Mis nähtus on valgalad ja mis nähtus on valglinnastumine ja kas see protsess on paratamatu ja pöördumatu Euroopas? Neid asju arutati ühel pikal märtsipäeval Tallinnas konverentsil, mida muide toetas ka Briti nõukogu. Külalisi oli õige mitmest riigist lisaks eesti kõnelejatele tulnud Ale inimesi Inglismaalt, Hollandist, Taanist, Tšehhist, Soomest ja võib-olla kõige ülevaatlikuma ettekande sellel päeval tegi Hannes balang Eesti humanitaarinstituudist ja seetõttu olen ma palunud taga stuudiosse, et ta seal kuuldust ka meile lähemalt räägiks. Niisiis doktor Hannes balang, aga kõigepealt natukene tema enda tööst ja juba tema enda sõnadega. Eesti humanitaarinstituut tegi aasta tagasi enda juurde maastiku ja kultuuri keskuse, mis on siis Eestis esimene inimgeograafia kultuurigeograafiaga tegelev üksus väljaspool loodusteadus, nii et selles mõttes me tegeleme ajalootegemisega, tegelete ajalootegemisega täiendavate uurite siis inimeste asumeid, uurime inimese ja looduse suhet kõige üldisemalt öeldes sedasama valglinnastumine, millesse ilmselt jutt tuleb, et see on üks osa sellest suhtumisest või suhtest, valglinnastumine, valgalad, tähendab, need on siis linna üle äärevalgunud alad, kuhu inimesed lähevad siis elama ühel, teisel või kolmandal põhjusel enam-vähem täpselt nii. Teie konverentsil ma kuulasin ühe vallavanema hinnangut, tema leidis, et valdadele on see val kalada tekke kahjulik. Tavakodanik mõtleb, et oi, et vallad on ju väga nendest huvitatud nendest uutest elanikest nad saavad ju sealt ju raha, nad saavad ju tulumaksu. Saavad tulumaksu küll, teisest küljest. Vald saab kaasa ka kõik need probleemid, mis selle valglinnaga tulevad. Ja kui ütleme tavaliselt kolleeg Rein Ahas start, ostan palju rääkinud kõikidest transpordiprobleemidest ja keskkonnaprobleemidest ja muudest sellistest infrastruktuuri probleemidest. Üks asi, millest räägitakse suhteliselt vähe, on see, kuidas uued elanikud hakkavad suhtlema nende vanade või noh, ma ei tahaks öelda püsielanikega enne valglinnastumist seal elanud inimestega, sellest võib ka tulla tegelikult konflikt. Aga nüüd, kui rääkida veel valla võimust on ka jälle niisugune käibearusaam, et kui arendaja astub valla valitsus ja sisse, siis vallavõim võtab valvel asendi ja enam-vähem ikka arendaja saab, mis ta tahab. Ta võis olla niimoodi kuskil aastal 2099 või 2001 või kuskil sealkandis siis loodeti ju seda, et iga kinnisvarabuumi algus, et iga selline arendus toob metsikut kasumit sisse. Aga eks vallad ka õppisid. Ja vallad said aru sellest, et võib-olla esimene arendaja tegi kuskil midagi valesti, eks ole, üritas minimaalsete kuludega saada maksimaalselt tulemust, jättis ta iga äriiga ärimees penoloogemat, eks ole, aga arendaja nagu, nagu kirjutas need lepingud kuidagi klahviga sinna niimoodi, et näiteks tee asfalteerimine valla kraesse või valgustuse tegemine jäi valla kraesse või mingisuguse kanalisatsiooni asi jäeti valla kraesse. Ja peale seda, kui vallad nagu hakkasid nägema, et sellised asjad võivad juhtuda siis istuti maha, segati kukalt, võeti mõistus pähe. Ja siis sealt edasi hakati arendajaid natuke rohkem liistule tõmbama. Teie konverentsil kõlas ka läbi niisugune mõte, et suuremad arendusfirmad suudavad, jõuavad ja tahavad teha ka niisuguseid kulutusi, ütleme siis lasteaiamaja ehitada valmis ja ja väikesed püüavad sellest eemale hoida. Kas teil on ka samasugune? Sest noh, on mõnedes kohtades edasi, eks ole, et talumees sai oma maa kätte, jagas selle kruntideks, pani sinna kolm või neli maja püsti, tal ei ole võimudel, ei ole oskust, tal ei ole jaksu lihtsalt midagi rohkemat sinna teha. Samas mõni suurem firma võtab asju natukene kompleksamalt, eks ole, ehitab mingisuguse 100 majaga küla sinna üles või midagi siukest, seal on juba natukene tarvis infrastruktuuri juurde ja nemad ei suuda seda ju maha müüa, kui nad vähemalt plaani peale ei näita, et näed siia tulles spordiväljak ja siia tuleb povi, sinna tuleb lasteaed ja sellised asjad, no ta plaani peal näitab, sellest on vähe, natuke on vähene. No aga te ütlete, et talumees hakkab siis arendajaks, ma kujutan ette, see vist ei ole tüüpiline arendaja, kes on talumehest kasvanud arendajaks. Ma ei ole ausalt öeldes kõiki neid arendajaid üle vaadanud, ma ei julge jagada neid tüüpidesse, kes on, kes ei ole kuskil 90.-te keskel või teises pooles oli neid isehakanud võib-olla võib-olla isegi rohkem, aga sealsamas kiili ümber, millest mina rääkisin, seal oli ka tegelikult niimoodi, et paar meest võtsid ja tegid või paar meest palkasid endale mingisuguse vähem või rohkem korraliku firma seda asja tegema, n tuleb ette. No aga nüüd, kui lehti lugeda, on selge, et väga paljud väikesed firmad vist kaovad vähemalt pankrotti nad lähevad, mis sellest välja tuleb, eks näha. Aga mis saab välja tulla, ta teeb siis uue firma ja uue nime alla. Ei, ma ei spekuleeriks veel teha. Aga te seda nimetasite, et vanad elanikud ja uued elanikud, nendevahelised suhted, mis on teie tähelepanekud sealt? Ainuke asi, mis ma niimoodi oskan välja tuua, on see oma kogemus. Õigupoolest kaks väikest lugu. Mul käib poeg Kiili koolis ja eelmine aasta, kui ta oli esimeses klassis siis nende klassijuhataja korraldas esimesel klassile jõululõuna toonases Tallinna teletornikohvikus seal ja siis veel lahti. Ja ma sattusin kuidagi istuma selle klassijuhata, aga ühte lauda esta kulla ma väga äraütlemata meeldiv klassijuhataja, äraütlemata tore inimene selle koha peale, et tervitused. Aga Mulle jäi meelde Esta lauset. Sellest aastast ei ole enam maakuul. Et lastevanemate võimalused on niivõrd palju suuremad ja ma nagu ei oska seda ära kasutada kõiki neid lastevanemate võimalusi, mis siis esimeses klassis need on olnud. Et siiamaani nagu pidi lugema iga senti ja mõtlema, mida selle esimese klassiga saab üldse ette võtta. Aga see aasta on võimalused niivõrd palju suuremad. Teine lugu oli see, kui me ostsime selle krundi 2003 ja 2004 hakati sinna siis ehitust tegema. Ja seal oli jälle, eks ole, vald ilmselt ootas seda arendaja tavali sülega, jättis ühele kohaliku mehe krundile servituudi seadmata niimoodi, et sisuliselt tee uus arengusse läks ühemehemaalt läbi niimoodi, et selle mehe käest ei olnud keegi küsinud, kas seal tohib üle sõita või mitte. Ja siis too kodanik kõigepealt segas kõikvõimalike vahenditega läbitavad tee ehitamist. Ja mingitel ekstreemsematest hetkedel vist isegi olla tabatud seletada lamas seal tee peal ei lasknud autodel mööda sõita. Et selliseid konflikte on täiesti olemas ja tulemas ilmselt. Nonii, kui Dylan krunt ja teil on vaja Marran, kui teie Krullid läheb Kappegiti tee läbi, ma ei tea, kas te sinna maha aidati, aga kuri olete te küll kuri, olen küll ja ma tahaksin läbirääkimisi. Ja ma tahaksin seda, et valdama planeeringutega ja arendaja oma tegevusega arvestaks minu huvisid täpselt samamoodi. Aga see konkreetne juhtum oli valla tegemata töö. Ilmselt oli, aga nüüd selle esimese loo juurde selles klassis ei ole mitte kõik nüüd need uuselanikud, seal on ka vanad talumajad ja inimesed ei ole nii suure sissetulekuga ja seal tekib ka juba laste vahel pingeprobleem. Nii palju kui mina mu poega olen kuulanud, neil ei ole seda kreeme, ma kujutaksin ka, et võivad need probleemid tekkida, et samasugused asjad nagu nagu, nagu linnakoolides, eks ole, et kunagi siin kümmekond aastat tagasi oli, kes käis teksadega ja kes kestressidega selles stiilis asjad, aga aga teises klassis ma ei ole veel kuulnud neid probleeme ja võivad tulla küll. No ma kujutan ette lastele neid peibutusigasugustes, kaubanduskeskustes ja neid tuleb ikka järjest juurde ja neid on ikka röögatu palju. Noh, mõned nendest valglinnadest on 10 15 20 kilomeetrit Tallinna kesklinnast eemal ja mitte kõik jõmpsikad ei sõida, kes ütleme siis pärastlõunaks Viru keskusesse kokku, mõned jäävad ikka linnadesse ka, küll nad sellel päeval leiavad, millal nad lähevad. Ilmselt nad leiavad seda. Aga nüüd ikka see suhtlemine, kohalikud ja uued näide, mis ma seal konverentsil ütlesin. Ühe küla koduleht tegelema ainult vanakülaga. Nad on selle vana küla võtnud miljööväärtusliku piirkonnana siis planeeringus, eks ole, eristanud kaitse alla seda võetud ei ole. Aga planeeringus on helistatud vana küla süda kui miljööväärtuslik piirkond. Ja siis selle küla kodulehel on ilus fotomontaaž, ütleme fotokogu sellest külast. Need on selle vana küla poole ja siis üks või kaks fotot on tehtud niimoodi, et vanaküla poolt vaadatakse uue küla poole, et meie oleme siin ja nemad on siis natukene eemal. Kas vallavalitsustes on ka niisugust võimuvõitlust uute ja vanade puhul märgata? Ma ei oska öelda, seda praegu, ma ei, ma ei tea. No on ju selge, et valgaladele lähevad noored majanduslikult üle keskmise noored perekonnad, nendel on ka siis üks või kaks last tavaliselt. Kuidas niisugune perekonda oma kodust elu planeerib ja kuidas ta kodus elada? Sinna ei pruugi minna, ainult noored? Tähendab lähevad jah, ainult noored, kui see nooruse ülempiir on kuskil 50 aastat, no 50, ütleme siis 35. No ei, no mina ütleks kuni 50-ni, eks ole, mul seal üks naabrimees on kuskil silma järgi vaadates nii umbes 50 ja sinna lähevad ka need inimesed või need noored paarid, kes planeerivad kohe hakata lapsi saama mitte ainult lastega, vaid minnakse eest ära, et lastel oleks, oleks kuskil olla elukorraldus, oi jumal, seal on igasuguseid variante. Ma ei kujuta väga hästi ette neid kohti, kus üldse mingisugust transpordiühendust ei ole. Ma mõtlen peale siis oma isikliku auto, tähendab sellel konkreetsel juhtumil, eks ole, kus mina seal on, seal on võimalik asjad lahendada bussi ja marsaga, kool on kaks kilomeetrit, eks ole, sellest meie külast ja see on lahendatav. Marsruuttakso ja bussiga ära jalgrattaga ka. Linnas käimine ilmselt jääb jah, auto peale. On kohti, kus inimesed ütlevad käega Harjumaal, et busside tihedust on vähendatud, on võetud bussigraafikut hõredamaks, minu taustal Rakvere äärelinn ja seal käid Rakvere linnaliin ka täpselt üks kord tunnis. Rakvere linnaliinid sõidavad vist ka siiamaani, eks ole, niimoodi kord tunnis, et selles suhtes, kes on harjunud Tallinna kesklinnaeluga, jah, selle jaoks on loomulikult šokk. Aga sõltub, kus inimene sinna sinna vald, linn on tulnud ja ja mis ta sealt tahab ja noh. Jah, elu eeldab rohkem planeerimist, rohkem mõtlemist, ei saa niimoodi elada, et õhtul kell, mis võib-olla pool 10 tuleb mõtte toi leib on otsas, et mis nüüd saab, lähme nurga taha putkasse tooma, seda ei saa, asju tuleb natukene planeerida. Aga see on võimalik, lahendused on võimalik leida. Kui te loete üles nüüd tähtsamad põhjused ja motiivid, miks noorepoolne, ütleme siis nii see perekond otsustab minna valgalale? Reeglina võtab ta laenutas, seob ennast käsist-jalust panga külge, mis seal tema motiivid. Aga samas, kui ta tahabki, ütleme, linnas korterit osta, seda ilma laenata täpselt samamoodi ei suuda teha, et põhimõtteliselt seotakse ennast nii või teisiti. Ja ütleme siin mõni aasta tagasi oli Tallinna ümbruses kinnisvara saadaval, ütleme sihukese suhteliselt mõistliku hinnaga. Miks ta sinna läheb? Ilmselt otsitakse mingisugust paremat elukvaliteeti, paremat elukeskkonda, kujutatakse ette, et minnakse maale või minnakse loodusesse. Ja ilmselt on üks argument ka see, et lastel vist veel, eks ole, eestlane kujutab ette, et eestlane on maarahvas. Et kui minnakse lastega sihukesesse, äärelinna või valglinnad, siis lastel on seal mõnusam kasvada et nende hukka minema. Šansid on mõnevõrra väiksemad ja kuskile kaelapidi vahelejäämise šansid on ka mõnevõrra väiksemad ja õhk on puhtam. Õhk kanga puhtam ja need jõmpsikaid, omavanuseid mängusõpru leiab kergesti. Kusjuures jõmpsikad saavad väga hästi üksteisega hakkama. Väga kiiresti sõbrunetakse, kui neid on seal. Kui kriitiline mass on olemas, siis tekivad seal juba omavahel sõpruskonnad, kambad või, eks ole. No nii nagu vanasti oli kogu see külaelu, eks ju, et see on, see on täpselt samamoodi. Jõmpsikad on need, kes, kes kõige rohkem suhtlevad ja ja kes tegelikult seda uusasumi kogukond aga aitavad kõvasti moodustada. Üks seisukoht oli ka see, et liidab inimesi ka mingi uus ootamatu probleem. Kas torud on umbes lõhki läinud, tee üles kaevatud, see paneb inimesed koos tegutsema ja koos mõtlema, täpselt nii ongi, sellepärast et kuidagi mul on sihuke tunne kortermajas, ma olen suhteliselt vähe elanud, aga, aga kortermajas sinu kodu ulatub korteri, välisukseni ja heal juhul trepikoja välisukseni trepikoja probleeme, eks ole, väiksemates majades lahendatakse koos, olime, kui keldris uputab või, või mis iganes seal on, eks ole, need lahendatakse koos ära suurtes üheksakordsetes, kus sulle trepikojas juba liiga palju kortereid siis seal ei hakka keegi enam midagi koos tegema. Uusasumites ühel hetkel jõuab inimestele kohale, et kui on toru, umbes, kui on tee läbi kaevatud või, või kui on, ma ei tea, elektriliin maas, eks ole, see on sinu enda probleem ja keegi teine majavalitsus või linnavalitsuse või kes iganes seda lahendama ei tule, kui sa ise midagi ette ei võta. Ja siis hakatakse mõtlema, eks ole, kõigepealt helistatakse paar korda, selgub, et keegi sulle appi ei tule, siis hakatakse ise välja mõtlema ja, ja siis tekib koostöö, tekib arusaam, noh, tekivad uued liidrid, täpselt nii ongi. Nonii, see toru saab siis parandatud, aga tekib kindlasti kohe see oina abil on uus auto tekkinud, mis nüüd saab, mis ütleb naine selle peale? See on igal pool ühtemoodi, eks ole, kes ütleb oma mehele, et Marss, pohh kes ütleb, et võtame mädamuna ja teeveelavri autole kriimud peale, kui ta kuskil see mina ütleks, et see ei erine nii palju nii palju mingisugusest muust tavaelust, et see on sama loogika igal pool? No võib-olla nüüd kesklinnas elavad inimesed ütlevad, et seal on tõusinglikust rohkem, seal ei tegeleda niisuguste väärtustega, mis materiaalsed ja nii edasi. Et maal ei tegeleda väärtustega, mis ei ole materiaalselt maal on seal on minu arvates kahte sorti inimesi, eks ole, niimoodi noh, on üldse on kahte sorti inimesi, ühed jagavad inimesi kaheks, teised ei jaga. Et ühed inimesed on sellised, kes võtavad seda alglinna minekut kui mingit järjekordset kinnisvarainvesteeringut, okei, elame siin natukene aega, saame jõukamaks, eks ole, siis vaatame kolme, millise maja näiteks 15, millise maja vastu, no kuidas kunagi, eks ole, mingisugune suhtutakse nii nagu korterisse või mingisugusesse siuksesse vahepealsesse peatuspaika juhtub siis juhtub, eks ole, elud keerab, elu läheb järjest kiiremaks ja mis seal siis ikka. On ka teine grupp inimesi, kes minu arvates lähevad sinna selle plaaniga, et teeme endale kodu, kasvatame lapsed üles, võib-olla jääme seal koos vanaks, noh, võetaksegi selline positsioon minnakse mitmekümneks aastaks ja nende tegemisi on väga lõbus vaadata seal, kuidas võetakse lage põld, et üritatakse selle siis endale kodu teha ja kuidas üritatakse ennast koduvalla või koduküla asjadega kurssi viia ja ja avastatakse kõike seda, mis seal on, mis seal saada on, kuidas kasutada, eks ole, tekivad need sotsiaalsed võrgustikud võib-olla mõne kohaliku käest saab odavamat küttepuid seal tutvuse poolest teeme suhted sisse ja ja siis mõne aja pärast avastame oi, aga seal kaugemal on üks ikka veel töötav. Kas siis talu või mingi põllumajandusfirma, eks ole, kellel on piimakari sealt saab odavalt ja kiiresti ja värsket talupiima, eks ole, mis on pastöriseerimist läbi laskmata, eks ole. Sõnnikut, mis on võib-olla tähtsam, kusjuures sõnniku probleem on väga oluline, seda ei ole kuskilt võtta ja see on väga-väga hea tähelepanek. Nonii, kas teie uus kodu on põllu peale ehitatud ja millal siis sinna tulevad suured vägevad puud? Puud on nüüd kolm aastat kasvanud, kõige varasemad, vist isegi neli aastat. Noh, neil läheb natukene aega, paarkümmend tuleb veel otsa panna paarkümmend aastat, umbes nii, jah, aga kas see on probleem, et majade ümber on lagedale? Või täpselt samamoodi oli lage 74. aastal, kui minu isa-ema ütlesid Rakvere äärelinna põllu peale linna äärmise krundi ja siis oli täpselt samamoodi lage ja kole seal. Ja siis oli seal tammiku otsas, oli, oli suur kruusaauk, kus olid mingisugused männiussid, millest mina olen, mis ma siis oli mingi seitsme kaheksa aastane laga, eks seal kuueaastane. Sõitsin suuskadega kaksiti üle ja praegu need puud nii suured, eks ole, noh, lihtsalt tahame saada kõike väga kiiresti. Hästi lühikese aja jooksul. Krundi kätte saame, paneme maja püsti, eks ole, siis olgu jala maitsel suured puud ka. Las nad kasvavad, aga seal oma kätega istutatud, see on ise tehtud ja see on õigus. Kõike korraga ei saa. Aga öeldakse ka, et selle elulaadi juurde kuulub, et laupäeva hommikul peab muru niitma ja laupäeva õhtupoolikul, siis peab liha sussitama sõprade või naabritega, siis laupäeva õhtul peab sauna minema ja nii see nädala lõpp möödub. See ei ole kellelegi kohustuslik. Muru niitmine, see on tegelikult üks natuke laiem probleeme, selle laiema probleemi nimi on Eestimaa avatuna hoidmine, sest kui kuskilt, eks ole, noh, põllumajandus, meil on nüüd kümmekond aastat või natukene rohkem vähikäiku teinud, Eestimaa kasvab võssa. Kuidagi tuleb see lahti hoida. Ja nüüd see ütleme, võtame valglinnast natukene teise asja Jõelähtme vallas, eks ole, Rebala muinsuskaitseala kakleb praegu sel teemal, et võiks üldse muinsuskaitsealaselt kinni panna ja ja sellega ikka täis ehitada. Ja maainimese suhtumine, kui me tegime 2005 seal intervjuud selle, selle muinsuskaitsealateemadel, siis kohalike inimeste suhtumine üllatus-üllatus, oli selline, et kui maa langeb põllumajanduslikust kasutusest välja siis pigem lase täis ehitada, külastasime metsastada. Sest nii läheb maa raisku. Selles mõttes ütleme, see valglinna ehitamine ja, ja tahvel üldse inimeste maale kolimine, et see nagu minu jaoks mõnevõrra üllatuslikult maainimese jaoks tähendab, et see on midagi paremat kui, kui see, et laseme metsa. Kusjuures mind hämmastas Jõelähtme ümbrus, eks ole, see on, see on ju väga vana, avatud maastik, kõik need kalmed, mis seal on ja kõige olulisem asi nende kalmeväljade puhul on see, et mitte üksikkalme oleks kaitstud, vaid et kogu see kalmeti kompleks kui tervik oleks säilinud, kalme juures saab näha teist kalmeti, sealt kolmandat ja kogu see avatus on oluline, eks ole. Ja noh, Rebala jaoks täpselt samamoodi lahendus on see, et sa, plats peab jääma avatuks, tähendab, kohalikud ei oska veel hinnata seda väärtust, mis seal maal. Ma ei julgeks kohalike selles süüdistada. Läks jutt täiesti teise asja peale, aga olgu Jõelähtme vald pidas kuskil jaanuari lõpupoole oma arenduskoosolekut. Ja seal me rääkisime enam-vähem nendel samadel teemadel ja siis tõusis tagant reast püsti üks talumees, kes ütles, et tema on selle asja püsielanik. Tema isa, tema isa, isa, tema luges kõik need põlved, mitu neid seal on olnud, on kõik seal Rebala kandis elanud ja nendele on see terve talupojamõistus alles ja nemad teavad, mis kalmetega teha, nemad teavad, kuidas maad hoida, mis maa väärt on. Nüüd ma ei julge öelda selle koha peal, et, et lugupeetud maainimesed ei tea mitte midagi, mina ei julge seda öelda, aga püüame siis ette kujutada, mis siis saab see talumis nende kalmetiga teha. Talumehel on tarvis riigipoolset tuge selleks, et see maa kuidagi avatuna Šoed, see territooriumi hoidmine kompenseeritakse talle no kas siis maksusoodustustega või, või mingisuguse toetusega niitmistoetusega või seal on vaja, et see maa oleks avatud, et mis konkreetselt Rädalasse puutub, see on selles mõttes hel teemat Rebala muinsuskaitseala, Jõelähtme vald praegu teevad oma üldplaneeringut muinsuskaitseala, on üks selle planeeringu teemaplaneeringuid ja sellega usinasti tegeldakse. Et kui me siin praegu sõna võtame, eks ole, siis me sekkume mingisugusesse teise protsessi, mis käib meist sõltumatult ja mõjutav, võib-olla nende nuppude peale, mida me ei peaks käppima ja, ja mille kohta me täpselt ei tea, mis protsessis nupule vajutamine käima paneb, aga nii see ajakirjandus elabki. Aga nüüd ei ole puudutanud väga olulist teemat keskkonnakaitse valgalade teke, mis vormis ja kuidas ta mõjutab keskkonda mõjutab keskkonda ilmselt kõige rohkem sellesama transpordi läbi. Esiteks, eks ole, et noh, neid uusasumeid, mis on toimivate bussi või marsaliinide läheduses, ei ole mitte liiga palju. Ja kui need peredes on, eks ole, kaks autot, siis noh, see kütuseliitrid ja, ja summuti otsast välja tulevad heitgaasid, et nende keskkonnamõju on ju iseenesest mõistetav. Ja teine asi, millele kolleegid Tartust ka tähelepanu pöörasid, oli just see energiakulu ja soojustus ja kõvasti tuleb selle koha peal natuke mõelda, et kuidas need majad on ehitatud, kui soojapidavad nad on, millega seda köetakse, kas kütmisviis, kas see on kõige keskkonnasõbralikum, eks ole, kas seal nüüd käib mingi ahjuküttega seal mõned on isegi vist õlikateldega maakütet pannakse väga palju praegu. Et seal, noh, need on need probleemid. Kas ka võib öelda, et mõnes suhtes on Algala ökoloogilisest mõttes positiivne nähtus? Kui võtta niisugune väga kitsas lähenemine biodiversiteedile, bioloogilisele, mitmekesisusele, siis ja liikide arv nendes uutes asumites on märkimisväärselt suur ja seal esineb selliseid liike, mida kuskil mujal võtta ei ole, seesama näide, mida ma sealt tõi, need et võetakse mingisugune Hollandis ette kasvatatud viitis pistetakse Eestis maha ja siis selgub, et meie talve ta ei kannata ja kevadel on järgmine rootsiks seal olemas. Mul on meeles jälle kirjanik Kaplinski etteheide, et niisugune aiapidaja või siis majaomanik paneb sinna muru ümber maja natukene roosi Lillija ja muudab endise, et noh, ütleme siis välja või, või aasa väga ühe tooniliseks, aga hakkame peale sellest, kui krunt ostetakse, siis esimese asjana, mis seal tavaliselt tehakse, on see, et lastakse buldooser ühest servast sisse lükatakse kogu see viljakas muldhunnikusse. Nii et kui me noh, kaks küsimust tagasi oli vist ja keskkonnakaitse asi, eks ole. Muldkate mullakiht selle koha peal rikutakse pöördumatult, seda enam tagasi ei saa, kui muldon ühega pealt ära viidud, siis seda niisama lihtsalt sinna tagasi pole. Okei, ehitatakse maja valmis, siis lükatakse see mullavall jälle tagasi. Ja vot nüüd sealt edasi on võib-olla isegi enne seda on jälle igaühe terve mõistuse küsimus, et kas lastakse see mulla liigutamine ära teha või ei lasta. Enne küsisite minu käest, et kas meie krunt on põllumaa peal, ei ole, seal oli tegelikult karjamaa vähemalt mingi üks viis-kuus aastat enne ehitustegevuse algust oli seal karjamaa ja meie jätsime nii palju, kui kannatas seda karjamaad alles. Nii et minu krundi peal siis umbes puhul on niisugune külvatud muru ja teine pool on igasugused kortslehed ja, ja mingi selline seltskond, kes seal enne kasvas, keda meie ei ole rohkem puutunud kui ainult muru niitega aas. Jah, see on lastel selles mõttes kasulik, et nad saavad ka erinevaid taime ja, ja rahulikke näha ja tundma õppida. Lastel on sihukeses kohas üles kasvamine ikka täiesti teine asi. Noh, neil tekib kolm tasandit, seda kodu, eks ole, üks on, mis on seal maja sees, teine, mis on sinu krundi peal ja kolmas on see meie külatunne, et sa saad seal külas ringi joosta ja vaadata ja ja siis on seal igasuguseid asju seal. Eks hommik, Kevadine hommik, me olime kuskil aprilli lõpus või mai alguses, mõni aasta tagasi, kui me olime just oma muru ära külvanud ja siis tuleb minu väike jõnglane, kes toona oli mingi umbes kolm või neli aastat vanaissi. Vaata, jänes istub ja ei lase meie murul kasvada. Istus siis selle värskelt külvatud muru peale, poiss tuli mulle kaevama, laia oligi korralik jänes, olin. Ja lapsed näevad selliseid asju oma aknast ja kui nad lasevad kassi õue, siis tuleb neile öelda, et vaadake, igaks juhuks hoidke silm peal, et rebane või kull su kassile kallale ei tule ja see paneb lapse natukene mõtlema. Tegelikult ei olegi ainult pätid ja kaabakad, ümberringi laidad, mingisugused elusad asjad said niisugune mõiste nagu ökojalajälg, mis asi see on? Ta on ökoloogilist jalajälge, mõõdetakse selle järgi, kui palju inimene oma tegevuseks mingit territooriumi vajab. Ja, ja see on niimoodi, et mida vaesem või mina ütleks niimoodi selle kohta. Et mida kaugemal ekvaatorist mingi territoorium on, mingi rahvas elab, seda suurem kipub see jalajälg nagu looduses ka olema. Me oleme lugenud, et Eesti on väga energiakuluka majandusega riik ja tuleb välja, et ka ühele inimesele vajalik pind, territoorium on ülemäära suur, võrreldes tsiviliseeritud maailma. See on selles mõttes paradoks tavainimesele, eks ole, et kogu aeg me räägime, et meid on siin niivõrd vähe ja meie rahvastiku tihedus on väga väike Eestimaa loodus suudab kõik ära kompenseerida. Aga see, et ökoloogiline jalajälg on suur, on seotud just nimelt sellega, et meil on põlevkivienergeetika ja see tahab palju maad, palju ressurssi. Et põhimõtteliselt meil siin Tallinnas tundub küll jah, et trollibussid sõidavad ja trammid sõidavad, et nemad ju mingisugused tossu kuskilt ei aja ja v ajame elektriga soojaks, aga aga tegelikult Ida-Virumaa maksab selle hinna ja kuskilt peab ju selle elektri tootmisoli juttu ka Kopenhaagenist oli juttu ka Helsingist ja ettekandjad vähemalt Te püüdsid jätta muljet, et Kopenhaagenis on asjad hästi. Helsingis on asjad kehvasti. Tähendab valgalade tegelikult niisugune tüüpnäide on ju Ameerika. Ja kogu see valglinnastumine hakkas peale sellest, kui autod tulid. Kuidas näiteks Los Angeles, eks ole, plahvatuslikult levis, enne oli pisikene külakene keskel, eks ole, ja siis üritati trammi- ja raudteega seal tekitada mingisugust ühiskondlikku transporti. Ja siis, kui auto tuli, siis autofirmad või oli see nüüd kummitootmisega tegelev firma ostis üles maha võttis rööpad maha, eks ole, ja likvideeris kogu selle trammivõrgustikku, et kõik saaksid sõita autodega, peaksid sõitma. Nojah, selle tulemus on see, Ta on meeletud ummikud, noh Tallinn ilmselt nii kaugele ei jõua kunagi, et me oleme natuke liiga liiga väike ja liiga nurgatagune koht, et nii suurte ummikuteni nagu, nagu Ameerikas me ei jõua. Teisest küljest. No millega me võrdleme Hollandi liiga ülerahvastatud, eks ole, seal kesklinnadesse enam ei mahu. Omal ajal oli vist Jüri Mõis mees, kes tegi tee, võtaks Lasnamäe tükkideks lahti, eks ole, tõstaks need korterid üksteise pealt, moodustaks ritta. Ja siis Eesti Ekspress arendas sealt edasi, et kui nad Pärnu maanteed mööda kõik minema paneme mingisuguse, kus oli 20 meetrise vahemaaga või midagi niimoodi, et siis tagumine ots on üle Leedu-Poola piiri. Ja sealt Tallinna kesklinna tööle sõita. Suhteliselt tülikas. Teine variant on, et terve Eesti Tallinnasse kokku tuua. No see on valikute küsimus, et mida me tahame, et kas me tahame seda, et me elame linnas ja käime maal kui välismaal või me tahame seda, et meie, Eestimaa eks ole, ulatub kuni praeguse Eesti vabariigipiirini välja see on ühtlaselt eestlastega asustatud. Me saame sõita niimoodi, oleme Eestimaad. See on valikute küsimus. Ühe valla esindaja, kes ka konverentsi sõna võttis, ütles, et kui tulevad, siis uued elanikud tuleb sinna, Aserbaidžaan lasi, tuleb tatarlasi, tuleb leedulasi, venelasi, aga tuleb kristlasi, uusi elanikke, igasuguseid tuleb, ma kahtlustan niimoodi, seitsmekümnendatel oli minu meelest see aeg, kui ja kuuekümnendatel ja kaheksakümnendatel, eks ole, kui nendesse äärelinnadesse toona muide ehitustegevus oli hulkmatuid intensiivsem kui praegu siis tuldi maalt või tuldi väiksemast kohast. Ja siis hakati äärelinnas tegema neid samu asju, millega oli maal harjutud tegelema, kes pidas lehma, kes pidas lambaid, eks ole, kes kasvatas kaalikad ja kartuleid seal aiamaade peal. Praegu lähevad linlased ja siis nad tahavad sedasama elustiili küsimus seal linlased tahavad selles valglinnas elada sedasama elu, mis, mis kesklinnas, et kõnnitakse nurga taha putkasse või kui minnakse taksoga trenni või noh ja ei, mõnda aega on seal täitsa võimalik teha kuskil pool aastat, siis hakkab rahakoti peale, siis hakkab nagu aru saama, et nii päris ei saa. Ja see viide siia tagasi Kaplinskile panevad muru ja siis rohkem midagi ei tee. Maasikaid pannakse maha. Mõne aja pärast hakatakse uuesti tegelema mingisuguste juurikate kasvatamisega seal üle mõnusam, kui sa võtad kuskilt aknalt salati või tilli või või minu pärast kaks registamale supi sisse, eks ole, noh, päris isemajandamisele ei jõua. Aga sihukese supirohelise või ütleme, lisandi väikseke saab ikka, kui porgandid ja kaalikad on peenra pealt, kas see on halb stiil, kas naabrid krõmpsutavad nina? Absoluutselt mitte. Ma küsisin oma suure poisi käest, mis me siia paneme. Isi. Istutame siia, porgandid. Tuli ka niisugune võrdlus, et Tallinnas on valgala ja ütleme siis selle keskosa suve üks neljale Helsingis on see juba üks-ühele, nii et valgalad on sama suure asustusega kui linnalik osa. Mis on teie kommentaar? Kui kõik inimesed tahavad linnast välja elama minna, siis järelikult see ei saa olla väga vale asi. Inimesed nagu noh, massipsühhoosi ka ei ole võimalik seda mõjutada, järelikult midagi seal valglinnas elamises peab olema sellist, mis inimesi sinna meelitab. On see siis Tallinna kesklinna või ütleme selle päris linna? Ma ei tea, kuritegevuse tase või õhu saastatus või need liiklemis parkimisprobleemid? Ma ei oska öelda, aga, aga midagi seal on, aga süngab prestiižne. Ai ausalt öeldes ei ole kunagi selle peale mõelnud, kas on prestiižne või mitte, ilmselt on prestiižne elada kuskil niimoodi, et sul on, iga aasta märtsis on jäävallid elutoa akna taga ja saad kuskile suvemaja panna sellisesse kohta, mis nagu kuhu ükski mõistlik inimene maja ei tee, aga sina teed, et vaadake, kui palju mul võimu noh, võib-olla mõnda aega on prestiižne, muide räägitakse, et neid uusasumeid on palju, liiga palju. Aga kui mõelda selle üle, et nendes elab 17000 inimest, siis Tallinna kogu elanikkonna arvuga võrreldes ei ole palju, see on väga vähe, see on väga vähe, tallinn ise on ju kuskil 400000 on jah ja et samal ajal ehitati tunduvalt rohkem, kui praegu ehitatakse Tallinnas. Ilmselt on probleem selles, et ehitatakse natukene kaugemale, ehitatakse nendesse kohtadesse, kus ei ole ühiskondlikku transporti ja järelikult kõik inimesed saavad sõita autoga, aga tuleme tagasi selle Los Angelese juurde, eks ole, siis seal hakkasid härra linnad eeslinnad valglinnad vohama ka siis, kui auto leiutati või ütleme noh, 1009 kuskil kahekümnendatel kautomoodus, Ford tegi auto iga mehe kaubaks. Meil siin Eestis sai auto iga mehe kaubaks kuskil 90.-te alguses, võib-olla 90.-te keskel, enne sa ajasid taga autoostuluba ja siis käisid ma tea, müüsid vanaema talu maha selleks, et pruugitud mosse Leningradi turult kohale tuua ehk 100 90.-te keskelt on kõigil, kui hakkasid tulema, mis Ford Sierra ja mis see rahvaauto enne oli vist mingisugune vana Datsun Sunny või Datsun Cherry või millega seal sõideti, eks ole. Praegu on kõigil auto, järelikult kõik saavad lubada endale seda, et nad elavad kuskil linnast väljas. Alguses ma võtsin aga üles selle teema, et kas kokkuvõttes on valgalade teke hea või halb. Kas te julgete lihtsustatult ühe lausega vastata sellele küsimusele? Ta on ilmselt paratamatu. Niimoodi me lõpetame selle jutuajamise. Stuudiokülaline oli doktor Hannes balang, see oli järjekordne maailmapildi saade. Kardame seda saadet öösel algusega kell üks ja teile sobival ajal on võimalik seda kuulata internetis. Mina olen Martin piiranud.