Üks raadioajaloo uurija kurtis kord, küll on kahju, pole enam elus neid, kes olid esimese eestikeelse raadiosaate hälli juures ent täiksis, ehkki tehniline personal on tõepoolest manalasse varisenud, kuid veel on võimalus jäädvustada nende häält, kes tollal esinesid. Vähemalt ühte. See on 66 aastane tartlane Paul Sammet. Keskhariduse sain Haapsalus, kus õppisin tolleaegses Läänemaa ühisgümnaasiumis. See oli vist aprillikuu algu päeva poolel aastal 1924 kui koolis levis kulutulena uudis, et koolikoor läheb raadiosse laulma. Minu õppeajal ehitati Haapsalu raadio Telegraphi saatejaam. Kõrgemale kerkis Haapsalus üle Kiltsi poolse männiku latvade raadiojaama sajameetriline antennimast. Seda rohkem süvenes minus huvi raadio vastu. Raadiopisik nakatus lõplikult ja raadio materialism on südamelähedaseks hobiks jäänud tänapäevani. Meie kooli koolikontsert pidigi toimuma Haapsalu raadiojaama kaudu. Erilist repertuaari selleks esinemiseks ette ei valmistatud. Kontserdikava koostati tol ajal kooli õppeprogrammis olnud lauludest. Oli ilus püha laupäeva hommik, kui 11. mail 1000 924. aastal varakult suure elevus, tunde ja põnevusega astusime Haapsalu raadiojaama poole linnale kas sest esinemise algus oli määratud kell üheksaks. Kontsert toimus otsesaateaparatuuri ruumist, mis asus ühekorruselise saatja hoone keskel ja oli suurim ruum kogu hoones. Ruumi ühe seina poole akendest vastassuunas võttis täielikult enda alla saate aparatuur. Vaba ruumi osa ühes otsas oli laual näha mikrofon. See oli tavalise telefoni kuuldetoru, mikrofoni sarnane Eboliidist, helid rehtriga, väikese kaare taolise kõvera puujala küljes. Samas oli näha ka provisoorselt kokku monteeritud kujul lampidega aparatuur. Ilmselt olid need eelvõimendusseadmed praegu aastakümnete järgi, kõike seda meenutades tuleb tunnistada kogu asja tehnilise teostamise primitiivsust. Tollal aga oli kõik nii romantiliselt põnev ja salapärane, sest esmakordselt elus nägin mina tõelist raadiojaama. Nii põnev, et kontserdi ajal kippusid silmad vähem jälgima, koorijuhi taktikepi aga rohkem Vilama mööda aparatuuri osi mõistetades ühe või teise otstarvet kontserdil, mis kestis umbes tund aega, esitati kümmekond laulu või isegi pilud pisut üle selle. Täpset arvu ei mäleta enam. Ei suuda ka meelde tuletada kõiki neid mälusahvris on säilinud vaid üksikud nagu kaunimad laulud. Kas tunned maad? Tehnilist personali oli kõige selle juures tegevusest, mitu meest, kelledest üks näis üldjuhina. Hiljem Haapsalu raadiojaamas korduvalt käies kuulsid, et meie tookordset kontserti oli kuuldud rahuldavalt mitmel pool Eestis aga ühes kohas ka väljaspool Eestit ja nad lugesid seda täielikult kordaläinuks. Kas on hiljem teil ka ringhäälinguga pistmist toad ringhäälingus olen esinenud 1900 37. aastal raadio materialismi kohta ja hiljem on mul olnud kokkupuuteid ka tehniliste tegelastega. Väga palju olen kasutanud ise oma katsete juures ka ringhäälingulaboratoorium, mõõteseadmed ja nii edasi. Olen olnud ka raadiojänes muidugi ja tolleaegse mõiste järel loata kuulaja. Aga siis puht lühilainetega hakkasin tegelema kolmekümnendates aastates, esimesel aprillil 1937 läksid eetrisse oma saatejaamaga ja see päev tagajärgede poolest ei toonud mulle mitte aprilli vaid nii kui võtmele vajutasin, oli esimene jaam, mis vastas, mul oli Põhja-Norrast, kuulun praegu Eesti Raadiospordi Föderatsiooni ajalookomisjoni koosseisu. Ma tegelen kirjatööga, tahan kirja panna kõik tolleaegsed mälestused, sündmused, juhtumid, kõik, mis on seoses raadiomate rismiga Eestis. Mida veel lisada Pauls ameti jutule dirigendiks oli seekord õpetaja Mihkel Tigane. Raadiojaam töötas lainepikkusel 2500 meetrit ja see katsesaade ei jäänud viimaseks. 22. juulil 1924 esines kammerorkester ja esimene välisülekanne leidis aset samuti Haapsalus. Nimelt 27. septembril 925 andis helikoor helilooja Cyrillus Kreegi juhatusel raadio kontserdi Kungla seltsimajas. Visadus paar kilomeetrit saatjast eemale. Ent on olemas andmeid, mis lubavad arvata, et ringhäälingukatsed algasid Eestis veelgi varem. Nagu kinnitab Toompeal asuv keskarhiivi fond number 54 olevat juba 16. jaanuaril 1924 tehtud Tallina ja fööniks usterhauseni. See on siis Saksamaa saatja vahel niinimetatud kõneproov milleks kasutati jälle haapsalu saatjat. Et kuuluvuse kohta informatsioon puudub, siis leppigem tunnustatud hommikukontserdiga peaaegu neli kuud hiljem. Haapsalu raadiojaam oli ju Telegraphi keskus, millel puudusid ringhäälingule vajalikud tehnilised vahendid. Seetõttu tuli edaspidi korraldada neid Tallinnas.