Praegu kuuldud Edvard Griegi muusika juhatab sisse meie järgneva juubelijuttu. Miks me just niisugust muusikat kuulata pakume, selgub küllap järgnevast vestlusest. Niisiis homme pühitseb oma kaheksakümnendat sünnipäeva skulptor Juhan Raudsepp. On eriline rõõm et avame ühe meie vanema Kunstnike liidu liikme Juhan Raudsepa juubeliekspositsiooni. Nimelt Juhan Raudsepp saab 10. detsembril käesoleval aastal 80 aastaseks. Ma olen alati imetlenud meie juubilari, tema, kus tema tööindu, tema hoogu ja tema ettevõtmisi. See näitus siin on muidugi pisike osa Juhan Raudsepa loomingust. Põhiliselt on siia koondatud viimaste aastate tööd kuid on ka üksikuid panemas perioodist Juhan Raudsepa tunneme kui väga huvitavad monumentide loojad, dekoratiivskulptuuride loojat, kalmistu, skulptuuri, loojat. Tema tööd ehivad paljusid ühiskondlikke hooneid, ka meie kunstihoonet. Lühikese aja jooksul raske kokku võtta kogu tööd, mida Juhan Raudsepp on teinud ja nagu ma juba ütlesin, meil on eriline heameel, et Juhan Raudsepa loomingupind ei ole põrmugi kahanenud. Viimase aja loomingus domineerivad tal põhiselt portreed kolleegidest kultuuritegelastest. Ja sellisena on tema lisanud ka meie tänasele kunstile paljugi väärtuslikku. Juhan Raudsep, lubage õnnitleda teid pidulikku ja erakordse sündmuse puhul. Aitäh. Loodame, et teie ind ei rauge ja teil jätkub jõudu veel paljudeks huvitavateks töödeks. Täname. Ke liidu juhatuse sekretäri Enno otsingusõnad teisipäeval Tallinna kunstihoone salongis milledega. Ta avas meie vanema põlve kujuri Juhan Raudsepa 80. sünnipäeva. Personaalnäituse vanameistrit oli tulnud näituse avamisel õnnitlema hulgaliselt tema kolleege, sõpru, meie kunstiavalikkuse esindajaid. Vahetult enne näituse avamist käisime ka meie juubilari jutul. Juhan Raudsepp, teie võite oma kaasaegseteks nimetada küll selliseid kunstnikke, keda meie teame ainult nende tööde ja nimede järgi. Ja nii see tuleb välja sellepärast et ma võin pidada isegi end kaasaeglaseks k Kölieriga, sest ma olin juba kolm aastat vana, kui temadel elas. Aga isiklikult olen ma kokku puutunud ainult Adamsoni kaar. Veidsin tahki, olen mammatnud, nii et selle esimese generatsiooniga on mul niisugune kontakt olnud, siis jäi kunstielust multši kontakttükiks ajaks tikkis nagu vaheaeg ja ma puutusin kokku juba teisi generatsiooniga. See on sajandi algul, kes meie kunstipõllule ilmusid nagu laikmaarauad, koort, mägi ja teised. Ja kahekümnendatel aastatel kujunes minust ise siis kolmas generatsioon, mis on siis kestnud kuni seniajani, nii et ma olen siis kaasaegne olnud nii kolmandale kui ka nüüd neljandale ja viiendale generatsioonile. Selle aja jooksul on jah, võimalus olnud kõiki neid generatsioone ja kõike neid voolusid teil ju jälgida, praegu me ikkagi tunneme teid põhiselt kui skulptorid, mismoodi te näiteks praegu võrdleksite, ütleme, 50 aastase diapasooniga, kui palju on ka muutunud, siis pilt meie eesti skulptuuris näiteks? No see on küll väga palju muutunud. Ta on kaasa teinud, võiks ütelda kõike vormide avalduse võimalused alates klassitsistlikus, töö, kuninuid, kõige abstraktsem meni välja ja selle vahepeal on kahtlemata olnud väga huvitavaid leide ja ka kaasa kujundamist selle tulevikuskulptuuri, seda, et kuidas seda siduda tänapäeva arhitektuuri, keskkonna ja ühtlasi ka linnakujundusega, nii et need probleemid on kõik see aeg päeva kohal olnud ja nad on eriti viimasel ajal seal üsna aktiivse kuju võtnud ja loodame, et lähemal ajal meie võime juba üsna nii häid tulemusi näha. No teie olete näiteks hoonete kujundamisel ka ise kaasa löönud, kas te ei arva, et meil üldiselt võiks skulptuuri natukene siiski rohkem kasutada? Tõepoolest linna kujundamisel? Ja kahtlemata, kui meie tähendab päevaarhitektuuriga otse, ei saa mitte siduda, siis tema läheduses. Me võime leida väga häid lahendusi. Eriti mis puutub linnaplatside kujundus ja niisamuti ka mitmesuguste asutuste sisustus, seda võib skulptuuri palju rohkem rakendada kui seeni. Nüüd on meil valminud, et mustamäel, skulptorid, Emma ja, ja seal on kõik tehnilised võimalused olemas ja loodame, et lähimatel aastatel me näeme üsna häid tulemusi. Ja meie ajame teiega praegu juttu siin kunstihoones ja teie oma ateljees, mis kunstihoones on, kas teie saate uued ruumid monumentaalkunstimajja või kuidas me seda nimetame, siis on teil nagu ka juubelikingituseks? Ja seda muidugi ka kahtlemata sellepärast et lähemal ajal ma lähen ka sinna üle ja seal ongi juba väiksel viisil elu alanud ja kindlasti see võtab nüüd seal üsna intensiivse kuju, nii et seal võib üht-teist teha. Kas te olete oma elu jooksul kokku võtnud, kui paljud teie olete oma töid, Ma mõtlen nüüd küll ainult skulptuuri, kui palju te neid teinud olete ja kui paljudes kohtades üle Eestimaa laiali? Ligikaudu on neid üle kolme, poolesaja ja nad on tõesti mitmel pool laiali mitmes linnas ja mõnel juhul ka maal. No kõige rohkem on neid ehk näha Tallinnas sellepärast et Tallinnas nii kunstihoone kui ka jaama läheduses olevas pargis fan, käen ja mujal on neid Haapsalus, Pärnus, Suure-Jaanis, Tartus ja mujal veel ka. Kas ei ole hea tunne, et su tööd on saanud nagu kasutada tõepoolest selleks, et kõik tunnevad sellest nagu rõõmu ja kõik näevad? Seda, et loomulikult nad peaksid olema paljudele ja paljudele kättesaadavad kas otsekohe nüüd linnapildis või siis muuseumis ja kui see on õnnestunud ja sobitud nõnda, et tema oma ülesannet õieti täidab, siis ta on ju paljudele rõõmuks. Nüüd on käes teil järjekordselt kiired päevad. Juubelinäituse kujundamine. Nüüd avatakse kunstisalongis minu väikene ülevaatenäitus, kus kajastub ka mõned alad, mida seeni üldsus ei ole veel tunneutsioon siis akvarell ja joonistused sellega nüüd see näitus on nagu autobiograafiline siis ka muidugi fotod siin ja seal olevatest töödest, nii et see annab siis mingi üldise ülevaate, millega ma olen tegelenud. Teie rahutu vaim on kogu aeg otsinud ja käed kogu aeg midagi teinud ei olnudki väga ammu, kui me rääkisime Suure-Jaani heliloojate kappide matmispaiga kujundamisest ja mis on siis nüüd siin näitusel väljas, mis on päris teie päris päris viimased tööd. Viimastest töödest on mul väljas Tuglas, see portree ja peale selle ma olen jätkanud oma muusikute sari ja ja ühe viimase töönega modelleerisid Makeigi. Need on olnud viimased siis niisamuti Ernesaksa ja teisi dekoratiivseid motiive ma olen arendanud, mis tuleb kah näitusele nüüd välja. Ja meeldiv on tõdeda, et te olete ikka mõelnud meie ümbruse ilu ja meie silmarõõmu peale, sest siin ma näen kahte Skulpturaalse kuju mis lähevad vist kuskile kaugemale ja on juba töös. Ja see on ette nähtud Viljandi näidissovhoosi puhkeparki ja siin on siis kaks motiivi, üks on valvur, teine on siis kodu ja leib. Nii et see on väiksel viisil, sümboliseerib ka natikese meie nii ajaloolist minevikku ja on siis ka tänapäeva sisse ja mõistetavaks tehtud. Ja kui nüüd lõpuks tahaksime piiluda natukene ettepoole, siis kui te olete oma uutes ruumides ateljees ennast päris sisse seadnud, mis siis nagu vaikselt mõttes on. Mõningaid mõtteid on peamiselt dekoratiivskulptuuri alaldi Apohtrei alal, mida ma tahan seal? Jätkata selleks jätku jõudu, aitajaid, tänan teid väga. Sellega on meie tänane saateaeg lõppenud. Kohtume teiega jälle homme õhtul samal ajal ja lainepikkusel. Tänaseks aga head ööd.