Mis kell te minema hakkate, kui on teatripäev teatripäev, ma lähen ikke enne kuut. Kell seitse on etendus, kui mullunu alguses mõlemis kolme suhes, kui ka selles Shanda kruusis jääks, tahab alguses natukene nagu sisse kaelate ja teatrimaja niuke, hea kodune ja hubane koht sisse elada ja teiseks on see, et ma pean pikkamisi minema bussil saada. Ei saa kuidagi ütelda, et ma olen haige, mul on palavik, maisan tulla, see on see näitleja kohusetunne, aga ega te vist suurt ära pole olnudki ega ära jäänudki? Ei, mina ei ole jäänud, minul on õige vähe neid ärajäämist olnud. Mul on see vanaaja sissejuurdunud, ma ei saa härra jääda ja, ja ometi, kui mõtelda, et aastaid on ikka juba päris päris soliidne hulk meil turja peal, no 200-ga muidugi kaks-kolm õde ja Santa Gruusia. Aga millal ja kus need esimesed olid? Esimesel juulil. Viljandi siin mängusid Koit, mis ta nimi on, see oli seal 1914. aastal, seal pidi tulema isegi elukutseline teater, aga 14 10. algas sõda ja siis 15. juulil läksin mina esimese maailma. Ta nii jäi pooleli. Jaga, kuidas sattusite teatrit tegema kohe esimest korda, kui ma olin Keilas õieti 1911. aastal ja siis kutsuti seal mind tuletõrjuja seltsi ja seal siis mängisime kolmandat aega vallavanem ja lugesin ka ilulugemist ja säält, kui ma siis Tartu kaudu ringi jälle Viljandi Tuuling 13 kuu 14. aastal seal siis olin juba Koidu seltsi näitleja isehakanud näitleja, sellel ajal ise ja meie kõik töölised Estonias olid ju ka kõik töölised, suuremalt jaolt välja arvatud linde kes nii nagu meie sõna järgi teenistujad olid pinna Lauter ja Altermann, aga teised olid kõik töölised, kurni mihkli su ja ja mina ja kõik niisugused. Midagi pidi ikkagi olema ka, et, et näitlejaks saada seda, seda Annet kutsumust või tahtmist ja sedapidi ikka kahjuks hea jagunen ei oska sellele mitte kuidagi vastata. Mina olen looduselaps, mina ei ole saanud ise mitte midagi võtta, mitte midagi, see kõik on loodus andnud, nii kuidas juhataja võib isegi niiütelda, viskan pikali maha ja loodus sind hoiab ja kaitseb. 1920. aastal tulid sinna kompus ja Jungult ja pidasid seal seda kursust ja hiljem mängisime Saalumed. Ja siis kutsuti mind stuudiosse. Seekord ma ei saanudki minna, sellepärast ma olin vaene laps, väga vaene laps, olin küll töömees, aga ma olin kits, öeldakse kahe kuhja vahel, aga ma olin kolmekuhja vahel, ma tegin sporti kopli pääl. Ma maadlesin ja tõstsin seltsides. Siis käisin ma õhtatel Koidu seltsis näitemänguproovi teenistusi, asju jäi väikeseks, isegi leiba osta. Mitmed jumalat teenida ei saa, olivad teise Leipzis kergelt tulnud. Ei leib ei ole kergelt tulnud, ei ole. Ma ema käis siis villandi linavabrikus ja ta töötas selle hundi pääl, mida nimetatakse kõige mustemaks ja ta sai seal 60 senti päev. Aga ega näitlejaametki siis suud sisse toonud nagu ütlest. See amet ei toonud seal midagi sisse ja isegi sain vahel päev pesu, nagu öeldakse, toogis saab kõrva uppi mao ning Koidus, väga hea näitleja. Muidugi ma räägin seda ajalehtede arvustuste, jää reele ja kõik kiitsid mind ja mind kutsuti ka sinna nagu ütelda, härrasmeeste sekka. Sellepärast sellepärast niisugust kodust vahekorda ei olnud, kui praegu oligi härrad jaoli tee nii-öelda, aga mina sain nüüd ma seal näitleja oli, siis wind kutsuti ka joomalauda ja mul oli hea meel, et mina sain Arraste lauas süüa ja juua ja seal tuli isegi niisuguseid asju ette, kus ma sain väga kõrvahoobi. Nendes tuli jutt sellest, kui ma Viljandi järve ääres kala püüdsin. Et imelik küll, et mina ei saanud küll aru, ma ei saa sellest teadusest aru, kuidas jänes nii hästi ujuda võib. Hirmutasime teda säält ja jänes hüppas järve ja Wiiralt sibul, otseselt kõige laiemalt kohalt ujus ta üle järve. Vaat see oli nagu apsikas selle perre Janal need ülikooliharidusega mehed ja naised, kõik ütlesid. Sa oled hea näitlejaga, kuidas sa nii rumal või tull? Janis ei ole ju v luu ja ta ei uju üldsi. Ja ütelge, see on niisama nii valus nagu Hamlet ütleb. Naasklepiste torge on palju vale, kui mõõgaga pää otsast maha lööma. Näed, see ei aita, sa ise näed, vaata ja see on igal ajastul väga hull jant, et targemad kui sa, kui sul ei ole autoriteeti, kui mina oleks autoriteetne isik olnud, ülikoolis käinud, kasvõi ühe aastasel joonud või paar aastat või Pariisis käinud ja paar seal Pariisis kaks nädalat joonud ja siia tulnud, rääkinud oi kui tore ümboryylouphasida seal ja seal ma käisin mat seal ja seal käib kõik suu lahti pisut. Aga et ma olin tööline ja teadsid, et mul haridust ega mitte midagi ei olnud, siis ei maksnud Sibitamised, siis sain ma kõrva hoopis. Nüüd tuleb küsimus otsa, loll, sa jood viina. Ei olnudki teist midagi teha. Sellepärast et ega nii palgad seal ka väga suured ei olnud. Ja. Või mõni teine ütleb. Kuule, Ants, mis sa arvad, kurgas? Lähme natuke sööme, ei saa praegu õhtul etendus ja aga pääst käib läbi. Muidu oleksin ma pidanud Müürivahe sisse minema ja seal Müürivahe 20 30 sendi suppi sööma. Ma olin sunnitud seda tegema, Tal oli ju seltsi tarvis ja nii et ka ostis oma raha eest seltsi. Tema ostis oma rahast endale seltskond ja ta sai seda, kuna see olisi kõik, vaat mul on üks salm. Ma loen selle ette, mul ei olnud raha. Mul pidi korjandus tulema ja auõhtu ja siin on siis Ans jõgile Su auõhtud kuulutava viibinud ajalehe sain, täna. Tahaks kuis küll sellest osa võtma minna, ent sõit siit kaugelt tuleb kallis maksma sinna ja raha seda olnud mull, kui sulgi ikka vähi. Seal sündinud nagu paljud teised all vaesuse tähe. Kuid saatusest, kes muidu sinu vastu väga vali sulanud tuld nagu tasuks, rõõmus meel ja ülev nali. Sukoomikkeri talent, milles teist on leida vähe? Need elu pailapsed, kes naernud valges pidusaali, kes sageli diaatri tulnud aega viitma, kas iial mõni neist su eluraskustest küll roolis vas loomalauda kutsuti siin mõnda õhtut viitma patsi, ütleb selle endise minevikku, kes sellel ajal Estonias teatas, tegid Jungults, kutsus mind sinna kadunud Jungord Kompus ja kahjukesed Jungurd saasta paari või kolme pärast manalasse vajus. Siis võttis Lauter selle asja juhtimise oma kätte, teised näitlejad, kurnimmi nisu, Vilmer Lauter, siis Laur, Laur tuli 18. aastal, mina 21. aastal ja niisugune väike pere oli näitlejate pere. Muidugi, see on meie teatritegemise vana kaardiväe, jah, vana kaardivägi, nüüd on siin vana kaardivägi Kuusmann ka. Nüüd on see vana kaardivägi täiesti otsas. Mis rolle sellel ajal tegite ja mis oligi üldse repertuaaris, ligimese rolli sain mina viga, Roo Burma. Ja see oli väga hea roll. Arvustus kiitis nii väga seda rolli. Siis oli Villem Tennis istulid seal lusi straatad ja ühte kui teist ja. Nii ta läks, nii need aastad läksid. No siin selles tuluõhtu luuletuses, kui on öeldud, et olite hea koomike. No vot, see oli Viljandis asi on see, iga pere, mis loob sinust isetegija. Ja Viljandis oli oma asi on niisama oma asi kui praegu siin puuluupaabel, kõik, mina võtan ja kui ta mokale ma kärtsu, kui viskan ahju, mina võtan, aga diaatus näitleja võtta, kui sa ei saa, oleneb juhtivast jõust. Kas ta annab sul siis vioola või annab sa teise, see on Kema. Et me praegu näeme siin seda lauda. Ma ütlen siin lina natuke, must tee, ütlete vaidlete vastu, õisi on peris, puhak, lina, las ta kõik olla. Ja me ei saagi tõtt. Nüüd me sama on juhtiv jõud näeb, et ma teie mängite seda ja mängite. Ma mängisin Estonias üks aasta, ma ei tea, viis või kuus politseinikku, osa. On see hea või halb, see on niivõrd all ja kadunud, ühib mängist, arvati professor. Ma võtaksin ühe viimase aja retsensioonidesse, on kolme öö kohta kirjutatud. Olge hea, Anssegi. Lugege mulle, vaat siit selle koha pealt. Selles Ants jõe vanamees on suurt ehtsus, mees, kes on ammu pensionil ja elus, käib vaevaliselt kepiga, aga laval suudab võid tantsida. See mees on näitleja. Minul vist seda ei olegi, see on vist sirbis või missioon, see on sirbis ja see näitleja oli kirjutatud suure tähega aha. Mina ütlen seda või? Ei, mina ütlesin. Ambis, mida pean ütlema. Teie ütlete töö Alt, väike näitlejaasi on see, et mina olen näitleja, väike näitleja, sellised väiksed osad teevad väikse näitleja. Aga kui seda Feraponti ei oleks tehtud? Kui seda oleks tehtud nii, nagu tehakse väikese palga eest, aga mitte nii, nagu seda teeb näitleja suure tähega siis ei oleks kolm õde niisugust vastuvõtmist leidnud, sest ei ole väikesega suuri asju, seda ka räägitakse. Siin on nüüd natukene väga, nagu ma eelmine kord tähendasin, mina ei ole ise saanud midagi võtta kui mitte sapiiru. Olgu ta nüüd kuulus või väikejuht seal oli Riias, mina seda ei tea. Ja see tuli nüüd siia lavastama. Ilus, mina olin ju pensioonid. Kapiirule meeldis mina. Ja sellega oligi see kolm õde minu repertuaaris. Asi kohe ei olnud, mina ei olnud absoluutselt seal. Ja absoluutselt, aga teie seda Feraponti teete piiro idees. Seda küll, aga kui sa piirult ei oleks olnud, siis oleks seal mõni teine seda mänginud. Jah, aga mitte nii, nagu jõgi mängib. Ei, seda seda küll ei oleks. Viis läheb edasi, kui mängid seda Hamleti, see ilukid e-luust või mõnda teist suurt osa, vaat siis oled sa tehtud ja väiksed osad on väga raske kokku võtta. Ei saa edasi minna, et sa lähed lavale, madin, ära, läheb kõik sassi. Nägin, oli üks päev minu naise sünnipäev. Kuidas saab mul siis olla täiuslik? Ta ei saa kuidagi täiuslik olla. Mõtted on maja vava juures ühel väiksel näitlejal väiksel ei saa olla, tema ei saa teist korda rääkida, tema peab seal kohe seda lava taga olema kohe selle mõistuse juures näiteks no ma pean nutma. Ma pean mõtlema nüüd praegu, mis mind nutma, kas emaarmastus, kas naise siis või siis ma pean ja siis kohe lavale minema, Jannutan, ehk jälle karjatus. Kadunud Junkers rääkis humalal, see Estonia teatri direktor, üks väike näitleja lavale läheb, peab minema ja ta karjatab, peab karjatama, aga karjatus ei tule välja, aga ometigi on ta päästab tõki. Aga mis siis näitejuht või direktor tegi, ta läks selle väikse näitleja juure, oli seal nagu praegu meie siinse deegoleme ame juttu ja siis, kui seedeeaa tuli tõmmas talle vastu kõrvu, nii et nägu punetab ja see läks lavale, karjatas tükk, oli päästetud. Te olete teinud tööd väga erinevate näitejuhtide käe all, alates omal ajal, siis Juncolsist ja nüüd lõpetades selle šampiiroga kõige parem näitejuht. Palun lautor võrdlemisi kanis, väga nõudlik ja äge, aga sedapidi olema. Ja tema tegi väga tööd, teised olid pehmemad ja pehmem. Ei tulnud just nii päris hästi välja ja pikilaval ka karmi olema. Ehkki ja siis tema vastu oli kõige parem Jungult, see oli hea, aga ma Jungursiaal väga vaja sain töötada, sest ta jäi ruttu haigeks ja ei saanud temaga seal olla. Kompus oli, kuidas ütelda, mitmesugune juhtiv jõud oli ooperilavastaja, lavastas ballett siia vahele operreti ja tuleb jälle nende lausetega ütelda, mitmed jumalat teenida on raske. Siis ei tule ühte ega teist nii päris head vältida. See oli jälle kahjale pehmem mees ja tema oli rohkem, kui keegi midagi ütles, siis ta ütles kohe kui öelde õisi lähevast või Demjale uut ja meie lõud nii ka jälle ei saa. Teatri- ja muusikamuuseumis on praegu avatud Ants Jõgi loomingu näitus, seal on hulk graafilisi lehti, seal on linoollõikeid palju pisifiguure ja plastika. Eks liibriseid, Anssegi tuba, kus me praegu istume, siin on kahjuks terve papp. Noh, seal on neid igasuguseid nikerdusid küll, luust, küll puust. See on ju kõik ka olnud, üks teie üks suur osa teie elust. On küll olnud, vat tuleb jälle selle pisirollide pääle vast algust teha, need olid väiksed ja katsusin nyyd ära teha, vaata, midagi jäi hingest puudu, see on nii nagu põõsas oled ja peab kuskilt kasvama üks asi välja. No sai omal ajal, katsusin õnnenovellidega. No siis oli seal punane kampsun ja kondikorjajad ja ja ajalehemüüjad ja rääkisin Viidinguga sellest ja näidasin temale. Ja oi, kui hakkame kahasse tegema, peab ümber tegema ja kõik. Ma mõtlesin, mis asja ma DNA ümber tegema olen lugenud küll, et Leo Tolstoi kirjutas sõda ja rahu 20 korda ümber elasin seekord luha tänaval, seal oli kunstnik, liivak oli, mul olid mõned joonistused seal ja. Ta tuli minu poole ja ja ma näitasin talle, ta ütles. Kuule, hakka linooliga lõikab, oli Nool oli sel ajal väga kallis, väike, sihuke tükikedes jälle 30 senti 50 senti. Ja raiskasin ära, jätsin söömata vahel ja ostsin selle plaadi, lõikasin neid ja, ja sellest algas Pääle minu kunstitöö ja hilisemal ajal jälle puu peale. Aga kuidas jälle puu peale tuleb? Vaat siin tuleb jälle, mis ma ennemgi rääkisin, just et mina ei ole ise saanud selle sihi peale minna. Nagu öeldakse, mina on oma õnne sepp. Kas sa tead, ilusad teravad noad mõni sendist saada, kuidas lased nad ära minna ja ostsin ära, ilma et mina ei teadnud puu lõikamisest mitte ühte raas. Hiljem läksid Puuriistad praegu tarvis, aga muidugi vaeva oli palju. Ööd läksin õhtul läksin ja pean ütlema ka. Kadunud naisuke oli sellepärast hädas, ega ma ei saanud temale pühendada mõndagi pilku ikoonil seal töös oma köögis oma Tööriistade juures ja see pidi ikka midagi rõõmu andma siis miks ta ei anna, sisemine rõõm, väga suur, sisemine rõõm, taon oma töö tama on siis Tamann, kõik see on väga suur ja ta oli seda, ega mina ei olnud laatsaruse kellelegi kätt puutüki paluda, kellegi käest paberit paluda, kellelgi seda paluda ma ei olnud. Ma ei ole kunagi kellelegi midagi palunud. Ei osa diaatrid ühtegi osa, et andke mulle siin, kas praegu ka nikerdata, ma tegin ja leivataldriku siin praegu mu üks hooldaja ta paluselt mälestuseks, et võib olla, suren ära ja siis tegin leivataldriku tammelehed seal peal ja kuidas selle teatriga siis nüüd on, nüüd olete küll ametlikult pensioni peal, kuni surmatunnini tahaks töötada, see on vanainimesele tarvilik. Ma olin neli aastat karjas ja siis ajalehti, kalendrit müüsin. Ma olen eluaeg ainult teinud ükskõik, kas või tee vihtu, võidki, luudi, võiti, diaator muidugi diaator on, see on parem agazindiaator töö ei, nagu ma enne mainisin, tuli sellepärast, et sapiiru tulijad tal ei olnud niisugust näitlejad. See tuli sellest. Näitleja peab oskama palju inimesi vaadata elule, mõtlemata. Sellepärast oli omal ajal kõrts, oli väga tarvilik asi, mis nägid, kuidas daam tuli. Tuli teele olime kõik seal nägid ja säält sa kogusid materjali ja ei saa ju muidugi kirjutada. Maksim Gorki sekk London sõitsid rongis. Ma pean ju kõike seda seda läbi elama. Kas teil on teatrimajas üks ja sama kindel garderoob olnud ka need, kõik need viimased aastad minul küll draamateadus ja üxisama garderoob küll kaks, 25 aastat, 23 või neli, mis seal siis iga kord ikka ma mõtlen praegu ka, on ikkagi oma oma erutus, kui tuleb minna. On küll. Kui tahad tekki Äshte teha ja ma olen vana põlve näitleja ma juurdav lava taga ja kui on tarvis isegi sisse minna. Sigma pealegi seda harjutust, ehk siis need on väis, vaata väikses osas, siin on jälle, siit tulebki sama jutt välja. Mõisad tagasi võtta. Sa järgmist stseeni paremini mäng ei saa, omal ajal ma mängisin seda tantooni. Kindral vestelmann, no näiteks ajalehe arvustus Rakoyon näitab silme all. Ei, jõgi ei saanud esimeses vaatuses hoogu sisse, oi, teises oli hea, aga kolmandaks oli priima. Aga kui ma mõtlen siin naise surma peale või mõtlen kodu, kui laps on haige või mõne muu asja peale või ajan lava taga, teisega juttu ei tule välja, ei tule kuidagi, ei tule välja. Nii et sellel ajal enne lavale minekut Te ei räägi kellegagi, väike osaline peab ainult seal seisma ja ainult sellele mõtlema on tarvis, lutanu peab filmistlike vegi tulema ja peab selle selle järgi käima. Ta ei saa ju muidu. Aga kui ma selle peale ei mõtle, aamisel naeral, no ega ma ei saa korraga minna ja nutt. Nojah, ja näitleja peabki oskama nii naerda, kui nutta, seal peab kaksikmask. Jah, aga see on väga harvadel näitlejatel, kes minul on selle pärast olnud looja andnud iseloomus ja et ma saan seda küll, mul on siin võimaliku, võib olla kas harjutamise teel või harjumise teel või uulsuse teel maa helki pean ütlema, väga hoolas olnud. Mis te teatrikriitikast arvate, tüki väljatulek on lapse sünd. Sünnitas diaater, sünnitaks lapsi. Kas nüüd see laps on hea silmad, head keha ja kas ta on, näe, selleks on ülemkohtu otsust tarvis. Mitte selleks, et kõik muuta, vaid ülemkohus peab ütlema. Vaat, seal on viga tehtud, kas seda saab parandada? See on iseküsimus, kas teda parandatakse või ei paranda. Sellepärast igal näitlejal või näitejuhil jääb õigus oma sihti mööda minna. Mitte et tema seal ülemkohtu järgi peab käima. Aga vähemalt nad kuulsid, ülem. On nende osade loetelu medanssegi teatris mänginud aga siia kõrvale tulevad veel kuuldemängude esimenemised filmis 1924, mineviku varjud. Nii kaugest ajast algas juba ka teie filminäitlejateekond. Jah, seda küll ja ja noh, nüüd on olnud need filmirolle siin oma 15 tuleb ära, viimane ka 71. aastal ja oli küll ja need võib veelgi tulla. Ei, võib-olla küll, kui, kui vanamees tarvis on, mul on jalgegi haige, aga ma olen püüdnud valust hoolimata ikke kudagi liikuda, käia muidu jääma peris haigeks, isegi tantsu sammudeta. Võidud ka välja võtnud ühest kui teisest küll nooruses ja turnimisest, küll hüpetest, küll küll maadlustest, küll tõstmisest ja nii edasi. Teeme nüüd lõpetuseks siis sealt ühe niisuguse koha. Lause Ursa, mu kullake, siis tuleb siin nagu seal teatriski, aga ma pole enne teatrit teinud, ma ei oska, ei oska ütelda, siis lavalause käib, mis muidu ma selle lause peale siis ütlemistele tuleb, varsti, ma ei tea, mina, mina alustan. Oh, sa mu kullake, toona rääkis pott rätsiks emps loos. Teised muskasula kaupmees pliini siin söönud üks helige vett alla Kogistanud ja siis ära surnud. Ja nüüd tuleb teine lause seal öödelt. Ja missuguse häälega ma pean, seda ei ole, sõida seega siin, tule. Rikun teil rolli ära niiviisi ühiku muidugi ma selles mõttes ütlesi sama lauset. Sa oled üksik. Sa oled üksik. Siis rääkis poolt rätsik, edasi võibulaita valetas, ta ütles, et Moskvas dolla põigiti köis läbi tõmmatud.