Tea ja tunne. Tea ja tunne. Ka sel aastal meie oma tehase tunnes käisime ringi mööda maailma, külastasime õige mitut-mitut-mitut riiki, saime Nendest palju teada esinejate käest, kes meil saates juttu ajasid ja saite teada ka teise, kui pidite jälle järjekordselt oma teatmeteostes uurima ajakirjandusest ja raamatutest järele vaatama, mis või kus kuidagi. On ja nagu te kõik väga hästi teate, oli meie seekordne võistlus pühendatud rahvusvahelisele lasteaastale. Rahvusvaheline laste aasta on üks niisugune suursündmus. Milletaolist enne ei ole. Maailmas olnud. Ei ole kunagi veel ühte tervet aastat pühendatud lastele. Aga kui me mõtleme selle peale, et maailmas on üks kolmandik kõigist inimestest lapsed siis on see ju üks ära, rääkimata. Tähtis asi, et nüüd ükskord ka sellele ühele kolmandikule üks aasta pühendanud Täna on teid siia vastu võtma tulnud muidugi peaaegu kogu meie toimetus ja külalised. Et meil tänagi siin raadioteatris oleks veidi muusikat ja laulu, siis on täna teile esinema tulnud Jaan Tombi nimelise kultuuripale noorte rahvamuusikaansambel Heldur Vaabeli juhatamisel ja laulmas on teile aprill klubi. Ja nüüd palume meie mikrofoni juurde ühe meie külalistest Eesti NSV noorsoo-organisatsioonide komitee vastutava sekretäri Andres äkki neli. Mis komitee see niisugune noorsoo-organisatsioonide komitee on, millega ta tegeleb? Kallid lapsed sellest, et meie komiteest rääkida, peab natuke tagasi minema ajalukku. Teatavasti on ülemaailmse demokraatliku noorsoolaste liikumise aluseks ja põhisisuks olnud alati maailma laste ja noorsoosolidaarsus ja nii oli see ka 1941. aastal, mil kogu maailma rahvalt ja noorsugu võitles fašismi vastu. Ja 1941. aasta sügisel kogunesidki nõukogus ja nõukogude noored Moskvasse antifašistlikul miitingule, kus siis moodustati Nõukogude noorsooantifašistlik komitee kelle ülesandeks oli koondada kogu maailma noorsugu sealhulgas ka siis nõukogude noorsugu võitluseks fašismi vastu. Ja ka peale seda jäi selle antifašistliku komitee ülesandeks kontaktide pidamine kogu maailma noorsoga. Vaatamata selle noorsoopoliitilistele usulistele, muudele vaadetele ja see komitee 56. aastal nimetati ümber siis Nõukogude Liidu noorsoo-organisatsioonide komiteeks ja analoogsed komiteed loodiga siis liiduvabariikides, nii ka Eesti NSV-s, siis tänavu aasta möödub 20 aastat meie komitee loomisest. Ja meie komitee ülesandeks on siis kõigi meie vabariigi noorsoo-organisatsioonide, aga neid on küllaltki palju. Meie koosseisu kuulub siis kõige suurem organisatsioonina Eestimaa leninlik, kommunistlik noorsooühing, ülevabariigiline pioneeriorganisatsioon, spordiühingud, loomingulised liidud ja nii edasi, nii et kõik organisatsioonid, kes tegelevad laste ja noortega ja meie ülesandeks on siis koordineerida nende organisatsioonide rahvusvahelist tegevust, tutvustada lid organisatsioonide laste- ja noorsooliitumisega, viia läbi mitmesuguseid solidaarsusaktsioone ja üritusi. Selline. Suur tänu teile, Andres Häkkinen. Kena. Palume nüüd esinema Vändra keskkooli õpilasi. Teed, mida tallame, pole meil tühised. Rõõmud on kõigil meil alati ühised. Laulame, sõber, laulame nii, et kogu lahutus vastuseks Räkata. Naerame, sõber, naerame nii, et kogu maailm naerma saaks hakata. Palun siia. Geoloogiakandidaat Einar Klaamann, teie, Einar Klaamann ise vist olete nagu rohkem huvitatud korallidest. Kust see huvi üldse teil pärineb, kas Eestis on ka korall? Jah, paraku see huvisid samast pärineb. Kui ma esimese kursuse geoloogiaüliõpilasena 1953. aastal ühe aspirandi saatel jalgrattasadulas umbes kaks pool 1000 kilomeetrit mööda Eestimaad siia-sinna olin ristelnud siis palus see inimene, et ole hea. Eestis ei ole Meie lubjakivikihtides esinevaid koralle oma maainimesed veel uurinud, et võib-olla, et pakuvad need asjad sulle huvi. Ja siit algas, sellel esimesel suvel nägin ma, et kunagi kauges minevikus meie ala katnud siluri meri, see on rohkem kui 400 miljonit aastat tagasi on pärandanud meile hämmastavalt rikka korallide maailm. Ükskõik kuskohas Kesk-Eestis või saartel ringi liikudes me mõnda vanasse paemurdu ei satuks, on nendes kihtides ikka ja alati koralle. Ja mitte ainult üksikult, vaid üksteise otsa kuhjuma on nad aegade jooksul ehitanud terveid suuri korallsaari. Korallrahusid, mis omavahel liitudes moodustasid midagi taolist, nagu seda näeme tänapäeval Austraalia idarannikul kuulsa Austraalia vallrahu juures ja mis geoloogi rändama sunnib. See on see, et aegade jooksul on rännanud ka mandrid. Sügaval maakoores toimivad protsessid on meie maakoore hakkinud tükkideks ja aja jooksul triivivad need trikid laiali nagu kevadised jäälaamad jääst vabaneval merel. Ja nüüd on siis need üksikud maakoorekillud väga kui kaugele üksteisest viidud ja sellest mosaiik pildistele terviklikku kujutist kokku panna peavadki geoloogid tundma oma uurimisobjekti väga kaugetes kohtades. Olete piltidel ja filmist ilmselt näinud võtteid lõunamerede põhjast selles korallide mitmekesisuses sagipsis lõputul hulgal kalu. Ja need kalad on äärmiselt uudishimulikud kui tavaliselt inimene ütleb, et oh külm kui kala sisse on kala solvamine. Tema veri on küll külm, aga ta on äärmiselt uudishimulik ja kõike uut, mis tema silmapiiri satub, tuleb ta uudistama. Ja seepärast sukeldujat ei olegi ime, kui temale lähedale ujub tema enda kasvu kala paneb nina vastu sukeldumisvaski ja vaatab sulle teraselt silma sisse. Aga ma usun ka, et Einar Klaamann jutt nii mõnegi siin istuja südamesse istutas võib-olla soovi ka saada kunagi koralliuurijaks geoloogiks. Tutvustame teile Tombi nimelise kultuuripalee rahvamuusikaansamblit, palun siis ansamblijuhti siia mikrofonide lähedale ja Lianne pidi olema niisugune vahva tüdruk, kes julgelt räägib. Ansambel alustas oma tööd sügisel. Täpsemalt esimene proov oli oktoobrikuu sees. Võtsime osa juba fabri vabariiklikust rahvamuusikute ülevaatuses, kust meile omistati esimene kategooria ansamblile. Need on hästi läinud. Nii et kui palju teete proovi, siis tuleb see kõige õigem viis käte hiljanne nii või, ja teatriga palju harjutama. Üsna palju. Aga ega te ei ole ju kõik, ühest koolist ei ole mitmes Tallinna koolis tunde ansamblis liikmed. Loeme kohkusid üks, kaks, kolm, viiest viiest koolist ansambliga mingite siis põhiliselt meie Eesti. Ja sel aastal mängime ainult eesti rahvamuusikat, aga meil on edaspidi kavas hakata teiste rahvaste muusikat mängima. Hakkame rääkima juttu ajakirja noorus peatoimetaja Vello pildiga. Öelge, kas reisida või reisimist saab ka õppida ja kas peaks? Ja kindlasti peaks seda tegema inimese üheks kõige suuremaks väärtuseks on olnud ja jäävad teadmised ja inimene üldse on uudishimulik olend. Mis seal imet, kui me kuulsime Einar klaamanilt, et isegi kalad on uudishimulikud ja uudishimu tuleb ilmselt tervitada ja sellest uudishimust ilmselt saabki alguse kõik meie soov näha üha kaugemale teada saada, kuidas elatakse selle mäe taga, kuidas elatakse selles linnas, kuidas elatakse sellel maal. Ja õppida tulebki nii nagu kooliski ilmselt ka reisimist järk-järgult alata kõige lihtsamast oma kodupaigast siis minna kaugemale. Ja mul on siiani hästi meeles. Esimene sõit Tallinnas oli 1950. aastal üldlaulupeole. No niisugused pioneerid nagu teie, mina olen pärit Võrumaalt säält kõige kaugemast kagunurgast ja see oli tol ajal muidugi suursündmus. Hästi on meeles ka esimene sõit ja väljapoole Eestit selle Leningradi. Leningradis olid siis alles sõjahaavad veel näha, igal pool. Ja hästi on sõit, esimene, kaugem sõit, esimene välisreis Jugoslaavias. Ja ma olen isegi naljaga niiviisi öelnud, et mul on kolm armastust reisialal. Need esimene armastus on Jugoslaavia. Ma olen ka pärast seal veel paar korda käinud, igavene armastus on Pariis ja viimane armastus on viimane, kõige huvitavam reis minule. Antud juhul siis seni reis Ladina-Ameerikasse, Mehhikosse ja panamasse, aga inimesel ilmselt peab olema soov võimalikult rohkem näha ja väga hea, kui see soov on teil olemas juba praegu pioneerija lapse eas. Sest teil on veel palju aega selleks, et seda soovi täita. Muidugi ärge mõtelge, et kõik see soov iseenesest kätte tuleb elust saad siis ainult osa ikkagi. Kui sa ise väga tahad sellest osa saada. Reisid on tavaliselt ikkagi lühikesed, ajutised ja ka reisil sa kõike teada ei saagi, kui ei ole sul eelteadmisi. Ja kui ei tule hiljem järel teadmist. Nii et te võite kinnitada, et meie kõik oleme õigel teel. Kindlasti, ja kui ma tahaks teile soovida, siis ainult seda, et jätkata seda teed. Ja meile lubasid täna laulda saduküla kaheksa klassilise kooli õpilased. Mull, kui tea ja tunne saatesarja toimetaja on ikka igaühega teist oma väike mälestus. Kui ma teie kirju loen või teie praktilisi ülesandeid vaatan, siis te tulete mulle ikka enam-vähem silma ette. Ma, ma arvan, et ma olen teiega enam-vähem kõikidega tuttavad. Aga sinuga oleme me tuttavad nüüd juba kolm aastat, sest et saduküla kaheksa klassilise kooli, seitsmes klass praegu alustas kolm aastat tagasi meie saatesarjas kaasalöömist ja siis olid nad viiendas klassis ja siis te tulite võitjaks ja meil oli üks väike reis ka. Käisime mareisiga Lätis. Ja külastasime ka pihkat kõige rohkem, nagu meeldis Pihkvas Mihhail oskaja. Ja nüüd olete oma klassiga kogu aeg olnud esimeste hulgas meie võistluses. Kuidas te vastu peate, kuidas teil jätkus seda tahtmist kogu aeg? Tahtmist jätkub küll, ta on huvitav, lihtsalt teada saada üldse teistest maadest ja see on huvitav, neid mappe teha ja ja palju neid klassis on seitse. Nii, te olete praegu seitsmendas klassis ja teine on seitse tükki. Kuidas te vastasite meiega küsimustele? Vastuseid, nagu otsisime enest ja raamatutest ja ajalehtedest ja ajakirjadest. Kas teil olid kuidagi küsimused ära jaotatud või? Või mõnikord nagu headsime küllaga? Käisime nagu koos raamatukogus otsimas ja nüüd te olete seitsmendas klassis ja lõpetate selle ja järgmine aasta oled juba kaheksandas, meil enam kaasa lüüa ei saa, aga kas te olete nüüd saanud niisuguse tahtmise igasugustest vitamiinidest osa võtta, siit? Kes te olete, aprill, klubi liikmed ja miks te laulate? No me hakkasime laulma mõned head aastad tagasi ja ma ei tea, kas oli nüüd juhus. Igatahes lugu juhtus nii, et me olime ennem siin mänginud ka mõni mees oli rock n roll'i löönud klaveri peal ja mõni oli biitansamblis juhendajaks olnud ja mõni oli tantsuorkestris laulusolistiks olnud, nii et me olime mitmesugustel muusikalisel tasanditel nagu varem juba sõpradeks saanud. Aga siis me tulime kokku ja järjekordselt osa mehi seal on läinud ja et teeme nüüd ühe uue koosseisu ja vaatasime kalendrilehele ja sealt vaatas meile vastu 22. aprillikuupäev. Ja siis ma ei tea, kas see meid nagu andis mingi moraalse kohustuse või otsustasime, et prooviks õige poliitlaulu teha. Te rääkisite, et tulite kokku ja siis mõtlesite nüüd hakkame laulma? Noh, ilmselt see nii kerge ei ole, et lihtsalt tuleme kokku, hakkame laulma. Ega ta ei olegi kaks esimest aastat me vaidlesime nii, et juuksetutid lendasid ühist platvormi välja töötada üldse Pillega nii-ütelda, rahva sekka minna ja siis alles hakkasime laulma. Aga kas on nii võimalik ka näiteks siinolijate igas rühmas, et kui on lauluhimulisi poisse, tüdrukuid ja neid, kes oskavad kitarri mängida, et siis kohe võib kokku tulla ja teha ansambli? Kindlasti miks mitte pioneerikoondustel ja kui ikka mingisugused mõtted tekivad, siis, kui nad on selgeks vaieldud, siis võib need tõesti panna riimi ja proovida kitarri saatel neid esitada. Ja nii, kes on siis need, kes tänavu meie võistluse ära võitsid. Et me oleme meie tead ja tunned teinud juba kolm aastat järjest koos vabariigi pioneerinõukoguga, siis nüüd on sõna vabariigi pioneerinõukogu aseesimehel Enno Kiviloo. Kallid, pioneerid lugupeetud õpetajad, pioneerijuhid, väga hea meel on teiega kohtuda täna siin raadioteatris. Mitme kuu jooksul oleme juba tuttavad, mina raadiomajas, teie töid ja joonistusi vaadates teie aga meie saatele huviga kaasa elades. Mul on väga hea meel, et meie pioneerid nii teadmishimulised on ja raadiovõistlusest ja tunne aktiivselt kaasa löönud. Paar päeva tagasi, vahetult enne üleliidulise pioneeriorganisatsiooni 50 seitsmendat sünnipäeva toimus meil Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu pleenum kus me arutasime rahvaste sõpruse ja internantsanalistliku kasvatuste küsimusi. Ja mul on teile rõõm teatada, et Eesti NSV Pioneeri Hamiltoni nõukogu otsustas ära märkida tervet hulka pioneerirühmi, kes aktiivselt võtsid osa raadiovõistlusest. Meil võistlus toimus kahes vanuserühmas eraldi veel nagu kavatsus, õppuse klubid. Ja kõigepealt kuuendate seitsmendate klasside vanuserühmast. Palun siia Vändra keskkooli seitsmenda B-klassi esindaja. Nemad saavutasid kõige rohkem punkte vanemas rühmas. NSV pioneeriorganisatsiooni nõukogu autasustab kõige tublimaid oma aukirjaga, see on ühtlasi meie vabariigi pioneerinõukogu kõige kõrgem autasu. Võistlus oli üldiselt väga tasavägine ja paremaid, lahutasid vaid üks kaks punkti ja väga hästi võtsid meie võitlusest osaga Häädemeeste keskkooli kuuenda B-klassi pioneerid, nii et palun nende esindaja samuti. Ruusmäe kaheksa klassilise kooli kuuenda klassi pioneerid Avinurme keskkooli seitsmenda klassi õpilased Hummuli kaheksa klassilise kooli seitsmenda klassi pioneerid Vändra keskkooli kuuenda B-klassi pioneerid, Häädemeeste keskkooli kuuenda klassi pioneerid ja Tõrva kaheksa klassilise kooli kuuenda klassi pioneerid ja saduküla kaheksa klassilise kooli seitsmenda klassi pioneerid. Nüüd kavatses õppuse klubidest Pärnu pioneerimaja, Rahvaste Sõpruse klubi orbiit Kauksi kaheksa klassilise kooli rahvaste sõpruse klubi ja Pärnu viienda kaheksa klassilise kooli rahvaste sõpruse klubi sõprus, käed. Noorematest neljandad viiendad klassid. Kõigepealt esimene koht Kaarma kaheksaklassilise kooli viies klass. Häädemeeste keskkooli viienda klassi pioneerid Viljandi esimese keskkooli viienda klassi pioneerid Kingissepa esimese keskkooli viienda A-klass Vändra keskkooli viies A ja Vändra keskkooli viies b klass Avinurme keskkooli neljanda klassi pioneerid Emmaste kaheksa klassilise kooli neljanda klassi pioneerid Kohtla-Järve kaheksas kaheksaklassiline kool viies klass Ruusmäe kaheksa klassilise kooli viienda klassi pioneerid. Lubage mul Eesti NSV pioneeriorganisatsiooni nõukogu nimel õnnitleda veel kord kõiki võistluses, tea ja tunne, osa võtnud pioneere. Sellepärast et kaotajaid meie võistluses ei ole. Me kõik võidame, võidame uusi teadmisi. Tärkavad meil uued mõtted, soovid ja ma usun, et võib teile soovida toredat suvevaheaega koos toredate reisidega uute kohtumistega ja võib-olla kohtumiseni Teie kõigiga järgmisel aastal raadiovõistlusest ja, ja tunne. Suur tänu ja nüüd palume neil tänase pea ja tunne piduliku lõpetamise lõpulugu meie rahvapilliansamblilt.