Paul Keres seitsmes jaanuar 1916, viies juuni 1975. Viiendal juunil ma pidin sõitma Soome. Eelmisel päeval, siis maleföderatsiooni esimees, kolla palud sellet, kõneleb Gustav Ernesaks, telefon, telefon, see on niisugune. Vii meie poolt tervitus, seal mingit erilist hädaohtu ei ole, aga aga mine siiski. Ja siis viiendal sõitsin ja enne sõitu kaks tundi, poeg helistab mulle kerest ei oleks. Nii, et väga surutamatus. Pärast nihukest võidukat võidukat lõppu oligi läinud mees, kes võimsalt tuli, võimsana oli. Ja võimsalt läks. Nüüd kohtumison varem muidugi väga palju olnud. Esimestest oli ta kunagi konservatooriumis, andis simultaani muusika rahvale. Nagu läbi udu. Tagantjärele mäletan, nagu, nagu ta oleks. Mulle pakkunud mingisugust viigivõimalust, et kui mani targalt oleks mänginud aga ma vaatasin, et Dani väga aktiivselt ei mängija, hakkasime välku, välku vastu mängima, sain muidugi kohe karistada kõvest. Ja teine, teine juhus, sest malemänguga oli kui Ta oli meil külasse, istusime kohvilauas. Aga nagu ikka, kui laulja lähed külla, siis palutakse seda laulda, niisiis panime malelaua ülesse kaugele kohvilauast. Keskmine poiss mäletud, mäletab paremini kui mina. Ja siis kires mängis pimesi ilma ette, siis meie poole vaatas, jutustas kogu aeg nii omavahel ja üle õlakäigu ära ja. Ma vist ei eksi, ta ohverdas selleks kolm vigurit. Ja siis me vaatasime, no nüüd on, võit on päris käes, aga siis järsku ootamatult efektne mat? Suu kinni. Meil seda kunagi ette ei tulnud, seda male mängimist, see meie sõprus ja tutvus hakkas ju eeti juba koolipõlvest peale. Olgugi, et mina olin märksa kõneleb Tiit kuusi Alt varem enne teda. Ja ega vanemad vanemate klasside poisid joonid noori õmblasi suurt tähele ei pane. Aga nii, et, aga ma käisin nende perekonnas Jum päris tihti. Kuna. Vanem vend Harald Keres, akadeemik oli omal ajal ka päris päris tüse muusika, meesiastan selleks siiamaani vist jäänud, kui palju see akadeemiline töödel aeg annab? Ja siis meie koos musitseerisime ja eks siis Paul ka seal ikka vilksas, nii üks ja teinekord. Aga pärast, kui me juba olime täiskasvanud mehed, siis siis juba see sõprus ja see kujunes niikuinii juba Pärnu poisid, ühe koolipoisid ja koolivennad nii-ütelda koos. Ja, aga malet me kunagi ei mänginud, sellepärast et mina ei julgenud seda ettepanekut pea, kuna mina tunnen küll malekäike, aga peale selle mitte midagi. Ja ega tema ei palunud mind laulda ka. Nii et meie sõprus käis nii teist rada pidime, rääkisime, mis, mis kedagi huvitas, temal oli, neid reisusid rohkem, minul vähem. Ja vast sellest, mis üks või teine maailmas oli näinud. Aga viimast korda nägin ma teda elusana. Selle saatusliku sõidu ärasõidu puhul me ikka üks ja teinekord 11 kah nii saatsime, kui see ei olnud mitte reegel, aga, aga kui mahti ja juhust oli siis me nii kuskil või keegi reisis, siis me ikka 11 ka saatsin. Ja juhtus nii selle Kanada reisi puhul. Ma saatsin teda rongile, ta oli väga rõivas heas meeleolus. Jaa. Kahjuks ei õnnestunud mul tähistada meie tutvuse neljakümnendat aastat Paul kerasega suure ja tõelise sõbraga. See tundub kohutava painajaliku unenäona. Ei saa leppida mõttega, et Eestisse Tallinna tulles ei leia elavate hulgast enam kallist Paul kerest. Paul Keres on rännanud läbi kõik kontinendid, kus ta ka ei viibinud New Yorgis, vaenlase äärses Pariisis. Kõikjal olid ta mõtted kodumaakodu perekonna Tallinna Eesti juures. Ta armastas väga oma sünnimaad Eestit. See armastus oli vastastikune, milles olime muidugi alati teadlikud, kuid eriti sügavalt veendusime selles tema matusepäeval Tallinnas. Midagi sellist ei ole keegi meist varem näinud. Ja vaevalt näeb. Paul Keres, keda armastas ja austas kogu Eesti maeti rahvuskangelasena. Kuna Paul Kerese Eesti armastus ei olnud ühepoolne võib temast rääkida nii, nagu räägitakse Kuubal suurest maletajast kabablancast. Me ütleme keres ja mõtleme, Eesti me ütleme Eesti ja mõtleme Paul Kerese. Minul on Pauliga sidemed. Juba enne enne seda, nii kõneleb Johannes Kotkas, kuid aastat jaotate sporditegevusega hoidlemisega. Olen olnud mitmel korral Moskvas Hodellisegi ühes kui tema alistas liidu meistrivõistluseks males ja mina jälle omal alal maadluses. No siiski, sel ajal oli nagu vajani. Oma oma alastanist nagu mõtetes eemale eemal olla ja siis emaga sai tihtigi all käidud jalutamas ja läbi miljardeid mõne partii ja need nagu nagu eemal olla, sellest Tuhala sellest mõttest. Nojaa, öised uni, et nüüd kuni viimase tema kuise päevani käisime ikkagi läbi ja kõigele ohvimit. Ja just tänavune kevad meelde ennem kanada sõitu tema. Tahtis väga Salmistu külas elus, minul on suvemaja ette siin aga endale endale selleks suveks võtta elamine. No ja oligi nii juba räägitud ja ta pidi sinna tulema. Kuid et Adolfis, nii et ei. Paul kerest teadsin ma muidugi enne, kui kohtusin temaga malelaua taga. Tema hiilgav edu Aavro turniiril jättis kõigile mõjuva mulje, kui ta võitis, edestades sääraseid korrufeesid nagu kabablanka lasker Ali FIN. Juba selle turniiri põhjal võis öelda, et Paul kerest ootab hiilgav maletaja tulevik. Nii ka oli. Me olime väga head sõbrad ja seltsimehed. Kohtusime sageli mitte kui vastased, vaid kui sõbrad ka väljaspool malet. Elus oli Paul väga kena inimene, mõnevõrra kinnine. Kuid nende seltsis, keda hästi tundis, oli ta elav ja meeldiv vestleja. Kerese kogu elu oli pühendatud malekunsti teenimisele. Tahaksin veel kord märkida hiilgavad tõusu tema maletee algul, mis lõppes sama hiilgava esinemisega käesoleval aastal, kui ta võitis kaks esikohta ühe kodulinnas Tallinnas teise Kanada turniiril. See näitab, et ta säilitas oma elupäevade lõpuni suurepärased valetaja. See aasta täitunud umbes 50 aastat sõprust kolmandast klassist. Ta mängis väga palju kirimalet algust anda väga palju, märkis partii ei tuleks. Iga vabapaber oli tal male, kõneleb Jüri Rebane. Sageli tegelasel karistada isegi sellest Seal oli seal mingi maleülesannete, laheneb paber ära, visati paberikorv, Läks otsis olles nurgas, otsis seal ülesse, lahendas edasi, toimetas ikka nii väga teadliku kiindumuse palvus, põhjar millegipärast sellel tunne, et see eesmärk midagi head saavutada oli seal juba praegu ütelda programmeerida. Tal oli juba jah, niisugune eriline kerge anud. Väga hästi mänginud ja kuidagi väga süvenenult mängida originaalselt. Et sa, poiss, juba väga vara silm, koolipoiss, Henri, koolinoorte meister juba. Paistab nii, et ta oskas väga kontsentreeruda. Mulle tundub niimoodi, et kõik teised huvita nagu hajutas ja jäi selle põhilise huvimale juur isegi suve palavatel päevadel taleid, salat aega, võimalust olles süvenenud, aga ma ei ütleks muidugi, et ta noorte ja nii osanest meelelahutuste saaks ära. Mängisime koos laptuut temaga need koos tennist mängimas. Jalgpalli ühesõnaga igast kurnav ikka noor peaks nagu olema, tegevusvajadus on olemas. Aga male oli tal alati üle kõige. Ta oli küllalt haiglane algus, noore poisina tuli anda, sageli oli seal ütleme, palavikud või angiinis midagi, ühesõnaga, ta ei olnud niisugune eriti tugev poiss väga vaimse kallaku tõsine selle tõttu, nii kui ta mängis kuskil Israeli suurt tähelepanu temasse. Mängis väga kontsentreeritult, väga varakult hakkas näiteks pimemalet mängima. Minul endal oli üllatuseks seal, ma ei tea, mitme vastasega kohe proovis. Seal oli küllalt silmapaistvam muidugi alguses angaar, nullatused, aga tegelik allatulek oli tal muidugi 35. aastal juba siis ta oli juba täiesti küps meister. Meisterlikkus küpses temas just nimetasin, just koduses vaikses miljöös väga süvenenud töötas. Ma arvan isegi praegu tagantjärgi mõeldes tema tagasihoidlikkus nüüd, kui teda ei ole nagu vabastate oma suure talendi niimoodi, et praegu järgi mõteldes on inimesena elades meie hulgas oli ta nii nagu ikka, väga sümpaatne. Ja võib-olla isegi märkamatu, palju selle välja arvatud muidugi võistlusperioodid, kus rahva shell südamest jälgis tema edu. Aga mul on niisugune mulje, et aeg alles annab talle, nagu oleks oma koha. Kui ma sain selle kurva teate, mulle, helistas Viktor patulleski, Valgul lihtsalt ei uskunud seda võrra võimatuna näisse. Ja samas tegin otsuse, et ma pean tulema, pean saatma Paul kerest sel viimsel kurval teekonnal. Olen seda sageli rääkinud, et ma lihtsalt armastasin Paul kerest. Ma tean väga hästi, kes ja mis on keres Malele. Minu meelest on Paul Keres olnud palju aastaid maailma maleliider selles mõttes et ta on esinenud parimate maletraditsioonide kandjana. Ma ei armastanud Paul kerest üksnes sellepärast, et ta püsis male. Avan kardis vaid armastasin ja hindasin väga tema inimlikke omadusi. Minu arvates on ta eeskätt aumees ja malekunstirüütel. Jah, peab ütlema, et kui nüüd nii püüda kuidagi hinnata Paul Kerese kogu suurust mitte ainult maletajana vaid males, öeldakse ka, et ma olen ju teadus, kunst võib olla kõikide nende, kõneleb Ivo neisinis. Seda asja vaadeldes siis peab tõesti ütlema. Paul Kerese, Anne oli väga, erakordselt suur ja väga mitmetahuline ja need ei ole jälle ainult nii tühjad sõnad, sellepärast et vaevalt et ilma selleta oleks saanud neli aastakümmet selliseid tulemusi saavutada. Ta ta. Ja mulle näib endale, et jah, neid andega maletajaid on, kerkib esile küllaltki palju, kuid Kerese juures sünteesis seda suur armastus malemängu vastu ja suur, erakordselt suur töövõime mõjul olen võimalusel olnud paljude maailma juhtivate maletajatega koos analüüsida seis kuid sellist põhjalik, kust ja sellist visadust seisu analüüsimisel ei ole ma kellegi teise juures näinud. Isegi paljud suurmeistrit, kes koos Paul Kerese ka esmakordselt on analüüsima, sattunud kuidagi nii võõristavalt vaatasid, et milleks näiliselt täiesti selget asja veel ja veel kord uurida ja tõepoolest kogenud suurmeister võib-olla üheksal juhul 10-st ütleb selle seisu hinnanguga intuitiivselt õigesti ära. Kuid ma arvan, Paul Kerese juures just tema sportlike tulemuste pikaealisuse juures oli vist põhiline see tema töö armastus, see, et ta neid erandeid otsise nende erandite põhjal ta oskas nagu uusi reegleid luua. Ja töömahu poolest tõesti. Ta tegi tohutult palju, ma arvan, juba need kirjaread, mida ta on kirjutanud, nendest tahaks päris mitmele mehele elutööks, sest et vale raamatu kirjutamine, see, seda saab mitmeti. Kerdada võib kiiresti ja kergesti teha, Paul Keres seda ei teinud ja sellepärast nende ridade taga, mis ta on kirja pannud, on igal pool väga palju vaeva ja tööd. Isegi tema talenti ande juures on kahtlematult ka tehtud. Kuid ka kui oleks ka seda ilma nii niisuguse põhjalikkusega tehtud, juba üksnes maht ise räägib enda eest tööta oskas ja armastas teha. Ma mäletan treeninglaagreid, mulle oli alguses harjumatu tuulisel 10 12 tunnised tööpäevad ja tean ka, et mitmed ma olen olnud ka koos Nõukogude Liidu koondise treeninglaagrites ja seal ka mitmed meie juhtivad suurmeistrid sellisele pingele nagu vastu ei pidanud, polnud harjunud sellega. Ja selles osas ja kahtlematult tema töövõime oli, oli erakordne. Kerese maletaja kuulsus on sedavõrd teada, et ma ainult kordan öeldut piisab, kui öelda, et Paul Keres ähvardas peaaegu veerand sajandit maletrooni võitles viie kui mitte seitsme maailmameistriga. Paul Keres on suurepärane maleteoreetik, kelle raamatud lähevad kindlasti maleklassika varamusse. Kuulusin mitmeid aastaid temaga ühte võistkonda. Me võitlesime nii-öelda õlg õla kõrval ja võin kinnitada, et Paul Keres pälvis erakordse lugupidamise sõprade keskel. Ta oli pea alati kapteniks tüürimeheks, nagu me teda kutsusime. Tali suur maletaja. Ta oli suur sportlane. Ta oli laitmatult korrektne malelaua ääres rüütel, džentelmen selle sõna kõige paremas mõttes. Just sellepärast oli Paulil tohutult sõpru kõikjal maailmas. Teda võib nimetada saadikuks, kes esindas Eestit, esindas nõukogude liitu. Kuhu iganes ta ei sõitnud, kus ta ka ei esinenud. Kõikjal võitis ta palju, palju. Malle on ju niisugune spordiala, kus paratamatult inimesed on vähemalt partii mängimise ajal teineteisega konfliktis, see on paratamatu, hea on kusi pale laua raamidesse ja peab ütlema, et Paul Kerese Käisi alati malelaua raamidesse. Ta ei uskunud isegi. Eksinud spordis olla kõiksuguseid inimesi ja ta halba ei tahtnud uskuda ja temal oli täiesti võõras teistest pahasti mõtelda. Seda mõtet vist on ka maks hõive rõhutanud, kes teda kahtlematult on, tundis palju kauem aastaid ja sellest küljest selle taliga ERA kor. On ju palju, spordis isegi ei panda pahaks, kui sul on matsivastane, et sa tema vastu vähemalt matsi mängimise ajal võib-olla nii sooje tundeid ei tunne. Isegi mõnel pool leitakse, et psühholoogiliselt on see õige, tuleb ennast häälestada raskele võitlusele, aga ma olen mitmel matšiljalanud, tema sekundandiks peab ütlema, tema püüdis ja isegi tema vastased olid siis vastavalt käitusid, oli alati kõige paremad suhted, nii nagu partii oli lõppenud, analüüsiti seda koos ja mingeid vastuolusid ei olnud, et tema ei püüdnud kunagi võita, mitte Maleliste vahenditega. No isegi võiks öelda, et osalt neist vahenditest on korrektselt siin ennast häälestada vastavalt vastase suhtes ja kõike on ka kahjuks ebakorrektseid vahendeid vastastel püüda häirida, segada ei tea küll kunagi ja ei ole kelleltki kuulnud, et ta oleks selliseid vahendeid püüdnud rakendada, tal olid need kuidagi kuidagi täiesti võõrad ja ta ei uskunud ka sageli teistest maletatest, kui seda räägiti, ta seda ei uskunud, ei tahtnud uskuda, talle tundus see asi, no et see kuidagi maletaja käitumisnormide hulka ka ei kuulu ja nii ta ise andis eeskuju teistele oma käitumisega. Sellises Laat. Maletajana oli Paul kerest väga raske võita aga siiski imetlen ma veel rohkem Pauliku inimest. Kõigi nende aastate jooksul ei näinud ma teda iial vihasena vaid oli alati ühesugune, sõbralik ja heatahtlik. Elu on ju võitlus. Peab olema karm, et elus vastu pidada. See kehtib veelgi rohkem male maailma kohta. Partiide ajal ollakse tundide viisi suure pinge all võita või kaotada. Teatud olukordades on see väga tähtis. Mõned ütlevad niisuguse pinge all asju, mida nad pärast peavad kahetsema. See ei ole halb ega inetu. See on inimlik. Aga Paul jäi ikka samaks ta talus kõike sõbraliku huumoriga. Ja nii palju, kui ma olen olnud tema, ma olen väga palju temaga võistlusreisidel ka nii-öelda võimalust olnud kaasas olla. Jälgida Ma ei ole näinud ta kuidagi kergelt suhtuks males ükspuha milline positsioon. Isegi näiteks suuremad võistlejad ei olnud midagi haruldast kella kolme-neljani öösel analüüside partiid. Ja mitte nii, nagu oleks pealiskaudselt, vaid kõige peensusteni seal mingisugune detailne analüüs võimalus halvast olukorrast välja tulla või head võimalust viigist toiduks pigistada. Ühesõnaga. Mulle meeldis just niisugune lugupidav suhtumine jumalasse. Ta oli minu arust kontsentreeritud eeskuju. Ei mäleta tõesti, ta oli mitte ainult. Maletajad mängis väga hästi tennisemoega Tõnisega seotud. Meie koos väga palju esinesime, tal ei olnud näiteks raske, olles väga kõrgel kohal. Liidu tšempion. Me käisime Viljandis võistlemas, olime Tallinna kuues võistkond väga lihtsates tingimustes. Elasime nii, et Nadenist inimlikud jooned on täiesti märgatavad. Vajadus oleks tingimata ajenda isiksust alla kriipsutada, tavaliselt just need kriipsutada alla, kel nagu enesetunne jääb väheseks. Jääb nagu öelda, õlise seal niisuguse tähelepanu pöördumata endale juurtega on, mulle pool ei olnud. Ta isegi vältis sageli nihust. Avalikkus ja ta oli väga paljudes organisatsioonides tegev Deutsch kõik kuidagi endastmõistetavalt seda asja seal ei olnud. See, mis malegi oli seotud, see oli tema arvates oli nagu iseendast aru saada. Vaata näiteks koos seismi Tallinna turniiridel, mis viimasel ajal siis, kui on järjest paranenud ja vaatan tänu demanisusele soliidsele, järjekindlusele ja energiale väga paljud väliskülalised leidsid võimaluse oma kitsast ajast tulla siia aidata seda turniiri väärikamaks. Tal on oma reeglid, kui ta väga madal tase on, seal on see elu. Elusüsteemi järgi võtab ta oma punkti üles ja selle tõttu igal igal turniiril on, nagu öeldakse, oma maine. Niisugune Tallinna turniir on üks suuremaid kõrgemaid turnierrell idus praegu. Järelmõju oleks muidugi see, kui meie noored võtaksid tõsiselt malet. Leiaksid nii-öelda endas jõudu, kõike seda saavutada, midagi ennem on saavutanud, võib-olla ületada isegi kahtlemata Tallinna malekooli. Tallinna see maleturniire ja need on niisugused võimalused, mida oletame, võitlen päris otseselt kodanlikus Eestis Pauli ajal ei olnud üldse mõelda. Paulio tegelikult tegi nii-öelda Enda treeningukirimale, seal olid üksikud juhuslikud turniiridel, hüppas seal Varssavi maleolümpiaadil välja mitte kui juhuslik, vaid ühesõnaga juba valmis meister. Praegu meil on siiski, minu arvates on võimalus tohutult väiksem, natuke teadlikumalt kasutada. Noored natuke tahavad, hajudavad võib-olla kontsentratsiooni aasta millelegi pühendad ennast võtta, tõsiselt ei viida lõpuni. Kaasaegne elu väga ei taha nagu seda poolikuid hajuvad. Mis, kus on näha näiteks ütleme ja meil on terve rida teisi näiteid kunstiteaduse valdkonnas. Ikka inimene väga tõsiselt püüab seal tulemused ka. Emal tunduv nendes Paul Keres on just oma töökuse ka rikkunud ainult ühte. Paul Keres meenutasid Jürjo, Averba, Gustav Ernesaks maks, Eve Salo Floor, Johannes Kotkas, Tiit Kuusik. Ivo Nei. Jüri Rebane Vassilis, Maslow, Boriss Baski.