Vanalinnaõhtud on jälle vaiksed, kitsastel tänavatel võimendub kajana hiliste rutta. Jutt, kingaklõbin. Äride uksed on kinni. Kodulinna õued, onu, ühinenud. Kusagilt avatud aknast kostab õhtu muusikat. Mõni äraeksinud ronk tiirutab piga jalatorni, ümberpaaride ja muude lõbustusasutuste uste taha tekitavad uksehoidjat järjekordi. Harva leiab öötunnil valgustatud akna. Kõik on justkui kuhugi läinud. Vanalinn on jäänud oma sajandit teda üksi. Aga veel mõni päev tagasi oli siin kõik teisiti. Oli lippe, lilli, vikerkaare värve, oli inimesi, noori ja vanu, oli laulu ja tantsutänavatel oli elu. Mõelgem tänasel keske hakulen tagasi nendesse päevadesse. Sellesse kaheksasse päeva, mis kandsid pealkirja vanalinna päevad 85. Seda kooli nii palju, mis sellesse nädalasse mahtus. Et praegu suudan tegelikult kuulajani tuua vaid murdosa toimunust. Need on hetkekillud, mille juures mõtiskleme meie vanalinnast kui inimese elukeskkonnast. Osa saama vanalinnapäevadest täna juba neljandat korda nädalasele peole. Seekord vikerkaare värvide all motoks. Vanalinn kui inimese elukeskkond. Raekoja plats heliseb mesilastarule. Rongkäigus tulevad praegu Harju tänavalt puhkpilliorkester Tallinn. Vanalinna päevade korralduskomitee ja lastekoor Eller käinud kohal on juba ka kaupmehed, lilleleiud ja lehepoisid. Tuhanded linlased on kogunenud kontserdilava ümber. Sissejuhatava kõnega esinenud Oktoobri rajooni täitevkomitee esimees Jaan Moks. Meie hool vanalinna kui muinsuspärandi eest on ühtlasi sügavalt ideoloogiline üritus, mis annab panuse kogu elanikkonna, eriti aga sirguva noore põlvkonna kasvatamisele. Rõõm on teatada, et käesolevate vanalinna päevadega kulgeb paralleelselt rahvusvaheline mälestiste ja mälestisalade nõukogu kollokviumis millest võib teha järelduse, et meie vanalinn on neil päevil kogu maailma tähelepanu keskmes. Organiseerimiskomitee on teinud kõik selleks, et süveneks meie rahvaste sõprus. Et vanalinna kultuuriväärtused oleksid kõik teie käsutuses, et leiaksite endale uut ja huvitavat meie iidsest ning kallist vanalinnast. Raekoja kell lõi 12. Korralduskomitee esimees Anti Oidsalu kuulutab päeva avatuks raekoja tornist hõikavad pasunad. Vanalinna päevade tunnusmeloodia. Keset platsi kõrgesse lipuvardasse tõuseb vanalinna päevade lit valgel põhjal vana müüri ankru kujutisega. Vanalinna päevad on avatud korralduskomitee esimees Anti Oidsalu. Kui vaadata ainuüksi kultuuriprogrammi, siis igal päeval on üle 30 ürituse kontserdi. Nii et siit võib leida igaüks endale midagi meelepärast alates lastest ja lõpetades eakatega. Põhirõhk võib-olla ikkagi on pandud lastele, sellepärast. No peastika kakatav inimest kasvatama, inimest suunama meie eesmärk, noor inimene on tuua vanalinna lähemale, mis seal erinevat, võrreldes varasemate vanalinna päevadega. Iga tallinlane külaline paneb tähele, et kujundus tänavasta eriline vanalinn on tõepoolest suur vikerka. Kõik tänavates jooksevad raekoja platsile, kokku on eri värvi ja siin need värvid saavad kokku jah, Raekoja plats kus koondub üheksa lõikega põhivärvi ja iga tänav siis kannab vastava lõikega. On veel lilla värviga algus lilla nagu hirmutaks, aga ma ütleks. Vaata aknad ja kujundus, mis igal tänaval on, need on väga kenad. Viru tänav on sinine. Harju tänava punast värvi ja iga värvikujunduse juht on lubatud kasutada valget kujunduse. Autorid on teatrikunstnikud Aime Unt ja Usbek. Vanalinna päevade linnakujundajad, Aime hunt ja Sirje Usbek, seekord on vanalinn, teist nägu on vikerkaarevärviline. On küll natukene, aga see on tingitud muidugi kogu sellest vanalinna päevade mõttest ja ideest ja samuti ka vanalinn ise tingib oma värvirikkusega selle, et kui üks ühte üritust esile tõsta, siis üks värv ühes tänavas nagu võimendab kogu tänavat ja me saame suurema tundelaengu edasi anda ja nii need tänavad läksidki igaüks oma värvi ja Vikerkaar. Oli vanalinn ja see on nii loodusest vikerkaar. Värvikombinatsioon on, on ju balleti alus. Ta on üks väga ilus loodusnähtus ja mis on alati peale selget ja sooja suve. Ihmamis lööb inimesed, noh, inimene on õnnelik vikerkaart nähes ja ka vanalinna päevad on nüüd õnnelikud päevad, ilmselt sellepärast Vikerkaare mõtte meile potsatas. Vanalinn oma eri värvi tänavatega pakub päris kena pilti isegi kunstilist naudingut. Ka meile rõõmu ja siin ongi sobiv võimalus kõigile kaasalööjatele aitäh öelda, sest nende töö oli mõneti sundseisus Viru tänav siniseks enam-vähem kolme, nelja tooniga ja teised tänavad siis vastavalt selle gamma. Me andsime asutuse ja äride kunstnikele ette. Tore, et see tõke nagu murdus, mis algul tundus üsna ületamatu, siiski siiski tulemus on linnas näha. Aga siin ei saa ka märkimata jätta siiski neid, kes tõesti jätavad aknad pesemata või noh, vähe sellest, et sinna lilla või roosa lillepott aknale panna ei taha ju selleks nädalaks keegi kapitaalselt kujundust. Aga no veidikene tähelepanu siiski või austustele ümbruse vastu, kus pidu peetakse ja, ja tunda, et, et ma olen ka oma töökoha kaubamajaga või oma korteriga selle osanik. Ja ja minu arust isegi asutuste tuleb see lausa kasulik reklaamida ennast. Ja rõõm on tõesti kuulda väga mitmed minu töö juures, kolleegid sinu töö juures mitmedki ütlevad, oh kui tore, värviline allil, aga see on kõik, aitäh täna Keldele, ega see lipukene, mis seal väljas annab, suunanäitaja, aga ta võimaldab ikka, maandub maha. See on üks kujundus, on niisugune mõte ja võib-olla meie kavalus, et see võimendaks. Lippudega ei suuda midagi teha, ikkagi alumine tänavafront ka kaasa tulema. Inimene tunnetavale sarvi. Ja minu meelest on siin päris suur teema edasi terve selle vanalinna piirides kõik kaupluste vaateaknad, kõigi asutuste vaateaknad tähendab see nägu, mis siiski möödamine ja vastu võtab. Sellega tuleb tegeleda ja ma praegu olen küll seda meelt ja usku, et, et ma puht entusiasmist hakkan, hakkan kaas koostööd ja, ja no ei taha just öelda kiusama, aga siiski seda rada, mis ma nüüd tuttavaks väga mitmete, aga selle liini inimestega ma hakkan seda tallama. Õigus, õiglus, seda tule teadku ja siin ta iseenesest miskit ei muutu kusagil. Niguliste kontserdisaal, muuseum on üsna raske, rohke meie külalised, eco massi Colopulmele saabunud tunnevad erilist huvi siin avatud näituse vastu kultuurimälestiste riikliku projekteerimise instituudi direktor Heino Uuesalu seal välja pandud meie vanalinna tervikuna. Siin on veel haaratud kogu meie vabariik ja oleme pakkunud meie viimase 10 15 aasta restaureerimistööd kõikidel objektidelt, mis on silma torganud meie üldsuse. Siin käsitletakse nii metodoloogiat põhilisi restaureerimise ja kaasaja kohandamise suundasi meie kaasaja elu vajadustest ja tingimustes esitatud on ligi ja viis 10. objekti umbes 600 või enamgi fotoga. Ühtlasi on kõikide fotode all lühikene tekst selle objekti ajaloost ja mis siis, et tööd on põhilised teises kohas läbi viidud peaks pakkuma üldhuvi nii tallinlastele kui ka Tallinna külalisele. Siin väike seletus selle kohta, miks niisugune rahvusvaheline line kollokviumis teemal arhitektuurimälestiste kaitse ja kaasaegse kasutamise probleeme on toodud Tallinna. Näib, et me pakume siiski huvi. Jah, see on suur tunnustus nii Nõukogude tikumasse komitee kui ka tikkumusi rahvuskomitee poolt. Eeldatavasti meie oleme siiski saavutanud mõningaid edu sammusi ja on antud. Nüüd on meil võimalus propageerida meie saavutusi meie põhisuundasi ja mitte ainult propageerida samaaegselt, meie loodame, et külalised annavad meile tulevikuks hinnalisi juhiseid, et minna ikkagi ühises sammus kogu rahvusvahelise tikumassi põhi suundadega loetaksegi, et meie, Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Nõukogude Liidu territooriumil on arhitektuurimälestiste rakendusega kaasaja rahvamajanduse huvides jõudnud veidikene kaugemale. Ja need rakenduslikud meetodid on ka kandunud juba välisriikidesse. Ma tahaks meenutada minu ühte mõtet. Et kui saabub meile külaline tuumakõige kaasaegsema elektroonika saavutustega, siis ikkagi tahaks alati vanalinna poole pöördutakse arhitektuuripärandi poole kui kõige monumentaalsema kunsti poole, mis on loodud meie rahva, meie esiisade, meie esiemade kätega hingega südamega. Vanalinna päevade alaliseks saatjaks on olnud teaduskonverents kus on koos entusiastid, kus on koos teadlased, majandusmehed vanalinna elamiskõlblikumaks ja inimesele vastuvõetav, omaks teha, säilitades samal ajal vanalinna kui arhitektuuri ja kultuuriväärtust. Vabariikliku restaureerimisvalitsuse juhataja Arsi Kook ja juhtide koolitamise Instituudi vanemõpetaja filosoofiakandidaat Ülo Vooglaid seal neljas kord, kus mõeldakse väga palju ette. Iga kord on tõepoolest olnud kõne all mingi niisugune teema, mille lahendamine on olnud paljudele probleemiks ja mille lahendamine eeldab paljude ametkondade koos mõtlemist ja koos tegutsemist. Paljudele, kes käivad kontsertidel ja kauplustes ja jälgivad pillimehi ja näitlejaid, ei paista silma see, mis siin kinomaja saalis iga kord vanalinna päevade ajal toimub. Aga need, kes vastutavad selle eest, mis välja tuleb, on siin alati kohal olnud ja mitte ainult niisama istunud ja kuulanud, vaid aktiivselt osalenud. Seega vanalinna päevad ei ole mitte ainult tore pidu vana linlastele ja külalistele vaid eelkõige mõeldakse selle all tööd. Kõigepealt muidugi on vanalinna päevad töö vanaline heaks pidu ja pillerkaar, mis siin nädala vältel kestab, on kokkuvõtteks pigem niisuguseks lõdvestuseks selle suure töö lõpus. Aga muidugi on vanalinna päevad ka nuputamine selle üle, kuidas toimida otstarbekamalt, kuidas vältida neid hädasid, mis üle pea kipuvad siis kasvama ja kuidas ühendada nende jõupingutused, kellest kõigist sõltub küsimuste lahendamine. Seegi kord on ju päevakorda võetud problemaatika mis on aktuaalne kogu nõukogude liidus. Tähendab, kui majandusmehhanism toimib nõrgalt või koguni vastupidises suunas siis inimeste pingutused vanalinna hoidmiseks hoolimata sellest, kui kangesti tahetakse seda teha. Hoolimata sellest, kui palju raha eraldatakse rahaeraldus tõesti nii palju nagu kasutada suudetakse, rohkem igal aastal ei anna tulemust ja seetõttu täna arutati, kuidas üle saada juba harjumuseks kujunenud vaatepunktidest. Konverentsil oli küllaltki palju osavõtjaid, kui vaadelda neid arvuliselt, siis tõesti esindatud oli üle 50 erineva ametkonna töötaja konverentsil, kusjuures sõnavõtjaid, kes esinesid pikema sõnavõtuga, oli 34. Ja kokku oli peaaegu 200 inimest, kes osalesid konverentsil. See konverents on just heaks näiteks sellest, kuidas erinevad asutused, erinevad ametkonnad ja nende töötajad püüavad koos lahendada mitmeid kitsaskohti ja selliseid lasketena tunduvaid probleeme vanalinna kohal. Konverents oli üles ehitatud mõningaselt uudses vormis. Põhiettekandele järgnes diskussioon, mille käigus oli võimalik sõna võtta kõigil konverentsil osalenutele. Lähemalt puudutati ka perspektiivseid küsimusi vanalinna arengus, kuna valmib järgmisel aastal tore nägus tootmisbaas Väike-Rannavärava teel ning siinse loob suuremad võimalused ja eeldused heaks, kvaliteetseks tööks. Vaagiti küsimusi, kuidas saaks ühtlustada, kuidas oleks parem kontroll organiseeritus ja eelkõige juhtimine kõige selle alal, mis toimub vanalinnas üldse. Konverentsi õnnestumist aitas tagada ka see asjaolu, et siin ei rõhutatud üldse, kes on millisel ametikohal ja kellel, kui palju võimu selja taga arvestatud oli, vaid sellega, kellel millised ideed varuks konverentsil teistele mõtlemiseks ja seniste arusaamade täiendamiseks siin esinesid. Linna juhtivad töötajad esinesid majanduses. Teadlased, esinesid sellised linnakodanikud, kes juhtumisi, kes töötavad või elavad Kirjanike majas. Siin esinesid ka dispetšeri majahoidjad, töömehed, kes oma kätega iga päev neid auke püüavad lapidumisse kõlbmatutest Nende katusekividest tekivad ja meelehärmi valmistatud igale külaliselegi, rääkimata siin elavatest inimestest ja nii edasi, nii et vaatepunkt oli kogu aeg erinev Adeemalisama mis võimaldas asjale läheneda küllaltki kompleksselt ja arvan paremini kui siiamaani kellelgi on õnnestunud. Kokkuvõttena võib öelda, et ka seekordne vanalinna päevade teaduskonverents täitis oma ülesande. Millised materjalid, aga tulevikus alles siis lugeja ehk vana linnase kätte satuvad? Kui konverentsi esitatud ettepanekuid ja sõnavõtud on kõik läbi töötatud, siis sõnastatakse ka nüüd toimunud konverentsi soovitused ja siit juba saab konkreetse tegevuskava edaspidiseks nii-öelda soovitus juhendmaterjalid paljudele erinevatele ametkondadele, kes siis iga päev oma töises tegevuses peavad kokkupuuteid oma meie Tallinna vanalinna kaitsetsooniga. Konverentsi oli avadiskussioon vanalinna, majanduslikest ja majandamisteguritest. Selle diskussiooni ettevalmistamiseks tegutsesid noored majandusteadlased sügisest alates. Iga kuu käidi koos, iga kuu olid ettekanded, vaieldi, projekt, mida siin täna tutvustati, oli vist neljas. Nii et igion siin alatud hoopis rohkem kui puldist paistis. Ja selles suhtes, et siiski selline konverents vajalikuna olnud ja küsimused on küllaltki aktuaalsed, võib teha järelduse rahvusvahelise pikkumuse kolvakumi järgi, kuna ka teistes sotsialismimaades välisriikides on samasugused probleemid kerkinud päevakorda, seda näitasid seal selgesti esinejate ettekanded. Muidugi on meil omal küsimusi rohkem kui vastuseid, aga on ka selliseid probleeme, mida ei saagi lahendada oma vabariigis. No näiteks, võtame väga unikaalsete ja kõrge kvaliteediga vanaaegse tehnoloogiaga valmistavate ehitusmaterjalide küsimus. Igas liiduvabariigis läheb neid asju vaja üsna vähe omal tootmist käima panna, seetõttu ei saa aga ilma nendeta ka isa või jälle eriliselt kõrge kvalifikatsiooniga unikaalsete spetsialistide etalon. Eestil läheb neid vaja ka üks-kaks-kolm inimest üldse, eks ole. Seetõttu õppegruppi luua ei saa. Aga samasugune on probleem lätlastel, leedulastel, Leningradist, siin Novgorodis, Pihkvas, igal pool kuldse ringi linnadest rääkimata. Ja on täna leidis veelkord kinnitust ja teist korda juba nüüd professor meeste suust ja pikema argumentatsiooniga ehitati ettepanek siiski pöörduda Nõukogude Liidu Kultuuriministeeriumi poole veel vastavate organite poole ettepanekuga kutsuda ellu linnade liit või vanalinnade ühing või assotsiatsioon või ükskõik kuidas nimetatud organ, mis asuks lahendama selliseid, eriti keerukaid küsimusi juba üleliidulises ulatuses. Need ei ole mitte Tallinna vanalinna probleemid, mida me siin ainult arutasime, need on Nõukogude Liidu vanalinna probleemid. Tundub siis nii, et kõlks ja rahasessil tehakse ju praegu selles vajas raha, ei tööta raha, mis taotakse raudadesse. Aga praegu märgi pealejäämine on Felixi, aitäh, see on suveniirmärk lihtsalt. Ja vanalinna päevade puhul olid niisugused demonstratsioonesinemised mõeldud mitmetele seppadele Tallinnas tähendab vee, need olid siin paar päeva olid meie mehed ja tänases oleme meie lauguga tegu Müller lauguga, Marsi seppadega Heino Müller, kes siis praegu räägib ja Tõnu Lauk? Meil on ju paljud koolid läbi tehtud ja sõpradel v kõrgkooli vanasti ei olnud vist seppadelt vastu, ehk oli vanasti veelgi täpsem pool, tähendab, ma mõtlen, erialane väljaõpe, meie niisugust erialast väljaõpet üle saanud ja praktiliselt, ega me päris ei olegi, kuni. Näiteks hobuserautamise tavaliselt hakkama saaksime. Saaks aga võib-olla, et jääks siis nälja või sedamoodi. Ise on õpetanud, tegelikult oleme me kunstiinstituudi metallikateedri ettevalmistusega inimesed, tarbekunstnikud. Aga siis valisime, noh nii nagu mõni hakkab tegema ehteid, mani hakkab potte tegema, padasid nonii, kuidas kellelegi poole tõmmata. Igatahes, ja rauasegune töötlemine kuumtöödeldes vestlesime õpilaspäevil, püüdsin neile ülesandeid õppeülesandeid lahendada ka, tähendab sepisesse. Kahjuks enam vabariigis ma ei tea, et oleks isegi ristmike tööstuse koolides ei saa sellega ettevalmistust. Praegu on see siis Tallinna maanil sepikoda ja siin tehti ka päris peent tööd. Kunagi siin ma mäletan, olen näinud veel ühte viimast selle sepa majaga nagu pidevalt seoses olnud meistrid, see oli nimelt Herman Kuning. Me oleme temaga kohtunud, aga siis ta juba oli pensionipõlve pidamas ja oleme vestelnud mitmeid teemasid. Näiteks ta meenutas õitsema suuremaid töid, mis nad siin tegid, oli Narva raekoja võre. Suur mahtraudasid läks raekoja torni Rautamiseks tarvis ja vaat niisuguseid restaureerimisvalitsusse tõite siin viimasel ajal tegi. Aga no sinna on väga palju aega tagasi nalju, palju rahvast hommikust õhtuni vaatamast. Kuidas teie töötate? Asi tuli, on nüüd elektriga, poissi pole enam tarvis, kes niimodi lõõtsa tõmbaks, varem oli lõõtsaga, aga asi on selles, et, et eks ta tänapäeval on, aga see tuli veidi teine, sest sel ajal, kui veel sepad töötasid puusüsi praegu me kasutame kivisütt, mis tegelikult oma väga mitmesuguste lisanditega ei võimaldagi puhast tööd teha. Tegelikult sätises, ma mõtlen näiteks keeta kokku rauda, selle seal söega praktiliselt ei ole kunagi õnnestunud. Missuguseid tööriistu on teil siin tarvis, et teatritööriistad niisugune asi, et see ei olnud mitte ainult et ta mõtles mingisuguse viguri välja, vaid ta ka vahendid lõi ise ja igaks tööks praktiliselt vähemalt meie tegevuses on tarvis kohandada neid riistu pidevalt vastavalt vajadusele. See oli see mees, kes tegi ka endale tootmisvahendite. Aga mis te olete teinud viimasel ajal vanalinna tarbeks olid viimaseid valmisid väravat tarbekunstimuuseumis, alles nüüd räägi minuga. Ega siin vist esitleda läbi ei saa ja sõpradele niisugune häda, et ükski asi kipub alati puudu ja ja seetõttu seda sööd, saabki teha kahekesi, veel parem kolmekesi, üksinda sa võid väga pisikesi asju teha, naelu lüüa ja niukseid parandustöid, vahest praegu meie teeme siin käsitsi, saab kiiresti rauale anda sellise vormi ja kuju, mis on meil tarvis ja otsekohe ja kuna nad ei ole suurest iraažis, nad on kõik väga unikaalsed, need lähevad väga kindlatesse kohtadesse, nende gabariidid on erinevad, siis jääb vot selline tegija kätte ja mõtlemise soojus jäävad asjale juurde. Siinse näitate inimestele ja mismoodi see sepatöö käib? Õigemini, see on jah üks mõningad niisugused põhivõtted, ühesõnaga et on Ääs, on alasi, on kuum, raudtee on see, ja kuidas siis rauast võetakse tüki lahti kuumalt lahti võtta ja lööme nii-öelda tallinlastele või ka väljastpoolt tulnutele suveniiriks väikese Tallinna vapiga rauatükikesi. Ja see on pärit, mis ajast juba alates 1219 meie aladel levinud ja seda vappi kasutasid mõistvalt käsitööliste tsunfti mehed ka alates sellest ajast saadik. Nii et selle ajalugu on üle 700 aasta, kui palju neid mappe väikesi vapressid, teie oleks välja lasknud juba täna näitas seda aga igal juhul mitme meetri jagu rauda küll kulunud soovijatest puudust paistab, et ei ole, siis peab ütlema, et see sepikoda siin Tallinnas sellel vedanud nagu mõnel klaas esemelgi, kes siis tuleb läbi aegade meieni välja siis see sepikoda õnneks säilinud ja paraku ka veel õnneks selles mõttes, et ta sellise funktsiooni ta töötab ka edasi. Teile siin vahepeal kurjad ajad kusse sepis lihtsalt suretati välja. Ka see sepikoda ei töötanud teatud aja, aga ta lihtsalt säilis ja instrumendid säilisid ja nüüd on mehed ka olemas ja nüüd on siin väga tublid poisid sees. Ja edaspidi paistab, et linnaelanikud võivad ka muudel argipäevadel vaadata, kuidas siin sepis tehakse, mitte ainult Tallinna vanalinna päevadel. Tööjõudu tööle teatriseppadele ei ole niivõrd palju jõudu sitkust vaja ja seda niisugust võhma ja vastupidavust osavaid käsi ja mõtlemistama sel ajal, kui raud on kuumas, siis mõtled ja kui ta on juba kuumalt alasi veab siis ei, oleme mõtlemiseks, arvestus peab tegema. Sellepärast öeldakse, et tao rauda, kuni ta on kuu. Luli teatagumis aitäh. Korvpallivälkturniir tsin vana hari oru võimla väljakul sellise orvu võistkond või on ta tõesti esimest korda ja peab, ütlevad need vanad, saad kui korri mängida, väljas on nagu öelda, tagasi tulnud, sest sellepärast, et pealtvaatajad on, hasarti on. Ja võistkonnal on ka ikka sellisel tasemel, et vaatan, kannad esiliiga võistkond seal laiagi Oktoobri rajooni kehakultuuri- ja spordikomitee esimees, seanss on ja kui palju on osavõtjaid sellest korvpalliturniirist praegu käime seal, mille lõpp on juba käega katsuda? Jah, praegu toimub minu puudus koondis ja looduskaitse seltsi vahel ja enne seda mängisid veel 14 võistkonda 16 võistkonna vaheline vältomeen 210 minutit jooksu najale, kas tahtjaid oli palju või oli küll üle üle 25 võistkonna tavatses registreerida ka juhend nägi ette, et need, kes ees, need on mehed. Ühesõnaga said kõigepealt oma juhend täna saadetud ja need esimesed, kus võistkonda said siis võistelda, näitiseerit, korvpalliväljakul saab uuesti populaarseks ja ja niisuguseid võistlusi tuleks teha sagedamini, mis te arvate? Kui nüüd rohkem kui kord aastas, siis iga vanalinna päevade raames me teame kindlasti need võistlused, võib-olla suurendame ainult võistkondade arvu. Mis siis veel on tehtud nende päevade jooksul ja veel tegemisel ei tuled suve jooksul juba 1500 võistlejat. Ja see aasta on nagu öelda orgkomitee pööranud rohkem tähelepanu tehnilise, küll see tähendab seda läbiviimisele ja peab ütlema, et ega ühtegi sellist iga jooksul küll see aasta ei olnud. Siis eile toimus väga suurearvulise osavõtuga lastele vigursõit, kus oli üle 250 lapse. Nii et üritasin juba olnud, ees toimuvad ka veel väga huvitavat võistlused, näiteks orienteerumine, purjeregatt Tallinna lahel, kultuuripalee tagumisel akvatooriumil toimub malesin simultaani teateujumisvõistlused Kadrioru ujulas osavõtul. Meil on siin väljakul, näeb ka väga tuntud nimes endised kuulsused on mängima ja see annab ju innustust teistele ja 10 aastat. Kui juba sellised nimed nagu Tammiste, Tomson või mõned teised või treenile tänav nagu Krikun juba juhivad oma võistkonda, siis on selge, et see võistkond kaotada juba ei tohi nagu häbiasi, aga see kõik võita ka ei saa. Ja vilemehed on maailma tuntud mehed ja vilemehed on nagu meie väsimatu ikkagi Joann Lõssov, kes on siin kohtunike pühadejuht, neiut tänu tema tema abile üritus igati õnnestuks. Kellele teie praegu kaasa elate? Mina elan kaasa nendele, kes on nõrgemad antud antud juhul looduskaitse seltsile, aga ega midagi teha pole, spordis on ikka tugevam, tugevam ja, ja kui tahtmist on ikka siin kodus koondise mängu juhatusega sisse ka vastased vastu ei saa, ost. Tore on see, et elamine on niisugune umbes nii nagu kunagi Kalevi mängudel. Ja võib-olla peaksime me Kalevit, kui mängis kõrgliigas Kalev alles nüüd, et loodame kindlasti, et need üritused siin oli. Oru valis väljakul populaarseks mängu lõpuni on jäänud vähem väga vähe aega. Et võitja on õige pea selgunud. Siis te annate üle selle ilusaks? Jah, spordikomitee lõpuni välja omalt poolt mängiva karikas motiividega ja parimale võistkonnale on Tallinn sümboolne kringel. Ja kõige huvitavam on see, et kui toniskondist nüüd väidab, siis admiseni oma kringli tagasi. Kolm lõbusat tänava maasiganti seadsid end pikal tänaval ajaloomuuseumi trepile tihedalt rahvas ümber ja musitseerivad. Saiakäigu juurde tekib rahva sees tänaval sõõrm ja lustakas tants tänavamuusikute hoogsas taktis. Alla. Oma kolmveerand tundi on maiasmokaesine muusikute ja linna rahvakuulamis-ja tantsuplats. Tänavamuusikute amet pole kerge amet kõrvalt vaadata, aga kuidas teile endale tundub, väga palavaks läheb, mida rohkem mängid, seda rohkem harjud ära. Iga päev on lõbusam, huvitav on kogu aeg ka maitset ei oska iialgi ette arvata ja siin ei saa kunagi nii-öelda tühjale saalile mängida. Alati on keegi, kes kuulab, selle maitset tuleb arvestada. Eks trumliga on saadud kokku tuldud. Mida päev edasi, seda paremaks asi läheb. Nii-öelda lõputu arv sõltub ka rohkem õigesse kohta. Need tehke ennast nüüd ise tuttavaks, tikandid, kitarrimängija, kuskohal, vanad koolis, koolis annangi talle tunda kallust õpin konservatooriumis ristaastastest juba teist aastat. Erki Aavik ja töökoht on ERSO ja üks on see muusikutöö, aga teine on see, et isesaatena vaatan innustust ka, kui kui inimene teeb muusikaga kaasa, tuleb siin tantsu lööb ja aga kontsert saalised. Loo ajal keegi plaksutama kaasa ei hakka. Ja tantsima veel vähem. Aga siin täna mängisime vana tantsumuusikat, vein, lendurit ja Krakowi AK ja noored inimesed hakkasid tantsima ja paistab, et mitte niisama jalgu liigutama, tantsud ikka päris selgelt tantsu, samu tekk. Kätteõpitud ja see on siis ise ise pilli mängida, sa oled ka nagu. Kas te arvasite, tullakse tantsima teie pilli järgi ette on üldse midagi raske arvata, aga aga nagu vanalinna päevad üldse on üpris lõbus üritus ja siin võib loota kõike lõbusat ja vanalinna päevad ei ole uudiseks. Kuid igal aastal on oma nägu. Mis te arvate, mis nägu nendel päevadel sellel ajal, sest tal on? Ei tea, esialgu tundus tänavu aasta võrreldes eelmiste päevadega, et inimesed nagu passiivsemad võtavad osa nendest üritustest kõigest, aga, aga samas jälle esimesi on rohkem, tahavad, on nagu rohkem täiemade ja nüüd lõpupoole viimane päev alal. Vaata et ei saa pilliga pillita täna läbi raekoja platsil ja pikal tänaval ja vastab, et see on väga kiiduväärne. Kõigepealt üritas inimestele kõigil hea meel, kas tänavamuusikutele on ka mõni erisoov võib-olla seda soovida, et ikka vanalinna päevi ikka edaspidigi korraldatakse ja meil lubatakse tänaval pilli mängida, neil paistab, üldiselt siin Tallinna vanalinnas rajal sellist kommet ei ole, et muusik võtaks pilli välja, hakkaks mängima, selle vastu ei tohiks kedagi midagi olla kõige vähem muusikud endal. Seda võiks muul ajal teha. Vanalinna päevade, just eriti noortele muusikutele on see väga vahva võimalus publikuga ninapidi kokku saada. Mängida muidugi, aga kindlasti puudub siis selline õhkkond. Aga siin valitseb vananenud nimelt nagu piduris vanalinn ja kõik see rahva meeleolu. Kõik on iga hetk valmis vastu võtma midagi, midagi põnevat ja ootamatut. Teete siis nüüd ühe vana pilliloo veel, ehk siis läheb lugu lahti? Üks, kaks, kolm. Lilleneiut kõigepealt ime tuttavaks. Ma olen eme randa ja õpin 44. keskkooli lõpetasin 10. klassi. Riin Alatalu pigem ühes klassis. Te olete nüüd siis mitmendat aastat juba neiuks siin vanalinna päevadel täit juba staažikad, milleni kokkuvõttes siis äri läinud Hennoste aegs veini palemist n aastaid kallimad lilled tammi täna meil siin, aga muidu on hästi läinud. Ma läksin, ma saan siis asja parandamiseks, linn. Väga tahetakse, piibeleht on nii ilusad ja daami kätte sobiks väga hästi, räägin kus põhiliselt ligi 40 raekoja platsil ja pikal tänaval ja siis samuti Rilliga maiasmoka kohvikust näitasid, on Aafrikas, kus te ise armastate neid kõige rohkem müüa. Maias makrost üleval, miks? Seal läheb äri kõige paremini seal väga soliidne käia. Ilusad ruumid ja inimesed, IZ säre. Teie vorm on ka ju väga kena, helesinine valgete äärtega ja varad on nüüd vanamoeliselt, kus ja mis ajast seda? Tee välja värin sääridega teha, siis lõiked anti ka ise valida meest, siukesed, mis jääks veidi romantilisem tüüpi asjadest, teile meeldib, see on niisugune väga mõnus. Muidugi mõnusega muide teist aastat läks, tahaks veel ollagi, enam ei saa. Järgmine eksamite kõrvalt ikka ei jõua enam lõpueksamid, koolis läheb hästi. Pole hea, aga kuidas sa saad, sest ei ole neiuks kodulinna liikmed. Pado linnast on üldse jäätisemüüjad, lilleneiut, pirukamüüjad, ajalehepoisid. Igavene lapsed. Vanalinna päevade konkurss oli või võistlus või saab vabalt? Ei see aasta läksime Ränimiseks, ema ei andnud, aga see aasta siis kõik soojefaid, nimed kirja, siis siis vaatasime, kes sa pead, noh, lille näiteks said kõik, kes tahtsid, kuni siis kuni siis jäi limiit täis ja siis pani nimekiri kinni, et rohkem enam ei saa. Missugused lilled ja siis täna olete näinud? Täname ise piibelehti märtsis, seal on neid nartsisse mets iga päev, mis teile endale meeldivad. Metsalilled meelde, saialilled meeldivad väga, aga midagi soovitab kinkida kellelegi. Kui on, siis on hästi, insed, roose soovitame osta, aga teil on avareegel ka kellele missugust lille kõikide, eks ole, siis, tähendab, valivad tavaliselt ise asfaldi pakkumas käimegi enne maikellukese meediat väga-väga noortele. Siis vanem vanematest, Samiitsatel daamide kingitakse Roose. Roosi Roosi saab igalühel kinkida. Loodan äri, nagu te ütlesite, lähedal hästi, teil endal hea tuju. Ja et vanalinna päevad. Vanalinnas, Tolli tänav kulm On üks huvitav linnakodanikuhoone, mis on siis nüüd taastatud ja praegu oktoobrirajooni täitevkomitee käsutuses. Nädal aega on siin toimunud kohtumisi rajoonijuhtidega restauraatoritega kõikide nendega, kellel on vanalinna kohta midagi öelda ja kes oskavad vanalinnast kõnelda. Mana linlasele. Kohtumised on toimunud pealkirja all täna räägime. Üks kohtumine on praegu lõppenud. Tallinna arhitektuuri mälestusmärkide kaitse inspektsiooni juhataja Rasmus Kangropool. Juttu oli vanalinnast, vanalinna tulevikust, siis huvi vanalinna saatuse vastu on inimestel üsna suur. Tänane kohtumine, aga ma näen, et me oleme siin olnud juba peaaegu tund ja kolmveerand, mina rääkisin vist umbes nagu pool sellest ajast ja ülejääk kuluski mitmesugust laadi küsimustele. Sus mul endal on niisugune tunne, et vot see viimane pool oligi ehk see kõige huvitavam ja kõige niuksem kasutoovam ja midagi ka võib-olla edasiviiv vaatab, istub üks hallipäine vanem naine, tema kõrval on pris noorukene. Ma panin täna tähele, eks noor prillidega noorsand veri verinoor ja kuidagi nagu huvitav vaadata, mõlemad tunnevad ühe ja selle sama asja vastu huvi. Ühel ei olegi veel mingit kogemustega midagi, ta alles on ellu astumas. Teine sealsamas juba pikaealine, kuid küsimused kõige erinevamad ja neid sajab vasakult ja paremalt. Ja kõigil on omad probleemid. Ma pean ütlema, et ma olen varemgi esinenud ja ka aasta tagasi siinsamas kohtusime vana linlastega. Põhiliselt see kontingent, kes siin käib, ongi vanalinna elanikud, tähendab, nendel on see kõik kuidagi nagu südamelähedasem ja rohkem huvi pakub, siis on toimunud teatav nisugune muudatus varasematel aegadel, õige tihti tuldi ja räägiti nisukest kõige lihtsamalt olmeküsimus, nutad, Kell kursonid tõmba või, või kasseilase plagiaat, katus laseb läbi ja kas siin ei saa nüüd seda aknaklaasid parandada või kuidagi niimoodi? Näiteks täna ei olnud ühtegi ühtegi taolist küsimust, kuna teema oli mul niisugune kaugemasse tulevikku vaatav, kuidas läheb, tuli välja aastal 2000 endalgi raske on ette kujutada, siis küsimused olid siiski ka laiahaardelisemaid. Tunti huvi, kuidas üht või teist probleemi saaksin linnas paremini lahendada, isegi jõudsime sinnamaani välja, et kas igasugust algallikate materjalid on meile kättesaadavad kus need asuvad, püsiti selle maja kohta, kellele see kuulunud, missugune on olnud. Kas siin on midagi erilist juba iseenesest võttes seesama koht, nüüd, kus me siin oleme niimoodi esinenud ja kuhu neid vanalinlasi tuleb, ta on kättesaadav kõigile, tähendab, siin on midagi niisugust, mida me oma tavalises elus igal pool ei näe. Ka selles majas on maalitud talalaed. Sil on RayPort, daalid, inimesed, ma panin tähele, käisid seda maja nii-öelda läbi, nad läksid ka ülemisele korrusele, kes laskus keldrisse ja ta saab ühe ettekujutuse sellest, milline üks ja teine maja võiks olla. Kui me teda hoolega restaureerime, kui ma teda hoolega õigest hilisemast vabastame. Ja samas ta saab nagu teada, kuidas siin kunagi möödunud aegadel on elatud. Ja ma arvan, et see teda ei jäta ükskõikseks see ühel või teisel viisil ta läheb siit ära võib-olla natukene laiema silmaringiga, kui ta siia tuli, nii et kõigil niisugustel asjadel on oma kindel nagu mingisugune positiivne bilanss juures. Vanalinnapäevad toimuvad neljandat korda, ehk teiste sõnadega neljandat aastat. Selle aja sees on üsna suured nihked toimunud just inimeste arusaamades suhtumistes vana Tallinna vanalinna kasutamisse siin elamisse. See on ehk niisugune kaugeleulatuv amm ja võib-olla see kõige olulisem kasu, sest et kui me, kui me kujundame inimestes arvamust, kujundama suhtumist ühesse või teisesse probleemi. Ja kui me võidame teda nagu oma poole ütleme niimoodi siis ta ka oma igapäevases tegevuses kas või pisku haaval. Aga vanalinna päevad on üks nädal, aga aastas on ju veel 51 nädalat sinna juurde panna. Siis ta võib olla iga nädal natukene teeb midagi niisugust mis tuleb ühel või teisel viisil vanalinnale kasuks. Kas ta võtab kuskil mõnda otsust vastu või ta jätab tegemata midagi kasvõi jäätisepaberi maha viskavad ta ka selles on oma mingisugune tuluseks. Kui palju on neid inimesi, kes otseselt tegelevad vanalinna probleemidega, ütleme siis hästi palju? Vanu, neid tuleb ikka oma ja ja tuhatkond vähemalt kes ühel või teisel viisil mõjutavad otseselt vanalinna kui elukeskkonda. Neid on muidugi palju. Kuid ometi täna võime öelda, et neid, kes on vanalinnast huvitatud ja südamega, aga võib olla ka jõuga ja mõistusega kaasa aitavad. Vanalinna arengule on 10 korda rohkem. No neid on kindlasti rohkem ja, ja ma arvan, et neid saab ka üha rohkem olema. Need hääled tulevad siis Veneetsia kondlilt, mis praegusel hetkel on Snelli tiigil. Vanalinna päevade puhul peetakse huvireisijaid siin ja praegu on siis peal ka oma nari ansambel. Kaks meest Ado vikerpaeameti poolest purjespordikeskuse sadama, pootsman. Ja teine mees, Georg Jüriaado Kirovi kalurikolhoosi kultuuriosakonna juhataja asetäitja, kes praegusel hetkel on siis gondlimehed, kes seda Veneetsia gondli siin Snelli tiigil edasi viivad? Vaatan küll kenasti täis, kuid hästi liigub ja kenasse sõidab. Nüüd paar sõna, ega siin väga palju vist pöörata ennast ei tohi. Vaat seal väga väga. Kuidas selle paadiga sõitmine on? Tore, rahvale meeldib. Natuke raskeks läheb päeva peale, aga lõbusam kah. Kuidas teie sattusite just kondlemiseks? See oli 1983. Purjespordikeskusesse konteineriga tuli, gondli karkass ja osad jah, seal pandi kokku ja purjespordikeskuse direktor valis siis meil nagu välja ja õpetajaid meil kolm pesuehtsat Veneetsia kondaleeri. Ja ongi selline lühike lugu. Siis Veneetsia Kink Tallinnale. Pidi olema teine kandel, mis on väljaspool Veneetsiat. Üks on Ameerikas ja teine on siis siia kingitud kui sõpruslinnale Winitsa kord. Kombel on suhteliselt kerge, eks ole. Konder on 500 kilo, 10 pool meetrit pikk, aga üsna kitsas jah, poolteist meetrit kuskilt alla, selles mõttes väga, väga täpselt tuleb teda juhtidena, vaatan, et ega siin pööramisruumi palju pole hästi juhitav anda, küll on ikka sajandeid juba selline selline olnud ja, ja õpetati meid ka välja. Sõidame, ega kondlisest võidu sõita kondlite juhtida ei saa, kui peab õige meremehe särk seljas olema? Jah, need, mis meil on, särgid, on päris ehtsad Condoleeridega poolt üle antud, oma seljast võetud, meile selga pistetud mütsid samamoodi. Nüüd vanalinna päevadel palju sõitjaid, tahtjaid voi palgaväärne rahvas rahvast täis väga palju. Ja inimestele meeldib ma. Üleeile oli just üks vanahärra, kes mäletab ennast 1933.-st aastast, ütleb, et tema ei ole veel Snelli tiigi peal millegiga sõitnud ja pole näinud midagi, sõidaks et uisutama küll, aga veel pole veel sõitnud. Te olete noored mehed, mis te arvate? Vanalinna päevade puhul toodi nüüd gondel siia, aga äkki võikski siin kogu aeg midagi olla? Võiks küll, looduskaitse näiteks lubaks. Meil ei ole mitte midagi selle vastu. Kui pikaks teie tööpäev läheb? Meil on kuus tundi, on tööpäeval ja siis laupäeval, pühapäeval on. 90. Ma vaatan, et kogu aeg Ühe aeruga Annate teie siit sellele kondadele õige hoo. Teine mees on tagaotsas? No see natuke võõras tundub, esialgu aga tähendab vaatajale, aga ta on niimoodi, et tagant üüritakse ees tüürime, noh, koostöö peale. Kui palju te olete juba vedanud, aga nad ei oska öelda. Siia peale palju, nüüd ei lähe, neli-viis inimest korraga neli täiskasvanut ja siis laps elab ikka rohkem. Kuskil seitse-kaheksa hommikul tuli toredat mõnusat sõitu siin Snelli riigil. Soovime edu ja ma arvan, et see ei ole mitte esimene ega viimane kord. Suur tänu ja me loodame, et meil ei ole midagi selle sõidus. Paistab, et teile ka meeldib paanika. 1003 möödus jällegi üks päev. Kaks-kolm möödus jällegi üks päev. Peaaegu kaheksa päeva pidas kuiva, aga jahedat ilma. Nüüd vanalinna päevade 85 lõpetamisel hakkas sadama sooja vihma. Raekoja plats sõnaga tulvil inimesi vihmavarjud pea kohal, mis kõik kokku annavad. Vikerkaare Vikerkaar on aga seekordsed vanalinna päevade Värv. Rannavärava mäelt tulid praegu pika tänava kaudu siia korralduskomitee rahvatantsuansamblit. Eesti raadio segakoor, paljud-paljud, vanalinna kollektiivid üle 200 300 inimese. Tribüün on kujundatud rohelise-valgega valged nelgid ja õitsev toomingas ühes kimbus. Sõna on oktoobrirajooni täitevkomitee esimehel Jaan Moksil. Raekoja kell lõi kuus. Lugupeetud Tallinnas austatud külalised, kuigi see nädal möödus märkamatult, oli sel nädalal vanalinnas palju muusikateatreid. D näitusi ja teisi üritusi on tore. Vanalinnapäevadest võttis osa rohkesti külalisi paljudest nõukogude maa linnadest Leningradist, Vilniusest, Ruhnust, Pihkvast ja mujal ning kõigile neile jättis lõppev üritus sügava ja meeldiva mulje. Neil päevil kinnistusid tugevnes veelgi meie sõprussidemeid teiste rahvastega. P S kokkuvõtteid möödunud vanalinnapäevadest võib rahuldusega nentida, et need kujunesid suureks päraseks rahu ehituseks. Jätkakem siis võitlust rahu eest, kallid tallinlased ja austatud külalised, usun, et igaühele teist jäi meelde midagi head ning ilusat vanalinnapäevadest ja tulevikus veelgi suurema innuga lööte kaasa kõigil vanalinnaga seotud üritustel. Pasunapoisid on tõusnud kõrge raekoja katuseviilu äärde ja sealt kajab võimsalt üle raekoja platsi vanalinna päevade tunnusmeloodia, mis tehtud noore helilooja ville kella poolt. Alles kaheksa päeva tagasi istusime siin raekojas platsil nendel vanadel toolidel ja kõnelesime sellest missuguseks, peavad vanalinna päevad saama. Nüüd on need päevad lõppenud korralduskomitee esimees Anti Oidsalu, mida te võite mitte nüüd täna kui kõik on lõppenud, öelda kõik need eesmärgid, mis komitee endale seadis, need täideti ja täideti kuhjaga tänu linnarahva ja siis talle külalistele aktiivsele osavõtule peale. Kui eelmine aasta meil oli vestlusringis ainult tolli kolm, siis tänavu meil oli matkamajas solistide kohtadesse pidevalt kohtadest, siis oli avatud palju uusi kohti linlastele ja linna külalistele. Kõik see aitas kindlasti süvendada meie külalistest ja Lin vastas armastust ja hoolt Tallinna vanalinna vastu. Seega vanalinna päevade deviis. Vanalinn kui inimese elukeskkond on oma ülesande täitnud, sedaviisi on meil aastaringseks ja kõik tegevused ja ülesanded, mis on vanalinnas on seotud. Need tuleb meil ainult sellele diviisile. Vanalinna päevade pressiteenistuse juht Guido Sammelselg. Teie käes on kõik need arvud, faktid, mis kaheksa päeva jooksul vanalinnas on toimunut, nimetaksime lõpetus hetkedel siin õrna vihma käes. Mõned neist üldse oli vanalinna päevadel kaasa löömas 69 kollektiivi, kokku ligi 4000 inimesega. Üritusi oli üle 350. orgkomitee on tänulik kõigile neile ligi 2000-le inimesele, kes osalesid enne vanalinna päevi vanalinna. Hea korrastusel kus tehti tööd üle 10000 tonni. Eriti aktiivsed olid lapsed ja noored. Ligi 1000 noort linnakodanikku täiendasid oma teadmisi, said targemaks sellistel üritustel nagu vanalinna ABC. Ja lähme ja vaatame, mida korraldasid kodulinna noored ekskursioonijuhid praegu ütleme kõikidele tallinlastele ja külalistele aitäh osalemise eest. Ja kohtumiseni järgmistel vanalinna päevadel juba aasta pärast. Nüüd on aga jälle vanalinnaõhtud vaiksed. Meretuulel pole enam Paksu Margareeta poolt tulles ei pikal laial uuel ega ka Viru tänaval vikerkaarevärvilisi lippe liigutada. Üksikute rutajate sammud kivi parketil põikavad kajana kõrval tänavaisse. Kodulinna õued on uinunud. Con ulualuse leidnud baarid-kõrtsid ei ihka enam külastajaid. Sel öötunnil on harv külaline valgustatud. Kõik on justkui kuhugi läinud vanalinna jäänud oma sajanditega üksi. Aga kas siiski on?