Kes kus, miks? Väike tüdruk olin ma senti niidab, mulle gloobust, näitas, tahad ja siis ütles. Need aastad läksid, tüdruk nii suureks kasvanud ongi sõita võitjal lennuki autoga. Niisiis on meil praegu stuudios olles ühtlasi ka selle aasta esimeseks külalisesinejaks rahvusvaheline suurmeister Paul Keres. Ja nagu te meie, saate peast juba järeldada võisite rändame koos temaga järgneva pooltunni vältel paljudes maades ja kohtume mälestustes muljetes paljude huvitavate inimestega, kus ja kellega meie palju käinud, näinud malekorüfeed rinda on pistnud või muidu niisama ka kokku saanud. Alustada tuleks küll tänasel päeval uue aasta esimesel päeval just sellest samast millistes keeltes ja kus on tulnud järjekordse aasta numbri saabumise puhul õnne soovida ja õnnesoove vastu võtta. Neid uusi aastaid on juba päris õige ilus hulk vastu võetud ja korraga ei tule meeldegi, kus just täpselt igal aastal on oldud, aga üks kohti, kus nii päris sageli on tulnud uut aastat vastu võtta, see on Inglismaa. Nimelt seoses eestingsi turniiriga, teatavasti Eesti on siis korraldatakse juba alates 1919.-st aastast regulaarselt jõulu ja uusaastaturniire. Ja need on kujunenud niisuguseks meeldivaks traditsiooniks ja väga populaarseteks võistlusteks kogu malemaailmas. Esingse turniiridel mängib kaasa tavaliselt hulk maletajaid maailma paremikust ja võib öelda, et ükski maailma tipp, puh kuuluv meister või suurmeister kunagi on ikkagi ka Eestis siis kaasa löönud neil võistlustel tavaliselt algavad nii 27. 28. detsembril ja kestavad kuni kaheksanda üheksanda jaanuarini. Vot siis tuleb salga turniiri ajal uusaasta vastu võtta. Inglismaal uue aasta vastuvõtt eriti pidulik ei ole, neil toimub see päris vaikselt nõmmel, tavaliselt muidugi turniiril, mäng toimub nii päeval kui ka õhtupoolikul uue aasta puhul muidugi õhtupoolik jääb vabaks, siis seal hotellis, kus peatume, kogunevad osavõtjad kokku suurde saali. Nisugune uue aasta meeleolu pidulik õhtusöök seal ja siis peab ütlema, et nii kui kell on 12 löönud, siis peol ka lõpp peal, nii et järgmise veerandtunni jooksul siis on aega veel koristada ainult magama, nii et seal ei ole niisugust tava nagu meil mitmel pool, kus uue aasta pühitsemine läheb kuni varahommikuni välja, nii et veerand üks on praktiliselt asjal lõpp. Räägitakse sel puhul vist tavalisest rohkem, sest et moment on nagu pidulik ja tehakse prognoose kasvõi järgmiseks aastaks, kus kokku saadakse ja kellega kuskil tuleb rinda pista. Mis keeles need jutuajamised toimuvad? Enne sõda oli põhiline keel maletajate omavahelises vestluses saksa keel. Nüüd sõjajärgsetel aastatel kerkis rohkem esiplaanile inglise keel ja seoses Nõukogude maletajateni eduka esinemisega on väga paljudel turniiridel domineerivaks keeleks saanud vene keel juba. Ja peab ütlema, et Lääne mitmedki suurmeistrid on päris hästi vene keele ära õppinud. Näiteks Lääne-Saksa suurmeister vuntsikker räägib päris vabalt vene keelt, samuti Larsson päris korralikult, räägib vene keelt, rääkimata muidugi sotsialismimaade maletajatest. Võib-olla huvitav on märkida veel, et isegi male imelaps või kui ta teda nimetada Bobby Fischer on kursis nende vene keelesaladustega ja tema nüüd põhiliselt just seetõttu, et meil Nõukogude liidus ilmub päris palju malekirjandust palelise uurimusi ja ta tunneb nende vastu huvi ja ilma keelt oskamata läheks tal sealt palju kaotsi. Inglismaa, kus palju ja palju kordi on siis käidud, sealt samastki läheks võib-olla edasi oma jutuga üks palju käidud nähtud maa on ta Holland ja see jest meenub seoses doktor näks hõive hiljutise külaskäiguga meie emale. Ja peab ütlema, et Holland on malemaailmas vaatamata oma väiksus selleni jõudnud päris juhtivale positsioonile. Mitte seda just nii tugevate valetajate suhtes, vaid tugeva organisatsiooni suhtes niisuguse väikse riigi kohta. Valland korraldab väga palju malevõistlusi ja terve rida turniire mis on malemaailmas väga populaarsed, on seal muutunud meeldivaks traditsiooniks. Nii näiteks pärast seitsmekesi turniiri lõppu toimub juba, kui ma ei eksi, vist 28 aastat järjest samasugune malekongress Bieber Väigis väikene Hollandi linnakene ja võib öelda, et need turniirid Pöör, Väigis ei ole oma populaarsuselt sugugi väiksemad kui eesting, siis need võistlused kujunevad tõesti mingisuguseks suureks pidustuseks maletajatele, sest seal ei ole mitte ainult üks tavaline turniir 16 osavõtjaga vaid seal on võistlusi iga tugevusega, iga klassi maletajatele ja igaühele, kellel jätkub aega pikka turniiri mängimiseks, korraldatakse lühikesi gruppe, mängitakse läbi seal võib-olla nädalalõpul ainult nii, et seal koguneb kogu selle malefestivali ajaks kokku mitusada valetajat väga erinevatest Euroopa maadest. Ja see on nüüd üks neist turniiridest. Hollandis on neid veel mitmeid ja eriti pärast seda, kui Öövel õnnestus 1900 37. aastal võita maailmameistritiitel. Malemäng on Hollandis üks populaarsemaid spordialasid. Hollandist on jäänud teil juba paljude aastakümnete jooksul vist võrdlemisi head muljet ka sportlikus mõttes. Jah, Holland on, noh, niisugune malesõbralik maa suure hulga malet armastava publikuga ja niisuguse auditooriumi ees on tavaliselt ka meeldivam mängida. Ja isiklikult tõesti ütlevatega tulemuste suhtes Hollandis ei või nuriseda. Mängitud on ju väga paljudes kohtades ja käidud paljudes kohtades paljudes riikides, paljudes linnades, kõiki neid siin muidugi üles loetleda ei jõuakski. Vist lihtsam oleks näiteks, kui heita pilk Euroopa kaardile mõttes praegu millised riigid ja maad on külastamata. Peaaegu 40 Aastase malepraktika jooksul on saanud päris palju Maydia ja linnu ja kohti külastada. Ja üks asi on muidugi suured, võistlused kestavad pikka aega ühe koha peal, teised on jällegi lühikülastused, ütleme sultan esinemised mööduvad ühe õhtuga. Ja kui nii võtta, siis on suurem osa Euroopa maadest külastuste suhtes võib nii-öelda risti peale teha, seni on jäänud veel puutumata Portugal. Siis Albaania ja Rumeenia. Huvitaval kombel jah, Rumeenia on kas siia hulka sattunud, sest see on ka küllaltki nii-öelda, ma olen sõbralik maa, kus korraldatakse päris sageli võistluse, eriti viimasel ajal, aga lihtsalt ei ole juhust olnud sinna sattuda. Lähme üle lombi. Kui lääne poole minna, siis näe passi tsipa parem välja, sest ütleme, Põhja-Ameerika mandrilt on nüüd mõlemad suured riigid, on juba külastatud nii Ühendriigid kui ka Kanada, siis Kesk-Ameerikast Kuuba, Mehhiko ja tsipa lõuna poole veel Hollandi, India saared. Grassaa Lõuna-Ameerikas on tutvust soetatud juba Argentiina Brasiiliaga ja, ja Tšiiliga. Läheksime mõttes 30 aastat tagasi see kontinent ja täpsemini Buenos Aires on seotud ühe väljapaistvama momendiga Eesti maleajaloos. Kui teie kõrvale arvata ka veel teisi mehi Jah, 1900 39. aastal esmakordselt toimus see võistkondlik maailmameistrivõistlus või nagu ei mäleta, et nimetame seda vale olümpia toimus väljaspool Euroopat pat, nimelt Buenos Aires siis ja seal ka meie Eesti esindusvõistkond võttis sellest olümpiast osa ja esines ootamatult suure eduga. Me tulime Taal grupis seal kolmandaks. Praegu võiks öelda medalikohale isegi ja see oli meile eneselegi suureks üllatuseks, rääkimata vastastest. No võib arvata, ja ega nad meid kindlasti nii kõrgele ei asetanud. Aafrika mandriga on kokkupuuteid olnud. Ainult üks külastus on Tuneesiast seal paarinädalane külastus 1000 960. aastal aga see oli ka seotud väikese sõpruskohtumisega Tuneesia maletajatega seal. Ja nii, et võistluse Aafrika pinnal veel senipeetud ei ole. Aasia manner, aasia manner, on täiesti võõras alles ainukene koht väljaspool nõukogude liitu on Iisrael, kus 1000 964. aastal toimus maleolümpia Tel Avivis. Ja mõlemad valged mandrid. Mõlemad valged mandrid on külastamata, seal maletajad on vähe, vil. Jalg siiski valgele mandrile on asetatud nimelt Gröönimaapinnale vahemaandumine jällegi lennukil Kopenhaagenist Los Angelesse vahemaandumisega Gröönimaal. Nii et see juba kuulub kani osaliselt valge pantri hulka. Jääkarud sai ära nähtud. Siiski lennuväli oli liiga tsiviliseeritud koht selleks. Püüaksime neist paljudest riikidest ja paljudest turniiridest välja tõsta mõnd kas siis sportlikku edu või ebaedu või mõnes muus mõttes. Vot siin on muidugi raske korraga valikut teha, sest tõesti see ajavahemik on nii pikk, see on juba nii peaaegu kolmveerandi inimiga ja siin kõiki momenterid korraga silma eest läbi lasta on, on küllaltki raske. Aga no minul Need sõidud on ju alati seotud võistlustega. Ja eks tavaliselt on nii, et kui tulemus on hea, siis üldjoontes ka muljed on paremad. Nendest maadest, kus on sagedamini saanud edukalt esineda, on paremad muljed säilunud. Ja inimesed tunduvadki sõbralikuma vastased vähemalt. Ja teine. Moment muidugi, mis oma teatud rolli mängib, on ka keel, sest niisugused maad, kus saad ikka ütleme, keelega täiesti vabalt läbi täiesti vabalt väljendada, seal on ka kuidagi tunne siiski kodusel ütleme näiteks Lõuna-Ameerika selles suhtes on teatud mõttes raskema. Kuna hispaania keel on väga konarline ja muu keelega seal peaaegu üldse läbi ei saa, siis tekib niisugune nagu kuidagi nagu kotis oleku tunne. Ja nendesse maadesse on vist ka üldiselt mõnusam sõita, kus tead, kus on sind ees ootamas palju sõpru. Ja seda kahtlemata, no peab ütlema, et male on siiski niisugune nii-öelda hea mäng selles suhtes. Nii nagu juba meie rahvusvahelise maleföderatsiooni diviiski ütleb, et me kõik oleme üks suur pere malehuvilised, need tunnevad ka end kõikides maades, vaatamata Nende muudele erinevustele tunnevad end ühise suure perena ja kui ütleme, tuleb neile kuskilt kaugemalt mõni kolleeg külla, siis tavaliselt võetakse ikka väga sõbralikult vastu. Nii et selles suhtes peab ütlema, et peaaegu kõikides nendes maades, kus on kunagi käidud ikkagi mõni sõber või tuttav on ees, niiet kui tuleks nii juhuslikult sattuda ilma ette teatamata kuhugi maale või linna, siis ikka kui hakata taskus hoopis otsima leiab mõne aadressi või nime, kellele helistada ja kellega varem on kokku saanud. Sportlaste seas on mõningal määral levinud üks komme. Võtta endaga kaasa mingi kindel suveniirvõistluste ajaks talismani mõttes. Ei minul isiklikult ei ole talismanidesse erilist uskuni, võib-olla sellepärast ka ei õnnestunud, kui maailmameistriks saada. Aga sellega seoses tuleb meelde kadunud maailmameister Joachim, tema oli küll nii kuidagi uskus talismannide jõusse nähtavasti, sest ma mäletan juba 1000 937. aastal kui ta mängis Hollandis revanšmatši hõivega maailmameistri nimele, siis tal selleks puhuks oli muretsetud kaks siiami kassi. Ja need olid tal sageli isegi mängusaalis olid kaasas mitte just nii-öelda tema juures, vaid abikaasa istus seal esireas kahe kassiga ja isegi eksmaailmameister sel ajal tal oli pull Rover kootud ka kassikujutusega rinnal. Kas see aitas ja et seda seekord küll, sest ta võitis selle revanšmatši? Muidugi ei tea, mis oleks juhtunud, koega oleks koeraga tulla. Siis oleks vist saalis läinud asi hullemaks kui malelaual. Meistritest ja natsidest. Nendega tuli juba juttu. Kui paljudega on omal olnud võimalust jõudu proovida. Maailmameistritega on saanud kohata peaaegu kõikidega, kellega üldse nii-öelda teoreetiliselt oleks võimalik olnud kohata ainukese erandi moodustab siin Plasker. Tähendab laske, sel ajal ta elas ja mängis veel, kui mina alustasin oma turniiri maletaja teed, aga ta oli juba nii suurtest võistlustest praktiliselt tagasi tõmbunud ja seepärast malelaua taga mul temaga ei õnnestunud kohtuda küllaga ka isiklikult sain temaga tuttavaks rivaali läbisõidul Viinis just sel ajal, kui mul seal oli turniir, nii et kohtusime lühikeseks ajaks. Nii. Ja see oli ka ainuke kord, ainuke juhus, kus mul õnnestus laskariga kohtuda, esimese maailmameistrist teenitsiga kohtuda ei õnnestunud, kuna ta suri juba 1900. aastal. Aga ülejäänud kaheksa vaibameistriga on tulnud kohtuda nii isiklikus elus kui ka malelaua taga. Ja need siis järjekorras. Kappablanka Hayessin hõive, patriinik smas Low taal. Petrassion, Jas Baski. Kellega neist kõige meeldivam mängida on olnud? No maailmameistritega on alati meeldivam mängida, sellepärast et siin on juba niisugune võiks öelda niisugune kindlustatud olukord, et kui kaotad partii, siis ei ole ju midagi katki, on loomulikult maailmameistrile võib kaotada. Aga kui võidad siiski see võit on nagu topeltväärtusega. Ühel või teisel kombel nende pikkade rännuteede jooksul on tulnud kohtuda ka mitmet kanti teiste kuulsuste ja suurustega. Seoses ütleme eriti suuremate võistlustega on isiklikke kokkupuutumisi tulnud nii mitmete silmapaistvate tegelastega. Muidugi momendil kohe kõiki ei tule meelde. Aga mõningaid juhte võiks mainida, näiteks oli meil 1955. aastal oli Moskvas Mats Ameerika Ühendriikide võistkonnaga siis kohtusime Hruštšovi pulgaaniniga koos ühel fotol mõlemad võistkonnad. Sis Kuubat külastades oli võimalus kokku saada Fidel kastroga Ungari turniiridel. Väga sagedane külaline on Jaanus Kadar. Mul on ka võimalus olnud temaga isiklikult kokku saada. Siis, külastades 1960. aastal Kuubat oli võimalus vestelda vanastas Miku Janiga 1000 964. aastal maleolümpia ajal Tel Avivis. Seal õhtul oli külaliste hulgas üks Iisraeli riigi asutajaid pen kuri on. Ja seda nimekirja võiks veelgi pikendada, kui aega on rohkem mõelda ja meelde tuletada. Meie muusikamaailma üks tuntumaid suurusi väliseestlane Eduard Tubin on teatavasti ka teie talendi üks suuri austajaid. Nojah, ütleme muusikamaailma ja ütleme, kunsti ja teaduse maailma esindajatega on kokkupuutumise muidugi võistluste ametlikus osas vähem, sest tavaliselt nad work komiteedesse ei figureerinud eri. Kuid nende hulgas on muidugi väga palju malehuvilisi, kes ise ka küllaltki hästi mängivad, kes pole mängu vastu väga suurt huvi ja austust tunnevad ja üks niisugune suur malehuviline on ka Eduard Tubin. Aga mina tunnen teda juba õige pikka aega juba koos elasime Tartus. Samas linnas vanasti ja Tubin mitte ei tunne ainult huvi male vastu, vaid ta isegi on tegelenud malepedagoogina, sest üks meie silmapaistvaid meistreid Jüri Randviir, tema õieti Tartus sirgus Tubina juhendamisel. Ja Tubin nii-öelda hoidis omal ajal pidevalt silma peal rand viru valelisel arengule, olgugi et ta ise ei ole väga kõrge kvalifikatsiooniga maletaja. Kuid nähtavasti see pedagoogiline joon, mida ta muusikast omab annab ka päris häid tulemusi rakendatama malepõllule, sest Jüri Randveer tõesti on meil Kasvanud meister ja muidugi muusikamees, mina ei ole eriti ühte teist ütleme, armastad kuulata nii nagu nagu tavaline inimene kunagi, et selles suhteliselt Tubidale midagi pakkuda ei ole. Aga meie omavaheline vestlus vale alal, see on alati väga huvitav ja ja Tubin väga pidevalt on kursis kõikide vale sündmustega, nii et kui me kokku saame, siis me sel teemal on päris nii pikka juttu ajada. Ja kas neid kokkusaamisi on olnud ka raja taga? Jah, seda küll, näiteks kui mul Stockholmis on võistlused olnud, siis Tubin on ikka, kui talgi vähekenegi aega jätkub, tuleb ikka vaatama, ta on ka suur fotoya silmi per mõlematel aladel ka päris head kvalifikatsiooniga mees siis pärast võistluste lõppu, nii sageli olen tema juures näinud nii-öelda tema võistluste jälgimise tulemusi nii filmiekraanil kui ka kui ka diapositiivide navi või tavaliste fotodena. Muidugi ka neil juhtudel, ütleme, kui Tubin viimasel ajal sind on Tallinnat külastanud, siis kasutame ikkagi võimalust jällegi mälestuste vahetamiseks. Muusikast võib-olla jätkamegi on teada, et teelanna suur heliplaatide kogu ja neid vist on kogutud ka reiside jooksul hästi palju. Ühte ja teist on muidugi sõidudelt siit-sealt kaasa toodud ja põhiliselt niisuguselt maalt, mida külastad tahaks nagu võtta kanide helides midagi mälestuseks kaasa, siis võib-olla rohkem nende kas populaarsemaid või siis rahvapärasemaid asju. Öeldakse, et ei ole maanurka, kus ei ole eestlast. Kas see on õige? Jah, seda võib öelda küll tõesti, sest oma pikkade reiside jooksul tõesti on kohatud kaasmaalastega nii mõneski kohas, kus ei oleks osanud oodata Argentiina, olgugi et ta on meist kaugel, seal on küllaltki suur eestlaste koloonia juba 1000 939. aastal Saveli Eesti selts ja küllaltki küllaltki palju eestlasi seal Põhja-Ameerikas, Kanadas, samuti rääkimata Euroopa riikidest, meenub siin üks päris niisugune. Omapärane unikaalne lugu võib ülemöödunud aastal, see oli Šveitsis. Maleolümpia ajal sattusime juhuslikult jutule ühe daamiga, kes oli omal ajal elanud Tartus. Tundis veel Tartu linna päris hästi ja tuleb välja, et nüüd tema kodu on Lõuna-Aafrikasse me saime siis kokku Šveitsis, nii et maailm on väike. Teie olete natukene kõrvale tõmbunud neid maletegevusest selles mõttes, et ise tuleb vähem ettemängimist, aga milline on selle aasta esimene suurem jõukatsumine ette näha? No selle kohta praegu täpsemalt midagi ma ei oska öeldagi, seepärast et rahvusvaheline kalender meie spordiorganisatsioonide poolt on alles koostamisel ja kes, kus ja millal mängib, need küsimused ei ole veel päris lõplikult otsustatud. Aga nii huvitavamatest võistlustest, mis nüüd ees seisavad? Kahtlemata väärib mainimist aprilli alguses Jugoslaavias toimuv võistlus, kus nõukogude liidu koondvõistkond mängib ülejäänud maailma koondise vastu, see võistlus toimub Jugoslaavia maleorganisatsiooni korraldusel ja 10-l laual siis mehed omavahel mängivad igaühega neli partiid on kahtlemata väga huvitav võistlus, nii nagu on. Ta oli, oli mind arvestatud ka Nõukogude liidu koondvõistkonna koosseisu, nii et kellega nüüd mängida, seal tuleb, ei tea, kahtlemata huvi pakub väga huvi ka endale seal päris kindel prognoose muidugi niisuguse koha peal teha. On raske. Aga üks Ameerika professor arvutusmasinatega opereerides leidis, et seniste tulemuste põhjal ütleme, maletajate loominguliste näitajate põhjal talugesk Nõukogude Liidu võistkonna lootusi paremaks. Umbes nii 21 ja pool 18 ja pool 14 40-st partiist. Väga põnev on kohe oodata selle turniiri tulemusi nüüd paar uue aasta soovi kuulajaile. Kes on huvilised ja ütleme, ise aktiivselt kaasa löövad, neile muidugi tahaks soovida, et see tegevus jätkus ka uuel aastal edukalt. Kes niisamuti on malehuvilised, jälgivad ainult võistlusi. Neile tahaks soovida seda, et nende ootused jälgitavate võistluse tulemuste suhtes täituksid ja et esineks vähem pettumusi ja kõikidele teistele. Samuti soovida uuel aastal uut jõudu, energiat ja igakülgset edu.