X rängad ema sai lapse ja lapsest sai rändav laps. Ja kui ükskord see laps sai lapse, sai temast Kirändaval laps. Mõnikord oli ka kodu küll siinpool, küll sealpool merd kuid tõelisest mõistest kodu. Neid lahutas mitu merd. Koduõued tuleb jälle luua, see on Eesti vana eesti komme. Olgu lasterohi rinnust saadik, vähemasti homme. Aitäh, Marje, me istume siin sinu ilusas kodus õismäel. Nii palju on lilli ümber, mida sa ise oled kasvatanud ja nii palju lilli veel sellest sinu ilusast juubelipeost. Ütle mulle, Marie, miks sa tahtsid näitlejaks saada, siis, kui sind lavakunstikateedrisse võeti? Pean, ma ei oska öelda kohe, miks ma tahtsin. Sest tõesti ma tahtsin ainult näitlejaks saada. Kui ma erasti oli, seitsmeklassilises koolis käisin, siis olin ma tõesti igas koolipeo kava numbris külmalin püramiidi tipus, kuna ma hästi väikene külma lõin, mõnda tantsu seal kahekesi tantsin ühe Tiru Anuga igal pool mal luuletust lugesin. Eks ma toppisin ka igale poole oma ninaga, mind võeti ka sellepärast, et ma olin ise veel ei julge ja ja millegipärast väga tahtsin välja paista. Ja tõesti, ma ei oska öelda, miks, aga seal külas, kus ma elasin maal, siis alati öeldi. Seal kutsutakse mind tänaseni seal maal manni. Aga kui ma praegu küsin su käest Miks sa tahad näitleja olla, ma tahan sellepärast näitleja olla, et. Et ma tahan maailma inimest ja elu paremaks muuta Ma tahan sellepärast näitleja olla. Tragöödia naiskomissari temagi tahtis maailma paremaks muuta ees kui ei ideega, mitte sõja ja verevalamisega. Ja need on need sahtlikesed. Ja küll on hea, et neid tuleks veel juurde, mulle neid väga palju olnud. Elusid on tõesti väga palju olnud, see, mis mul jääb elus elamut. Näiteks. Olen mitu korda olnud ema ja mul on suured täiskasvanud pojad ja tütred. Et seegi elu on mul elatud, missugused trollid sulle kohe paugupealt meelde tulevad, kõige rohkem rästiku pihtimus. Mary Poppins. Optimistlik tragöödia Vargamäe Mari Roose kid tango. Vend Alain pektist pärast lavakunstilõpetamist tuleb meelde Panso kevade koolitüdruk, mis pärast niiviisi tegite? Imeilus on, see oli ju meie lennu, diplomilavastus, selli, meie noorus. Me saime selle etenduse kõik väga kuulsaks, sest meil nii armastati meid tuntiat. Kas sa oled kunagi kokku lugenud, kui palju sa oled rolle teinud? Ei ole nii nagu ma ei ole korjanud enda kohta arvustusi. Lõde, mõned korjad, algusaastatel, ega mina ei ole ühtegi neist kokku korjanud. Ütle, kuidas tunneb ennast näitleja Marje Metsur pärast esimest juubelit, kuna see oli mul esimene elu esimene juubel, mida ma tähisii siis ma kavatsesin, et ma kutsun sinna kõik oma sõbrad tuttavad, oma partnerid oma endise partneri, kutsun sinna ka oma kaitseinglikuu, kõik taevatähed ja Kreeka Olümpose mäe jumalat ja nad kõik olid saabunud. Ja minu meelest on nad kõik praegugi veel siinkohal. Ja kuna meil on selle elamispinnatingimustega suured raskused, siis minu meelest nad on minu pordid kolinud elama ja pinna peal, et mul ei ole kodus lisapinda minu õis, no3, teistel korrusel. Korter 51 on nad kõik veel kohal ja mulle tundub, et ma ei lasegi neid minema. Ma äkki võtsin aja maha. Kuskil mõni kuu enne oma sünnipäeva, mõtlesin, et issand jumal, ma saan viiekümneseks. Mida see tähendab? See tähendab seda, et pool pool elu on elatud Kurselgi pool, ma ütlesin, et 100-ni on veel aega, aga et mingid märgid Maire nagu kunagi selle peale mõelnud. Et kui kiiresti on see aeg läinud ja kui vähe on tehtud ja kui palju tuleks veel teha. Aga ma ei tunne ennast sugugi nii vanana, mul on tõesti niisugune tunne, et ma vahest mõtlen, et nagu Panso meile ütlesid, näitlejaid ei saada mitte kunagi täiskasvanuks. Ja et mul on tõesti niuke tunne, et ma, lipp on üle tee nagu mingi plika ja panen selga, mida heaks arvan ja mõni võib mõeldagi, et mida need endast kujutab, aga nii nagu ma arvan, et inimene on täpselt nii, nagu ta ennast tunneb. Ja pärast seda sünnipäeva sain kuidagi nii palju jõudu ja usku tagasi enesesse. Ja sellepärast ongi mul selline tunne, et mul on nüüd pärast seda kuidagi väga hea olla. Et need minu külalised, kes mulle tõid neid häid soove. Ja see kaitseingelkuusest vähki kaitseb kuu. Et tema on kogu aeg seal minuga ja kõik need kreeka jumalad, nii head kui halvad. Et nad on nagu kohal, nad ei ole ära läinud, et nad nagu kõik kaitsevad mind. Kui kaua sa siin oma kodus juba nüüd elad, siin eesmärg siin, Õismäe maid oma kodus, 11 aastat. Kui ma lõpetasin elastele seitsmendasse kooli, läksin internaat Võrru söögikott käe otsas, piimanõuga, iga nädalalõpp tuli siis bussiga koju, see oli 24 kilomeetrit Võrus. Elasime inter Gladys, siis tulime teatrikooli, elasime ka internaadis sisulise intemaat. Siis tulin teatrisse, loodi meie teater ja siis läksin teatri ühiselamusse elama. Ja siis olime väga õnnelikud, kui meile jagati kortereid, siis anti mustamäele kolmetoaline korter. Kolmel minu korterinaabriks oli Viivi Dixon ja Mauri Raus, mina igaüks sõimest ühe toa neli ruutmeetrit. Öeldi, et see kõik on ajutine. Ja see ajutine elu kestis selles Mustamäe ühiskorteris mul 10 aastat. Ega ma ei kahetse, tegelikult näiteks mul on väga vedanud Nende naabritega viili Dixon, igavus on, tundub, et kogu elu maa koos elanud, sest ülikooli ühiselamus siis teatri ühiselamus, siis Mustamäe ühiselamus ta nii kena inimene nagu üks pere, me isegi sõime Kovacoosja Dixoni tiaara mulle vahepeal niuke tunne, et mul on tütar kah. Täna oli meil seal täitsa tore see elu, aga suur igatsus oli oma kodu järele küll, sest tõesti mul ei olnudki oma kodusest, ühest kohast, nagu oma luuletuses lugesin, ka. See kodu oli siin-seal kolmandas kohas. Ja nüüd on ta Reisner 13. korrusel. Mul oli isegi lõbuskmeni kaua ootasime seda kvartalit võimalus karteri korteri ja korrust vaid. Ja me valisime 13 korruse, kuna teater loodi meil kolme, teistel kuupäeval, avati kolme teistel kuupäeval ja tookord, kui me korteri saime, oli meil just 13. pulma-aastapäev ka. Siis vaatasime, et kui juba olgu siis korrus ka 13, mida ma ei karda. Nii nagu kuupäevagi reede, 13, karda seda pulma-aastapäeva mainides tuli mulle meelde, tegelikult elasid ju oma mehe, Kaupo ka väga palju aastaid kaugabielu. Üheksa aastat. Tema elas Tartus, seminare siin Tallinnas Tartus väike ühetoaline korter ja meie kõige ilusamad nooruse aastad. Iga nädalalõpp jälle sõidetud, igal vabal päeval, rongis või bussis või hääletades. Polnud ju seda raha, polnud oma autot. Ilusad mälestused on sellest ja ma arvan, et kui see oleks olnud mõni teine mees, siis nii kaua ei oleks sõitnud. Tartus töötas ülikoolist, hakkas oma kandidaaditööd kaitsma aspirantuuri ja ta on niisugune suur sõber mulle. Et üheksa aastat, see on ju hullumeelne aeg tegelikult. Vaata et vanaduses, võib-olla võib-olla niuksed kaugused, et abielu on juba selja taga. Aga nooruses ime. Ta üksi, kasvatanud üles kolm last, nendest inimesed, kasvatanud kaelanud kõrghariduse selle väikse kopika juures, mis ta kolhoosis sai ja selle ühelehma seajuures teise lehma võttis, kolhoos endale kolhoosi loomine oli tal olnud eluaeg kehva tervisega. Olen teda hoidnud ilmselt Windscusu ja visadus, mille ma emalt saanud, see on temalt saadud mul. Et selle tervise juures püsti püsida. Ta on praegu 82 aastane Colombo taastat hooldastama halvatud nooremat venda, 64 aastane onu, ole, kes oli mulle isa eest. Sõi märtsis ja need on õde, tädi Ella, kaheksakümneaastane on ka halvatud. Et meil on seal võru koduskil teed villaga ja minu emakene ma kõrge vererõhuga. Tema teeb kõik selleks et see kodu oleks korras. Tädi Ella on nüüd sõidetud. Muidugi, mu õde on ka fantastiline üldse vaid on kolm õde ja mul on fantastilised õed ja imeline õetütar. Ja minikokku ja meil ei ole kunagi olnud sellist probleemi, et raha lugemine minu isegi vahest niisugune tunne, et ühine rahakott on meil ja meil on väga tihe side koduga, tähendab põruk. Me käime seal väga tihti enamikud, suved ma just välismaal ei ole käinud või olen mina Võrus olnud ja me käime nüüd ka väga tihti seal aitamas tegema, siis meil on seal suured, et aiamaa. Ja siis. On maal oma suurega, aga tal on neli väga suurt poega ja ta ise Räiksekene keerus. Ja alati on ta nii õnnelik, kui me sinna läheme. Alati on tal hea meel ja alati ta jääb trepi peale. Kissitama või tunde, olgu need seal, tal on alati nii hea meel ja ta ei peaks enam midagi tegema, miks laste juurde tulla? Aga tema ei tulemaalt, maainimene ei tule iialgi linna selleks tema surm. Ja tema ikka teel oma aiatööd aiaviljade, eks muidugi lapsed aitavad selleks, et ikka lastele koti midagi panna. Eriline austus kuulub mul millegipärast sellele lihtsale maainimesele. Ja minu meelest tehakse sellele maainimesele me kõik teeme iga päev nii palju ülekohut. Me nõuame temalt et meie laud olgu kaetud ja kui me läheme talle vastu. Annana, mina küll tõstaks, kui maa oleks meie valitsus, vot nendele vanadele inimestele selle pensioni ma ei tea, kui kõrgele, et nemad ei peaks kirjamise piiril elama ja mina austaks neid tõesti süda, nad on seda väärt. Tegin laule küll sinelast kaugusest külga kevade rännu kihust. Oma emast ei ole mul laul. Vaesed on selleks mu pihud oskaldajanadel leiva ja riidest maa. Kuid mis sellest tänuks külla Ma usun, et ma lille- ja looma ja inimest harjunud nägema südamega haud. Vahel ehk vaikinud liigagi sõnu peljates puiseid ja suuri kuid ei sõnama ütelnud iialgi, millel poleks mu südames juuri. Niiden värsse küll siin halvast kaugusest külga kevadel rännu kihust. Oma emast ei ole mul laul, sest liiga vaesed selleks muki ei ütle selle peale midagi võro keeles, mida need sinu tuttavad või ema või sugulased ütlevad, kui sa sinna lähed. Nii nagu ma uksest sisse astun, hakkan koerad ja võro kiiterädagutaminemicotton suhteliselt jummaleti tõitjale nilbelt lubasid tituugelgottomaal noga kunagi isasid linast ja minema. Ja siis, kui ma kodust ära tulen, restoran mu emaksel järjest rohkem nad pojale patsina metsad on ikka täitsa pärast lühike, aga ma ikka sellepärast, et vanema nihelad Räägime õpetajatest, kes sulle elus on olnud õpetajad ja eeskujud, Võru keskkoolis heljukeerik, klassijuhataja Endel tammest. Dolla Arumäe, suurepärane kirjandusõpetaja. Tema väga uskus minusse, minust saab näitleja. Aga Helju kirik oli hulga kirjandusõpetaja alguses, tema otsis mulle Võru keskkoolis, oli luulevõistlus. Kunagi sellest osa ei võtnud meil olis kindel tüdruk, aia Koitla, tema luges ilusti, tema võidab alati ära. Imelinest suvel keskkooli lõpetamise 30 aastat kokkutulek ja elukirik ütleski mulle, Marie, kas sa mäletad, mis luuletusi need olid? Sina lugesid ja võitsid selle konkursi ära, mul polnud seda enam meeleski. Ja tema teemale kaks luuletust ütles, et nii sina võtad konkursist osa, siis seal olid ilusti klassis luuletusi. Asi mina ei võta, sest mina. Ja ma õppisin pähe ja ma tõesti ei mäleta, mis luuletused need olid ja sõitsingi ära ja siis anti diplomi mingi raamat ja minule siis kätte minu üllatuseks eelmine võitja. Ja ma tulin raamatuga oli aplaus ja naeruga jäse kaja, öeldi Kaja Koitla, teine ja kuidas kajasele ahju juures minust mööda läks. Millise näoga ta mind vaatas? Ta oli pahane mujale Hani inimesi kellele suheri meeldi, aga ütle, kas, sest jälle teistele meeldib. Aga ütle, kas seal on sul lapsest saadik selline ja mina ütleks nii, et kuna ma sündisin Venemaal, oli sõjaaeg, et ma nii karjusid ta vist lapsena karjusin oma häälini keredaks. See on tõesti mul selline olnud ja ega ta mulle ausalt öeldes ei meeldi, aga ma tean ka paari-kolmekesi. Lavakunstikateedris alusteni Helmi Tohvelmani-ist juba sisseastumis eksamil. Ta jättis mulle seks sooja inimese mulje. Jäi mulle, tundub, temaga oli nagu selle poolt, et mind sinna sisse võid, võetakse meid oli seal plikasid ju, mäletad, kui palju kokku tulnud Tohvelmani mõõdeti mind kliima siis see siin kikivarvul, et ma vaatasin neid väikseid, oli seal hästi palju. Et temast pikem olla, välistasime ühepikkused. Helmi Tohvelmani täiesti kullatükk. Teen headus, helgus, heledus, tarkus, isemõtlejad on küll ammu surnud, aga minu jaoks on ta elus praeguseni talininus juubeli pihkimusel ka ma nägin teda saalis. Tähendab, ta oli minuga pappi, Kalvet nagu sa mäletad. See oli ka nagu tõesti, nagu papi patsutas sulle õla peale, kus olid seal aas Ta ei ole, mitte ei oska naerdes, ideed ei tule välja ja see ahvi roll ei tule välja ja kuidas ta sulle ütles Marju Marju ja Jeltsini kutseid õpetajad teatrikoolis marjuks. Ma ei tea, kes mulle selle nime pani, Pansorenime, Marju. Ema ei ma lõpuni tema elu lõpuni marjuks. Ja Vello Rummo, Vello Rummo, see ainukene nendest, kes on veel elus. Ja tema on Kaju soojasse headus. Panso. Panso Panso ja meie võime tõesti õnnelikud olla. Et meil oli oma Panso esimesel lennul täielikult. Ja kirjutas ja no nii nagu sa tead, kuidas me teda austasime, kartsime. Ja, ega tema ju ikka tundus nii et koolisead kiusavad kõik sündima. Ja ka mina olin ju kah nagu sa ise tead, minuga oli päris palju seal tegemist, mis siin salata. Nii nagu lehesid siin poisid ja kohvikud ja elulained ja kippusid üle pea lööma ja Capanso tunnist ikka keegi ei saanud puududa küll, kui sa ühe korrapuud, siis sa teadsid, millega see lugu võib lõppeda, tantsutunnist ei puudunud nii et me olime ikka ERMis puudus erialasse siis küll väga korralikud koolis käijad ja austus ikka banzovast meeled, austus ja hirm oli mulda ees küll. Ma isegi mõtlen, et see oleks võinud pisut väiksem olla. Et selle hirmu taha võib-olla jäid. Paljud. See liigne hirm võib kahuka asja ajada. Hulk näitlejaid, kes mänginud, on lause hulk neidki, kes on ujunud vastu vett. Teater, see on leegion, surnud hingi, kes sillutanud kunsti rasket teed. On kriisitont. Kes sul on teatris surevad eeskujud. Minu teatri suurim eeskuju number üks on olnud Liss Linda. Kuidas tema meid noori vastu võttis? Ta võitsime. Siis tulid ju need tantsulennust Mikk Mikiveri need õiged liikmed, esimene, suud ammuli, olime väga õnnelikud, et meie oleme nende kolleegid. Elis Lindaga sidus mind tõesti suur suur sõprus. Kuni Liisu surmani. Liisu kadus, suri, siis tuli mul Liisu tasemele nagu kingituseks Maimu Vannas. Ma teadsin ma ema rannast väga ammu aga tundma sain teda seitse aastat tagasi India reisil või kolm nädalat koos Indias. Ta on fantastiline ta tõele. Levandikesed elusad tuli jäljed seisundist, elevante, elevandiskulptuurid, kes oli kõrgel mäe otsast, viime laeva pealt maha. Ja siis tulid seal need hindud kallavad siis seda valada raami oma tooliga seal. Muidugi sa pead selle eest maksma. Maimu, nagu kõige auväärsem imalus, mis, mida see tähendab. Aga kohutavalt palju trepiastmeid, muide mul on see kuskil kirjas, ma ei mäleta, palju, see mägi on kõrge kuus ja maimu hakkab minema feri tee ääres puud, puude otsas abid ja need suveniirikioskid meie eest justkui vaatasime neid kioskeid ja lõõtsutasime, sest see tõesti taevatrepp ja maimu läheb üksi ja tema esimene seal. Louis, kuidas ta tunneb kostüümi, kas sa vaatad vanalinnastuudios tema kostüümi, veise, vaatad televisioonis? Tõesti nii tunneb seda kostüümi ajastut. Ta on tõesti Eesti vabariigiaegne daam. Ja küll kahju, see tähetund tõi nii hilja tunnustes Talle tuli nii hilja. Aga ta on nii Itaalne, ta, nii noor. Ja näed, kui sa eesti paks, ma nägin teda, ta ütles, et vaata, Mariepatiiv, ma alles hakkan tööle ja ma tahan tööle hakata. See tänuga, ta ütles mulle, et sul on selline kampsun seljas ja sellised püksid sellised kukeke nagu sa tead. Ja vaat siin peab must olema. Lõigu kaal, punane trump. Septet. Jeffi kampsuni selja taga peab see silm olema. Kuidas ta nõudis proovist, see põld peab täpselt nii oleva. See viimane kleit, kus me läheme pildi jaoks poseerima ennast, kui peavad poja pulmad tulema. Dekreediga ei ole mitukümmend aastat selga pandud kitsaks jäänud patsi kleit peab just selline olema, tähendab täpselt liibuv olema. Ta teadis täpselt seda Paulaasiku õlu, püksid olid lõigatud, lihtsalt ühed niuksed, lühikesed, tavalised kitsad püksid, maimud ütles, mis see on. Kohe tuleb ümber lõigata, niuksed Lätatel olema vanamehe püksid. Ja siis on meil ka see õmblustöökojas veel head õmblejad. Mida see tahab siis need pärast, kui kõik seda kvaliteeti nägist, vaat see on alles kostüümikunstnik. Ja tema kostiinis on näiteks minu jaoks juba nagu mingi Ronny Nicetoom rolli kannak rolli keha õid. Räljal selles kostüümis, kui sa temaga avanit vaatad, niisama nagu ma ütleks, et Aime Unt oli meie teades, kuna kunstnik. Ja kui metsalaulus mängisin seda Ukraina Tiinat. See, kuidas mängini Aime andis kostüümi kavandi ja karjud nagu käed sel kostüümiga ettesirutatud mul nagu selle pildi peal. Ja ma tegingi, rullivad, vaat nii see just on metsaneid ja siis ma olen alati imetlenud Kui ma lugesin, mis ajakiri see oligi? Kas olid Eesti naine või eriklassi intervjuu oli seal, kus ta räägib naistest kude kohta, kuidas ta Salmed tänaval kohtade, kuidas ta kallistab. Mulle alati näitlejanna ala olnud silma ees eeskujuks Ita Ever. Imetlen seda naistma. Imetlen seda. Mul on väga kurb Kui nii noor, nii andekas, ikka. On ilma tööta, kui tal tal mängida enam. Ja kui ma lugesin Postimees tema intervjuud, et mul on plaanis teatrist ära minna, ma lähen maale kanu kasvatada. Muidugi, maal on tore ja, ja kanakasvatamine on ka väga tore. Ita ei saaks siiagi kanu kasvatada, sellepärast et need kalad, ma arvan, et need peavad vanaduse surma surema, sest lapsena tean seda, et et. Või tapeti vanasti vasikas igatseda liha ei saanud ikka siia küpsesseini armastuse vasikas. Blakeney, keda sa kasvatad. Ja kui see, mis seal ikka niisama kasvatad, kui sa neid ei näe, või et et temal on sellised mõtted. Et miks ei mõelda tema peale on väga palju selliseid näitlejaid, kelle peale ei mõelda. Kes peaksid nüüd veel ja kuidas tegema tööd. Ja ma olen väga õnnelik, et sünnipäev laval minu sünnipäeval tõi Maia Klenskaja mulle Ita Everi poolt imeilusat kimbu. Vain, uhke, ta saatis mulle selle kimbu niisama. Vain uhkeid, Salme Reek saatis mulle vilets. Sa räägid nii palju head ja ilusasti paljudest inimestest. Aga ütle mulle, mis sulle teiste inimeste juures ei meeldi. Mil puhul sa tunned, et inimene hakkab sulle vastu üle koos. Silmakirjalikkus halastamatus on elukas palju kokku puutunud. Ise kannatanud ka sellepärast, et ma olen tahtnud tõesti otsida tõde ja õigust ja. Ema olen seda isegi leidnud, aga. Lõpetega otsimist öeldakse, et ülekohus ei püsi kotis. Jumala kellegile halba tasunud halvaga. Jah, ega öeldakse, et küsinud ühele põsele lüüakse. Keera, teine, et seda on raske teha. Päris nii ma ei tee. Ma ei ole kedagi neednud küll. Ega sa ei pea vist pika vihaga? Ei ma tea viha vaata lapsena, kui me olime kolmekesi, me teame kõik väga hästi läbi ja ja siis vahest millegi peale vihastada, ütlesin ma olen nüüd kaua aega vihane hommikul ilma liigse üle läinud, sa pidid viha, on Venemaaga. Enam ei pea küll pikka viha, kas sa vahel oled enda peale vihane ka olnud või mis sulle enda juures ei meeldi. Ja kindlasti on õige palju ta üks peamine viga, ma ütleks, et see on viga. Singli looduse märke, nii on seatud, olen vähi tähtkujus sündinud ja mullase Urukene olemas ja, ja oma vähja kest ka ümber ja väga tihti ma poen urgu ja vahest ma panen sinna väga pikaks ajaks. Ja ma leian, et see on väga halb, Ma mõtlen, kujutlen asju hullemaks, kui nad on. Sest mul on. Ma peaks ütlema väga hästi arenenud fantaasia. Ja vahest ma tunnen seal urus oma kodu. Ma nimetan seda uruks nii mahajäetuna. Ma kujutan seda ette lihtsalt. Ja ma ei saa kuidagi viis sealt välja, ma pean seda endale suureks veaks. Minu õed ütlevad minu kohta veel seda, et ma olevat liiga helded. Annan viimase ära, aga mulle meeldib anda, sest ma olin aasta saanud ja nii nagu ma kuskilt lugesin, et Ameerika on nii palju andnud, tanud nii helde maa saanud kaasa õnnistuse. Ja ma tahaks, et mulgi oleks õnnistus, sest muidu tehti ühtegi inimest, keda ma vihkaks siin. Ma ei tea, minu põhimõte on olnud mingi missioonu, sisemine tahaks kõigile head soovid ja kõiki aidata. Igal inimesel, igal naisel on elu seal suuri kiindumusi. Mis sa arvad armastusest? Nagu sa kuulsid. Ohkasin. Loomulikult mis elu see on, kui seda ei oleks olnud ilusat armastust, suurt armastust. Hingelt häbenemata kallistada ja põsele musi anda, midagi head öelda, kuuldes ka midagi head vastu. Con olnud armastust küll. Ilusat meenutada, et teda väga valusat Sa oled nii pikalt teatris töötanud. Kas sa oled kunagi mõelnud? Kui palju ajaliselt mitu aastat sellest ajast oled ringreisidel olnud? Ma arvan, et sellest 26-st aastast peaaegu vast pool on olnud ringreisile siis. Väga palju aastaid tagasi oli oleti keradelliks kuu aega ringreise tasama teine kuu ja veel talvel oli reis ja aga see on üks ilusam aeg olnud minu jaam ja meie teatrielus, sest tol ajal, kui me läksime ringlisele kevadel Seli puhkus, ainuke segav komponent oli õhtune etendus. Sõit äikest võetud ja, ja ujumas käidud ja mööda poode kolada ja loetud ja ja niisama lollitatud. Tõesti see ringreisi aeg, sa õpid inimesi tundma. Sul on kindel toakaaslane, kellega sa elad, need ühissöömised, ühised seenelkäigud, ühised saslõkki õhtut nagu unike ühiselamutunne, nagu me vanasti elasime ühiselamus. Kuidagi niuke jagamise rõõm. Ja tõesti, see oli imeilus aed, nüüd enam neid ringreis ei ole me isegi tol ajal me mõtlesime, et miks neid on nii palju ja oli vahetevahel tüdimus. Ja nüüd me igatseme neid tagasi. Neid enam ei saagi tulema, sest et elu on nii kalliks läinud ja hotell on nii kallis ja teater on lihtsalt vaene. Aga kahju, et tänapäeva noored peaksid ka seda kõike tundma. See kasvatab kollektiivi, kasvatab inimest ja distsiplineeritud, tuleb meelde mõni väga paljude aastate tagant mõni ringreis mis eriti eriline on olnud või millegi naljakaga meelde jäänud. Ringreisil on palju toredat juhtunud. Meil oli kunagi Kaarel Kilvet lavastuse lavas, oh armastus, sina kallis magus mesi. Selleks meil kuskile ligemale pist 200 korda või isegi rohkem, ma ei mäleta. Sellega me käisime tõesti maal igal pool, nagu me ütlesime, et iga prilllaua peal käisime ärasestayni, väike lugu mahtus igale poole järeva seitse tähtede vastu, me olime kuskil Lõuna-Eesti kuskil Valga kandis või sel kevadel sirelid õitsesid ja mina olen väga summaria laval. Ma isegi selle eest karistada saanud, nooruses kunagi võeti mind osavalt maha korraks vest slaidis. Aga ma ei ole sellest ikka nagu õppust võtnud ja vot see oli see etendus, seal oli suureik müristas ja, ja tulin talituba täis ja ja ma ei tea keegi jälle millegagi naljatles, sest mina ja Komissarovi luule olime kahekesi laval ja siis oli kindel mängijad meile näitas sõrme ja siis on naer lahti ja siis oli meil seal olid mingid karistused välja mõeldud, kes nüüd naerma hakkab, siis selle, see teeb nüüd selle asja ära. No kõik olid juba naernud. Tamme Tõnu ei olnud veel naernud. Ja siis Tamme, Tõnu mängis seal minu peigmees Niukest vanameister väike habemetutt liimitud lõua otsa ja Tõnu tuleb lavale, terve trupp teeb kõik selleks, et tänu naerma ajada ja ta mitte ei hakka, mina tõmbasin talle selle habemetutti meelega lõua otsast ära ja ta hakkas naerma, tähendab, tema oli ka mängu kaotanud ja siis tuli viimane lõpulaul sellise lauljad. Eriti õrn ja armas ja otsime, võiksime käe alt kinni ja laulsin tuule moorin le, siin on nii midagi selles laadis väga ilusat õrna käe alt kinni, meie siis alustame laulu ja keegi pursata ja alustasime uuesti kolm korda. Alustasime laulu uuesti olev pool laulu ära laulnud ja siis pursatab saared onu kõva häälega naerma. Tema ei olnud eriliselt suur naer ja jäigi see laul kuidagi pooleli. Me olime kindlad, et need pärast seda etendust tuleb küll kiri teatrisse. Mis asja nad seal laval teevad? Meid võeti vaatamata sellele kõigele väga hästi vastu, toodi meile kõigile veel niuks äiksemärgi sirelid, suured kimbud ja Putin meile seal võileiba ja kohvi. Ja pärast me küsime saare Tõnu käest, et miks sina siin nüüd lõpuks nii Purtsutasid naermas ütles niimoodi, et ma tean, et see asi oli nii traagiline juba selles naerukoha pealt, et mina mõtlesin oma hiljuti surnud tädi peale, et noh, et see peaks mulle ometi naeruisu pealt ära ajama vaata ja selle koha pealt midagi nihukest traagilist. Vaata elust räägidel alal koomine ja siis tema portsutas naerma. Aga õnnes kirja teatrisse ei tulnud ja publik oli väga-väga sümpaatne, väga leplik. Sa rääkisid sellest, mis praegu on töös ja mille esietendus on novembri algul. Ja see on Juhan Saare Kaarel Kiiveti tehtud lugu Gailiti loomingust, selle pealkiri on varia saare algus. Ots. Tõnu Raadik on kirjutanud sinna fantastilise muusik, siin tuleb meil täis muusika, tuleb Salme lavale ja proovid käivad ja tõesti. Hea meel minna tööle, sa lähed hea tujuga, sest meil on, teadis praegu juba tükk aega. No tõesti haruldane loominguline õhkkond, meil on nii sõbralik õhkkond. Inimesed on kuidagi. Ma ei tea nüüd palju paremaks saanud ja kõik on särtsu täis ja kõik nagu usuvad sellesse töösse, mida nad teevad ja ja see muusika nii tore ja et tahad kohe sinna proovi minna, siis olime lihtsalt koosolek. Öeldi veel, et edaspidi oli kindlasti rõõmusõnumit, näiteks ma räägin endast töökoha pealt, et et see oli mulle niuke kena sügisene kingitus, sest ma kardan tegelikult sügist. Ma imetlen sellist sügist, nagu ta praegu varasügist neid värve looduses. Aga kui algab see pimedus ja vihm ja raagus puud ja see mõjub mulle väga masendavad siin minu jaoks nagu surm sel lugudele, surm ja, ja see teeb mulle nii haiget. Ja ma imetlen, Bush kinnitas, et talle meeldis nii sügis. Aga ma arvan, et talle meeldis ka just nimelt see see värviline sügis. Ma arvan, et kuidas ta võis sügises nii ilusasti kirjutada, Juhan Liiv kirjutas nukralt sügiseselt, aga ta imetles seda. Seda varast sügist, mida minagi imetlen. Aga nüüd, kui.