See, mis kõlas, oli Eduard Tubina üheksas sümfoonia. Ja tõepoolest ka autor ise viibis kõigil nendel kolmel kontserdil. Nüüd kodu Eestis, ma nimetan kolm sellepärast, et üks toimus Tallinnas, teine Tartus ja see kolmas oli eesti televisioonis üheksas sümfoonia, salvestati, aga nüüd on nii palju vist muljet kogunenud. Mis need kõige eredamad seekordsest on? Vaevalt, et saab välja tõsta midagi eredat Hewitti, kõik on eredad muljed, orkester on väga, oleks läinud. Võib julgesti selle orkestriga pikemaid reise ette võtta, isegi keelpillide rühm on täienenud noorte mängijatega, see on üks suur voorus. Nii et ma olen selle ettekandega väga-väga rahul. Kas muide lisas seega, et ettekanne toimus kodulinnast Tartust kodulinnas Tartus ja, ja seal väga palju tuttavaid, kes üle mitme-mitme aastakümne nüüd jälle ilmusid välja. Ma ei tundnud neid ära, Agriskonnad oma nime nimetas aga selge, kellega tegemist on aastat muudavad ka ja siis oled nagu teises elusfääris hoopis. Ma ei tahaks öelda, et nad minust on kaugele jäänud, loomulikult kaugele jäänud, aga kui kokku saame, siis hakkame, hakkab meie jutt sealt peale, kus ta siin ta pooleli jäi. Tookord muide minul õnnestus kuulata viienda sümfoonia esiettekannet kodumaal. Tartu Ülikooli aulas oli see esiettekanne vähemalt kodumaal küll 57. aastal 57 oli see oli Tartus, seory, Tartus ülikooli aulas. Raadio orkestriga klaarov, Rohorov juhatas ja see oli mulle uudis, ma mõtlesin, Järvi juhatas, Tallinnas ei järvi, siis üldse veel järvi tol ajal ei olnud, ei olnud. Eks ole nüüd teie üheksandat sümfooniat, siin juhatas Neeme Järvi ja Peeter Lilje, milline arvame nendel dirigentidest anud? Neeme Järvi on muidugi küps mees ja ta on energiline ja tal on palju nüansse, mida ühel noorel veel ei ole. Lilje on tulevikumees arvata ja kindlasti kindlasti tulevikumees, hoidke seda meest nii nagu pihu peal. Temast saab ükskord teile üks väga hea asetaja, kui Neeme Järvi siit kodumaalt päris ära poetab, kuskil mujal ta ongi praegu lennus Leningradi ja Moskva vahel ja siis ta käib veel juhatab Ma ei tea fraasi, kus ta kogu aeg on, nii et teda siin vaevalt näha saategi. Jah, tal on tõesti võib-olla kutsed välisesinemisteks. Aga kodus peaks olema ka üks võrdne mees, temalemate orkester jääb soiku. Ega see ei olnud nüüd esimene esinemine televisioonis, del juhuslikkust? Ei val varem ka esinenud Rootsimaal muidugi Rootsimaal ja kui palju teie muusikat seal on ette kantud ja on võimalus, et nad arvestavad mind seal nagu oma inimest, umbes nii, et kui palju seal üldse Rootsi muusikat uut muusikat ette kantakse, nii palju mina ka ikka osa sellest võib-olla natuke vähem, ma ikka päris õige rootslase hele Yol. Kas te püüate? Ei, ma ei püüa, aga no nende ametlikkude andmete järele ma olen Rootsi heliloojate ühingu liige, kutsutakse eestirootsi helilooja. Aga varem olin ma ainult eesti helilooja, siis ma olin nagu tagaplaanil, nüüd on kuidagi aktuaalsemaks läinud terve see probleem. Nimelt tehti veebruari algul minust üks pikk-pikk intervjuu Rootsi raadiust tunni pikkune. See oli kohutav ja kaks ja pool tundi rääkisime siis. Siis jäi sellest tund valmis referaati või seda intervjuud järele. Ja sellega tutvustati, nagu pärast seda olid, et telefonikõnet, kirjutage meile seda igasugust kammeransamblid hakkasid, tülitan. Tehke meile seda, tehke seal muusikanäiteid, oli intervjuus ka, et vot see muusika meeldib meile, et kirjutage meile nüüd üks trio näiteks niisugusi asju, mis ma kunagi elu sees pole mõelnud, et kirjutatud riiusteni. Nojah, aga hea seegi, et inimesed nagu panid tähele, kas midagi on sahtlis ka? Sahtlis on ühed teised poolikud asjad. Näis, mis kõige enne valmis saab. Mulle käiakse kangesti peale kirjutada, 12 klaveriprelüüdi, vähemalt 12. Kes käijana, see on üks maja, tuisberg, Tobiase tütretütar pianist New Yorgis, tema tahab anda sügise oma iseseisvat kontserti New Yorgis ja tal on lavast natuke puudus käituda seal käib peale. Aga nüüd ma kirjutan, lubasin talle nüüd ära kirjutada. Siis on pooleli tšellosonaat, tšellole ja klaverile, selle peaks valmis tegema, siin juba tšellomängijat küsisid, olid kuulda saanud, et niisugune asi on pooleli. Ja järgmine sümfoonia hakkab kummitama. Kummitab jah, aga ma lasin tal kummitada tükk aega, enne kui ta küpseks saab. Ega ma enne midagi kirjuta mulle täitsa pääs struktuur ja kõik on läbi mõeldud, siis ma kirjutan ta ära. Kiire ajaga. Nii ma täiendavalt ka ta nädalat juba kodumaal viibinud seekord möödunud esmaspäevast. Huvitav, mis on mahtunud peale muusika veel sinna siis? Oh, siin on nii palju olnud tuttavaid siis on olnud igasuguseid nullivate liidus, ma sain kokku noorte noorte heliloojate muusikat kuulata, kuidas mulje vägahe? Väga hea ja neil on kindel alus. Ma ütlesin seal ka, et ega ma niisugust muusikat talle kodumaa ei kuule kuskil. Adeli vargsi on üks alus, mis oma loomult on terve nagu sealpool, kus mina elan, seal on ta kuidagi haige. Aga siin on ta terve, ma ei, ma ei oska seda täpselt väljendada, aga see on nii. Te mõtlete kogu loome tagapõhja ja just seda inimestel on olnud korralik ettevalmistus, kes asuvad tööle. Nendel on üks põhiüks kindel alus, millega nad oma loomingu rajavad katsetusi on, muidugi ma tahtsin öelda, et ei ole katsetusi, on muidugi katsetusi, aga need on kõik selle baasi või põhjaalusel toimuvad. Need ei tule kuskilt õhust iseenesest ja et vot nüüd ma teen just jonni pärast niisuguse asja, nüüd ma teen niisuguse asja, niuksed, niuksed, kerged ideed, mida ma olen kuulnud lääne pool, palju need tulevad ja lähevad, tulevad ja lähevad, neil ei ole mingit püsi, aga siin siin ja muusika minu arvates püsimajäämise pärast, tal on suuremad väärtused sees kuid ainult üks kord läbi kuulata. Näiteks kui te need kuulasite kastele jäi mõni noor autor meelde teos, mida tislerite nimetaksid, Kuldar sinki sonaat klaverile, see jäi küll hästi meelde, samuti Ester Mäe kuus pala eesti motiividel viiulile, klaverile. Selle pealkirja soovitati muuta seal koosolekul. No ma ei tea, kas on tarvis sellele partuki mõju teatud määral, aga ma seal ütlesin ka, et see on hea mõju. See on niisugune mõju, mis paneb inimese tööle, see on üks eluline pulss. Et mispärast mitte olla natukenene natuke mõju all. Kas teil on õnnestunud need kuulamas-vaatamas käia, teisi, võib-olla teatrietendusi või kontserte meil või? Ei, ma ei ole Estoniasse jalgagi, seal, see jääb seekord nägemata. Nii palju on muid asju. Igasugused teised kohtumised ja Don Giovanni oleks pidanud nägema, aga see oli ainult sel õhtul, kui ma olin just juba ära lubanud, enne siia. Ei olnud midagi teha ega midagi, kas ei ole siis need viimane kord, kus Kodumaal kõnnib, surete, tuled, no ei ole. Ei ole, muidugi ei ole. Eks ma ikka jälle tulen kunagi. Nonii, suur aitäh. Jõudu loomingulises töös, aitäh. Aitäh. Eduard Tubin vestles meie kaastöötaja Toivo karis. Sellega täna lõpetame oma saate, kohtume taas eetris homme samal kellaajal ja lainepikkusel ja tööd.