Siia teie juurde annab päris tulla. Kaukaasia mäed on juba lumised. See on siin Abhaasia kõik teavad seda paikaga Kodori jõe järgi. Ja siin on eesti küla Hilda konks ja Jaan konks Te olete eluaeg siin Abhaasias elanud ja kodu on siin. Tema on vanematega tulnud siia ka mina jõudsin siia 35. aastal 35. aasta jaanuarikuus. Me ei tee, oli pikk ja me oleme ise olin pärit Brjanski juurest teise seda aega, kui kõik aeti kodudest välja ja, ja, ja kus nad vaesed kõik sattusid, kes Siberisse, kes kuhu, kes suri. Noaga meil siis saatus andisid, pääsesime Siberist siia 34. aasta lõpul sõitsime, hakkasime sõitma, siis saime siia Linda külasse. Siis ma olin juba 18 aastat vana, seal elasime aasta, aga teie vanemad olid, kes vanemad olid ka eestlased, põllumehed. Ma maainimesed, põllumehed, isa, mul on pärit Eestist Haapsalust. Aga ema on pärinud tonkina nimetagi tonkina. Kubermangu ema on sealt pärit, nende vanemad tulivad juba sealt ära. Aneezis, kulm sündisime seal Brjanski juures. Teie Jaan konks olete siin sündinud, vanemad olid siin. Jah, vanemad ka, kõndisime siin. Tema vanaisa tuli, vanaema oli üks Eesti Fadaki, kes tulivad siia vaatama, kus kohta küla asutada ja kuidas saada siia elama üks esimesi jah, üks esimesi eestlasi, neid oli mitu meest, siin olid veel suits ja ponks ja Ratassepp ja vot need olid kõik need, kes need esimest tulivad siia vaatama, siis seda kohta, kus seda küla saab teha ja kus luba anti neile, et nad siia võivad tulla ja, ja vot siis pärast hakkavad nad siia tulema alles. Seal oli väga palju raskuseid ümberasumisega. See oli metsa sisse, nad tulivad ja jõe äärde lihtsalt ei olnud siin küla ega mitte midagi, väga palju oli karu siia ja kõik metsloomi, kes hävitasid nende vilja siia, siis oli malaaria, kes neid siin veel niitis. Aga sellegipärast ikkagi, nad elasid kõik seal üle ja, ja täiesti küla ja tuli tore küla. Kui mina siia tulin 36. aastal, siis olid ainult eestlased ja väga ilus küla oli, eestlased elasid kõik väga sõbralikult, alati olid neil kõiksugused. Pühasid piduysi peeti kõik üldiselt keskel küla keskel puhas eesti keel ja väga tore oli Te tõite oma abikaasa siis kõrvalt rinnakülast. Segada, kui sa lubad, see tuli niimoodi, et Linda külas seal inimesed elasid, väga rikkad veel see aeg Nemad kolhoosis ei olnud ja see kevade 36. aastal asutati seal kolhoos, aga mina olin nendel teenijaks seal mõelda, sest et ma olin Siberis stuudia, mina olin vaene ja olin nendel teenijaks. Ja siis, kui Kalhoosaldatati, siis enam seal teenid ju pidada ei tohtinud, siis võeti kõik neil ära, maa ja kõike polnudki vaja. Aga Eesti külas oli üks naisterahvas, kes elas siin Linda külast tulnud tema ei, kauples poes ja temal oli vaja tüdrukut, kes temalt ja vot mina tulin siia nende poole siis tüdrukuks ja niisiis me kokku saime siia Eesti küll ja siia eesti korrori. Ja, ja niimoodi me siis kokku saime. Ühiseid eluaastaid siis hakkasid 1900 36. aastal seega 55 aastat tagasi elavnema. Tema töötas kontoris, tükk aega oli nagu kontoritööline, mina olin täitsa see põllutööline, mina töötasin põllul kolhoosis, töötlesin kõik salaja lööklaste nimekirjas töötasin hoolega, muidugi ma olin vaene laps ja ma tahtsin saada rikkamaks, teistega võrdne olla, et mitte maha jääda. Ja sellepärast siis oli meil seda teed nii palju ja ja jõudsin siis ka nii kaugele, et ma olin kiidetud tööline ja lõpuks olin veel rahvasaadik, gruusia rahvasaadik, olin liiga kaua aega ja tema töötas kontoris, tema oli sõjas ära neli aastat. Olgu autotüübistorajo või seda ma ei mäleta enam, millal see oli küll Eesti koole oli pärast siis läks vene kooliks üks tund ainult eesti keelt ja lõpuks hävitati ka see ära. Meie vanem poeg veel õppis eesti keelt natukene aega, nooremad pojad need enam eesti keelt ei õppinud, need on vist ainult vene keelt ja gruusia keelt. Millal see küla muutus niisuguseks segarahvusega? 35. kuuendal tulin siia, ainult eestlased tähendab seda, see kõige suurem segadus hakkas sõja hakatuses, kui sõda hakkas, enne seda juba oli mõni ainukene pere tuli, mõni ainukene, aga sõjaaeg, vot siis tuli see suur vool sisse ja peale selle nad tulivad, nii et lammutasid eestlased täitsa ära. Kas siit ka eestlasi ära viidi, siit vähe selle külast viidi väga vähe, jumal tänatud, ainult neli inimest viidi ära siit see, kui see 37. aastal, vaat siis viidi ära, aga nagu kulakuks sinitehtud sinitehtud kulakuks, sest oli väga hea ja Linda külas elasid ka eestlased, seal oli päris rikkad ikkagi ütelda, rikkamad kui siin ja sealt ka kulakuks ei tehtud, kuid neid karistas veel hullem saatus, sellepärast et 37. aastal 36. aastal nad tegid tihti kalpostjal organiseeriti. Ja siis 37. aasta lõpupoole vist oli see asi, kui tuldi sinna, nad läksid väga hästi elama, sest nad, eestlased olid ainult eestlased ja nad töötasid, nad olid juba jõukad ja nendel oli väga toredad, seal läks ja siis tuldi üks öösi sisse juhtast ühe küla otsast hakati pihta ja isegi laadse välja ja viidi kõik need mehed viidi sealt ära, kõik kõik Kalhoosi Petsentaadile, pahaldel kadu, hoidjad ja brigadirid ja firmadest kõik, kes kõik viidi ära. Midagi 15 või 16 meest käivad ainult siis naised ja vaesemad või vähem lugu peidavad või midagi, niimoodi need mõned inimesed teevad jälle see, muidu kõik ei tea ja enam neid rohkem keegi ei näinud. Nii nad käivad. Siin viidi ainult neli ära siin selle portsjoni. Ega teie külasin eesti küla. Nüüd on ta ühes tonka kolhoosi nime all. Ja ja ei ole ju ka mitte vaeselt elanud, ikka. Täitsa õigus, täitsa õigus, niikaua kui sõjani ajani neil ei olnud kedagi teisi rahvaid hulgas ja nad töötasid päris hästi ja meid hoitasime kõik ja elu. Muidugi ta ei olnud kuigi rikast, kuid sellegipärast näitas, et midagi võib teha ja saab teha ja tuleb. Aga vot siis tuli sõda peale ja siis hakkasid võõrad rahvusete, kõik võeti vastu mille kolhoosi esimees oli ka türklane ja tema. Kas temaga nii lahkelt võttis, nyyd armeenlasi ja kõigi lõbuks grusiinlase, ühesõnaga, tulivad siiani kui voolu ja, ja need mütsivad meil siis juba võima ära siis kaua ikkagi veel ikkagi veel Eesti kolhoos oli veel kaua ikka nii kõrgemal tasapinnal kui teised. Lõpuks midagi, kõik läksid ära kõikkadest ära. Esimehed sain nendest, kõik on nende ja nii, et siin Viletsalt läks see asi muidugi muidugi elasime, süüjaid olija juba oli, aga no tööd pidi tegema ju hullupööra. Ja kasu oli igatahes sellest. Seekord oli meil tööpalk väga vilets. Tööd sai teha väga kõvasti. Ja hästi neid 53. oleme siin-seal kolmas majame elus. Ma vaatan, siin võib kohe eraldada ära tunda, missugused on eestlaste majad, missuguseid mitte. Peaaegu eestlaste majad on minule vähemalt kuidagi tuttavad. Midagi on siin niisugust, mis on Eestist. No võib-olla ka, võib-olla jah, aga no see, need juba meil on läinud, elad küljes hulka, seljad selleks on muutunud ja see on meil vanem, ma selle leidsime, 53. aastal sai ta valmis, see on rohkem eesti mudiga tehtud ja midagi ka. Me tegime ta juba ringi, tali enne täitsa selle eesti katusega niimodi tehtud. On selle juba õitsema äraste jetestigmete lühemaks. Asi on juba nüüd, võib lugeda nende moodi, aga no mis sa teed niimoodi, ehitavad, ja niimoodi on. Aga maja on muidugi kapitaalselt ja Karli Allik korral on küll. Ja hoovi peal on ju maja veel. Seal on garaaz ja loomasara ja kukkursi ait ja seal on siuksed asjad, kõik veel. Meil on ja masin ja sellist vaidlesime ka ammu ja noh, nii kui ta räägib, et 56.-st aastast me siiamaale meil on juba viies masinaid, vahetasime ära niimodi, Läheb vanemaks, siis anname ära kellelegi, vahetame nime. Raven. Tavaliselt on, igal poolaiad on kõrval, see on täitsa loomulik, et on näha, et teil on igavesti sinna tahapoole läheb aed ka ikka ikka miljon sõna, mille Nevate Naiad Aeraeda nelja. Ei ole ka vilets, muidugi me olime juba nüüd vanad, viimasel ajal kahepeale me ei jõudnud enam nii palju, kes noored on, meil elavad veel paremini. Kasvatavad neid sidruni praegu palju ja need on, hindas ja elavad rikkamine, meie ei olnud enam neid nii palju istutada ja kedagi abi olnud. No kuid sellegipärast me ükskõik, trügisime ikka meiega midagi. Meie igatahes oleme oma eluga rahul, oleme juba kõrge. Vanaduseni jõudnud. Pojad on meil kolm poega, kõigel on kõrgem haridus, kaks poega, Moskvas töötavad, üks on Põlvas. Olen kaks kord seal olnud, aga ainult üks päev. Ja nüüd otsustasime, et vanem poeg tuli nüüd kodu tema kodu hoidma, siis siia nüüd teed, mis on vaja ja siis me läheme nii. Katsume siis nii kaua olla, kui meil meeldib. Poeg räägib küll, et jäägigi sinna, et tuletan, aga me ei julge lubada, sellepärast et me oleme ju harjunud oma kodus ja kas neil kannatame välja seda, et nyyd kodust lahkuda päriseks, seda ei tea. Igatahes. Aga te olete siin sündinud, kasvanud, siin elanud, harjunud selle pehme Abhaasia, Kaukaasia kliimaga oleme küll. Raske meid väga, aga siin ma olen üldse väga palju tööd, kui tahad ikka korralikult midagi, kõik selle talve ja soojal kõik seal vaja teha väga palju. Aga minul on Eestist jäänud väga hea mulje järele Nikoni puhas kordon, seal põllud, põllud metsa, linnas Anevides läbi sõitsin juba käsil. Siis nii ilus, puhas kordon, paber sai otsa ka, ei leia kuskilt. Põllud on kõik nii hästi haritud, tasased no mis meil seda ei ole. Aga siin jälle eestlased on siin lugupeetud inimesed üldse nemad, kõik need Ahaasid ja grusiinid ja kõiki armeenid ja kõik, kes on, kui nad teavad, et sa oled eestlane, siis on hoopis teine pott, venelasi ei salli, aga eestlastega nad on, seest on see, et nemad on head, nemad on töökad, nemad on korralikud, nemad on õiglased, vot nendele meeldib ikka. Üldiselt ikka eestlastest on niisugune mulje, et seal ikeks parem rahvas, kui keegi teised niimoodi läheb. Kui ma täna tulin ja jalutasin mööda pikka tänavat ja siis küsisin, kust ma leian, mehed tulid kohe kaasa, minuga aitavad, ütlevad, et see elab, siinse elab siinse elab siin. No et vaadake ise kohe maja on teistmoodi. No vot see tekitab kohe niisugust head meelt, et arvamine on, oleme alati püüdnud heasti kõikidega läbi saada. Aga öeldud Kuidas teil on säilinud nii hea eesti keel tavaliselt on nii, kui inimesed elavad teises keskkonnas ja et siis kodune keel emakeel kipub ununema. Jah, aga. Meelikesedasi emal ei ole, meil oli ikke kauem Olicinegis eesti keelega puhtama ja niiviisi omavahel rääkisime, paljud seda imestavad, et ikka siin on eesti keel säilinud. Siiamaale kuuldakse, ei põe, enam, ei saa rääkida nii, kuidas vaja on. Kaua aega Moskvas elanud juba unustab ära, tahab küll, räägib, aga ta oli ikka nii. Tuleb sõnadest puudusi. Täiesti põhjalikult ja kirjandust kirjutasin välja, Eestist on mul palju kirjandust. Ja mind huvitas, kas teil eesti raamatuid on olnud, on, mõned, on. See oli rohkem, siis meil käisid Eesti ajalehed, rahva hääl käis ja ja veel seal teisi lehte. Oleme mõlemad muusikaarmastajad mängitega, mõnda pilli tema mängis, aga mina ei mängib. Pilli, te mängite. Olin puhkpillide kooris mitu aastat 25 aastat hulgaga. Vooris Eesti puhkpillikoor oli meil külas ju, ennem seda oli neil siin keelpillikoor aga siis oli puhkpillikoor ja see oli kaua aega kestis, aga nüüd juba üks mis 20 aastat, kõik need vanad pillimehed surevad ära, uusi noori ei olnud kedagi enam andi, nende bility anti nende musta poiste kätte, et hakkavad õppima, aga need ei hakanud midagi, lõbid need pillid ära ja nüüd on nad kõik, kõik on kadunud, aga meil oli kaua aega laulukoor ja puhkpillikoor näiteringid, oi oli, kõik olid eesti keeles, kõik need rahvused on kõiksuguseid, rahvasid on meil siin külatäis 14 rahvust, viivist, eesti rahvust on juba siin külades ja mitte keegi oma kultuuris asutada, sellepärast et, et kõikjal neid vähe ja kõik on laiali üksi, sahistas tennise teiste aru ja mitte mingisugust kultuuri meil ei ole, aga muidu oli nii kaua veel eestlased natuke koos reisivad nii kaua ikka. Aga kas te nii mõnikord ka õhtuti omavahel läbi ei käi, kodudes ei ole, näiteks ei olegi kedagi. Tänavale ennemategi käisime, kui meid siin oli midagi kuus, seitse Piret oli meid, eestlasi siin ja teisi rahvusi ei olnud, siis oli ikkagi käisime, võiks teise pool ja seal mingisugust pidud väga palju ei käinud, sest et keskus töötas juba sellega juba, ta käis ühes näituseks brigaadis, mina olin brigaadas, seal oli kõiksuguseid rahvusi, aga eestlasi oli seal vähem. Nõiad juba, kellega sa päevastada töödelt, selle juurde lähed õhta ka, aga nüüd on kõik juba kadunud. Nüüd on ainult meid siin mõni vanainimene, jumal hoidku, ei oskagi ütelda. Mõni naine, ka perekonda, vot siin on nüüd meie kõrval on noor perekond. No juba ka mitte päris noor, aga jaa, prillid jah. Aga siis nende poeg juba võttis vene naise. Siin on niisamuti, mees on veel noor peremees, on eestlane, naine on tal juba venelanna, ema oli siis veel tema elu seal siis üks eestlane edasi niisamuti jällegi peremees võttis vene naise. Lapselastel on, sõitsin seitse rohkem, Eestis on kolm, huugol kaks poega, Victoril kaks tütart, jääli, Andreil kaks, põde tütar ongi seitse. Kui suured nad on? Andre poeg on seitse, 18 aastane, saab vanem poeg nooremises 17 natuke puudu. Tütar on kümneaastane, väga tublid lapsed, kõik poisid on tal nii vahvat ja tulised, nii et nad meile tulevad. Siis nad teevad kõik, mis vaja on ja siuksed. Hästi tublid lapsed. Naine oral ka väga tubli. Noorem poiss käis Rootsis. Et ta on tubli mõlemad poisid on tublid poisid, midagi, tütar on Kaiba 11 aastane, Moskvas on noorem poeg, elab, temal on kaks tütart, üks tütar on juba 15 aastane, saab teine Sabis olivad see kevadel väga head lapsed ka tarbitaal ainult viiede peal miskit muud märkis, et tal ei ole. No väiksem on veel koolis ei käi, aga ta on ka väga tore laps. Vanema poel on ka poeg, tuli kroonust. Poeg juba, Meil on siin poiss jookseb õlgadel väikesem, siis tema teine poeg Benjamin lapselaps. Noorem poiss töötab meil Moskvas selles instituudis õpetajaks. Noorem poeg on Moskvas lõpetasin märgida instituudi ja seal ta töötab, praegugi on see matemaatika, annab seda kõrgemat matemaatikat, naerab seal ladesti. Tubli poiss, meil üldse siukene. Peab ütlema, korralik ja niisugune. Püüab väga hea õppi seast elu hakata pihta, õppis väga hästi ja nii, et meil on kõik lapsed, jumal tänatud. Noh, eks ma olen praegu siin, teine oli ka oktoobripühade kolivad kõik siin kõik oktoobri pühapäeval häda, eks sai meil 55 aastat kombel meie juubeli jäävad ja nemad olid siis kõik koos, tapsime sea ära jäänud, sõime värsked ja vorsti ja kõik lapsed ja kõik olid siin. Peate tegelikult loomi ja, ja ikka ikka lehm ja vasikas on praegu, vahest on ka rohkem neid olnud, aga nüüd enam ei jõua rohkem pidada, seapõrsaid oli ka kaks, ühe. Tegime tähedaks nyyd, teine saab uueks aastaks või diale uue aasta, milles on siis need noored otsustavad meie seda enam ei hakka tegema nalja, Andrei on Eestis ka sead ja nüüd lähme sinna, hakkame seal tegema. No aga siin niisuguseid karjamaid ju ümber ei ole, väga vähe, väga vähe siin Kadori peale ajavad aga sinnal kardetav ajada nii teenemalt. Ka loomad, sinnaga, vanad inimesed meiega neil järgi käia otsimas, sageli kaovad nad ära, seal võetakse, kaotaks ära, kus nad aetakse või kes nüüd ära võtab seal. Ja nii, et me hoiame Altkodus. Aga jah, siis on vaja ju niita heina, ikka neid, mis teine oleme siiamaale saanud, vahepeal tuleb ka osta, muidugi, loomatoitu alanud. Ikkagi tead, kuidagi rabelema. Meil on peaaegu Cectormaad praegu praegult, ma mõtlesin just, et me lähme vaatame põldu krundi, muide, kui te teie aed ja alged aastat läheksime, küll vaataksime, lähme rajoonides, tulen välja, mesi, siiani üliinstituut ja mitte niiviisi, oli seal küll täna ei tea, mispärast. Teil on ju päris suur kana kõri, Suur-Karja natuke, neid ongi Argente kuked-kanad ikka, nii peab olema alles moodi omad loomad. Aias ja lasteaias mandariinipuud nad on, vist ei saagi aru? Jah, nad on juba ära korjatud ja seal veel mõni küljes näeb kiilaks. On siin ka oma käega mandoliini võt, võtke, võtke seda. Eestis ei saa muidugi isa. Heino tõmban ära tule midagi. Võtke, pange tasku või võtke lammustage üks kohe söögi ära ja vahele. Tänane sidruniga lõikavad nende sidrun ja on niisugune, mis tasub ära ja tasub ära. Väga tasub ära praegu väga. Ja sidrunipuu peab olema, niisuguse? Ei ole. Nad peavad olema kile all, näete külalistel ja kõigil on kaetud viledega. Aga meile ei ole nad kõik kaetud trastid. Näete, kuidas kasvavad nyyd kui täis. Aga nüüd nad kasvavad siis aasta ringi ja kasvavad küll külma ei tule, aga need on veel lahtised sidrunid, aga nad on lahtised ja me ei saa neid kätte enam, nad on suured ja meil ei ole materjali muretsetud veel valmis ja, ja ei saagi, kata kahmuist lahti, aga ikkagi enamjagu on kaetud, meil vähem, kaheksa. Siin lõikasime juba ära ühe järgu, nüüd nad juba teised hakkavad siin valmima. Kui külma ei tule, siis nad kasvavad aasta ringi, aga aga ikkagi alati natuke külm ripub nii palju ära, et nad ei saa siuksel aega. No see oli ikka ikka külma, tuleb ikka, ikka vähehaaval tulevad, aga nüüd on juba mitu aastat pole lund meil olnud ega midagi, ainult natukene. Täieffeylagi oli natukene siuke lörtsudeli natuke katud, katuste peale ja siia-sinna. Aga siis täna oli meil esimene külm, niisugune, natuke suurem on seal kõik meie aed siin. Siin on meil need sidruni taimeid, tegime kulga, katsime nad ära, mõist ütlesin välja, mõistan veel välja võtmata. Siis on loomatoitu seal seal Eesti Kuusik. Eesti suureks kasvanud, kasvavad nad suuri, 40 istutame nad sügisel kevade higistada, sügisel tuleb kartuli, võtame ära, siis istutame nemad. Ja siis nad kasvavad niimoodi veel talve läbi, jah, talve, talve, Enefit Green on siis pidevalt võib ja meil on niimoodi, et neil kõik maa peaaegu annab meil kaks vilja aastas peaaegu. Näiteks kui Medine, kaera külvame heina jaoks maha loomale siis peale selle Medine maisi maha ja maitseb ka veel valmis. Kaera, koristame ära sealmail. Aga kui me teeme kartuleid, kus keelne kevadel maha, siis võtame ära, sinna teeme siis kapsad ehk kaalid mis tahes jällegi saab valmis kõik. Ja niimoodi nagu kõik asi ikka annab, nii palju. Kaks vilja võib saada? Jah, ja mäed on siinsamas, mäed on praegu lumised. Jah, aga jah, siin ei ole suvel lund ei ole, aga nüüd on juba talgule poole ligem. Jah, aga suvel paistavad ka need mäed niikuinii lumised. Seal ikke kaugelt on ikkagi lumi näha. Suvel ka. See oli meie krunt nüüd kui krunt otsani geid aga siis nüüd mõni aasta tagasi me võtsime veel omale arendama Kalhoosi santi meile, näed, nüüd see on, siin on meie need puud, need on need Veho, mis kasvab mis on väga magusad marjad, nad on juba nüüd otsas, aga võib veel leida, nii et see on veel kõik meie mavad selle puuni niimoodi need read, need on kõik meie oma, tundsime juba kartul oma ära ja külmata, see on nüüd see rendimaa, mis me võtsime veel ligi omale, siis saab lehma pidada, see oli Kalhoosima lahtine, kõik siin tehti, siis sai siit maisist vast heina lõigata ja kuskil lehma sööta ja aga nüüd kõik pritsivad unimaad niimoodi ära. Ja nüüd enam kuskilt ei saa lõigata niimoodi heina, põlegu, üldist maad, ühist maad või kuidas ütelda. Ja nüüd me tegime omale niimoodi, mõtlesime ka, jää nüüd aga kolhoos andis siis andis antis sundis, oli see ainult et peab istutama need puud peale, mis nemad tahavad, vaat need on nüüd need vihvad, istutasime peale, isegi ostsime nad ja öeldi, et vot kasvatati need puud ja siis kasuta temaga. Niisiis hakkab vilja saama, siis räägitakse, et siis tuleb hakata neile andma, aga andsime ka niikuinii iga aasta peab midagi andma, kas lehma ära andma siis loom mingisugune lihaks, et juskui Kalhoosile nagu selleks tasuks siis maa tasuks kuidagi. Aga vilja muidu, mis on see nüüd alles tänavast esimeste aasta tantsivad nad juba proovi. Nii et tulevast häppadistes juba võtma siit osa siis Kalhoosi Londoni osa, siis neile, tegelikult see on väga viljakandev kant, on, on tegelikult võiksin väga rikkalt elada või elaks elakski inimesed, rikad võivadki selle loorber, teate jah, seal kõik loodavad, et meil on nii palju loorberi. Meie kaja kõrgused puud veel kõrgemadki on olemas. Meil on mõlemilt poolt täis istutud ja sinna istutasime ka, nüüd saime sinna, mis ainult järjest ka veel kõik lood olid veel. Et nemad on siis nagu varjavad tuulekaitset ja niimoodi võib-olla midagi istutada siukest, mis külma kardab siis seal. Nii et ei saagi siin rääkida sellest, et et sügis on saagikoristusaeg teatud mõttes küll, aga teil on see meil istutamine, saagi koristamine, kaslane käib aasta ringi peaaegu jah, vasta rindu. Siin on meil jälle, tegime nüüd istikud. Need Nende sidrunid mõtlesime maha metsikud kevade taimed ja nüüdsest sügisel juba pangasime ära, et seal on näha, et on pungatud, näete, seal on varakevad, on jälle suur töö, vaja nad siis pealt ära lõigata, lahti, päästa, maa tarida, tal pehmeks teha ja kaevata ja ühesõnaga siin on nii palju tööd, et siin kunagi Ei nojah, aga ikka kunagi saiu lauldud orkestris mängib jahiga ikka noh, ikka müüdud väike mängu tehtud ja ikka ikka. Jah, ikka jõuad midagi. No kas ta nüüd ei laula enam? Kui istuda kampasid klaasiinevate, võiksime natukese laulab ka veel. Aga mina ei laula enam. Nüüd me kõnnime selles teie majas siin see on see suur tuba ja see on see kokkusaamise koht. Jah, jah, jah, see on, vahel tulevad rohkem siin õhtud või seal kogumeid on ja mis on meil siin vastu, võtame? Ja televiisoreid, kui palju ja võõria ja kitarr on olemas, mängite, see pojapoeg mängib, on ta siin ka? Ei ole, ei ole, ta oli teenistuses. Oli tõesti, seal oli tema juht, siis miskisugune gruppe organiseeris siis seal mängisime, astusid välja, mina mängin, nii väga, lihtsalt, aga mänginud ja tal on mõningaid väga lihtsalt.