Me ei saa ju head pealinna, kui me anname erainvestoritele, kes on ja alati jõukamad kui avalik võim. Me ei saa neile kogu aeg ja kõiges järgi anda. Ta teeb kunstiakadeemia professor, muinsuskaitse nõukogu esimees Mart Kalm. Aga just nii on Tallinnas toimunud, on saanud toimuda. Tundub, et mõeldi, et küll saab, nii ka Sakala puhul. Aga siin seisti äkki silmitsi inimestega, kellest oleks tulnud üle sõita. Miks mõõt sai täis? Niisugune ajamine oli liiga solvab, kui võidakse ka ilma silma pilgutama mata lepingusse sisse kirjutada, lubadus lammutada. Ja kultuuriminister kuulutab lepingu riigisaladuseks. Seda lepingut ei tohtinud näha ei avalikkus ega riigikogu liikmed. Kultuuriminister Raivo Palmaru. Lepingut avalikustada ei soovi. Aga miks? Sellepärast, et selles lepingus on niimoodi kokku lepitud. Ja kõik kultuuriministrist, linnajuhtide ja peaministrini pühkisid käed puhtaks, ei saa midagi teha. Avalikkuse esindajaid polnud aga õigust isegi kohtusse pöörduda, sest seaduse järgi polnud nende huvid riivatud. Ometi inimesed tundsid, et nende huvid on riivatud. Siis pidi rahvas selle asja endaga Ta võtma. Ja suuresti ka sellepärast, et neid ei peetud selgitamise vääriliseks. Oma kogemustest nii turisti, poe kui kasakalaga räägib muinsuskaitse nõukogu esimees Mart Kalm. Kultuuriminister on keeldunud nüüd korduvalt vaatamata muinsuskaitse nõukogu ettepanekutele turisti poodi kaitse alla võtmast ja paha lugu on nagu see, et ta ei argumenteeriks, ei ole võimalik ju institutsionaalse kogule, nagu seda on muinsuskaitse nõukogu lihtsalt öelda, et ei taha ja ei võta demokraatlikus ühiskonnas minister ei saa Kõrgeima res spetsialistide kogule lihtsalt vastata, et ei meeldi ja ei võta kaitse alla. Ja Sakala juhtum rahva tõstis tagajalgadele, sõltumata põlvkondadest. See poliitiline tee oli minu meelest võiksid ikkagi vaadata need lepingud üle, see tähendab võtta algas ja Tallinna linnavalitsuse juures kõiki erinevaid õppeesindanud 2005. aasta komisjoni lõpptulemuse tuleb teha uus detailplaneering, kuus arhitektuurikonkurss ja lihtsalt seada uued tingimused. Sakala keskus on oma aja arhitektuuri üsna mahlane tükk, nagu väljendas Mart kalm ja ei pea ju sellepärast just muinsuskaitse all olema, et tal eluõigus oleks. Kui Eesti riigis on jõutud üleoleva suhtumiseni rahvasse, siis Sakala puhul inimesed näitasid, mis nad sellest arvavad. Usutavasti just tänu sellele meeldetuletustele Antsakalaga asjata praegu nii nagu leppisid kultuuriministri juures kokku aktsiaselts Sakala keskus ja aktsiaselts Uus Sakala minister Raivo Palmaru Uuesti töötatakse läbi võimalused säilitada olemasolevat hoonet maksimaalses mahus ja et seejuures arhitektid arvestaksid ka muinsuskaitseameti soovitusega ja me leppisime kokku, et uneehitustöid ei alustata enne, kui arendajad ja arhitektid on erinevad võimalused läbi töötanud. Ja Harju maavanem Verner Lootsmann algatas lõpuks 22. detsembril Sakala ehitusloa järelevalve pärast seda, kui regionaalminister ja õiguskantsler talle olid teatanud, et see on tema kohus. Nii lõppeb vana aasta Sakala keskuse jaoks küllaga, tõstis Sakala juhtum ühiskonnas palju laiema nähtuse kui vaid ühe ehitise saatus.