Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, kolmandast novembrist minale Mall Mälberg Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Keskerakonna esindajad lõpetasid täna kõnelused Tallinnas uue võimuliidu kokkupanekuks. Kui programmi osas on kokkulepe olemas, siis ametikohtade jaotust hoitakse saladuses. Need avalikustatakse alles siis, kui mõlema erakonna Tallinna piirkonna juhatused on ametikohtade jaotused heaks kiitnud. Juhatused on praegu koos. Komisjoni sügisene majandusprognoos ennustab Eestile aastaks 2011 majanduskasvuks 4,2 protsenti. See kõrgem Euroopa Liidus. Maastrichti kriteeriumide täitmiseks tuleb Eestil aga tuleva aasta riigieelarvega veel vaeva näha, sest eelarve defitsiidiks prognoosib komisjon meile 3,2 protsenti. Andrus minister Jürgen Ligi ütles, et kuigi valitsus on piiranud jooksvaid kulutusi, on oht, et aasta lõpus võib avalik sektor kulutamist hoogustada, kui vaja, on minister valmis ka kulutusi ja väljamakseid käskkirjaga piirama. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi hakkab erakondade rahastamist kontrollima vabariigi valimiskomisjon. Tšehhi president Václav Klaus allkirjastas kuna Euroopa Liidu Lissaboni leppe. Kuna viimane takistus sai kõrvaldatud, jõustub Lissaboni leppe Euroopa Komisjoni presidendi Barroso sõnul detsembris. Jaanuaris. Kinos Sõprus esilinastub täna Imbi Paju ajalooline dokumentaalfilm Soome lahe õed inimlikustatud ajaloo kaudu. Anna film edasi Eestile naiskodukaitsjate ja kodutütarde mille katkestas teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine. Filmi autor Imbi Paju. Loodame, et film innustab edasi mõtlema ja meie lähiminevikust uusi lugusid. Iisraeli kunstnikud avavad täna Tallinna kunstihoones näituse. Naised muudavad maailmanäitus annab sissevaate, etniliselt ja kultuuriliselt väga kirevast ühiskonda, milles need naisena teostavad. Nüüd on meil kergelt pilves kuiv ilm, õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Tallinna võimukõnelused on küll ametlikult lõppenud, kuid ametikohtade jaotus uues linnavalitsuses on endiselt selgusetu. Selle üle otsustavad erakondade Tallinna juhatused. Indrek Kiisler intervjuu tehtud enne juhatuste algust. Keskerakonna läbirääkimisdelegatsiooni liige, seni Tallinna linnavolikogu tööd juhtinud Toomas Vitsut kinnitas, et põhimõtete osas on kokkulepped olemas, kuid on üks aga. Kohtade jaotuse osas me oleme kokku leppinud kohtade jaotus, et peab ära kinnitama nüüd sotside poolt Tallinna juha, tõsi ja Keskerakonna Tallinna nõukoguga, kas avalikustati need, kes kuhu saavad? Kõigepealt peaks meie juhtorganid sellest teada saama, siis saame avalikult sellest rääkida. Sotsidega kokku leppinud, et nimedest ei räägi? Jah, me leppisime kokku, et me sellest enam ei räägi. Kui meie jutuajamine täna ka madude langeda. Miks aga valitsemisprogrammi puhul sündis kokkulepe ruttu, aga ametikohtade jaotus nii palju vaeva nõuab? Uurisin seda sotsiaaldemokraatide läbirääkimisdelegatsiooni liikmelt Katrin Saksale. Eks meie ambitsioonid on ju olnud üsna suured, kuigi meie fraktsioon ei ole väga arvukas, siis me peame ennast väga kaalukaks ja mitte kilogrammide mõttes. Ja eks soovid on alati suuremad ja kuskil siis tuleb järele anda ja kompromiss teha, mitmes variandis oli, mida te nüüd lähete oma juhatusele näitama, et oi, ma ei oska? Tähendab, siin ei ole, niiet üks kaks, kolm neli, et siin on alati erinevat kombinatsiooni ruunid olnud ja nagu ikka läbirääkimiste käigus, et kui sa kuskilt järele annad, siis mõnest teisest kohast üritad jälle midagi juurde saada, nii et see on niisugune pidev protsess. Kas Eesti nagu Tallinna linnaosa vanemakohti ja ütleme ka abilinnapea kohta midagi säärast, mida peab nii pikalt arutlema ja siis tõepoolest seda tegema mingi saladuskate? Kui nüüd arutatakse ainult ühte või teist ametikohta, siis võiks niimoodi küsida, aga kuna tegelikult arutatakse läbi kogu aeg kogu lepingut, siis jah, ma arvan, et et need delegatsioonid volitatud lepingut ette valmistama. Me oleme töö teinud ja enne avalikustada seda, kui need, kes on volitatud otsustama selle üle. Noh, me ei ole tõepoolest kohane. Mitte et see nüüd nii kangesti suur saladus oleks, aga, aga tõesti, ma arvan, et meie Tallinna piirkonna inimestel on õigus seda kõigepealt kuulda ja delegatsiooni, mitte meediast. Aga ikkagi, kas ei ole kummaline programmi osaste saavutasite siiski suhteliselt kiiresti üksmeele aga kohad on need, mida käidakse. Pakkumas ja tutvustamist ei ole, meile oli esimest korda Tallinna juhatus koos ja esimest korda Tallinna juhatus tutvus programmi täistekstiga, arutas seda, tegi oma ettepanekuid ja kiitis heaks. Juhul, kui erakondade juhtorganit võimuleppe heaks kiidavad, siis kirjutatakse sellele alla ilmselt homme keskpäeval. Euroopa Komisjoni sügisene majandusprognoos ennustab Eestile aastaks 2011 majanduskasvuks 4,2 protsenti, see on kõige kõrgem Euroopa Liidus. Euroopa Liidu keskmine majanduskasv aastal 2011 tuleb 1,6 protsenti. Maastrichti kriteeriumide täitmiseks tuleb Eestile tuleva aasta riigieelarvega veel vaeva näha, sest eelarve defitsiidiks prognoosib komisjon meile 3,2 protsenti. Kadri Kukk räägib edasi. 27 Euroopa liidu liikmesriigi taustal paistavad mitmed Eesti majandusnäitajad head. Euroopa Komisjoni majandusprognoosi järgi püsib vaid kuus liikmesriiki käesoleval aastal oma eelarvepuudujäägiga kolme protsendi piirides sisemajanduse kogutoodangust, mida nõuavad eurokriteeriumid. Riikide hulgas on ka Eesti, kuid tulevaks aastaks ennustab Euroopa Komisjoni Eesti majandusele nullkasvu siis aastaks 2011 juba 4,2 protsenti kasvu SKT-st, mis on kõrgeim Euroopa liidus. Majanduskasvu mootoriks peab komisjon meie eksporti. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia. Eesti majanduse kasvupotentsiaal aastal 2011 poolest kõrgem kui üks protsenti SKT, sest mida me prognoosime Euroopa liidu keskmiseks kasvuks, märkis Almunia. Komisjoni raport märgib, et Eesti tuleva aasta eelarvepuudujääk on 3,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ning Maastrichti kriteeriumide täitmiseks tuleb teha täiendavaid pingutusi. Lisaks juba 2010. aasta riigieelarve eelnõus ettenähtule. Ka käesoleva aasta defitsiit on ennustuste järgi piiri peal ja välistada ei saa võimalust, et suureneb töötus ning maksude alalaekumine seavad ohtu mahtumise kolmeprotsendise defitsiidi seerumi sisse. Peale selle sõltub defitsiit ka näiteks kohalike omavalitsuste, haigekassa, töötukassa rahalisest olukorrast. Eesti valmisolekut liituda eurotsooniga hinnatakse mais 2010 ning siis lähevad arvesse nii 2009. aasta tulemus kui ka prognoosid hakin Almunia. Ma arvan, et Eesti valitsus teeb kõvasti tööd, et täita eurotsooniga liitumise tingimused. Me kindlasti tunnustame seda, aga praegu ei saa me ette ennustada mais toimuva hindamise tulemusi, ütles Almunia. Euroopa Komisjoni prognoos märgib, et ainsa riigina ei koge sellel aastal majanduslangust Poola. Igal aastal on juba rohkem liikmesriike langusest välja tulnud. Tööpuudus on suur probleem veel vähemalt järgmised kaks aastat. Euroopa Komisjon ennustab, et aastal 2010 kaob Euroopast see kohti 1,2 protsendi ulatuses ning tööpuudus küünib 10,3 protsendini tööjõust. Töökohti hakkab juurde tulema alles aastast 2011, leiab raport rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk Trissal. Möödunud aasta lõpus kärises avaliku sektori kulude ja tulude vahe miljarditesse kroonidesse. Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused üritasid maksimaalselt eelarverahasid ära kulutada, sest teada oli, et kärped on tulekul. Ka sellel aastal on ohted, eurokriteeriumeid ei suudeta täita just selle pärast, et kulutused detsembris kasvavad hüppeliselt. Indrek Kiisler küsis rahandusminister Jürgen Ligil, kuidas möödunud aasta olukorra kordumist vältida. Üsna suurtes piirides on see ka südametunnistuse küsimus, aga et südametunnistus oleks ärkvel, selleks on ka valitsuses olnud mitmeid üleskutseid. Ja, ja selline juriidiline piir on see, mis me tegime nüüd hiljuti valitsuse tasandile, et võtsime lihtsalt tegevuskulusid ära. Kui eelmise aastaga võrrelda, siis oli ikkagi kaks asja, üks oli tõesti väga järsk tulude langemine, ka defitsiit kärises viimastel kuudel. Teine oli, et see teadmine, kukkumine tuleb ja et hakatakse rahasid ära võtma, ärgitas kõiki kuulutajaid võtma viimast. Milline sektor on kõige suurem murelaps teie pilgu läbi? Haaramatu risk on tõesti kohalikud omavalitsused. Seal on võimalik eelarve põhjalikult põhja lasta, kui võetakse kasutusele reservid ja hullem veel, kui võetakse kasutusele piirid kipub olema nii, et suured omavalitsused kipuvad olema ka kõige suuremad laenajate defitsiidi tegijad. Kõige rikkamad omavalitsust, Tallinn, Viimsi, Harku ja need on meile kõige suuremad probleemid. On teil mingisugune seadusandlik võimalus teil kui rahandusministril ikkagi pidurdada kulutamist, kui te näete näiteks, et 10.-ks detsembriks read muudkui tühjenevad, et annataja välja samasuguse käskkirja, nagu andis Ivari Padar välja, siis kui oli eelarve kärped kevadel. Muidugi, ma olen valmis ka käskkirja välja andma, aga ma lihtsalt ei saa olla päris solisse, et siin peab olema ikkagi tunnetused. Piltlikult võrreldes rahandusministrit selle peale koju ei saadeta. Ma ei saa ka üle piiri minna, palgad tuleb ikkagi välja maksta. Kui me ei suuda langetada otsuseid, mis ka tegelikku kokkuhoidu Mihkel lihtsalt tehnilist väljamaksetest keeldumist puudutavad, siis see ei anna tasakaalule midagi. Oskate välja tuua ka mingi numbri, et kui suur see puhver meil on, et millal asi muutub kriitiliseks. Väga ümmarguselt, siis on ohtusid umbes kaks miljardit ja on ka lootusi umbes kaks miljardit ja kõik selle juures on muidugi aktiivne tegevus, ei ole niimoodi, et juhtub, ei juhtu, et selle taga on ikkagi igapäevane töö, et negatiivsed riskid ei realiseeruks ja positiivselt kindlasti realism veeruksid. Aga ega see kolm protsenti või see euro ei ole nagu kogu see eesmärk või sisu, et põhieesmärk on siiski riigi finantsseisus stabiliseerimine, mis on jooke esiga käest ära läinud. Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi hakkab erakondade rahastamist sõltumatu organina kontrollima vabariigi valimiskomisjon. Samuti täiendatakse eelnõuga valimisliidu ja üksikkandidaadi valimiskampaaniaga seonduvat, mis tänases erakonnaseaduses puudub. Eelnõu kohaselt kohaldatakse nii valimisliidu kui ka üksikkandidaadi rahastamisele ja selle kontrollimisele erakonna kohta sätestatud tingimusi. Eelnõu sätestab ka, et keelatud on anonüümsed juriidilise isiku ning muud liiki annetused, mis on ilmselgelt seotud erakondliku tegevusega, kuid mille rahastamine pole läbipaistev. President Toomas Hendrik Ilves otsustas jätta välja kuulutamata riigikogus 21. oktoobril vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise, viidates selle vastuolule põhiseadusega. Seaduse kohaselt tuleb kõik põhiõiguste piirangud määratleda seadusega ja see nõue kehtib ka kaitseväeteenistuse reguleerimisel. Järelikult tuleb kaitseväe teenistuses vajalikud põhiõiguste piirangud ning nende rakendamise tingimused kord sätestada seaduses, selgitas president oma otsust. Vaidlusaluse seadusega kavatseti konkreetsete piirangute kehtestamise asemel anda kaitseväe selle üldsõnaline ajateenijate õiguste kitsendamise luba. Edasi välisuudiseid. Kai Vare. Tšehhi president Václav Klaus teatas, et allkirjastas Lissaboni lepingu tšehhi oli viimane Euroopa Liidu liikmesriik, kes Euroopa liidu reformimist võimaldavat lepingut polnud ratifitseerinud. Klaus allkirjastas dokumendi pärast konstitutsioonikohtu otsust, et Lissaboni leping ei ole vastuolus tshehhi põhiseadusega. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnul jõustub Lissaboni leppe detsembris või jaanuaris. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ütles eelmisel nädalal, et dokument peaks hakkama kehtima esimesest detsembrist. Bosnia serblaste endine liider Radovan Karadžić astus täna esimest korda Haagi tribunali ette ja teatas, et vajab enda kaitse ettevalmistamiseks rohkem aega. Raatsids ütles kohtule, et tal ei olnud võimalust läbi vaadata kõiki süüdistavaid dokumente, mida on tohutu hulk. Süüdistus genotsiidis ja muudes sõjakuritegudes esitati talle 95. aastal järgmisel nädalal Lätis garaažis kaks korda kohtusse ilmumata vaatamata kohtuniku otsusele, et kaitse ettevalmistamiseks oli aega piisavalt. Kohtunik teatas seepeale, et sellega loobub süüalune õigusest kohtupidamise juures viibida. Talle määratakse esindaja sellega Bon Karadžić nõus ja palus täna kohtus taas lisaaega. Kohtunik lubas selle nädala jooksul otsustada, kuidas protsess jätkub. Leedu peaminister Andrius klubilius teatas, et astub ametist tagasi, kui siin 2010. aasta riigieelarvet heaks ei kiida. Intervjuus Leedu raadiole ütles, ku piilivused eelarve tagasilükkamine toob endaga kaasa riigi kokkuvarisemise. Peaminister hoiatas, et käesoleva aasta eelarve niinimetatud pikendamine tulevale aastale tähendaks Leedu jaoks vaid üht, et ilmselt juba veebruaris ei hakata üldse pensione maksma. BNS-i teatel on Leedu seim juba hakanud arutama 2010. aasta eelarve projekti. Mulle tulusid on käesoleva aasta eelarvega võrreldes kärbitud ligi kahe miljardi liti ehk ligi üheksa miljardi Eesti krooni võrra. Eelarvepuudujäägiks kavandatakse Leedus 6,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Inimõiguste kohus mõistis hukka krutsifiksi riputamise Itaaliale massiruumidesse. Kohtu hinnangul rikub see vanemate õigusi kasvatada oma lapsi oma tõekspidamiste järgi ning on vastuolus ka lasteõigusega usuvabadusele. Kinos Sõprus on täna Imbi Paju ajaloolise dokumentaalfilmi Soome lahe õed Eesti esilinastus Eileesilane linastus film Helsingis. Tõnu Karjatse vahendusel saame lähemalt teada. Ja inimesed ei õpi ajaloost tehtud vigadest, nendib Soome diplomaat, endine kodutütar Elizabeth treen Imbi Paju uues filmis. Soome lahe õed räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde suhetest, mille katkestas teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine sellistele sündmustele meie ajaloos heidab film pilgu sealtpoolt Soome lahte. Ja nii kummaline kui see ka pole, täidab film ka soomlastele nende lähiajaloovalgeid laike. Soome on ju, tegelikult polnud meeleski külma sõja varjus ja ettevaatlik ja katnud Kremli noh, eile tagasiside filmile Soomes oli just see, nii ei ole keegi sellest flotade loost ja Eesti-Soome koostööst veel varem kunagi teinud ja näiteks Soome rahastaja Avec nemad leidsid, et see anna Euroopa film, et ma vaatan nagu eurooplase pilguga ka nende ajalukku. Soome lahe õed kasvas välja Imbi Paju eelmisest filmist tõrjutud mälestused. Autor räägib, et pärast filmi linastust siin ja sealpool lahte hakkasid temaga ühendust võtma inimesed, kel oli samuti oma lugu rääkida, teiste seas ka Soome Lotade muuseum, kellel oli materjali koostööst Eesti Kodutütardega. Raske oli aga Leida Eesti osapoolt, sest siinsest kadunud organisatsioonis pole represseerimiste tõttu enam palju ellu jäänud. Imbi Paju nendib, et talle on kõige olulisem just inimesekeskne lähenemine ajaloole. Ma ei hakka seda ajalugu ümber jutustama, vaid ma loon selle põhja, selle emotsionaalse intellektuaalse põhja, mis kasvataks uudishimu, et teadlased, ajaloolased võiksid jätkata seda uurimustööd ka tavalised inimesed ka, et ma suhtlen väga tihe Tal näiteks eesti juudimuuseumiga ja meil on palju juttu Eesti venekeelses ajalooõpetaja, näete ka, et rahvuse mõiste ka muide selle kaudu, et et see mind ka huvitav, et see oli palju laiem tookord enne sõda ja, ja tõesti, et kuidas me rahvusena oleme kujunenud, et ka 35.-le aastal, kui oli nimede eestindamine, et ma olen avastanud, et paljude eesti nimede taga on tegelikult kas vene päritolu või juudi päritolu inimesed. Panime, saime eestlasteks, et meil on nagu intellektuaalsel nii palju võimalusi meie oma siin omaenda riigi sees või enda selles kogukonna sees ja neid lugusid, mida me võime avada, et ma loodan, et mu film inspireeri veereb edasi mõtlema ja edasi tegutsema teisi. Tallinna kunstihoones avatakse praegu Iisraeli kunstnike näitus, naised muudavad maailma ka sellest, räägib Tõnu Karjatse, kes käis väljapanekuga tutvumas. Kunstihoones avatud väljapanek pole mitte ainult naistelt naistele, vaid pigem on see võimalus kõigile avardada oma teadmisi sellest etnilisest, kultuuriliselt, kirevast, riigist ning selle elanikest inimese naise tasandil näitas eestipoolnekuraator raid. Varblane tõdeb, et naine on Iisraelis sealse ühiskonna demokraatlikust ülesehitusest hoolimata jäetud nii-öelda teise tõrjutu ja võõrasse. Seda enam, kui tegemist on Aasiast või Aafrikast pärit juutide, palestiinlaste, Pedrueenide või siis võõrtööliste ja sisserännanute ka, kes kõik kannavad edasi oma kultuurilist tausta. Me võimegi rääkida teisest, topelt teisest kolmekordsest, teisest isegi sinnamaani välja, et kui Iisraeli riigi niiskuses ametlikus poliitikas, nii nagu meie omaski on yksjagu toetatud tegelikult just juudi laste sündivust, aga kui juudi eelkõige siis asi lapsed on oodatud, siis palestiina naiste lapsed on ikkagi sellele riigile. Kerge oht, et jälle, mida see tähendab, püüdsime ka ikkagi tuua natukene niisugust mõtlemist materjalis, mõtlemist, mida nende naiskunstnikel on väga tugevalt olemas just nimelt installatsioonidega näol väga palju kasutatakse seda nii-öelda naiseliku, traditsioonilise väljendusvahend, rändeid, käsitööd ja nende kaudu niisuguse teise tähenduse andmist, noh, nagu me siin näeme rikki Puhhi selliseid väikseid armsaid pitsilisi väga peenelt tehtud plastikrelvasid. Palestiinlane man Arzu abi on oma väljapaneku kokku pannud juuksenõelte eest ja see osutab palestiinlaste hajutatusele pidevale laienemisele ning samas ka lootusele üks kord taas üheks saada. Supi Mebi Kaltheral memmemi ore sõdikel, vat nad poliitikal neetud piirid võivad olla vaid kultuuriliselt esteetilised, aga mitte sellised rangelt poliitiliselt, nagu need on praegu, räägib kunstnik. Aga loodame, et palestiinlased suudavad taaskord luua ühe Palestiina riigi, kus on samuti demokraatia. Riik Riigikord. Lisaks poliitilisele ja kultuurilisele erisusele ning rõhkudele võib näituselt leida ka väiksemaid isiklikumaid. Töid asetab näiteks verd nishi fotoseeriaga ema ja tütre suhte kunstiajaloost tuttavate tööde konteksti, andes tavalisele põlvkondadevahelisele lähedusele hoopis laiema tausta. Ehk siis uue bioome libiophanud v räägivad elust naisena, sellest, kuidas fantaasiaid reaalsuses läbi elada. Sa räägid oma suhtes temaga alati. Näituse Iisraeli-poolne kuraator sulakeset ütles, et see, kuhu ja kuidas areneb Iisrael sõltubki neist naistest, kes ka tegelikult elu edasi kannavad. Keset ja sõnul on oluline, kas Iisraeli elanikud suudavad murda praeguse vähemuse hegemoonia, mis on alutanud endale riigi ressursid ajaloo ja kultuuri. Eeloleval ööl on meil vähese pilvisusega kuiv ilm, külma on öösel üks kuni kuus kraadi, saarte rannikul on mõnel pool kuni kaks kraadi. Sooja on homme, päeval on ka vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Puhub kagutuul seitse kuni 12, puhanguti saartel kuni 20 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17719 toimetaja limal Mälberg. Kolmiseni.