Soome sillasambad Soome sillasambad ei ole ainult Telias Slendroot ja Lydia Koidula või Eino Leino ja Gustav suits. Same sillasambaid, sambakesi liigub iga päev pidevalt meie ümber. Ja nüüd algavas saates ma tahangi teile tutvustada kahte soomlast, kes tunnevad ja armastavad Eestit. Üks neist on Magnus Nigula Turu linnas elav mees, aga ta räägib juba endast, ise ja oma huvidest ja, ja oma tekkimisest eesti keele ja eesti vastu. Magnus Nigula. Olen soomerootslane küll aga soome keel on mulle eriti armas, aga kodune keel on rootsi, aga muna ainult vennad, kellega ma räägin rootsi keelt. Kõik mu sõbrad peaaegu rääkivat soome keelt. Ja isa oli ajaloo professor. Ema oli kodus. Aga ta uuris Soome keskaegseid kirikuid. See oli niisugune tema hobi või tema niisugune kiindumus. Kiindumus ja tema isa oli arheoloog. Sina läksid nii, nagu sinu isa oli ajaloolane, läksid ka ülikooli ajalugu. Piima ja ei sobinud mulle lugeda niipalju, et pidi pähe õppida nii palju ja mulle see ei meeldinud ja mis seal siis tegema hakkasid? Ma läksin raamatukogusse tööle ja olin seal umbes 10 aastat 10 aastat ja siis see Oobogani mulle see ei meeldinud ja palk oli ka väike, väike ja nii, ja siis ma hakkasin plekksepatöid tegema. No see töö nõudis ka õppimist ja kuidas see asi käis? Noh, eks mul sõber õpetas minule siis ma sain hakkama. Me rajasime oma firma, mida sina konkreetselt seal tegid, mis plekitöid sa tegid? Plekk-katuseid akna akna külge jääb torud, veetorud ja korstnaplekid ja sellist, mis seotud ehitustega. Aga praegu oled sa teises kohas, ei ole enam päris ehitusmees, ei ma olen vabriku teel ja nüüd painuta on medal medaliplaate, siis on muidugi niisugune masin, jah. Ja küll see on palju programmeerimist küll ja, ja sellist elektroonikatööstusele ja. No oled sa praegu rahul, kuidas sulle tundub ja küll see on meeldide. Aga palk on muidugi päikiga. Mis pärast väike? See on lihtne tee, sellest makstaks nii palju programmeerimist, teed sina või kes seda teeb ja mina teen seda ja. Aga nüüd, põhjus, miks me sinuga räägime, on sinu tõsine ja siiras huvi Eesti vastu, mitte see sinu metallitöö, sa oled medalimees Soomes öeldakse. Ja küll ma olen ikka tahtnud õppida paremini mõistma soome keelt ja minu meelest oli köige parem õppida eesti keelt. Üks soome keeleteadlane, galerbobiik on ütelnud, et 800 aasta tagasi eesti keele ja soome keel oli sama keel. Vähemalt oli soome keel siis eesti murre ja on loomulik siis õppida eesti keelt, kui sa tahad soome keelt mõista paremini. Nonii, mida sa tegema hakkasid, kuidas sa alustasid? No see oli 70.-te alguses siis Eesti oli meile nõukogude liit, need teadnud, et oli Eesti nõukogude vabariik, meeles olid kõik sama. Ja siin polnud minu meelest siis võimalik sõita ja kursusi EIK korraldatud Soomes. Ja siis ma ostsin Lauri Kettuse eesti keele õpiku ja sõnaraamatu ja hakkasin lugema. Raamatukogust sai Eesti Kirjanike kooperatiivi raamatuid ja ka Eestis trükitud raamatuid. Aga see oli küll raske, kui, kui ise pidi köik õppima. Sügisel 1900 seetikaid viis, ma sain esimesel korral Tallinna, see oli üliõpilaste rühm ja seal oli minusse Pärkki, kes korraldas, et ma ka sain sinna ja oligi tore käia Tallinnas. Ta oli muidugi nii ilus kui needki. Ja vana in ja kõik, see oli väga tore vaadata, aga minu meelest see õhkkond oli natuke vaenulik välismaalastele ja siin oli ainult see ajalooline asi, mis oli huvitav ja, ja korras, natuke sae rääkidagi, siin. Aga siis oli mõtetu edasi õppida, mõtlesin pärast Raadios oli küll võimalik natuke eesti keelt kuulda, vahed aga rääkida ei või, nüüd muidu ei kuulda. Siis Äramu tulid teised huvid, mootorrattad ja suhtlemine ja selline. Aga 1998. aastal ma sain teise korral Tallinnasse, siis see oli meie vabriku ametiühingu. Ja Talyn oli muidugi arenenud hiiglaslikud sellest eelmisest korrast ja oli väga tore küll paljuli korda pandud ja uusi ehitisi ja ärisid ja köik oli muutunud. Ja see meeldis mulle väga ja mul oli siis väike koer ja otsustasin, et siis kui koer sureb, siis ma hakkan uuesti eesti keelt õppima. Sest see vana huvi oli küll alles, aga palju oli muidugi unustanud. Koer suri 2005, siis ma läksin Turu rahvaülikooli algkursusele õpetajaks Irina tarvis, kes on Saaremaalt pärit ja see oli väga huvitav, kirja tasus käia. Järgmisel aasta mäe käisin teise kursusele. Meil on turus selline Edela-Soome Eesti sõprusühingute liit nimega Viru keskus, mis Muhu kass korraldab eesti keele kursusi. Seal õpetajaks Marko Mehtonen, kes elab Haapsalus ja siis ma hakkasin lugema raamatuid jälle ja need muidugi ainult Eestis trükitud. Ja Eestis muidugi antakse välja väga palju häid raamatuid. Ajalugu ja elulugusid. Oled sa kokku lugenud, mitu korda sa oled nüüd Eestis käinud? Umbes 20 korda, ma usun, see pole palju, aga mitu korda olen olnud terve nädal? Minu arvates on väga palju ja tore käia küll. Olen käinud peamiselt Tallinnas, aga ka Tartus, Kuressaares ja Pärnus. Kõik need toredad kohad. Aga muidugi Tallinna see kõige huvitani. Praegu näiteks, kas Turu linnas on ka mingisugune Eesti klubi või või estofiilid käivad kuskil koos või kas niisugust süsteemi? No see on just see Viru keskus, et nad korraldavad igasugusi, üritusi ja reisi ja kõik muud näitusi, Eesti kunsti näiteks pannakse välja seal ja ja sina lähed siis sinna sellesse keskusse siis kui on mingi põhjus, kui mingi sündmus või mingi näitus ja, ja küll ma tean, et kõik need inimesed siin yhingus, nad on väga suured eesti sõbrad, tahavad keelt õppida ja oled sa kunstihuviline, oled sa kirjanduse või filmi või mis on, siin, on niisugune noh, meelisvaldkond arhitektuur küll. Et see on see, aga külm mind ka muu kunst ja literatuuri huvitab. Nii et ühesõnaga sa püüad saada Eestist, no nii palju, kui sa suudad ja võtta oskad, et sellesse maasse ennast sisse. Ja ajalugu muidugi on, on see, mis köögipead huvitab, et Tallinna ajalugu ja ma olen väga palju Tallinna ajalugu lugenud. Et Robert Nerman raamatuid eeslinnadest kõigepealt ma loen ja siis ma käin vaatamas ja siis võib-olla ka nii, et, et ma vaatan, et siin on huvitav ehitus ja siis ma hakkan uurima, et mis on olnud ja niimoodi vastupidi küll. No kas mõni sinu tuttav või sõber Turus ja ütled kuule, et medalimees, mis sa tegeled seal Eesti ajaloo? Aga nad austavad, et ma olen huvitatud ja keegi pole öelnud. Ei, ei, mida paha ei ole jäädud. See on huvitav jah, jah, ja küll köögile meeldib küll siin käia ja paar sõpra käis siin ja tahtsid, et ma näitan nendele Tallinnat sõitsime trammiga ja ma rääkisin, et mis ehitus see on ja mis siin on sündinud. Pida Maltsid, suutsin öelda nendele mõni. Tegeleb Rootsi, mõni tegeleb Stockholmi ajalooga, sina oled siis tegeled. Ja Tallinnaga ja teha, see on keelse. Minu asi. Nagu ma aru saan, sa kavatsed oma niisugust harrastust või hobi jätkata, aga on sul ka mingisuguseid konkreetseid plaane, mida sa kavatsed teha või mida vaadata? Ta võib kuhu minna või ja on küll, ma tahaksin näiteks Narvat näha kindlasti, ja Rakvere oli tore näha ja Padise klooster ja ja siis ka lugeda muidugi edasi. Ja. No see oleks juba huvitav minna sinna Kirde-Eestisse, siis sa näeksid tugevaid vene mõjusid seal, eks ole, kindlasti jälle midagi midagi uut ja tundmatut. Ja küll, aga Narvas ma usun, et on veel alles mitmesugust eestiaegset, ka see linnus ja linnus on, aga ega muud palju ei ole, ausalt öelda jah, jah. Kuigi tore näha, et milline see on praegugi see Narva ja muidugi Võru oli tore näha ja Suur Munamägi on veel nägemata ja Hiiumaa Haapsalu on üks väga tähtis ka, kuhu ma tahaksin minna. Ja usun, et lähengi. Sa võiksid otsida mõne perekonna või talu, kus sa saaksid näiteks nädal aega elada Lõuna-Eestis, siis näeksid, kuidas Eesti talumehed elavad. Ja seovski olekski tore. Köögipead peangi nüüd edasi lugema. Mind huvitab nüüd see Jaan Tõnissoni ja Pätsi ajalugu ja see aeg. Kõigepealt see Eesti aeg on mulle tähtis. Sa oled lugenud ja ilmselt tead ka neid Turtola raamatuid ja hiljuti ilmus kata flööt ühelt Soome naisajakirjanikul. Mul on väga pahameel, et sellest kirjutatakse Soomes minu arvates vähemad kindral Laidoner või täiesti aus inimene. Ma olen lugenud Kaupot eemalt raamatu kindral Laidoneri, selles okil muidki autoreid. Aga sellest saab ju sellise ettekujutus ja etaan on ollut aus inime. Medalimees Magnus Nigula ei, kõneleja avalikel koosolekutel ta ei kirjuta artikleid, ta ei kirjuta ega tõlkija raamatuid. Aga ta on leidnud endale harrastuse, mis teda rahuldab ja on võimalik, et ta tegeleb eesti asjadega oma elu lõpuni. Natukene teine inimene on Helsingis elav, annerita iso hella, kes on kirjutanud mahu, kas sisuka 600 leheküljelise raamatu pealkirjaga Soome poisid alapealkirjaga Eesti mehed Soome jätkusõjas. See raamat algab 39. aasta sügisest, kus välisminister Selter läks Moskvasse ja lõpeb faktiliselt tänapäevaga. Aga esimene küsimus annerita iso Hellale on mis tekkis tal varem, kas suvi eesti keele või soomepoiste vastu? Tulid samal päeval samal päeval ja samal päeval tulid ja ma olin tavaline toimetaja ja ma tulin Eestisse sellepärast, et ma tahtsin kirjutada, mulle räägiti, et Eestis on neid Soome rindel olnud mehi kes tahavad Soome auks Soome iseseisvuspäevapidu pidada, see oli aasta 95. Detsembrikuus ma mõtlesin, et ahah, hea, Ma tulen, kirjutan, ma olin freelancer ja siis tulin, siis nägin, kuulsin, kuidas soomepoistemeeskoor laulist Soome maaväelaulud ja soome keeles laulsid ja ma ei saanud aru, kuidas on võimalik, et Eestimaal on inimesi, kes oskavad soome keeles maa meelaud laulda. Kes on need vanad inimesed, vanad mehed. Kas sa tahad väit täitsa soomepoistest siis enne seda midagi ei teadnud. Ei midagi ei teadnud. Kolonel Matti Lucari oli inimene, kes mulle ütles, et lähed kaasa platsi, maja ja Lucarit, ma tundsin ainult ainult sellest ühe teise töö kaudu. Ma ei teadnud, mis tähendab, et on soomepoiss. No siit tuleb järeldada, et Soomes nendest eriti palju räägitud, nad ei olnud mingisugune teema või probleem Tead, ma olin ise Soome ajaloos õppinud ja sellepärast oligi imelik see, et mina polnud ühtki saanu nendest kuulnud. Ja see oli jaa, 95. Soomes oli aga niimoodi, et soomepoistest polnud väga palju eriti palju räägitud. Nad läksid tagasi Eestimaale Soome rindel augustis 44 ja selle järgi oli nagu oleks unustatud vaikus. Vaikus oli. Vastandina näiteks see, et soome mehed vabadussõjas eestlasi toetasid seda Eestis kõik teadsid ja seda nonii, väga tunnustatud. Ja seda teati küll ja ja siis jätku soja ajal Soomes ka teati, et on eestlasi. Ja eestlased ja soomlased olid üheskoos ja said tuttavaks ja eestlastel oli nagu tuttavad ka soome peredes võid külastasid soomlasi ja niimoodi. Aga selle järgi soli nagu raudne eesriie oleks tulla. Nonii, sa said oma esimese kogemuse, sa nägid, kuidas see üritus toimus, kuidas siis Soome riigi poole tehti, noh, niisugune tähelepanu avaldus sellel kuues detsember on see vist jah. No nii, mis sai edasi, mis hakkasid siis tegema? No seesama kolonel Lucari ütles mulle, et ka mina olin nagu, et millest on küsimus, mis on? Ta ütles mulle, et kuule, vaata neid mehi, nad on Soome rindel olnud, nad on nüüd siin, soomlased on hakanud juba nendega nagu jälle teist korda tuttavaks saama, kontakti või kontakti otsima. Täpselt. Et vaata neid mehi, neid pole palju. Palju on surnud juba. Et keegi peaks nüüd teadet koguma, et need mehed on osa Soome ajaloost ka? Ta ütles mulle nagu, mispärast sina seda ei hakka tegema? Mina, mina mõtlesin, et miks ma seda ei tee, sina normaalne, sa oled ju, teeme generatsioon ja nii edasi. Mulle tuli selline mulje, et nagu, et minu isa oma isa on Soome talve- ja jätkusõjas olnud. Ta oli vana mees nagu ta juba, kui mina, mina sündisin, aga mulle tuli selline mõte, et, et mina soomepoistest midagi ei tea, aga on nagu minu rahaline kohustus. Et ma võtan, selguvad millest on küsimus. Ja ma teadsin küll, et wet inimesed, minuealised nad soomes midagi ei tea. Soomepoistest keegi peab siis nendest kirjutama, no miks mitte, ei mina. See tähendab seda, et sa hakkasid siis ka eesti keelt õppima mingil määral, kuidas sa seda keeldu. Pisut ma olin sunnitud seda väga kiiresti õppima, paljud soomepoisid rääkisid küll väga hästi soome keeles. Siis oli aga palju-palju Maderiaalid niisor täiesti eesti keeles ja ma istusin suvel 96 oma maja õues. Mul oli raamat, ma hakkasin nüüd Maderiaalid lugema ja paari tunni pärast ma olin paar kolme lauset selgeks saanud ja see siis ma ütlesin, et nüüd Anne on nii, et sa pead nüüd eesti keelt õppima. Siis ma otsisin kohalikust raamatukogust eesti keele kursuse ja soli kassetil klindil panin selle kasseti aparaadisse ja hakkasin jalutama, ma iga päev jalutasin oma koertega Budun ühe või kaks tundi. Mul oli see eesti kursus kaasas ja ma kuulsin seda ja see aitas väga palju siis selle järgi mul oli vaja Eestisse tulla. Mul oli õnne, Ma olin Tampere ülikooli kaudu Eesti raadio soome saates ja Mari Maasik Yaleini mägi oli minu hea sõbrannad, seal nad rääkisid mulle ainult eesti keeles ja see oli väga efektiivne. Midagi aru ei saanud, aga üks päeva leini mägi ütles mulle midagi ja ma olin nagu Heureka. Nüüd ma sain aru, mis sa räägid. Ja selle järgi see, nagu hakkas, hakkas toimuma. No teine küsimus oli, sa kindlasti hakkasid uurima, mis Soomes on ilmunud, kas mõni raamat oli ilmunud soomepoiste kohta, kas artikleid oli, kas oli üldse midagi trükitud juba? Soome oli nii, et Soome ajaloos väga palju ei olnudki. Kui ma vaatasin sõjaajalooraamatuid, kus räägiti või räägitakse rindel juhtumistest IR 200 oli küll seal. Sa nägid, et seal on kaardis IR 200 oli siin ja siin keegi aga ei seletanud Nissani IR 200, kes nad olid. Ja tekstis midagi ei öeldud. Võib-olla oli ühe lausega, et ja siis oli eestlane Jer kaksada kuskil puuoksal punkt soomepoisid, kes elasid Soomes paar-kolm raamatud olid kirjutatud. Aga nad väga palju avalikkus ei olnud saanud. Nüüd ei, teatud, ei teatud väga palju, nad olid nagu enese mälestused ja ei, soomlased ei saanud aru, milles on küsimus. Nonii, mis oli järgmine samm, mida sa nüüd pidid tegema? No ma hakkasin soomepoistega rääkima väga palju, Ma intervjueerisin neid, mul oli võimalik siin Tallinnas olla. Sa käisid Tallinnas ja siin siis Tallinnas hakkasite küsitlema. Ja ja soomepoisteühendus oli juba olemas ja raul kuudma, kes oli esimeheks seal. Ta oli minu kontakt nagu üks, üks väga tähtis, ta organiseeris mulle võimalusi. Mina inimesi ju ei tundnud. Ja Nordono õunapuu ja Malle Ilves olid minu, minu, minu head sõbrad niimoodi, et, et iga kord, kui mul oli vaja kuskil ööbida, siis ma sain nende juures olla. Ma sain tuttavaks inimestega aja alguses, esimesed nädalad olid või esimene aasta oli nii, et olid soomepoisid. Kui ma öeldankartsid natuge, nad olid ettevaatlikud, nad ei olnud kindel, kas on aeg juba nii palju läinud, et saab rääkida oma asjatest. No aga mis siin karta, enam ei olnud ju midagi karta, ega siis keegi oleks nüüd arreteerima. Tulnud kindlasti ei oleks, aga soomepoisid on nagunii palju. Paljudel nendest on nii rasked kogemused. Et keegi tuleb Soomest, keegi noor naine ja hakkab hakkab küsima. Nad ei olnud kindel. On nüüd hea, et kõigest selgub. Kas nad ütlesid sulle seda või said sa seda ise aru või nad kohe ütlesid sulle. No see oli nii, et, et need inimesed, kes olid vangilaagrites olnud või midagi nad nagu tahtsid näha, et kes ma olen ja siis kui rääkisime, saime tuttavaks, siis hakkasid oma elust rääkima. Kas sul oli alguses, pealegi kohe mõte kirjutada raamat või kuidas sinu mõtted liikusid selles küsimuses? No mul oli küll mõte, et esimene samm oli, et on kiire, et ma tahan Maderiaalid kokku saada, et need inimesed, kui nad surevad ära iga kord, kui keegi sureb, siis on üks väga tähtis ajalugu läinud. Ja sellepärast oli tähtis, et ma inimestega räägin ja intervjueerin ja siis mul oli meeles, et kui ma muidugi tahaks raamatu kirjutada, aga siiski kui oleks midagi juhtunud, ei olekski saanud kirjutada, ei oleks oskanud või oleks jaksanud või midagi. Ma pidin, et on tähtis, et Munuse Maderiaal Kas sa võtsid selle linti, kuidas need intervjuud või sa kirjutasid ise, kuidas sorry? Blintile nagu kasseti videokaamera AD videokaamera, et mul on võimalik seda kasutada ja palju materjali oli kirjad või raamatut või? No inimesed kirjutasid palju minule. Inimesed kirjutasid Subliku mälestusi ja soomlased ja eestlased. Nii et soomlased ikka juba said teada, et sul niisugune asi on käsil, et sa teed niisugust. Mul oli vaja vaja leida need soomlased, inimesed, kes tundsid soomepoisid Soome rindel JAR 200 ja IR 200 koolitajad, kõiksugused pealikud, mis seal oligi? Soomlased, inimesed, kes olid, olid olnud ühes koosi 200-ga kuskil ja siis need soomlased, isikud, kelle kodus olid soomepoisid, külastanud nagu rindel, nad said puhkust, soomlased tulid ju oma koju, aga eestlastel ei olnud see võimalik Eestisse soita, siis nad see oli organiseeritud, nii. Need puhkuseks oli võimalik Soome peresse minna. Sa räägid väga ilusat eesti keelt, Ma kadestan sind. Sa. Ise räägin ka, aga ühesõnaga see eesti keel tuli sulle siis nagu töö käigus, ega sa siis nii spetsiaalselt keelt ei õppinud enam või kuidas sellega oli selle keele asjaga? No muidugi oli, oli raske, mina armeest midagi ei tea ja eriti raske oli ja keeruline oli see, et et eesti mehed olid Soome armees. Nad olid olnud varem võib-olla saksa armees või vene armees. Nendel oli Soome Saksa või punaarmee auastmed. Maderiaali hulgas ma läksin küll segamini väga mitu korda, aga ja siis teine oli need Soome armee sõjaaja relvad. Need on teised nüüd ja mina neid ei tunne. Kõik püssid on minu arust sama sarnased. Mul oli väga raske sellest selgu saada, et nüüd on siis suurtüki ja nüüd on nüüd on Panssari Dorajunda ase või midagi. Kas sulle tundus, et see meeste jaoks oli probleem, et ma olin Saksa sõjaväes olnud, niisugune aukraad oli mulje nüüd Soomes on mul madalam, võib olla, kas see oli probleem? Nad ütlevad, et ei olnud kuigi nad olid lipnikid või midagi, kui nad tulid Soome, Soome armee tahtis, et nad nagu peavad hakkama põhjal Alt. Aga nad said aru ja nad tegid selle. Ja Soome armeest tuli 200 Eesti klipnikud. Nüüd niisugune küsimus, kui eestlased hakkasid Soome minema, nad läksid selleks, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Alguses Soome ametnikel ametivõimudel oli probleem, mis nendega peale hakata, järsku tulevad ja tulevad ja mis nendega teha? Alguses oli Soome armeel see üllatus, et kes on need eestlased, mehed, neid tuleb ja tuleb ja tuleb veelgi ja ja Soomes ei saadu. Inimesed Soome oli ja saksa ka üheskoos pidid nagu sõbrad olema, sellepärast Soomes ei saadud aru sellest, et eestlaste vaatepunktist saksa ideoloogia ei olegi nii hea. Ja need mehed, kes tulid, nendel oli küll peamiseks sooviks Soome armeest koolitust saada. Esimesed mehed olid väga nagu isamaalised. Ja siis, kui see jätkus ja jätkus, siis hakkas tulema ka neid mehi, kes ei tahtnud Saksa armees õnnitleda ja lõpuks tuli ka neid mehi, kes üldise tahtsid seikleda või, või tahtsid midagi muud, kui Saksa rindel olla või midagi, need nendel oli vaja ainult kuskile minna. See oli aga eestlastele ühine ühine põhimõte, et nad ei taha Vene armee ideoloogiat, nad ei taha saksa armee ideoloogiad, nad tahavad aga Eestimaad päästa või, või eestimaale kasuks olla ja siis nad mõtlesid, et eks läheme Soome. Soomes pole mingisugust ideoloogiad, on aga armee. Läheme sinna, saame koolituse, tuleme Eestisse ja siis aitame. Kuidas need esimesed, no niisugused väljaõppe kogemused olid, sa oled kindlasti ka märganud, et alguses oli probleeme, oli vastuolusid, mida sa sealt oled tähele pannud mälestustest ja ja intervjuudest ja ka meenutustest? Kuule, soomepoisid, ütlesid mulle kõige, et Soome armees oli, oli koht, oli tühi, iga päev Soome armees, jaja saame armeed, ei antud neile süüa. Soome armees oli, ma ei tea, mis on. Võib-olla on nii, et, et Eesti mehed olid noored ja kasvasid veel ja oleks olnud vaja rohkem süüa. Aga teisest küljest oli see aeg, ega siis kellelgi seda toitu üleliia ei olnud, ega soomlastel endale ka ei olnud. No ei olnud ja, ja see on imelik asi, aga soomepoisid mälestavad, et toitu oleks saanud rohkem olla ja ja no muidugi keeleoskusega oli raskusi need, kes allohvitseri või ohvitserikoolis käisid. Head mehed, Need, kes soome keelt ei õppinud, ruttu, nendel oli probleemid, kõik materjal oli ju soome keeles, kõik koolitamine. Ja see on selge ja arusaadav, aga no niisugune asi nüüd mees, noormees läheb, ütleme näiteks sõjalaeva Turus, seal või mujal ja satub seal soomlaste keskele ja eriti kui orig eestlasi juba rohkem, siis tekkis konflikte. Kristluse oli väga vähe, siis konflikti ei tekkinud. No ma, ma ei tea, Soome armee on selles suhtes nüüd nagu see on väga huvitav asi Soomes, Soome ajaloos. Soome riik ja ei tunnistanud Eesti riigid enam selle järgi, kui vene. Ma oli sele okupeerinud Soome armee. Muidugi ei oleks pidanud seda tunnistada, aga kui soomepoisid olid Soome tulnud ja neid olid juba umbes ligemalt 2000 soomepoisid, tegid küll selgeks, et Nad tahavad Eestit aidata ja Eesti riigi jaoks töötada. Soome armee teadis küll, millest on küsimus. Ja siiski nad võtsid vastu eestlaste soovi koolitust saada, koolitust anda. Ja nad organiseerisid selle niimoodi, et IR 200 oli täiesti üks valmis rügement, nendel olid kõik need auastmed ja kõik need mitmesugused tankitõrjeinimesed ja reamehed ja kõik niimoodi, et see oli üks valmis rügement Eestisse tagasi tulekuks. Kas märkasid mingisuguseid psühholoogilisi probleeme, kas sul oli midagi niisugust, mis oli sulle? Ootamatu võib-olla kõige ootamatum oli, oli küll see, kuidas tublid mehed need soomepoisid olid. Kui ma mõtlen seda, et keegi omas maas elab siis tuleb seda, siis tuleb võõrad armeed ja siis keegi mõtleb, et mina lähengi Soome lahengid teise maa rindele. Theo, nii tubli, et ma ei saa sellest aru. Ma ma ei, ma ei oska seda ette kujutada. Soome armees olid muidugi soomlased, kes olid sunnitud sinna minema ja suurema osa muidugi võitles tõsiselt. Aga nende ei seda küsitud, kas tahad või sa ei taha. Soomepoisid, tulid vabatahtlikud ja teevad midagi külmis, ma austan. Üldiselt Eestis suhtutakse väga suure lugupidamisega Soome sõjameestesse, Nad võitlesid tõesti vapralt, sest et venelaste ülekaal oli ju väga suur ja nad võitlesid vapralt ja, ja julgelt, oskuslikult ja targalt. Nüüd see diskussioon, mis on pärast tekkinud soome kirjanikud, on üles tõstnud probleeme väina linnud ja teised, eks ole. Kuidas on seis praegu Soomes, missugune suhtumine valitseb nendesse sõdadesse, nendesse talvesõtta ja jätkusõjas? Ma olen keskealine inimene, aga minust nooremad inimesed, kes teevad filmid Soomes. Näitlejad. Ma arvan, et varem nad poleks olnud huvitatud sõjaasjadest. Nüüd on meil aga väga palju filmid tehtud Soome sõjast, sõjadest ja näitlejad on väga huvitatud, nad nad seal on Mannerheimi ja köik, köik nad filmides on olnud. Midagi on nüüd muutunud ja ma arvan küll, et, et midagi on muutunud. Võib-olla 90. aastatel hakkas juba. Ja nüüd noored soomlased küla küll küll rohkem nad tundvad huvi Isamaa vastu, kui on varem. Ta hakkas, olid soomes ainuke hunt, üksik hunt või oli sul teisi ka, kes soomepoiste vastu huvi tundsid? Olen ma olin ainukene küll minu minu sõbrad ja sõbrannad ei, ei oleks aru saanud, kui ma oleks hakanud soomepoistest rääkima. Ja nüüd sa rääkinudki, siis hunt ei rääkinud oma isaga, rääkisin. Nonii, aga see oli ju sinu ajakirjaniku töö kõrvalt veel. Koormus maalin, Frielanzer tööl ei käinud, ma nagu tegin tööd siis, kui oli vaja raha saada, et et mul oli võimalik see nii organiseerida. Midagi rahalist abi ei saanud, see oli minu oma projekt. Mis aastal raamat ilmus ja mis oli selle pealkiri sirmus mudeli soome keeles? 99 ilmus esimene trükk ja soome keeles, selle nimi on suomen, pojad, virolainen, jää, käri tarina. Ja jää käri tarina tähendab seda, et eestlased need soomepoisid teadsid, et Soomes oli Soome vabadussõja ajal olnud noori mehi, kes Saksamaale sõitsid, et koolitust saada. Nad tahtsid Soome aidata, et, et iseseisvaks saaks. Ja nad oli Soome jäägerid ja nüüd eesti soomepoiste meeste tegutsev, kus oli väga sarnane. Kuidas võeti su raamat vastu väga hästi paati vastu. Teine trükk on nüüd 2005 ilmunud. Et ma pole küll midagi halb, kuulub. Halba ei ole kuulnud, ei ole kuulnud noaga kriitika ikka midagi, leiab. Reelika leiab aga, aga noh, võib-olla, et need, kes sellest kirjutasid, olid juba isegi sõjaajaloost huvitatud, me üritasime, et soomepoisid, kes veel elus olevad peategelased saaksid võimaluse oma osad või selle raamatu too läbi vaadata, et nii palju, kui on võimalik need lollused, saaksime ära ära võtta teollused, löörlused ja. Räägi veel nüüd sellest tööst, mida sa aitasid teha, et see raamat eesti keeles ilmuks. Ma olin nagu konsultant, saatsime emailid palju, palju, palju sellel aastal ja ma üritasin nagu selleks selgitada, kui oli midagi, mis ta ei tea või ei saa aru. Ja no nüüd siis olen Tallinnas käinud sellepärast et me peategelastega vaatasime läbi veel korra selle teksti ja. Nonii aitäh annerita iso hella selle suure töö eest, mis sa oled teinud, aidanud soomlastele, avada ühte peatükki nende endi sõjaajaloos, mida nad kindlasti peaksid teadma.