Seekord pole see siiski jälle. Need on hoopis õhtuse Tallinna hääled, mis niimoodi kostavad kõrva mikrofoni. Kui te seisate üleval Toompea veerul seal, kus te tavaliselt näitate oma külalistele meie kodulinna kaunist panoraami. Küllap keegi külalistest küsib, et kui vana on Tallinn teate kindlasti öelda aastaarvu 1154. Te teate seda ka öelda, et selle arvu võib leida araabia maade teadlaseid reisikaardil. Ent seal seisab sama linn kirjas kulubani nime all. Miks võib-olla, küsib keegi külalistest. Mitu nimed on üldse olnud? Millal hakati eestlast ja tema maad eestlaseks ja eestimaaks nimetama? Kuulakem siis tänases keskekavas. Mida on nendele küsimustele kosta meie Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi nooremteadur Eli Külliki Kaplinski. Astume ülalt Toompealt alllinna poole meie ajastule lähemale. Ja teepill teemegi siis kõigepealt juttu meist endist, teist ja meist endist. Sellel hallil ajal, kui sündisid maade ja rahvaste nimed Kirjalikes allikates esmakordselt tuleb sõna Eesti et juba esimesel sajandil meie aja järgi ja selle me leiame Rooma ajaloolase tahtsituse Germaania 45.-st peatükist, eks ole seisuga selgel kujul eesti olemas? Ei, samal kujul ta ei esinenud, nagu me tänapäeval oleme harjunud nägema. Oletatakse, et tänapäeva ja eestlane, et see on tulenenud sõnast hästi lase, on mitut moodi ka kirjutada, teatud aga selle nimega nimetanud muistset Germaanlased kirde pool Rihlat erinevaid rahvaid. Tantsitud räägib päästi rahvastest Läänemerevõistlus mere ääres, nii nagu Maressweeeff ladina keeles ta nimetati. Ja me teame, et Läänemaal on parem Audru kihelkonda nimetatud varve. Eks see SMI sarve nime ühendamine muidugi võib ka täiesti fantastiline olla. Aga praegu pärast tööd võib endale juba lubada ka fantaseerin, mis praegu seal sellisel ajal rääkis hilisel ajal ja mine sa tea, võibolla oledki fantaseerinud siis ka mitte Rooma ajaloolased selle nimetuse rekka andsid saba just eestlastele. Ja täiesti võimalik, et mõni neist on jõudnud ka meie aladele. Rääkides arstidest mainib tahtsitus oma Germoonias veel arstide naabrina fenny nimelist rahvastele ja ongi tehtud, kas see paralleel, et fennid all võidi ka mõelda just nimelt eestlasi, kes tähendab seda vahet veel ei tehtud niisugust kitsast vahest eestlaste ja soomlaste vahel liivlaste, lätlaste ja leedulaste vahel ja nii edasi, eriti selliste suurte kultuurrahvaste poolt ja sest et tahtsite selle jaoks me olime niisama barbarid nagu kõik teisedki põhja pool Rooma riiki elunevad rahvast, kes nende jaoks tõepoolest pidasid niisuguste pargaarset eluviisi ja seda me kogeme kohe ka tatsitluse fännide kirjelduses, kus ta ütleb nimelt, et need rennid paistsid silma metsiku selle poolest, et neil ei olnud ei majapidamisi ei olnud karjega rõivaid. Et nad katsid ennast loomanahkadega, toitusid rahust ja jahisaagist, peab ütlema, et üsna sünge pilt üldiselt pilt on sünge ja ainult et nii hästi kultuurile tavalised andmed kui ka keeleteaduse andmed lubavad siiski väita, et need andmed meie esivanemate kohta ei käinud. Et tol ajal oli meil siin materiaalne kultuur siiski tunduvalt kõrgemal tasemel, sorry, mis ajal siis see oli esimene sajand meie ajaarvamise järgi. Ja üldine arvamus on selline, et venida tahtsid. Kus on mõelnud laplasi, tähendab, tahaksite siis ikkagi pidi meie ala läbima, jõudma edasi veel põhja poole? Ma tahan selle mõttekäiguga just toetada seda vers varve mõttekäiku et tema mõtestatud plasti ja nagu me teame, norralased veel tänapäevalgi nimetavat laplassi fännideks filmi seos, ilmne seos ja nii et üldiselt on siin nii ühe kui teise küsimuse puhul küllalt ainet mõtlemiseks ja mitte ainult hilisel tunnil. Kuidas on meid nimetanud, lähevad laabedaideks soomlased nimetavad meid praegu ka veel mõnikord virulasteks, aga teised. Tõenäoliselt nimetasid soomlased meid juba siis Viru lasteks ja ka teised meie lähemad naabrid on nimetanud tavaliselt maakondade järele. Lõunanaabrid, nagu me teame, Ugandi maakonna järele kauni siis venelased on nimetanud džuudideks, aga juudi nimi ei ole ilmselt siiski mitte vene päritolu, vaid läänemeresoomlased ise on nimetanud Peipsi järve ümber elavaid läänemeresoomlasi juudideks ja vepsa keeles on hilisemal ajal veel olnud murdesõnana ütleme seal see mõistadžuud ja, aga muide, meie lähimad naabrid lätlased on nimetanud meid ka teisiti kui Lõuna-Eesti maakonna Ugandi järele. See on see kuulus mulk Nende lätlaste vahetuid, põhjanaabreid, et Mulgimaa Alme hilisemal ajal nagu oleme arvanud rääkil ma just Viljandi maakonnas asuvatest eestlastest, aga aga miks tegelikult siis kährik reid määrmuse? No selle nimel puhul jah, endiselt on sellest teada, et läti keeles sellel sõnal mulk ei ole kõige parem tähendus. Tähendab, ta tähendab lolli, rumalalt kange. Võiks Mulgi poleks. Ja aga see, et tänapäeval siiski see nimi ka eestlaste hulgas nii populaarne on see minu arvates tähendab just nimelt seda, et eestlastel siiski jäi puudu huumorimeel, mida neile tihtipeale just süüks pannakse. Nii, aga vahepeal oleme me jõudnud Toompealt alla linna Karja tänavale ja mõistagi keskaja asemel ootas meid ees kaasaeg plokk kingade ja raudvankritega. End kummist raudvankrid ei teinud munakividel sugugi vähem müra kui puuvankreid ja ratsamehed keskajal. Sellepärast pidime minevikku meenutusteks pisut vaiksema koha otsima. Ma tahaksin siinjuures rõhutada, et üldse need esmased mainingut kirjalikes allikates ei mingil juhul ei tähenda antud objekti vanust tähendab Tallinna puhul kah see esmane mainike ei tähenda mitte linna vanust, vaid seda, millal ta esimest korda kirjalikes allikates esineb. Ja see võib olla puhas juhus, et antud paiku sattunud kirjalikes allikates varem kui mõni teine, mis juba varem tegelikult võis olemas olla. Ja nagu nüüd ma ise viimasel ajal oma uurimustes olen järeldusele jõudnud 14. sajandi lõpul juba Tallinna elanike arv saavutas 5600 kuni 6000 piiri mida senini on arvatud alles 15. või 16. sajandil saavutatavad. Aga mis on need siis selle allikasse sellisele veendumusele radio depress kindlale veendumusele? Põhiliseks allikaks, mida ma olen kasutanud, on Tallinna 14. sajandi lõpust pärinevad maksu nimistud. 14. sajandi lõpp oli niisugune aeg, kus ehitati välja linnakindlustused ehitati raekoda ja ehitati ümber terve hulk ühiskondlikult tähtsaid hooneid. Siis on lühikeste vahedega kogutud ka linnamaksu ja selle tõttu meil olemas niisugune küllaltki kompaktne allikas, nagu seda on 14. sajandi maksu nimistud. Tol ajal oli väga suur osa elanikkonnast maarahvas, eestlased, kes moodustasid linna elanikkonna aga siis peaks vist kajastuma ka nendest rendise raamatutest tolleaegsed nimed. Võib-olla ütlete mõnede ilusad eesti nimed, kes tollal käibel olid, kuna nimedest meil selles saates kõige rohkem jutuna ongi? Siin on nüüd üks väga suur ja arvestatav raskus nende nimede eraldamise juures. Pärast maa risti usustamist tulid üldiselt käibele kristlikud isikunimed. Aga 14. sajandi allikates, sealhulgas ka maksunimistutes on siiski säilinud terve hulk Muinas-Eesti ürg-eesti isikunimesid, mis selle allika väärtust veel eriti suurendavad. Kuna see allikas on ka publitseerimata. Ja kui nüüd süstematiseerida niit muinaseesti isikunimesid, siis võib öelda, et on neli põhinimede tüüpi. See on siis meelepeive vilge ja vilje. Need esinevad üksikult, aga nad esinevad ka liitsõnadena, võib-olla oleks õigem öelda no näiteks vilgebeeve valge päeva siis vilja lembe. Need nimed on väga sageli kombineeritud läänemeresoome keeles väga populaarse nime Toive või Toivesega näiteks Toivelembel Doyle, sise Viljandit, Toive, Melenud Toive toime, lembe. Nii täiendsõnagi põhisõnana. Aga käesoleva aasta-aegne rahvusvaheline naiste aasta. Kas äkki on keele peale ka mõned ilusad tütarlapse nimed? Muinasajast? Jah, peab ütlema, et 14. sajandil ja hiljemgi on naiste nimesid üldiselt allikates meeste nimedega võrreldes tunduvalt vähem, kuna noh, ei olnud naisi lihtsalt põhjust üles ühendada nagu tänapäeval nagu tänapäeval jah, no üks sagedamad juhtusid, kus kus neid siiski oli vaja üles märkida, oli siis, kui ütleme, käsitöömeister suri ja tema naine jäi leseks siis tal oli õigus koos oma sellide ja sulaste abiga ühe aasta ja ühe päeva jooksul iseseisvalt mehe ametit edasi pidada. Aga see, see üks aasta üks päev oli talle antud nii leinapidamiseks kui ka uue abikaasa järele ringi vaatamiseks. Ja tingimus oli veel selline, et ta tingimata pidi abielluma siis sama erialalese meistri või selliga või siis mõne meistripojaga. Muidu, kui ta teise erialamehega abiellus, siis ta pidi suldist lahkuma ja läks siis üle mehe tsunfti oma teise mehe tsunfti tänapäeval siiski palju lihtsam seda probleemi lahendab jah, ainult, et, et laste puhul oli ka väike eelis või õieti peab seda küll väga suureks selliseks pidama, sellepärast et kui oli täisealisi lapsi naisel, kes iseseisvalt poliitvõimelised isa amet, et edasi pidama, siis võis ema surmani koos lastega seda ametit jätkata. Aga nimed nüüd? Jah, nende puhul ma pean kurvalt vait olema ja möönma, et ma tean ainult paari 14, kümnendat sajandist läänemeresoome naise nime. Need on kino ja Kunne. Aga ma võiksin nimetada küll mõningaid nimesid, mis tüüpiliselt levinud olid Tallinnas keskajal näiteks Grete kreeteke siis viineke Gertrud või Gertrudis, Aleke Medge, no need kaks viimatinimetatud tõenäoliselt on ka läänemeresoome algupära. Kaheldamatult nendest väga paljud on selle nimelistest on ka eestlased olnud, aga kes seda ei ole võimalik eristada, siis veel Tiitse rakveldis ja teised. Aga Juttav, Linux Juta nime ei ole ma nii varastes allikates kohanud. Ja selle tõttu ma ei oska ütelda, kas kas nimi üldse oma algupäralt ongi soome-ugri päritolu. Täpselt samuti peab ütlema Linda kohta pidama ka nii varastes allikates näinud ei ole. Nii et kui me sinna muusikaliseks pausiks mängiksime Evatava Vikerlastest Olavi aarjatu, siis me Elena mööda teemast. No me oleme ainult poolenisti mööda see niipalju kui puutub sellesse naispoolesse, aga mis olemisse puutub, siis me tabasime küll täiesti märki. Sest muinasskandinaavia nimedest Tallinnas keskajal on just nimelt kõige levinumaks Olav. Ja see selle eestindatud vorm on juba 14. sajandil Olap ja see esineb ka väga sagedasti nii hästi kalurite mündrikude kui voorimeeste ja teiste käsitööliste hulgas. Nii et selle nime puhul jah, me võime isegi Olavi aariat kuulata. No. Nii ära et ei ole see isi. Aga mis meile eesti keele seisukohalt võib olla huvipakkuv, on, on see, et 14.-sse sajandisse kuuluvad ka vanimad eestikeelsed käsitöölisnimed. Need on sepp ja Kangur. Siin tuleb rääkida ühest huvitavast seigast. Nimelt on õnnestunud kindlaks määrata enne kes on elanud Vana-Posti tänaval 14. sajandi lõpupoole. Vana post on praegu vana posti, kas ta siis oli ka, vähemasti sel ajal nimetati seda Kvapenstrate see tähendab Lutsu tänav. Sest et seal karjavärava ees asuvas tiigis arvatakse olevat palju Lutsusid olnud, omal ajal enne sepa kinnisvara paiknes kusagil praegu Vana-Posti 11 piirkonnas ja 1385. aastal sõlmis enne sepp Raega kokkuleppe kohustudes nelja aasta jooksul selle puumaja ümber ehitama kivimajaks. No selle mõte on selge, sest et keskajal laastasid sageli linna tulekahjud ja tegi kõik, et võimalikult kiiresti kaotada linnast need puumajad ja asetanud kivimajadega. Nüüd enne seppa puhul tuleb seda mainida, et seniajani on arvatud, et ta tõepoolest ka elukutselt oli sepp, kuna selles piirkonnas paiknesid ka teiste seppade kinnisvarad. Aga sellesama maksunimistu põhjal enne sepp elukutselt ei olnud siiski mitte sett, vaid oli hoopiski kivised. Siinjuures võib-olla veel on huvitav märkida seda, et sepp on juba muinasajast peale tähistanud mitte ainult metallieriala käsitöölist, vaid osavat meistrit, vilunud käega tegijat üldse. See kajastub ka Tänapäevastest käsitöönimedest, nagu näiteks rätsep, kingsepp või Pütsep, millel tõepoolest rätsep kõige vähem ei ole seost otseselt seppatööga. Ja siis teine käsitöölist nimi. Sellega on ka niisugune ajaloo uurija jaoks eriti huvitav seik. Tähendab seniajani arvati, et eestikeelne Kangur, et see on 15. sajandi algusest pärit aga tuli välja siiski, et samas maksunimistus Oleviste linna kihelkonnas räägitakse 1392. aastal tee kangeršev või siis kangeress. Nii et need on kaks niisugust uut fakti, mis on maksunimistute põhjal õnnestunud kindlaks teha. Nii, aga nüüd lõpuks sellest, millest me alustasime ja nimelt mitu nime on Tallinna laulnud. Nagu alguses juttu oli, on Tallinna varasemalt maininud 1954. aastal. Ilmselt pole mõtet korrata, millises seoses aga siis tunti Tallinna kolu vali nime all. Ma siiski kordan, et see olid riisimaailmakaardil araabia maateadlase maakaardil. Jah, nüüd me kindlasti huvitab kõiki, on alati väga huvitanud, et kust intressi võttis selle kuluvani nime? On avaldatud arvamust, see on jõudnud temani idaslaavlaste vahendusel ja nendeni omakorda ilmselt kohalikelt asukatelt ja antud juhul ilmselt ulatub nimi alevi linn hämarasse muinasaega, kus muistsed eestlased nimetasid oma viigingeid oma pealikuid ja vanemaid kalevite, eks. Nii et see linnaline keskus ilmselt oli tähtis kaubakeskus eestlastel juba ennemuistse vabadusvõitluse algust. Ja seetõttu kandist aga niisugust no vanematele või pealikutele või, või siis eesti viigingitele, kes olid tuntud Euroopas meresõitjatena, et see nimi on siis otseselt nendega seotud, tähendab siis kalevite ehk eesti viikingite pealikude linn. Jah, üks interpreteerimise võimalus on ka selline. Aga siit oleks nagu loogiline just jõuda sinnamaani välja, kus me enne pooleli jäime oma jutuga. Et see linn võis olla ainult ajuti asustatud, see tähendab siis suveperioodidel, kui oli tegemist mereliste linnaga. Oletust kinnitab omalt poolt ka soomekeelne linna nimi. Kesoi tähendab sõnast suvi, mis viitab omakorda asjaolule, et linn võis olla asustatud ainult suveti. Nüüd vanim linna mainimine kirjalikes allikates Koluvansis, Kalevil jah, kolu van kalevilinnast tuletatud. Teine aastaarv, mida me saame otseselt siduda Tallinna linnaga, on aasta 1219. Millal Läti Henrik kirjeldab eestlaste lahingut taanlastega Lindanises? Lindanise interpreteerimise juures tuleks võib-olla meenutada siiski veel ühte momenti. Üldiselt on püütud Lindanise tähendust viia linna asemele. Hinda oleksid linna ja nese võinass oleks ase. Nüüd aga 14.-st sajandist on Tallinnas teada kolm perekonda, kelle liignimeks on olnud Apeness hapinisse või Apenes Haaja kahe tugeva p-ga keskel. Ja vot muidugi Lindanise ka esialgu ei ole kõlaliselt siin eriti palju ühist, tühiline, ainult sõna teine pool niux siin on liitsõnad. Antud juhul atenis on eesti keelde panduna haabneeme niimoodi ja kui me nüüd vaatame seda rannikuala, mis me kohtame seal teisi Neeme nimelisi paiku veel. Ja kui me tuleme Tallinna juurde tagasi ütleme võib-olla aega, isegi enne seda, kui siin veel linn oli, siis Tallinna geograafia nägi ka pisut teistmoodi välja. Tähendab väga suur osa alllinnast oli tol ajal veel vee all. Ja see kõrge Toompea kaljupank oli ilmselt rohkem hoopis rohkem neemekujuline ja võis olla üks nendest neeme imelistest paikadest siin põhjarannikul. Nii ütleme kas siis linnaneem, aga võib-olla isegi ka linnuneem. On olemas veel Lindanise Ida-Slaavi variant, see on leedi, need ja see on Venemaa linnades ja ajaraamatutes käibel 1223.-st aastast alates kuni hilisemate sajandite, nii oleme siis nüüd kokku saanud. Kolevan Lindanise leedenets ja Kesoid. Jah, aga see pole veel kõik, tähendab, meil on praegu õieti kaks, kolm nimevormi käes juba, aga neid on tegelikult rohkem. Nüüd järgmine sissekanne või õigemini jah, siin ei saagi järgmine öelda, sest et ilmselt on need ajas samastatavad on reedel või Reval ja Tallinn, need jäävad siis üle veel. Aga nende sünniaeg on ilmselt üsna ligilähedane ja nii omavahel vastastikku seotud. Nimelt 1219. aastal üles peale laskis Taani kuningas ehitada kivilinnuse. Arheoloogilised väljakaevamised on kinnitanud, et eestlased tol ajal ehitasid oma kindluse vallid puust ja paekivist ilma mördita tähendab plaati lihtsalt ülestiku. Aga taanlased 1219. aastal ehitasid oma linnuse lubjamördi abil paekivist. Kuna see oli niivõrd traditsiooni vastane ja niivõrd tundmatu, siis on täiesti loomulik, et kohalikud asukad hakkasid seda linna nimetama nende asutajate järele taanlaste linnaks. Ja siit siis edasi, Tallinn vist, eks ole, jah, ja siit edasi on käibele läinud Tallinn, kuigi see Tallinn üldiselt ei ole väga laialt levinud. Hoopiski laiemalt on levinud teine variant. Umbes samast ajast pärineb seal nimelt röövel või Reval. Ja selle nime puhul tuleks pidada vististi päris kindlaks seda asjaolu, et niimoodi hakkasid oma vastasutatud linna maakonnakeskusena selle maakonna järele nimetama taanlased Revelex. Kas võib nüüd kokku sisuta? Kolu van Lindanise leedenets Kesoi Revel. Tallinn jah, suur aitäh. Tänases keskööprogrammis kuulsite vestlemas meie kaastöötajat Toivo karist ja ajaloo instituudi nooremteadurit. Küllike Kaplinski. Saate toimetas Helle Tamm.