Riiklikus akadeemilises teatris Estonia on uue hooaja algust märkid head uut aastat soovitud. Üleeile, kolmandal septembril avas teater uksed ka publikule ja sedapuhku uuslavastusega Eino Tambergi ooperiga Süranoode perferak, mille libreto on Rostani värssnäidendi põhjal kirjutanud Jaan Kross. Ooperi esietendus toimus käesoleva aasta teisel juulil. Beusades laulsid Teo Maiste anokaal Hendrik Krumm, Peaosalised Teo Maiste ja Anu Kaal on ka täna meie stuudios samuti helilooja Eino Tamberg ja dirigent Eri Klas. Et ka raadiokuulajatele tutvustada uut ooperit eesti ooperiliteratuuris, annaksime kohe teele Eino Tamberg võimaluse rääkida, miks just valisite te selle Rostandi värssdraama oma ooperi aluseks ja kust sai alguse kooste Jaan Krossiga. Mina legaalne atentaat kui ma olin väga väsinud selle aine niisugusest tugevast dramatismist, oli mul vaja leida mingit ainet, mis mis võimaldaks mul ennast nagu lõdvestada selekteerinud pingest ja kasutada teistlaadi värve, teistsugust emotsionaalset toonust. Ja siis ma hakkasingi otsima endale lavateose jaoks siis ideed mõtet. Ja kuna õige ammu juba oli Jaan Kross mulle pakkunud sera noorebersalaki, see oli siis, kui ta veel seal tõlkis. Tol ajal see teos ei olnud minu jaoks eriti huvitav, siis olid mul teised mõtted ja teised plaanid. Aga nüüd tuli see mulle uuesti meelde. Ja mulle tundus, et, et just see võiks olla õige õige aine minu praeguste taotluste jaoks. Ka selles mõttes, et üldiselt muusikas ma viimasel ajal nagu olen tahtnud hakata kasutama natuke lihtsamaid vahendeid natukene rohkem meloodiad, natuke rohkem ilu anda muusikas kui ma vahepeal seda tegin. Ja mul tunne just, et see Aine oleks täpselt sobiv minu meeleoludele. Pealegi muidugi on ta erakordselt hea dramaturgia ka kirjutatud. See on väga särav teos. Siin on väga palju huvitavaid kujusid ja eelkõige muidugi sera kuju mis on nii mitmekesine, mitmepalgeline, et. Te olete ise kirjutanud etenduse prospektis. Harva võib kohata nii eredat ja mitmetahulised karakterid kui särano. Taan, peenboeedinatuur ja hulljulge mõõgakangelane. Tema tunnete skaala ulatub säravas kuumikas sügavat traagikani. Tasun uhkust ja alistamatust, ülikute ees põlgust orjameelsuse ja pugejalikkuse vastu. Kompromissitust oma loomingu kaitsel, ülevat eneseohverdust ja samal ajal ka eht inimlikku edevust. Tal on ääretult nõtke ere fantaasia ja ta on võimeline sellesse enese kummustuseni sisse elama. Syrano osa laulis esietendusel Teo Maiste. Kas tema loodud kuju rahuldas teid ja vastas teie kujutelmadele? Ja, ja isegi väga ma tegelikult juba ammugi mõtlesin, et mõiste on selline laulja, kes võiks väga hästi seda noot teha. Kuna ta, need osad, mis ta seni meie lavadel on teinud, on on olnud väga laia diapasooniga, just ainukene mure oli see, et mul oli kirjutatud see partii natukene kõrgema hääle jaoks, kui tee omastele. See sobis. Ja hulk aega. Theo ise kahtles, kas ta võib seal laulda, ilma tema hääl ära rikuks. Lõpuks me leidsime isegi kompromissi, mina tegin mõned noodid madalamaks ja tema hakkas ka neil toote laulma, mis tal alguses liiga kõrgelt tundusid olevat. Ja lõpuks tuli esitamisel välja minu arvates väga hea ja väga õige. Ka teie ise mõista, mida ütlete Serena kohta. Mulle see osa väga meeldis. Kõik mul olid väga suured kahtlused selle vokaalpartii testituuri kohta. Ja. Ma ausalt öeldes kartsin, et ma ei tule sellega toime. Vaid siis, kui ma juba selle osaga tööle hakkasin siis märkamatult olin selles töös niivõrd haaratud. Lõpuks jõudsingi selle osaga esietenduseni. Jutuajamise vahele kuulakest stseene Eino Tambergi uuest ooperist Seranoodeber Särak riikliku akadeemilise teatri Estonia solistidelt koorilt ja orkestrilt Peeter Lilje juhatusel. Heliülesvõte on tehtud teisel juulil käesoleval aastal ooperi esietenduselt. Mis all üks? Kui teid kõiki nüüd panna ükshaaval reklaamima seda ooperit Kui öelda midagi selle ooperiosatäitjate poolelt siis ma mainiksin kohe eeskätt, et teos sõnaga. Huvitav, ma ei räägi siin juba enam sellest, et algmaterjal on huvitav. Lisan siia, Eino Tamberg on suurepäraselt tulnud selle ainega toime ja laulda on seda väga väga mõnus. Ta on, see muusika, kõik on väga vokaalne, väga meloodiline, väga sisukas, viib endaga kaasa nende tegelaste maailma, et lihtsalt ei saa jääda erapooletuks ja tundub, et see kandub ka saali. Seda on tunda publiku suurepärast vastuvõtust ja jääb tõepoolest soovida, et see ooper ja mitte ainult Eesti rahva jaoks ja et see rändab ka kaugemale. See hakkab kõlama paljudel Nõukogude Liidu lavadel, jaga väljaspool Nõukogude Liidu piire. Selle ooperi edu on alles ees, päris kindlasti hakkab ta elama nii mitmetelgi ooperilavadel. Ja seda võib-olla tõesti kõigepealt sellepärast, et teinud on taganud suurepäraselt osanud Rostani kirjanduslikud kujud muusikasse üle kanda tähendab isegi mitte niivõrd ise kanda, kuivõrd oma poolt või noh, jumala poolt läbi tunnetatult edasi anda. Mis puutub Roczani, siis see on niivõrd rikas ja samal ajal niivõrd lihtne selles mõttes, et ta on nii ürgselt naiselik kõigi oma vooruste ja nõrkustega. Et teda on ühest küljest kerge mõista aga teisest küljest küllaltki raske mängida. Ja mis puutub sellesse vokaal keelesse, siis ma ei ole sellega nõus, et see nüüd nii väga kerge on. Tähendab, praegu, kui asi on omandatud, on teda tõesti mõnus laulda ja. Ja mängida. Aga läks siiski üsna palju aega, enne kui selle mõnu tundmiseni võis jõuda. Te ütlesite, et tervet seda ooperit on väga mõnus laulda ja mängida. Aga kas on teie kahe peaosatäitja jaoks ooperis olemas ka selliseid aariaid või stseene, mis on teile võib-olla palju rohkem meeltmööda, kui võib-olla seal mõni teine kõrval seisev stseen? Praegu tagasi vaadates minule tundub küll, et viimane stseen on nagu kõige südamelähedasem. Ta nagu võib-olla hakkas kõige rohkem elama või pääses mõjule. Jah, mulle tundub ka, et eriti ooperis finaal ja tahaks siiski lisada kasekohtumise stseen esimesest vaatusest on väga-väga-väga nii ilus, ilmekas, väga armas. Ja vardaaline sära. Nahka veidi rikku. Mis tema nimi on? Möll niisugust ei ole kompaniis. Varu on. No mina ütleksin ooperi kasuks nii palju, et ta on ikka kirjutatud tõesti väga säravale algmaterjalile. Nii et. Kui muusika on mõned kujud lubanud umbes sellisena säilitada, nagu nad algmaterjalis olid, siis nad peaksid ikkagi publiku jaoks huvi pakkuma. Muidugi kahju on see, et töö käigus tuli teha väga palju kärpeid. Igast ühest olid neist lausa kahju, sellepärast et need kujud olid muidugi palju rikkamad kui nad ooperis on tulnud. Aga Rostani särav tekst ja Jaan Krossi väga särav tõlge ja kogu libreto ülesehitus väärib tõesti minu meelest suurt kiitust. Heliloominguteed tähendab, ma võin seda öelda viimaste kuskil 10 12 13 aasta jooksul kus on mind sidunud Dambergiga selline loominguline sõprus ja õnn tema teoseid ette kanda. Siis peab ütlema, et käesolev ooper on väga küps küpse meistritöö ning väga heas mõttes populaarne ooperit populariseeriv. Hästi mõistetav nii kuulajale kui ka lauljaile ja võib-olla märkamatud kuulajale ja võib-olla ka endale heliloojale rütmilised mittegi. Suured raskused on siiski peidus vahelduvatest taktimõõtudest, aga nad on niivõrd loogilised ja niivõrd arusaadavad. Ja toovad selle sisu nii mõistetavalt muusikalise sisu koos selle tõesti suurepärase teose endaga kuulaja, nii et ma arvan, et see teos saab kaunistama mitte ainult Estonia teatri, vaid paljude paljude maailmateatrite ooperiteatrite repertuaari. Selleks on muidugi üheks põhjapanevaks omaduseks see, et lauljad võtsid selle teose kohe algul hästi omaks. Ta on erinevalt teistest võib-olla kaasajal kirjeldatavatest ooperites erinev kasvõi juba selle poolest, et on säilitatud selline numbri oopri printsiip, Dianaariad, ansamblid, duetid, koolinumbrid, isegi sellised võtted kolleratuuridele, igasugused floorituurid ja on kasutatud kõiki registreid. Ning ei ole ei ole vigurdatud laulja häält ega, ega ka helikeele endaga. Nii et südamest võib õnnitleda heliloojad selle teose puhul ning see teost on tõesti tema viimase aja loomingus, kui siia lisada hoopiski erinev sellest, tema eelnes ta kirjutatud trompetikontsert, õigemini trompeti kontsete kirjutatud pärast ooperit kuid nii-öelda lavale ja kuulajate tulid nad peaaegu vahetult. Siis on nad nii erinevad, kuid samas samaaegselt on nendes niivõrd palju muusikalist ausust, inimlikkust, millega on alati Tamberg olnd lähedane kuulajale kui ka interBrettidele. Et. Oinad. Kes pole kõrre kasvu? Kas sa näed? Viet. Kont. Ette. Mõtlesin, et kaitsesite appik NordenBladet pinastan. Jaa. Härra Leo. No. Mulle tegid. Ja minu. No. Ei muutnud. Oota ma. Et aga kust seda võtta ahelas pool vaeva? Selleks et see tead, see töö meie teatris lavale sai ja sellises vormis nüüd meil on olemas, on andnud. Aaa. Mitte ei saa aru. Ja mina paariustiteks olles voodis. Nii nurrub liik. Röövli. No see Jaa. Aa aa. Aa, k. O. O oma saar. Me jätkame mõttevahetust Eino Tambergi uuest ooperis sõranoodeberferak südaööl. Me jätkame oma keskeprogrammi, millele on teemat andnud Eino Tambergi uus ooper, Süra noote, perferak. Need. Tõenäoliselt kolmas vaatus on ja epilo keriti on võib-olla kõige pingelisem ja haaravam haaram kõigepealt oma juba Ainias süzee ja selle lõpliku koalitsiooni pärast. Ja lahenduse pärast. Aga siin tahaks seda ütelda, et niisugusi momente, mis, mis mulle rõõmu tegi, oli ikkagi hirmus palju ja rõõmu tegi. Kõigepealt see tore tore lauljate kollektiiv. Kelle nii-ütelda lavale seadis Udo Väljaots, see oli väljas selle erakordselt raske töö minu arvates sellepärast, et tal tuli ooperilauljatega peaaegu draamat lavastada. Need kujud on kõik tõesti väga rikkad ja mitmepalgelised kujud. Ja minu meelest kõik kujud on psühholoogiliselt väga õigesti tabatud. Ja paljud kujud on juba üsna säravalt antud. Jaa. A. Adik. Kui olla väga aus, siis meil on kõigil vististi olemas üks tunne, mida me oleme harjunud varjama ja mida loetakse, vahest mitte eriti kaunis. Ja see on niimoodi sentimentaalne tunne, kuid ei Tamberg ega ka mina ei ole kunagi nagu eriti häbenenud olema selle selle tunde toetajad. Kunagi ühest vestlusest Dambergiga mäletan kui rääkisime just selle selle tunde olemasolust, et see, see peab olema ja see on ju ka minu arust ühe sellise hingekeele puudutus ja vast see keele heliseb kõige kaunimat, sest ta on kõige ausam siiram, sest tegemist on osavõtlikkusega. Seetõttu näib, et ooperi epiloog, kus on tegemist tõesti kõigi poolt arusaadava inimliku mitte ainult kaastundega, vaid vaid just sellise, ma mõtlen tundelise arusaamise poolt kujuneb tema siiski ooperifinaal kõige lähedasemaks nii esitajaile kui ka vististi saalis saalist vaatajaile. Me võime muidugi olla raudse südamega inimesed ja seda vaadata, et, et see ei ole vast moodne ja pole ka kena, kuid mina ei häbene seda tunnistada. Paistab, vähemasti, et, et nii tegijad kui ka kui ka nägijad lähevad sealpool üle kõige rohkem kaasa ja samuti kuna ooper ei ole kirjutatud veega vaid, vaid tõesti läbitunnetatud muusikalise mõtte ja kogu selle idee üle kantud vorm sellesse teosesse, on niivõrd selge ja arusaadav, et ka kõik need stseenid, kus me näeme sõra nood kohtumistes Roxaniga samuti Kristjani puhast ja andunud armastust Roczani suhtes ning seda sõprust ja ausust, milline valitseb Syrano ja Kristjani vahel kõik need, sellised üldinimlikud, kõige ausamad tunded ei saa jätta ei näitlejad, lauljad kui ka vaatajad või mõnda teist teatritegijat passiivselt seda, kas jälgima või osa võtmatuks jätma. Madaam rokksõda. Oh issand Täna hommikul ma olin Diana, vaesed sõbrad, joon. Tänaval ma järgnen talle aknad, mine Alta möödub mingilt. Ütlesite, et paneks pahaks. Seda loeks. Ja täna. Veenduva. Jumalaga ja batoon. Ja. Ja jooma aga? Nojaa. Aga see on viinud Vabandage. Ani juba. Oma. ATA säärap. Haava. Meie tänases saates rääkisid Eino Tambergi uuest ooperis Süranoode helilooja ise. Riikliku akadeemilise teatri Estonia peadirigent Eri Klas ja ooperipeaosatäitja tänugaal ning Teo Maiste. Muusikalised vahepalad olid salvestatud ooperi esietendusel teisel juulil käesoleval aastal riiklikus teatris Estonia. Saate seadis kokku kera.