Mina olen saate toimetaja Martin Viirand ja tahan teile ette mängida intervjuud, mis ma lindistasin Pärnus 22. filmifestivali ajal. Aga tahan ka siinkohal kohe öelda, et festival ei ole veel lõppenud, filmid käivad ringi mööda Eestit ja Eesti seitsmes paigas on kas filme juba näidatud või on need näitamised alles. Eelneed on Heimtali, Põlva, Otepää, Viljandi, Haapsalu, Rakverre ja Manija. Nüüd aga siis intervjuud, mis said tehtud Pärnus nädal aega tagasi. Seekordsel Pärna filmifestivalil on üks suuremat tähelepanu äratanud film pealkirjaga tamm tammepuu number 419 ja minu kõrval on selle filmirežissöör autor Robert Harding. Bittmen. Kõigepealt sellest mehest paari sõnaga üks vanematest on ameeriklane, teine sakslane ise elata praegu pool aega Hispaanias, Poolas ja Saksamaal. See film on tal teine film. Ja räägib see ühest suurest vägevas tammepuust mille nimi on tammepuu number 419. Tähendab siis kohalik omavalitsus annab igale puule, mis nad maha raiuvad, numbreid. Mis on 400 aastat vana, suur vägev tammepuu on saanud kohutavalt suurt tähelepanu pressis meedias, Ameerikas, kohalikud lapsed on teinud sellest mingisuguse, ma ei tea, ebajumala ja eriti muidugi sellepärast, et selle puu otsas oli üks mees, kes veetis seal ei rohkem ega vähem kui 71 päeva. Aga nüüd tekib küsimus, miks oli tarvis niisugust suurt vägevat tammepuud? Või probleem oli selles, et arendajad tahtsid teha uut suurt elamurajooni 20000 elumajaga, aga see puu kitsas orus jäi lihtsalt uuele kiirteele ette. Sellel kiirteel pidi olema kummaski suunas kolm rida. Tähendab, tuli puu maha võtta. Lihtne asi, aga järsku tekkis suur skandaal. Lapsed käisid sealjuures meelt avaldamas, täiskasvanud muidugi andsid neile juhiseid, õpetasid, kuidas käituda. Näitasite rütmi anti kätte mingisugune paberileht, kus oli luuletus kirjutatud sellest puust. Aga kõige tähtsam, mis selle juures oli üks mees otsustas sinna puu otsa minna ja mitte enam alla tulla. Mis meid seal siis oli? See mees on keskkonnaga tihedalt seotud ja samamoodi ka aktivistid on tegutsenud ka muudes kohtades pudega see meie vestluskaaslane, filmi autor on keskkonnahariduse ja ettevalmistusega, ühesõnaga ta läks sinna üles puu otsa ja ta keeldus sealt alla tulemast. Küll meelitati, küll ähvardati. Ta ütles ka niisuguse lauset, kui ta oleks olnud mõne organisatsiooni liige, siis oleks järgmisel päeval alla tulistatud, aga kuna ta oli üksikisik eraisik siis ei olnud tal juures seda niisugust imidžit, mis oleks tal olnud. Võib-olla, kui ta oleks olnud mõne keskkonnaorganisatsiooni aktivist, tan aktivistina tegutsenud ka mujal, muuseas näiteks ka Arktikas. Mees tunneb, kuidas tänapäeva maailmas asjad käivad, ta korraldab mingisuguse muljetavaldava etenduse, kutsub kohale ajakirjanduse, see jõuab muidugi televisiooni viisata suurt tähelepanu ja nii sai ta tähelepanuga ja seal, kui ta seda oma tammepuud kaitses. Filmi autor tunnistab ka ise, et kuna tegemist on Lõuna-California ja Hollywoodi lähedase kohaga, siis on selles nihukest ameerikalikku hõng, ameerikalikku naa reklaami ja, ja eneseupitamise vaimu, aga kui meedia ei oleks kohale tulnud, siis sellel ettevõtmisel sellel aktsioonil kampaanial ei oleks olnud mingit tulemust. Sellel ei oleks olnud ka mingit Selles filmis oli ka niisugune väike episood, kus lapsed, kes siis kisakoori olid üles rivistatud ja üles häälestatud, siis seda tehti kõik televisioonioks. Prožektorid olid nende peale suunatud saatejuhid, partnerid olid töös ja ametis, nii kui tuled maha võeti, lapsed jäid momentaalselt, vaid nii on asjad Ameerikas ja filmist on tõesti näha, et võeti ette uskumatu üritus, see kohutavalt suur vana puu tõesti, selle juured raiuti läbi. See tõsteti suurele vägeval alusele, traktorid vedasid ta uude kohta ja sinna istutati ta maha. Vähe sellest juurte alla viidiga veetorustik, sest muidu oleks ta ära kuivanud. Niisugune ebaloomulik tegu saakski ainult nii lõppeda, aga praegu on see tammepuu, võiks öelda siis nagu rea animatsioonist, teda hoitakse kunstlikult üleval. Tal on ümber rajatud ka väike pargikene. Seda puud hoiavad trossid üleval, ta saab pidevalt mineraalaineid, ta saab vett ja niisuguses seisundis siis puu seal on. Filmitegija ütles ka, et tegelikult, kui sinna rajooni tammesid on istutatud, siis 10-st üheksa kuivab neist lähemate päevade jooksul. See puu aga püsib siiamaani hinges. Lõppkokkuvõttes see mees siiski toodi politsei poolt selle puu otsast alla ja see toimus rahumeelselt. Mees oli selle oma eesmärgi saavutanud. Pärnu festivalil sel aastal mängiti etega Kaupo Kruusa, Agu portreefilm heaneerimistist eesti soost ilmselt praegu kõige tugevamast maletest. Kuigi eelmist, teatavasti viimased aastad ei ela enam Eestis, elas enne Ameerika Ühendriikides ja elab praegu vist Inglismaal, on see info õige? Jah, Jaan Ehlvest, hetkel elab Londonis, Inglismaal, kas te teate ka, mis valdkonnas ta tegutseb, seal? Kahjuks ei tea kulu järgida igal juhul aktiivsust, malemängust on loobunud, mängib küll kohati mõnedel turniiridel, kuid üldiselt tegeleb millegi muuga, ehk siis rohkem püsiva sissetulekuga tööga, nagu me filmi tegime, siis suhtlesime Jaaniga tihedalt, aga aga noh, peale filmi tegemist nagu ikka, see side ikkagi jääb nagu lahjemaks nõrgemaks. Et ei, ta ei ole nagu ise öelnud ja ja ei tea. Kui te seda filmi tegite, siis ta tegutses Ameerikas. Kas temaga kontakti leidmine ja temalt nõusoleku saamine läks kergelt? No läks küllaltki kergelt jah, ma tegelikult juba käesolevast hetkest siis juba vist viis aastat tagasi pöördusin tema poole, et selle filmi tegemise ettepanekuga kuid siis tal ei olnud aega ja huvi sellega tegeleda, kuid nüüd noh, võib-olla see oli ka mõned sellega seotud, et ta võib olla ka tajusid samal ajal tegevus nagu vaikselt hakkab temapoolne. Aga ma võin, ta muutub seal vähem aktiivseks, võib-olla sellest oli ka filmihuvi tingitud, aga noh, üks asi oli ka see, et kindlasti kuna ma olen ise maleva seotud olnud pikalt ja ja noh, selles mõttes läksime seal kontakti leidmine nagu hästi, et ta kindlasti tajus, et et ma olen ka malest huvitatud ja noh, oma seda taustsüsteemi, ma tahaks rõhutada, et see film ei ole otseselt malest, et seal on ikkagi väga huvitavast inimesest, aga aga noh, loomulikult tema jaoks kõik perspektiivid elus ikkagi käivad läbi male ja ja noh, selle taustsüsteemi tundma selle filmi tegemiseks oli hädavajalik. Kui kaua te olite Ameerikas seda materjali seal filmimas? Ja ma käisin kaks korda Ameerikas. Ükskord olin siis üks, kaks nädalat, teinekord üks, kolm või isegi ligi neli nädalat elasime voos hotellides, hotellitubades olime koos. Et see võimaldas saada sellist intiimset kontakti. Tähendab, te läksite siis koos temaga välja, kui ta läks siis mingit üritust läbi viima või võistlema või mingisse klubisse, siis te läksite temaga kaasa. Kas näiteks seda niisugust objekti häirib see, kui filmitegija teda pidevalt saadab, kuidas see psühholoogiline külg selles suhtlemises on? Ma arvan, et kindlasti dokumenteeritud otse häirib, et et noh, ei saa öelda, et see nüüd üldse ei häiri, noh, võib nagu arutada, vaielda, et kui, kui suur see tegelikult nüüd see häirimine on, kuna ma ise malet olen mänginud, noh siis ma püüdsin teda vähem häirida siis kui ta ikkagi tähtsaid turniire mängis ja noh, seal minu minu kohalolek ei olnud niivõrd aktiivne selles mõttes, et noh, ma filmisin teda eemalt ja ja noh, ütleme nii, et ei küsinud ja uurinud ja pritsin teda häirida. Aga noh, eks see teadmine kindlasti, et keegi jälgib, iga su sammu, üritatakse filmida. Kahtlemata ei saa öelda, et see jäi Läbilöömine ka niisuguses maailmas on raske ja võitlus on päris julm, ma kujutan ette, seal on vist vene ja juudi päritolu mehed noor rinnaga ees, nende rindest vist on raske läbi tungida või ei ole see asi niimoodi? Noh, jah, ta on selles mõttes küll ei saanud puhtalt väita, et see on nüüd selline ainult juutide ja venelaste pärusmaa ka ütleme jah, et seal tippu tõusmisel väga tihti paraku on jah, nendes mängijates jookseb nii vene kui juudi verd, kes seal etteotsa tulevad. Kuid samas näiteks on siin praegu male maailma tippu jõudmas noor imelaps Karlsson, kes on hoopis norrasta tippmale, on paraku väga unikaalselt andekate inimeste pärusmaa. Kuidas atmosfäär, mängijat, ütleme siis tippmängijate hulgas, kas on niisugune jäine konkurendi või kolleegiga suhtlemine? Ega need muidugi väljaspool malev lauda, nüüd on siiski maletajad intelligentsed inimesed ja ja noh, mingisuguseid selliseid inimestevahelisi konflikte või noh, selliseid asju kindlasti nagu välja välja ei tule ja vastast ka väga väga ei ole. Aga noh, muidugi on tajutav küll turniiridel siiski selline teatud jäine suhtlus kohati ja, ja noh, et selles mõttes ikkagi maletajad, olgu nad siis ka sõbrad, aga noh, ikkagi eelkõige on tihtipeale konkurendid. Et noh, see, see annab siiski nagu selles suhtluses tundaja. Noh, seal on niuksed malespetsiifilised asjades, seal võib olla kõigiga ei analüüsita kõike koos ja hoitakse mingisuguseid avanguvariante ja asju seal natuke nagu kaib sellist salatsemist muidugi tänapäeval infotehnoloogia ajastul ma ei tea, kui suur mõte sellel kõigel on, aga aga noh, eks see on ka võib-olla nii psühholoogilist laadi siidi peal. Kui ma eile seda filmi vaatasin, siis ühel hetkel, kus tõesti pärast mängu või oli seepärast turniiri lõppu võti, rahad loeti üle ja pisteti teisele mehele avalikult kohe pihku, nagu tehtud töö eest saab, ütleme siis katuse pani õhtul töö eest raha. Et ta jättis kuidagi väga argise mulje. Jah, eks see peegeldab ka Ameerika ühiskonda, et noh, ega seal suuri tseremooniaid ei ole, et see, mille jaoks tihtipeale kokku on tuldud, see nii-öelda jagatakse ära ehk siis raha ja ja minnakse nii-öelda oma teed, et paraku jah, need nii-öelda muud sportlikud sellised väärtused ja noh, niisugused, mis võib-olla muidu inimesed arvavad, et käivad spordi juurde, siis seal tihtipeale on nagu taha plaan surutud jah, et male profitsi siis mängivad neid turniire eelkõige selleks, et elatist teenida ja ja eks see mentaliteet läheb sealt ka allapoole, on tihtipeale ka noormängijate selline. Paraku kahjuks selline esimene prioriteet. Mis oli teie niisugune määra või põhiline mulje või kogemus selle filmi tegemist? Üks asi, mida ma ikkagi väga lähedalt sain näha, oli ikkagi, kui keeruline on ühe sellise tippsportlase elu väga tihti on ka Jaani valesti mõistetud vääriti mõistetud, et noh, ega siis meedias ka keegi ei süüvi nii-öelda nendesse telgitagustesse, et et noh, saab väga noorelt tõuseb tippu inimese jaoks keerulisel ajal, loodan, teismeline muutub ta korraga staariks. Noh, sellised asjad kindlasti mõjutavad, inimene ei ole veel ise adekvaatselt võimeline enda käitumist alati analüüsime aru saama. Ja Läti selline kuidas öelda noh, seisund või see, mille ta noorusest on saanud teatud mõttes nagu andunud siia tänasesse päeva välja või noh, nüüd, kus ta on juba üle 40 aasta vana, et et noh, tema maailm ongi kogu aeg olnud turniirist treeninglaagrid, võistlused, oluline olnud, võitmine, auhinnarahad see on nagu ainult tema maailm perekonnaelu, sellisest muud elu, mis on teistel inimestel mingisugused vaheldused noh, niisama reisimisest käimised söandama kas elus nagu puudunud ja jah, no eks ole ja eks nüüd oma jälje jätnud ja nüüd kus male haakub nagu taanduma siis nii-öelda mõneti siis sellisesse tavaelluastumine on muidugi keeruline. Minu ümber on siin neli gümnaasiumi poissi Rakverest ka sellel Pärnu festivalil, mis asjana siin ajavad selle me saame kohe kindlaks teha, aga kõigepealt saame tuttavaks igaüks oma eesnimi. Tere, Karl Robert, olen mina, olen Ringo. Mina olen kaugel. Mina olen Peeter, ma tean seda, et te olete siin käinud varasemal ajal filmimise kursustel, ühesõnaga, saamas algteadmisi sellest, kuidas filmi tehakse. See aasta vist niisugust kursust ei toimu, kuna ei saadud ruumi. Kas mul on õigus ja õiglus? No mõnes mõttes on meie jaoks see huvitavam see filmisanitarid ja projekt sai ära nimetatud filmi sanitarid, te olete filmi sanitarid. Te käite õhtul ringi mööda Pärnut. Kaamera on teil kaasas, mitu kaamerat kaasas on, neljapäeval? Kaks ja mida teie otsite, mida te filmid filmile seda, mis Pärnus toimub, aga mitte nagu kõike, vaid mis siin toimub, midagi ebaeetiliste, midagi, mis ei käi selle õhkkonna juurde, mis siin olema peaks? Kes selle ideedele andis? Ideaalis meile Mark Soosaar, eelmine aasta, kui me olime siin, meil oli ülesanne filmida Pärnu linnas huvitavaid inimesi ja nende tegevusi. Ja ühel õhtul ma sattusin peale purjus soomlastele, kes istusid ühes baaris ja hiljem ka silmad, et Rüütli tänavalt Vabadussamba pargi poole liikuma. Sinna pool liikus, tabasin ära, kuidas üks purjus soomlane urineerimis avalikult vastu poe seina. Ja teie töö, vilja on praegu juba Rüütli tänaval näha, mis seal Rüütli tänaval näha. Seal on kolme kuni viieminutilised klipid, mis peaksid vahetuma iga hommik ja siis need on korduse peal terve päev ja siis inimesed saavad häbeneda ja vaadata, et äkki tunnevad ära, kes seal oli, seal, keda me filmisime või ise näevad keda me filmisime kõige rohkem. Pigem on neid Aasotsiaale ja selliseid joodikuid. Tabasime öösel purjus kamba, jah, eestlased. Ja tegid seal kõiksugu tsirkus. Nojaa, aga see, kuidas seal niimoodi alla käinud inimesed pargipingi peal viina võtsid, no see pilt ei olnud kaugeltki naljakas või mis on teie arust? No ega see naljakas muidugi ei ole, aga sinna ei saa midagi parata. Niukseid inimesi on igas linnas peale. See pilt oli kurb küll, jah, aga mis siis tuleb järgmine lugu. Ja täna nüüd lähme uuesti filmima, õhtul ja päeva filmisime. Jänese spargisin, kaklesid, kaks purjus noormees oma kampaats, kõrvaste naeris. Ja keskeas paarike kõndis mööda Rüütli tänavat, vingerdasid ringi, karjusid seal. Värmasid, koperdasin, kukkusid, siseläksid sinna vabadust saama marke esise Vabadussamba taha, siis naine uurineeris Vabadussamba kõrvale. Mis on sinu tähelepanekud sellest tööst, mis te siin teinud olete, oled sa nagu mõelnud ka selle üle, on seal mingi tähendus või on see noh, väike nali, oled sa mõelnud? Aitame Pärnut paremaks? Paremaks muuta? Vähemalt Loodotteni, jah. Aga mul tekib küsimus, Te olete Rakveres, kas Rakveresse ei saaks niisugust asja teha või ei peaks või Rakveres isegi saaks, aga vähem palju vähem. Pärnus on see noh, põhimõtteliselt igasuguseid, need prügi ja neid on ikka Rakveres ka näha, aga lihtsalt kuna siin on nii palju rahvast suviti koos, siis sellepärast on neid juua täis tüüpe rohkem kui Rakveres. Nonii, aitäh. Poisid selle jutuajamise eest. Ühest küljest tuleb loota, head materjalid, teisest küljest oleks muidugi parem, kui nisukesi asju linna peal näha ei oleks, mida siis teie filmide saaksite, aitäh. Minu järgmine vestluskaaslane on hindu sündinud, on ta Euroopas Saksamaal elab, tegutseb Euroopast, on teinud filmi klassikalisest india tantsust. Kõigepealt tema isikust, tema persoonist natukene. Kuidas see ei olnud? Ta elab Portugalist on maa, mis tema arvates sobib talle Euroopaski. Nagu paljud dokumentaalfilmide tegijad filmi tegemisest ära ei ela, tuleb leida muud tööd, tuleb toimetada, kirjutada käsikirju, stsenaariume, teha aga niisugust tarbe filmindust. Aga nüüd klassikalisest india tantsust. Natuke ootamatult kuulsin, et aastatuhandeid tagasi oli tants meeste valdkond. Aegade jooksul said naised targemaks ja võtsid selle oskuse üle. Inglased, kui nad tulid, viisid tantsud templist ka juba teatrisse, tegid sellest niisuguse avaliku etenduse. Kui tähtsad on konkreetselt üks või teine liigutus, mida ta ikka, et tähendab, mida ta endast sisaldab? Ta käeliigutus, silmade liikumised, kõik niisugused asjad omavad konkreetset tähendust. Need on kirja pandud ja on olemas ka teatud nimekirjad või kommentaariumit, ütleme siis nii kui suur on improvisatsiooni osa. Kas üks tants kordub iga õhtu samamoodi või kui on seal variatsioonid? Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis improvisatsiooni osa ei ole eriti suur. Niisugune joonis on juba nagu parem tal endal ette tehtud. Nagu arvata võib alguses, kui sa oled õppija, siis on sul koreograaf, seal, õpetaja, kes sulle need asjad ette teeb. Väljaõppinud professionaal teeb need asjad ise. Ma nägin praegu ühte konkreetset liigutustus, esimene sõrme pöial olid koos, siis toimus mingisugune käe pööramine, see liigutus tähendas seitset päeva, aga ka armastajate lahusolekut. Need tantsijad, kes selles filmis esinesid, neid oli palju. Kas nad olid professionaalid, kas nad teenivad endale leiba? Need tantsijad selles filmis on professionaalid vanim, nende hulgas hallipäine daam, kes nagu andis india klassikalisele tantsule uue hingamise. Küll pärast filmi tegemist pärast filmivõtteid suri neli kuud hiljem. Aga seal oli näiteks ka üks eurooplane, kes esimene eurooplane, kes tõsiselt hakkas huvi tundma India klassikalise tantsu vastu, õppis seda Indias ja oli siis ka filmile jäädvustatud. Viimane küsimus, mis te soovitate inimesele, kes ei ole ettevalmistatud, kui ta india tantsu Nagu arvata võiski, oli vastus lihtne. Nautige tantsu, nautige seda kompleksselt, värke, püüdke olla targem, kui te olete. Lihtsalt istuge, vaadake ja püüdke asjast mõnu tunda. Säki very much, mingi võimet. Vaiko Edur, saaled, varsti õppinud filmioperaator ja tihedama esimeste portreefilmi, aga mitte sellest ei taha ma praegu rääkida sinuga ma juba räägin sinuga sellepärast, et sa oled oma kümmekond aastat juba olnud siin Pärnu festivalil tegev, mis on sinu ametlik tiitel siin? Ma olen Pärnu filmifestivali programmijuht, sina oled siis ka suuresti see inimene, kes teeb seda filmide valikut sil. Suuresti teeb ikkagi Mark selle, aga mina aitan tal filmid välja otsida, ühtlasi vaatan ise ka siis programmi Bankoko. Lõpuks Sa oled nüüd, näid festivale aegade jooksul saanud jälgida ja võrrelda omavahel. Festival on saanud niisukest aaret juurde, ta on nagu laienenud mitu aastat juba televisioonis, Eesti televisioonist, siis näidatakse ka inimestele Eestis väljaspool Pärnut. Missugune mulje on, räägime kõigepealt nendest väljaspool toimuvatest filmi näitamistest, heidan oma seitsmes kohas üle Eesti. Kui sa oled seal käinud, missugune mulje on, kuidas rahvas on reageerinud, missugune on olnud huvi? Väga positiivne vastukaja on, kui sa lähen nende filmidega sinna, siis saanud väga sooja vastuvõtu. Pärnus on natuke nutune see olukord iseenesest. Pärnu publik ei ole nii kultuurialdis või noh, selline. Ma ei oska öelda, et enamus vaatajaid, kes meil on ka siia sõitnud mujalt ütleme niimoodi kõigi Pärne inimeste kohta on väga palju tarne inimesi ka, kes siin käivad. Ma ei ütleks, et palju ma kujutan ette, on üks filmi vaatamine, siis on siin saalis kolmneli pärnakad, mitte rohkem. Nojah, seda küll, jah, aga noh, on mingi kindel publikes, nagu käib kordamööda niimoodi. Aga tänu televisioonile just tänu Eesti televisioonile, kes on hakanud väga häid ja kvaliteetseid dokfilme ostma ja näitab neid televisioonis, mulle tundub, et inimestes on tekkinud või hakka, hakkab tekkima õrnalt selline huvi dokumentaalfilmi vastu. Dokumentaalfilmil võib olla väga tugev jõud ja samas inimesed matavad kas teiste maade kultuure või portreid teistest inimestest või probleemide käsitlusi, siis nende teadvusesse jõuavad paremini kohalikud probleemid. Ma arvan, et inimesed oskavad hinnata seda. Mulle tundub, et nii sina kui mark olete tajunud, et see festival ajab nagu teist hingamist ja seemneid, mis te olete välja mõelnud, need filmide näitamised televisioonis ja, ja Eestist teistesse kohtadesse liikumine seal andnud defestivalile nagu uut hingamist. Me lähme Rakverre, Viljandi, Haapsallu sel aastal juba kolmandat korda, nii et ja publicotakse andmeid. Kui te filme valiti, see tähendab seda, et te käite teistel festivalidel, vaatate läbi tohutu hulga filme kui noh, lihtsustatult öelda, kas dokfilmide tegemises maailmas on ka mingisuguseid uusi suundumusi või trende märgata, praegu muutub väga populaarseks selline loodusfilmid või siis mis käsitlevad teemasid kus inimene on nagu osa muutuvast loodusest või siis sellised sotsiaal üldised teemad kerkivad jälle taas ülesse. Et siin vahepeal oli hästi palju filme, sõdadest ja noh, tänu selle Iraagi konfliktile ja, ja siis noh, see on nüüd jälle ära vaibunud. Kas sa lõpuks tahad öelda ka midagi omalt poolt, mis on sinu jaoks huvitav, tähtis või või midagi lõpuks lisada? Mind huvitavad nagu kõige rohkem inimeste portreed ja Just Filmid, mis käsitlevad sotsiaalseid probleeme. Näiteks Meie selleaastane võidufilm on puhas portree, perekonnaportree, kus on minu arust tugev sotsiaalne sõnum, samuti meie teleekraanil olnud film, ema Anni on mu üks lemmik kui sellised portreefilmid, kus on sõnum sees. Inimesi tihti see lugu ei märka enda ümber olevaid teisi persoone, kes on väga suure hinge. Ja et film aitab nagu mõista seda situatsiooni või probleemi, mis õhus on näiteks ema puhul. Kersti Uibo, meie žürii liige ütles väga hästi, et kui lapsed ropendavad või räägivad koledasti, et see ei pruugi olla laste endi probleem, nad on kuulnud seda sünnist saati ja nadi seal nende oleks loomulik ja ja nad ei oskagi teistmoodi rääkida. Siin justkui inimene vaatab selle filmi ära, mõistab väga hästi, milles on probleem tegelikult ja sa nimetasid võitnud filmi, mis film, see niisugune, see on, viib vaataja Siberisse? Kugaara hästi kurb film iseenesest, ta võib vaatajat liigutada pisarateni, et kuidas üks perekond lihtsalt elav raskustes ta on küll Kulportre, aga tugeva sõnumiga, et ennem inimesed peaks mõtlema nendele lähedastele, kes neil on ja neid ikkagi hoidma ja neid armastama ükskõik millises olukorras. Järjekorras 22. Pärnu filmifestival on saanud ajalooks, aga siiski festivali pealik Mark Soosaar, mõned küsimused. Kui sa nüüd selle, kogu selle menüü silmade eestlased läbi tinglikult nende filmide nimekirja, mis Pärnus näha olid, kas on märgata midagi erilist, mingisugust erinevust võrreldes varasemate aastatega? Kui me oma meeskonnaga novembrikuu sees käime Euroopa ja maailma suurimal dokfilmifestivalil Amsterdamis valimas häid töid Pärnu festivali jaoks, siis seal meil on nina hästi püsti ja, ja püüame nuusutada, missugune on see uus teema, mis kõige rohkem dokfilmitegijaid erutab ja ja siis kohe järgmine on küsimus, et kas selles valdkonnas, mis need siis on, uus? Ma valdkond on ka häid ja suurepäraseid töid. Nii said sellele 22.-le festivalile valitud kaks teemat, üks oli lapsed mõlemad ja teine oli siis inimene ja muutuv loodus. Ja ma arvan, et meil ikkagi õnnestus üks peotäis päris kohalike päris vaadata, vaid selliseid dramaatilisi filme festivalile saada ja, ja ka vaatajahuvi näitas seda, et need teemad on sellised, mis inimestele korda lähevad. Kas juhtub ka nii, et mõni filmi autor ütleb ära, ta ütleb, et ta ei ole huvitatud sama filmiga Pärnusse esinema. Jah, seda juhtub ka, sest et kui on väga värske film ja, ja on päris palju neid festivale, kes seavad nõudeks, et oleks kas maailma või Euroopa esilinastus ja suures lootuses seetõttu nagu saadaga tähtsamat filmifestivalil preemiat lausa viimasel hetkel öeldakse meile ta näete, et ikkagi amsterdami festival valis minu filmi, et nüüd ma ei saa seda Pärnule anda. Aga noh, mis siis ikka, ega siis on, viimasel ajal tehakse filme nii tohutult palju. Mis muidugi kaasa toob ka teatud video- ja filmi grafomaania. Sest põhimõtteliselt võib ju igavaks minna koodi osta mingi 5000 krooni meest endale videokaamera ja see kätte võtta ja arvata teebki kohe kunstiteose valmis. See seab muidugi festivali korraldajad raskesse olukorda, sest et selles tohutus videoga CD ja DVD-de lavinist kullateri välja sõeluda on ikka üsna üsna raske ja tülikas. Nii et see on üks, üks niisugune päris keeruline pusly tegemine, et sa selle selle niisuguse temaatilise festivali kokku saad. Pealtnäha võib-olla tundub, et pärnafestival matemaatiline, aga tegelikult sügavas sisusta ikkagi on, sest meil on nagu kaks tendentsi, üks on põlisrahvaste väikeste rahvakillukeste keele, kultuuri, kommete rituaalide toetamine, aga teine tingimus, teine võrgustik, millest me läbi vaatame. Ja teine sõel on siis, et need filmid peavad ikkagi, mis me valime, olema tehtud võimalikult isiksusekesksed. Ja nendes peaks olema siiski draamaelement ehk konflikt ehk see vedru, mis paneb inimesi seda, seda teost jälgima ja vaatama. Kui sa ütlesid praegu isiksusekeskset, siis mõlemad peaauhinna saanud filmid vastavad küll sellele nõudmisele. Nii vene naine, filmis ema kui ka siis Siberi väikerahvaesindajad, abielupaar sellele põhimõttele vastavad, aga nüüd räägi natukene nendest filmidest, mis said peapreemiad ana nendele niisugune noh, hinnang ja paari sõnaga ka temaatika, kõik inimesed ei ole filme näinud. Film ema on siis üles võetud mitte kaugel meist teispool Peipsid ja tal on üheksa last, tal valmis ka lapsi juurde võtma, mees, sügavalkohoolik, üks poegadest istub vangis, üks lastest, sügavate puuetega elu on räige tema ümber. Eks Me kuidas paarkümmend aastat tagasi Eestis nägi lihtsa inimese, kas maainimesi või väikelinnainimese elu välja. Ja selle filmi järgi paistab, et tega palju küll muutunud ei ole selles, kus, kus Ljubov elama peab, aga aga mis nii selle filmi ka siis Siberis üles võetud varafilmi juures on. Tähelepanuväärne on see, et eestlastest koosnenud žürii andis Kuugaarale peaauhinna ja televaatajate suri. Andis siis Eesti rahva auhinnafilmile ema. Mõlemad filmid on ju üles võetud Venemaal selles väga haiges keskkonnas. Ja mis mulle väga head meelt teeb, on see, et Eesti inimestel ei ole allergiat vene rahva vastu. Nende hääletustulemuste põhjal ilmselt kannavad oma hinges sügavat kaastunnet nende inimeste suhtes, kes peavad Pille tuttavas miljöös edasi elama. Et see on see, mis mulle võib-olla rõõmu teeb. See üldinimliku jõulise, niisuguse humanistliku alge, äratundmine ja selle toetamine. Kas see, et poolakate filmil oli kaks režissööri kaks operaatorit on erakordne, on selles midagi tähelepanuväärset? Ma ei tea täpselt, kuidas poolakad töötasid minu andmetel nad ei olegi väljaõppinud arstid, vaid põles noored hakkajad mehed, kes seda elukutset õpivad. Ja nad osalesid Poola ühisprojektis mille sisuks oli see, et poolakad lähevad Venemaale ja filmivad seal igapäevaelu ja noored filmitegijad teevad sedasama Poolamaal. Ma ei tea, mida vene noored poolamal tegid, neid filmi me ei ole näinud, kuid ka eelmise aasta festivali peaauhinna sai Poola film Kaspersky film, kümned, mis on samuti selle projekti raamides sündinud. Kas see näiteks inglased, ameeriklased on nõrgalt esindatud, on mingi probleem ja mis on selle põhjus? No sellist statistilist analüüsi ei ole küll teinud, võib-olla ka meie ise ei ole suutnud kõiki riike ja, ja kõiki maid nii põhjalikult kammida, eks. Eks valik sõltub ka sellest, mis silmapiirile satub ja ja toodetakse ikkagi meeletult palju tänapäeval dokfilme, sest et telekanalid on juurde tulnud ja ja nad vajavad eetrisse andmiseks ju materjali ka omakorda dokfilmide hinnad alla viinud. Kuid dokfilmi on siiski päris suured perspektiivid veel, sest et kõige edukamad on ju mänginud kinodes saavutanud kümneid miljoneid töötajaid ja teeninud oma tootmiskulud tagasi, mida näiteks paarkümmend aastat tagasi dokfilmivaldkonnas üldse veel ei olnud. Sellel aastal ei olnud filmide vaatamise kohana kooli saali. Te ei saanud gümnaasiumi saali, mis oli põhjus? Seda tuleb küsida Pärnu koolide sihtasutuselt, meile öeldi, et kooli tualettruumides on remont, võib-olla tõesti oli, kuid me olime raekojas taas korralik ekraan, hea projektsioon, hea akustika, maga Pärnu tahab, et tal rahvusvaheline filmifestival ikkagi jätkuks ja lina mainet parandaks või aitaks kaasa, et vähemalt noh, väga-väga sügavale ei langeks, tuleks arengukavasse ikkagi ette näha ka Pärnusse korralikku kaasaegse kino ehitada stamine. Muidu ei saa see festival vist ikka väga kauaks sellesse linna enam jääda, sest sest see on elementaarne. Ja sel aastalgi oli juba juba mitu äraütlemist. Vahetult enne festivali mitme hea filmi autorid ütlesid, ei kahjuks ei saa näidata teil kui, kui selgus, et me ainult pidevalt filme näitama, et kui ei ole korraliku projektsiooniga kino. Ahhaa projektsioon tähendab siis, eks ole film filmi pealmaterjal ja see on siis tee, mis garanteerib parema pildi. Sain ma õigesti aru? Ja muidugi ja, ja mõned autorid ei ole üldse nõus videoprojektoriga oma filme näitama seina peale, vaid ikkagi nõuavad, et oleks ikkagi korralik kino, korraliku projektsiooniga filmilinti saaks esitada. Minu viimasele küsimusele sa selgelt ühest vastust anda ei saa, aga mis ütleb sinu sisetunne. Kas järgmine aasta kohtume Viljandis? Pärnus kohtume kindlasti Pärnus ja, ja minu ülesanne on hoida see festival senikaua ikkagi elus, kuni keegi järglane selle üle võtab. Eks noored on peaaegu selleks valmis, aga nad peavad natuke veel kätt harjutama ja natukene oma teadmisi laiendama. Kõnelesime Pärnus toimunud 22.-st filmifestivalist ja saates esinesid Robert Harting, Bittmen, Kaupo Kruusiauk Rakvere poisid, Karl Robert, Ringo Kaur ja Peeter ning raiele Chain, Vaiko Edur ja Mark Soosaar. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand ja meenutan teile, et me kardame seda saadet südaöösel, teisipäeval kohe pärast kella 12. häid uudiseid.