Neist, aga, kes pikemaks ajaks on külla sõitnud, palusime vestlema Tartus oma venda Olav Rässad külastava Hilda Oweni. Kui kaua aastaid te olete kodus teemal juba 39-st aastast. Nüüd esmakordselt tulite kodumaale teist korda juba see oli mineval aastal suvel juulikuu Jeffpeenel laulupidu, jõudsin siia kaks venda ja vennatütar ja tema perekond on minu siin. Ja siis kaugelt sugulasi on ka kodu mööblist välja hoopis teistsugune, kui sai ettekujutatud ja kui Saisid ära mindud, ei ole palju muudatusi, mina ei leia, et nii palju muudetud paistab silma, et nüüd on need moodsad majad. Neid on muidugi nüüd rohkem kui siis, kui mina siin olin, Tartul, kas on muutunud? Palju on uusi elamuid, väikesi majakesi, ilusaid majakesi, uusi ja siis kaubamajad, need, nii moodsad, mis võib-olla veel tartust silma torkas, palju, ostetakse? Väga palju. Nii et näib, et ikka räha. Tihti ostetakse, kallid asju, kui kaua te siin olete olnud ja kui kaua te olete, mine saabusin juuli alguses ja augusti lõpul. Siis tulen ikkagi tagasi, said? Need on need päevad, mis te olete siin olnud juba muidugi siin oma venna kodus ja siis olin maal oma vennatütre juures talus ja see oli just väga huvitav ja käe kohe kosutav. Öeldakse mulle vähemalt. Ja vaatasite maal ka kindlasti ringi nuia, käisin seal ikka nii rukkipõldudel jalutamas, metsas ja rukis on samasugune kui ikka ikka realistlik, käin ka. Ja suur paks, kerge ristik käinud, mis siis nüüd ülejäänud päevadega on plaanis, kuidas neisse suhtuda. Nüüd tuleb käe siis linnas olla. Ja veeta muidugi oma amaksete keskel, nii kaua kui on võimalik, tahaks muidugi hoida kahe käega seda lühikest aega kinni ei tahaks sugugi. Ja ruttu nüüd mööduks. Muidu jäänud siin veedetavataks päevadeks kõike head ja huvitavad ja kõige paremad muljed.