata kaasa, et ühiskond oleks stabiilne, harmooniline ja inimesed oleksid õnnelikud. Ja teda on tema enda nii-öelda on öeldud, et oli revolutsionäär Vi, tema tekitas pöörde. Ma julgeksin öelda, sellepärast, et ajaloos kolm sajandit enne teda, kui chow hõim tuli üldse Hiinas nagu domineerima siis juba oli seal so vürst Vantšov vees ja avaldas samasuguseid juba mõtteid kolhoosis võttis väga geniaalsel inimesele omaselt tabas ära, mis minevikus on väärt ja pisut nagu transformeeris ja paremini esile, et temas on seostanud kummalisel kombel nagu turja konservaatori jooned. Aga õpetuse ligitõmbavus ongi üldinimlik eetika aidata inimestel saada selleks, et nad oleksid kõik õnnelikud. Ja siin, kui me vaatame väga laias plaanis üldse hiina filosoofilist mõtet, me näeme, et ta kolm õpetust ise ütlevad ka, et nad on kokku sulanud sant, sea kolm õpetust, konfitsiaanlus, taoism ja budism. Ja siin omakorda konfitsiaalust torkab silma, kui, kui mehelik, kui isa või mehekeskne õpetus, mis antud edasi üles karjäärile, korraldatusele taevale vastukaaluks, ütleme, taoism on naiselik, õpetas, mis, mille vektor on suunatud taha tagasi maha minevikku, emasse naisesse ja nii edasi, et komprus Jaanus on tugevalt mehekeskne ja korraldatusele korrale, aga ka harmooniliselt korrale nagu pürgiv õpetus ja toomiste mainistasid džentelmeni sõna seal läheb väga hästi Konfutsiuse nagu inimideaali iseloomustamiseks või ütleksime eesti keeles õilishing. Tema ideaal oli, et, et inimesed oleksid väga haritud ja kultuursed ja tõesti teaksid oma kohust, täidaksid seda. Ja õiglus just väga tugev õiglustunne, kohusetunne, seal on veel teisigi jooni, mida kolhoosides väga rõhutad. Huvitav see, et ta nii nagu väga paljudki teised maailmatargad on aktsepteerinud seda mõtet kuidagi kinni hoidnud kunagi vanasti minevikus oli kuldne aeg, see on kõikide rahvaste mütoloogias muinasjuttudes olemas, oli kuldaega, vaat nüüd on asjad kombel alla läinud. Ka Konfutsius oli nagu murelik, sellepärast et on kombed alla läinud, aga muistluses kunagi vanasti oli vist kõik korras. Ja siit tuleneb välja see, mis just läbi Konfutsius on võimendunud see meeletu või mee jaoks hüperpoolne hiinlaste traditsiooniline vanemate hulk ise nimetad seda seas ja on siis väiksem viga, vanem pojalikus. Ja see on tõesti just konfuutses on selle väga tugevalt esile toonud ja nõudnud või noh, kuivõrd üldse nõudis ta oli selline maheusku. Aga see, et minevikus oli, eks ole õiglus, kord armastus ja austus ja niiti, mis või kes on selle mineviku tarkuse, mis hoidis ühiskonna kuldses staadiumis selle kandja, see on rahva mälu, aga see mälu kandub edasi põlvedega. Seetõttu meie, ütleme praegune põlvkond. Tänuga, peaksime meenutama eelmisi, vaat siit esivanemate kultus, see on lausa drastiliselt Vastupidine euroopalikule. Meil on siin niimoodi, vanemad ütlevad kõik laste nimel ja oh, mis nüüd minust enam minu lapsepõlv raske, peasid pojakesed, tütre Logitia. Konfitsiaalik, vanemuseetika noore suhtumine vanematesse on täielikult vastupidine. Nii kaua, kui mul on elus vanemad olema, absoluutselt nende võimu all, jätkad tänu pidevalt võlgu, tähendab laps teab, ütleme et ta on siin, elab siin maailmas tänu vanematele, need on ta sigitanud, ilmale kandnud, kasvatanud, hoolitsenud ja kuni elu lõpuni täielik, siin lugupidamine ja austus. Ja väga palju isegi meie jaoks lausa kummalisi näiteid on Hiina ajaloos palju ja palju, kus lapsed kõige ohverdavad oma huvidega perekondadega, armastust, aga töödega või iseendaga lihtsalt vanemate nimel isegi selline väga ränk. Üks näide on ajaloost teada keegi nooruk panni nimeline sõdade haiguste hädade viletsast ajal kus iga õhtu lõikasin ta küljest tüki lihadki eta haigele isale puljongit. Sellise tasemeni ei ole laskunud, ei ole tõusnud raske öelda Euroopaga ealeski. Me ütleme, et lapsed on meie tulevik, mina vihkasin haigeks, ta ära surra, las laps läheb edasi, seal on vastupidine. Aga selle taga on just see, et vanemad ja kaudselt veelgi vanemad vanemad esivanemad on selle mineviku tarkus, kultuuri kandjad. Ja siit tuleb see teine jor, konfitsiaalus, mis on väga tugev. Siis on see noh, vot tarkuse kui sellise kultus. Nii nagu ma ütlesin, et Hiina on nagu pintslikultuurimaa, siis siis samavõrdväärne. Kuivõrd oli see aukartus pintslivaldaja suhtes? Nii on ka aukartus Hiinas olnud sadu ja tuhandeid aastaid nii-öelda teadja, õpetlase ja targa inimese suhtes sinuga lausa müsti müstiline. Kuigi siin tuleb ka öelda, et nii nagu kogu konfootsis õpetust niigase tarkuse kultus ta aja jooksul pisut kapseldus ja muutus isegi mõningas mõttes endale vastu rääkivaks ajaloost on ju kõik teavad seda, et Hiinast ütleme, 16., seitsmeteistkümnes, 18. sajand saab rääkida kui isoleeritud maast, kes tõmbas ise piiri enda teiste vahele ja suhtus üleolevalt, sest teised olid barbarite ääremaad. Ja nad ei kujutanudki ette, et midagi veel noh, kusagil mingid tehnilised teaduslikud leiutised. Ja see tuli ka sellest, et, et väga tugevalt kontsentreeritud minevikku tarkusele, aga see tarkus Tähendab koosnes ainult Konfutsiuse paari tema järglase Mence šanssi laadse, nende tarkustest, nyyd faktiliselt sadade aastate vältel väga usinasti uuritit, õpiti nende konfuustes taoliste meeste tekste ja nii edasi väljapoole seda ei tohtinud oma. Nii et ühelt poolt tarkus tõstetud kõrgele pjedestaalile, teiselt poolt kapseldunud raamistunud ära. Kui palju see Konfutsiuse õpetus on aidanud suuri riike Hiinas oma ajad üle elada, kui palju ta on aidanud Hiinat niisuguseks saada, nagu ta praegu on ja kui palju on Konfutsiuse õpetusel mõju teistele suurtele Aasia riikidele. Ma pean silmas võimsat Jaapanit ja võib-olla ka seda Uut tõusvat tähte Koread ja teisi, kes on samuti Konfutsiuse õpetuse mõjuväljas. Kui palju see 20. sajandi lõpp nüüd peegeldub Konfutsiuse kaudu tagasi või edasi või kulgeb nagu seda sõna kasutada tema järgi? Mulle tundub, et see Aasia maad jäävad Kagu-Aasia nii-öelda noorte tiigrid või siis need on kümmekond riiki, kes on maailm, on olnud siis. Lausa imesarnase arengu viimase kümne-viieteist aastaga ka Jaapan, jah, korjaajaga Hiinaisele lõppkokkuvõttes nende võimsa mineku üheks tagapõhjaks kindlasti konfitsiaaliksin. Põlvkondadest edasiminek ühelt teisele ja rahva mälus olev konfitsiaanik eetika ja see on just see, millest ma rääkisin ka väga tugevalt annab siiamaani tunda see vanemlikkus austamine, pojalikus, kusjuures Konfutsiuse aegadest alates ta rõhutas ka, et on üldse kogu ühiskonnas tüüpi suhted inimeste vahel ja need kõik on alluvussuhted, suhted, imperaatori ja riigialamate vahel suhted, et vanemate ja laste vahel suhted mehe naise vahel. Et vanemate vendade dianooremate vendade-õdede vahel ja isegi tavaliste nende tuttavate vahel nad kõik on alluvussuhted, alati keegi ülem, keegi alam. Ja eurooplased saavad väga tihti siit võõrsile Pearu arvates, et no on jube küll, kui kõikanud kamandavad ja ekspluateerivad, ei Hiinalik, see, ütleme Dadalismist välja tuleb see kaks ühtsuse, mehelik, naiselik, algete kaks ühtsuse mude eeldab seda, et ja üks on, ütleme, ülem ja ta korraldab, ta kamandab, käsib, kuid temal lasub ka kohustus hoolitseda alluv eest, ütleme seal veel naise eest vanemate laste eest luua turvalisus ja kõik heaolek ja alluv vastab sellega. Noorem pool vastab siis lugupidamise ja aupaklikkusega. Ja vot see joon on, ütleme Hiinat tööstuses, põllumajandussuhetes, parteistruktuurides, ütleme isegi kommunistliku partei all täpselt sama, kui oli imperaatorit aeg, et nii ta ütles, valitseja loomulikult absoluutselt täitsid, nii oli ka ütlen moodsa tun tema olisi isake ja juht ja see oli mõeldamatu, et ma hakkan ise arvame, ei täida tema käsku. Jaapane, sama asi, me teame, et Jaapani ettevõtted väga kuulsetama kaadrihoidmise poolest inimestele sinna katsud olla elu läbi ühes firmas, tööl ka seest, firmast kujundatakse ühiskonnamudel täpselt kohvitsiaanlikke kaanutite järgi, kus on, ütleme, pea kõik alluvad teevad tähendab, nii nagu perekond Hiinas ja mujalgi on ühiskonnamudel ja perekonda vaadati kui sellist väikest rakukest, kus on perekonnapea, see patriarhaalne nagu juht, nii, aga ühiskonnas teine asi muidugi, mis Nende Kagu-Aasia riikidega Hiina ja võib-olla isegi jaapani Sist võimast majandusteadusfenomeni seletab, on ikkagi meile kah arusaamatu töökus. Noh, me võime kõik öelda, et eestlane on töökas rahvas ja türklane või norralase Ameerika kõik on väga töökad. Kuid hiinlased on ikkagi noh, järgu võrra võib-olla oskavad ja ma olen ise oma silmaga näinud sõites mööda Hiina provints ja kuidas hommikul kell pool kuus on ta põllu peal ja Kõrblaspioos midagi seal teed ja tipptundide viisi, võib-olla seal korraks sirutab selga vaata bioderiisi õhtu kell 12 näed seda ikka veel põllu peal ei võta todasama hiina õpetlus või tarkus või see no ütleme, keskharidus vanadest aegadest pärit ka õpingute süsteem kas eeldab lihtsalt õudset tööd seal nii-öelda andega on vähem teha kui lihtsalt istuja tuubid tähesest hiina keel on selline, mis eeldab ainult tuupimist. Se eksamite süsteem, millega pikal ajal Hiinas ka konfitsianusest pärit eksinud süsteem, mis eeldas, et kõik ametikohad riigis on demokraatlikult saavutatavad tarkuse tasemel. Kes andis, mis tasemel eksam ära sees haiga, kas ministriks, kohtunikuks, provintsi haldajaks. Aga need eksamid nõudsid kohutavat lihtsalt tuupimist, sõditi ikka selleks, et ütle palun vat konfuutses selle selle teose teine raamat seal ütleme, kolmas paragrahv ülevalt neljas lõik tsiteeri palun, ja see eksam andja siis vuristas selle peast ära. Siis küsiti, teine, mingi niisugune asi meil tekitab see lausa uskumatust siin asjata oli võimalik, see näitab ära hiinlasti töökust, nii põllumajandus- kui mujal. Nad on ikka noh, midagi öelda töökus poolt see distsipliinitunne alluvustunne ütleme, ülemistele hierarhia astmetele, võib-olla need on need võtmed, mis te mainisite, et miks on need sellised edasi jõudsalt edasi minema. Triigid. Priit kelder, millega te suudaksite seletada seda, et vaatamata väga pikkadele vahemaadele, mis on eristanud Euroopat ja Aasiat on Aasiast tulvanud Euroopasse niisugused võimsad mõttejõud nagu Konfutsiuse õpetus, nagu meil täna sind kõneaineks on ja ta on leidnud siin viljaka pinnase. Ta leidis seda siis 18. sajandil ja möödunud sajandil ja sellel sajandil. Mis te arvate, mis on selle põhjuseks? Kas kas vastassuunalisi voogusid Euroopast Aasiasse on ka täheldada? Ida mõjud läänemaailmale, Euroopal on lainetena tulnud sajandi alguses oli jah, ütleme isegi jooga näiteks väga head joogaraamatuid, mis avaldati juba Tsaari-Venemaal 1913 ja nii edasi väikse vahega tulid siis võib-olla tšõutšitsu siis juba ütleme lilleseadet siis ütleme zen-budism, hipide liikumise, ideoloogiline alus siis võitluskunstid ja, ja nii edasi ta lainetena tulnud, aga kahjuks on ta tulnud nii pealisvirvendusena oma südames, sisemuses ei ole, ei konfoodistega muudida, asja omaks võtnud. Ja põhjus on ikkagi see neetud, kus ennasttäis olek, mis on viimased 300 aastat Euroopale omane Europa tsentrism, mille järgi kõik, mis on head tehtud, väljamõeldud on endastmõistetavalt loomulikult valge inimese Teie kätetöö. Nii et veel ta ei ole nii tundnud, aga testi lainetena on surnud. Too sajand, mis te mainisite 18. ja Götral idamaadest huvitatud vägevalt Täär näiteks. Järgmine sajand juba pisut isegi rohkem. Nii et õpetlaste kultuurimeeste hulgas on olnud. Aga, aga minu meelest sisulist läbimurret veel ei ole ida ma võib meile väga palju andeon, andnudki disti filosoofia maailmas, aga ka praktilist, ütleme meditsiini ja tihti kas või need võitluskunstid muudes sellistes alades. Aga kui nüüd küsisite vastupidistest mõjudest tänapäeval siis loomulikult 20-l sajandil on eriti viimased aastakümned või 50 40 aastat on ikkagi kohutavalt võimas Ameerikaniseerumise hoovus, mis uhab üle kogu maailma ja ma ei taha sugugi halvaks isegi nimetada, mida öeldakse, massikul suur, aga see on, no meil on raske vastu seista, näiteks Ameerika on ikka niivõrd võimas tehnilises, teatud mõttes, et ega ilmaaegu öelda selline morn mööndmine juba teadlaste hulgas, et see tase, mis on praegu Jaapanis ja Ameerikas, ütleme elanikkonna eluolu jäätiga, teadvustase ja tehnika tasem. Et sellist taset enamus maailma rahvastest mitte kunagi.