Tere kuulama saadet, mis täna kõneleb ühest noorest edasipüüdlikkust ja Ma usun, et tuleviku jaoks ka legendaarsest mehest ja temast on meil täna rääkimas Ants Paju, kes on tuntud rännumees ja nagu te enne saate lindistamise ütlesite te kogutega oma rändudel kohatu inimeste hääli. Selle mehe häält on meil võimalik tänases saates kuulata. Aga kes ta on, sellest annab võib-olla pildi see foto, mis meil siin stuudiolaua peal on ja selle taga pühendus, nii et Ants Paju, olge hea, lugege see Ühendus ette ja kirjeldage seda fotot ka meie kuulajatele. Aitüma võimaluse eest kõnelda, kuid natukene ebamugav on ise endale pühendust lugeda. Kirsan Ilum sünovjetis. Seal Elistas viibimiste päevadel mul foto, kus tema on meilegi tuntud, et mehe vene ortodoksi kirikujuhiga Aleksius teisega ja minule kingitud fotoloogide kirjutas siis žesti viri hiljumbi. Kolm märksõna, mis ilmselt õnn, usk ja armastus, mis ei ole ka kauged üldiselt meie meelelaadile soome-ugri lastele üldse eestlastele sealhulgas. Ja miks me täna räägime kalmõki ja noorest presidendist kirsamiliuschinowist oma saatesarjas, skandaalne legendaarne seal võib-olla sellepärast, et detsembrikuus täitub Kalmakia rahva jaoks üks daatumiks aastapäev, mida vist ükski rahvas, kes niisuguse saatusega on, ei taha meeles pidada. Aga ometi see daatum on nende rahvakalendris sees. Ja see on üks küüditamise 27. detsembril tõesti 50 aastat tagasi nagu kirjeldasid inimesed, see oli olnud üsna jahe hommik ja nii vara, et ei olnud kõik veel suutnud hommiku teedki juua, kui kalmutis. Iga maja ukse taga oli Vene sõdur ja ühe päevaga praktiliselt veeti ära kõik kalmõkid oma asustuskohast ja paisati laiali Siberi avarustesse, jälle sellel paiskumisel oli oma lähtepunkt. Igasse külla ei tohtinud sattuda üle ühe kalmõki. Nii et see saatus, mida oleme meie tunnetanud, selle saatus on kalmõkid üle elanud valusamalt veel ehk ja mis on imetlusväärne. Vaatamata kõigele sellele, mida püüdis siis totalitaarne süsteem teha, sest koguni 14 aastat ei olnud kaardi peal ei olnud, et kõnepruugis sõna- kalmõki 14 aastat siis nad said seal õiguse tagasi, hakkasid pikkamisi tulema tagasi oma elukoht ja kõige jubedam, mis tegelikult seal nähtust minule selgeks said. Ja me oleme ka ju siin palju rõõmu tundnud sellest võimalusest taas teadvustada iseennast enda lugu, enda traditsioone, enda sümboleid ja selle võimalusega. Me kusagil haakisime endast lahti nuist sümbolitest, mis meil oli peale surutud neist traditsioonidest, mis olid kaugeltki meile kõigis, ei olnud vastuvõetavad, kuid üks, mis on tegelikult pikem protsess kuidas psühholoogiliselt lahtimast haakida olnust ja sellepärast on minu arvates väga hästi formuleeritud sütelused väike samm, tulevikuinimene, kuid nagu siin hiljaaegsete Moskva sündmuski kätte näitasid. Kui ta ei ole niivõrd hulljulge, jäi püüdle oma fenomenile toetudes igal pool suuri lepitada, ta võib siis enneaegu otsa saada. Meil on lindi peal neil võimalus kuulata kalmõki ja presidendi kirsan illuschinomit rääkimas, kuulame siis seda. Nii ja siis nüüd sellest mehest ja tema jutust Kõigepealt me palume mõlemad kuulata just vabandustetes kuulajale mitte kõige värskem lint pakutud, sellepärast et selle lindi võtsin kaasa või salvestasin, kui oli tema valitsemisaja 100. päev. Ja teiseks, palun vabandust, et sinna heli siis jutu sisse lõi nagu muusika vahele. See oli üks huvitav kogemus minu jaoks presidendilossi ees või maja ees, kus on presidendi töökabinet. See plats on tud kevadest saadik sellest päevast, kui tema valiti presidendiks, 11.-st aprillist on antud noorte kätte ja seal igal laupäeval, pühapäeval on kas siis tantsuõhtud esinevate koorikollektiivid või puhkpilliorkestrid. Ja nõnda see plats korjub rahvast täis. No mina ei ole tõesti näinud nõnda suurt platsitäit inimesi korraga tantsimas ja sellepärast see muusika on ka selle lindi sees, sest me salvestasime selle jutuajamise kusagil peale kümmet õhtul. Nüüd aga, kui rääkida üldiselt inimesest, kes ta on, kuidas ta on kujunenud siis ma arvan, et mis, mida võrd teab teda, eesti kuulaja, eesti lugeja, ma tegin ka sellise kontrollija, lasin raamatukogust välja võtta, mis siis meil on temast avaldatud. Vahva, täielik läbilõige. Ühelt poolt on püütud teda mõtestada kui just nimelt, nagu ennegi oli öeldud. Üks noor Kaja mees, kes tajub, kuidas võib oma riigis ja iseenda elu ehitada teiselt ükseid mehi, nagu meie ajakirjandus annab teada, kellel on niisugune mafiooso maik juures ja kes on siis jumal teab, kuidas on raha kokku ja mine tea, mis kavatsused tal on. Ja kolmas, kui nüüd võtta analüütiline, sensatsiooniline ajakirjandus tegelikult analüütilises ajakirjanduses, tema ei olegi leidnud nagu ruumi ennast avaldada, siis kui ma seal olin, oli temal üks kava sügise teha üks sõit nii Eestisse kui Lätis, Leetu, vabandust, ma ei ole nüüd saanud temaga kontakti. Millal siis sõit võiks omaks saada? Tähendab, 11. aprillil, kui toimusid kalmutis presidendivalimised siis muidugi võib nimetada üks osa Venemaast. Eks hulljulge mees, neid suveräniteeti on ju välja kuulutatud või suveräänsus on välja kuulutatud ju väga palju peale selle, kui meiegi endal selle julguse rindu võtsime, et mis see kõik nii ütlejatel on õigus, kui nad lähenevad asjale pinnapealselt. Kui me kuulasime seda lindistust väikest lõiku, siis ma ei kommenteeriks seda esimest plokki, mis muidugi on ka imetlusväärne. Tegelikult, sest seal on ta nagu kontsentreeritult öeldud. Ta oli faktiliselt esimene Venemaal, kes heitis põrmu nõukogude võimu. Sellega ta haakis lahti, need suured nõukogud, mis ülevalt alla välja lõid nagu omamoodi müüri ja ta ütles, kuidas ma saan oma rahvaga rääkida, kui ma pean igal tasandil nendele nõukogudele ennast selgeks tegema. Aga ma tean, millest lähtuvalt need nõukogud on töötanud ja kuidas nad on harjunud. Ja siis mass, minu hääl ei kuulegi rahva juurde. Ma pidin kõigepealt need nõukogud põrmu heitma. See ei olnud lihtne. Eks me teeme enda käest, et mis puudutab aga majandust, siis majanduses oli temal põhiloosung põhiidee, just kus see välja kuulutatud suveräänsus saab kinnitust, kuidas saada ennast lahti tollest nööri otsast, millega on Moskvaga ühenduses. Me teame iseenda käestki, kui me elasime nõndanimetatud dotatsioonide peal. Tema ütleb, see on tegelikult kõigi hukatus, hukutuslikum, miks sa saad midagi, kuid see pärsib sinu mõtlemist, sest sa ei tea iialgi, kui palju sa saad. Ja sa ei tea iialgi, millal sa saad. Ta ütles, ma saatsin Tšernomordinile, peaministrile ja presidendile kirja, ma ei taha tee käest dotatsiooni, olgugi et nende eelarve on doteeritud peale 90 protsendi. Ma tahan teie käest saada krediiti. Ma käivitan oma elu, käivitan oma ettevõtluse ja maksan teile krediidi ära. Ma olen teistest sõltumatu. See sünnitab juba hoopiski uue lähenemisele uue lähenemisele inimesele, kes äriidee loonud, selle lahti mõtestanud, sellega käivitanud, saab aru, et algkapitali ta paneb pöördesse ja tal on pärast produkt, mille ta annab tagasi. Nii kujundame peremeest. See on vist Kersamiliumsiinovi juures minule paralleel koheselt võtta ühest Hiina tuntud vanasõnast, mida meiegi viimastel aastatel oleme peaaegu et enda omaks hakanud lugema. Ära kingi mulle kala hingimulõng. Ojaa võime püüda kala, see on hoopis midagi muud, kui see seesama kala kinkimine, ma toon veel ühe milles minu jaoks on just võb olla sellele saatesarjale omane, niisugune tema juures meie jaoks uudised, kalmutis peatati privatiseerimine ja anti hoopiski tagasikäik sellele, minu jaoks oli see kommundi probleem, kuidas siis nii grammuti, president Ta muudab oma otsusega, mis nüüd on siis ülemuslik kogu Venemaa kavandatu miks siis ta ütles, need struktuurid, mis olid olemas, nad ei tegelenud tegelikult privatiseerimisega, Nad tegelesid ärastamisega ja ütles, nad tassivad kogu varanduse laiali, annavad talle mitte sellele varale väärtusliku hinnangu ja me jääme kätte vaeseks. Nüüd teine tulenevalt ilmselt miinium ka kostunud, see nende kava korjatud, ta tegi ju kalmõki üheks suureks korporatsiooniks ja osta tagasi inimeste käest vautšerid. Miks? Sellepärast, et tema käes on siis kontrollpakk ja ta saab kalmõki territooriumil suuri ettevõtteid niimoodi kontrollida. Sellepärast et niisama nagu meiegi põime veel praegu tolle loodud meie jaoks täiesti vastu võtma. Tööstuse struktuuride all, on see siis Narvas on Tallinnas, sest see oli loodud ju tegelikult suure liidu jaoks, mitte Eesti loodusest ja tööjõust lähtuvalt vajadustest ma ei räägi. Ja nõnda ka seal ja selle jaotamise juures on üks minu arust põhimõte, mis tegelikult meil noh, me näeme, et ega see jaotumine lihtne, vaat kui palju on olnud kisa-kära ja ega see ei ole veel lõppenud ega tühjaste, ainult tüli tule tuleb ka siis, kui keegi, mitte eirastavaid ärast ja selle enesest magu mõistetav lähenemine. Et me erastamisel ei jaga pataljonis hea näide oli, kumb on otstarbekam, kas jagada jalgratas tükkideks, igaüks saab ühe tüki jalgratast või säilitada jalgratas sõidu kõlbulikuna. Ma arvan, et see soov, kui me jagame jaurata tükkideks ja igaüks saab ühe tüki siis ei saa ju keegi sõitma, kuidas sõidad, kui sul ainult hammasrataste kaks pedaali mille peale sa istud näiteks? Kersamneljušinov tunneb nähtavasti väga hästi oma rahva Kalmakide psühholoogiat. Ta on oma rahva poeg ja elanud oma rahvaga koos. Ta on siis väga lähedalt seotud ka oma rahvakeelega ja selle arenguga ehk õigupoolest arengus teatud seisu ja nurka surutusega. Kas see ilmneb ka kuidagi tema programmides ja kas seegiana põhjust nimetada teda meie saatesarja kahe omadussõnaga skandaalne legendaarne, mida ta teeb kalmõki keelega? Nii vana kui on, kirsan nõnda kaua pole kalmutis olnud kalmõkikeelset kooli ega koolis sellealast õpetust. Tänavu sügisel oli esmakordselt siis taas võimalus valida, et hakata pikkamisi õppima. Nüüd, mis puutub psühholoogiasse, siis on lihtsalt kaks erinevat. Üks on kui üks rahvas saab normaalselt areneda selles paigas, kuhu on tema tulnud kus on tema alguses olnud nagu kalmõkid alguses olnud täielikult rändrahvas ja faktiliselt nende arengulugu püsirahvana algab mitte kaugel, et kusagil 30.-te aastate teisest poolest rändrahvad ja nende areng püsirahvana, üritades välja enda eluaset ja ehitades välja oma seda tööstusstruktuuri nii edasi, see ei saanud ju kesta tegelikult kümmet aastat. Kui 43. aastal heideti põrmu. Selle rahvapsühholoogia on tegelikult paigast ära ja minul oli väga iseloomulik presidendi pressisekretäri pihtimus peale selle, kui me olime ikka väga tõsiselt paljudest asjadest kõnelenud ja ma olin talle rääkinud, mis meil on rääkinud, mis meil selle taotluste taga on. Ja siis ta ütles, et ega meie teadvuses on jäänud ikkagi, et 43.-ks aastaks oli meie rahva hulgas ääretult palju reetureid ja et meid Siberisse saadeti. Me olime seal nagu ära teeninud. Ja nüüd tagasi tuua tema ja puhastada seesmiselt ega ei olnud ikkagi reeturitega tegemist, vaid sellel hetkel oli Stalinil põhjus, miks pärast tal vaen, kalmutide suhtlus sündis. Me teame väga head, kiiret, tugevat kalmõki hobust. Ja see hobune oli paljudes puhkudel tegelikult antud saksa sõjaväekäsud. Nüüd taastades aga keelt ei ole, no tema niisuguste kategoorilist hoiakut, et ma kuulutan välja oma kalmõki keele riigikeeleks ja siis hakkame juba, kui pilpad on käes, asju lahkama. Ta ütles, ma viin psühholoogiliselt inimesed selleni, et ta kujuneb kalmõki keeleks. Praeguse rahva arvustiku juures on kalmu kusagil 40 protsenti, sama palju, 47 protsenti on vene rahvusest esindajaid. Nüüd see vahekord Sassiti ära 43. aastal, kui kalmõkid sealt välja saada. Ja siis asustati need paigad tegelikult teiste, mitte seal sündinud-kasvanud inimestega, kelle jaoks tehti selgeks, et siin on olnud rahvavaenlased. Nii et see protsess on neil käivitunud. Kuid sel protsessil on element aeg natukene teistsugune. Sellel fotol, millest saate alguses juttu on, on kirsanylimuschinow vene õigeusu väga kõrge, ehk siis kõrgeima vaimulikuga. Kuidas nii, noormees, oma riigis, mis võib Teie jutu põhjal olla mitmeusuga riik ehk mitme usu kokkupuuteala, Need usuasjad seatud on sest teame, et näiteks. Venemaal seda, mida nimetatakse rassi ja seal, on usu küsimus praeguses poliitilises elus tõusnud et esimese kolme küsimuse hulka Ja ja konsulteerides selle selle küsimuse ka enda ja enda käest, miks siis sellepärast, et see totalitaarse süsteemi edu propageeriv ideoloogia tahtis luua kõik tingimused enda viljakaks toimeks, aga selleks pidi ju kõik selle, mis temast ei lähtu, põrmu heitma. No kuidas saab usklikule inimesele äkki selgeks teha, et sa kasvad? Saad tiivad, lähed lenduma helgesse tulevikku, unustades sind ennast? Ta ei tule järgi, tema jaoks on mingi teine kriteerium mõistmaks rääkija tõsidust või siis kava realiseerimist, kas on see reaalne või üldse ja sellepärast hingeline puhastumine, hingeline haritus, see on praegu vene demokraatide demokratiseerimise protsessis üks oluline tegur ja kui sellele ei anta avarust, siis need protsessid peatuvad ja lähevad vinduma kauaks ajaks. Nõnda on kal mõtis. Mul oli huvitav tõugu, ta näitas, et need presidenditooli kõrval, kui on nõupidamised, on kaks toolidest, need on mõlemad nii nii buda kui vene õigeusu kiriku kalmõki juhtide toolid, nemad istuvad siin ja siis ta tegi endale omast tõsist nalja, kui kolmutis luteri kirik leiab niisuguse toime ja ta saab paika, võistlus ise ka luteri kiriku esindus, muidugi eraldi teemana võime nimetada, et ka kalmutis on üks eestlaste küla ja seal teatakse isegi veel eesti keelt. Aga noh, see on vist eraldi teemasse ei puutu konkreetselt presidenti, kuid minu jaoks oli väga suur üllatus, kui ta ütles, et ma tean eestlasi läbi selle, et mul nendega kohtunud siin. Nii et selle usuasjade paikapanek ja ütleme, usu ühendamine riigiga, see on tema otsustada, aga see on ka jällegi üks nendest mõistetest ja mõtetest, mis pole meil kohe, ei lähe kohale. Kuid nendel on oluline tähendus, sest Nad peavad aitama inimesed põrmust taas tõusta. Sest lõhutud on ära kõik need Buda usutemplid tehti kõiki maaga tasa, mõned üksikud varemed, ainult see kõik on vaja taastada. Kui seda ei taastata, siis jääb ju inimene hingelt häbarikuks. Et selles suhtes seda tuleb ainult sellesse mõistvalt suhtuda või siis sama striastub olla, ehk kui ta oli saanud nõukogude võimuga sealpool Ühele või seal ühele poole, ta lõi ju tegelikult vanematekogud. Ma tegelikult olen mõelnud meie soov taastuvas külapildis ole mitte ainult külavanem, vaid tegelikult paljudele protsessidele saavad elu näinud ja hindamisvõimelised mehed anda tasakaaluka sõna juurde ja me alles nägime, kui oli kaitseliidu juubel, kuidas olnud mehed olid hoopiski teistsuguse mõtetega, kui me olime juba loonud mudeli kaitseliidust ja nende uidates noortest poistest. Nii et niisugune põlvkondade järjepidevus mõtte arendamisel ja selle vaimuvara kokku korjamisel ei teeks mitte paha, kui näiteks peaministril oleks üks niisugune vanematekogu, kellega ta vahetevahel ka nõu peaks vabandust, majuta seda retsepti näoga. Ma lähtun sellest ja ta ütles veel, et selle vanematekogu kaudu on temal loodud ka see pretsedent, et kõikvõimalikud Joos rahvuslikul taustal, keelest lähtuvad konfliktid lahendada seal, sest kui on vaesus majas, kui ei ole veel uut uutel alustel majandust paika pandud ja siis hakata kohe seda taotlema, siis võib minna ummikusse. Ta ütles, pime majandama, me teenime endale raha, me maksame siis inimestele kõik võlad, kui ongi võimalik selle vägivalla eest tasuda. Ja siis me hakkame asju korda panema, aga kõigepealt me peame õpetama inimesi uutmoodi, töötama, mõtlema raha teenima, tootma seda, mis on võimalik müüa. Ja siis, ja siis me jõuame selle juurde. Kalmõki president kirsanelion Hiinas on vähemalt trügi sõnas meelde jäänud avalduste põhjal öelnud et tema eesmärgiks on vaba ja rikas riik Venemaa koosseisus. Kui kaugel ta nüüd võiks olla selle oma unistuse teoks tegemisel? Kas jääb ikka veel legendi maile ja sinnamaale, et Me teame skandaalset noort 31 aastast kalmõki presidenti, kes kihutab oma isikliku Cadillaciga mööda kalmõki ja step Jah, see Cadillaciga ringi sõites on ka omamoodi fenomen, seda annab ikka välja mõelda, veel, veel rohkem annab järgi teha. Tähendab kuivõrd unistus ja reaalsus nüüd ühte lähevad, eks need protsessid, mis nüüd on käivitunud täna on meil 11. eile vist avaldati ajakirjanduses Venemaa konstitutsiooniprojekte ja see peaks 12. detsembril ju hääletatama elule. Nii on suur Venemaa kavandanud oma arengu. Ühe projektina oli tegelikult ka kalmõki variant. Konstitutsiooni tähendab konsultatsiooni sünni kui projekti sünni alguses ja selles oli ka üks niisugune mõte, mille on, mida on raske tegelikult kokku monteerida enda jaoks, sest alati jälgides, minnes, kuhugi jälgides kõrvalt, on kangesti suur soov hakata kohe lähtuma nendest tõdemustest, mis on sul endal nii positiivne kui ka negatiivne, kuid hoidu ikkagi võõrasse. Noh, kuidas nad ütlevad kirikusse minemast ja oma salmi lugemast püüa mõista, mis seal toimub, tähendab, selles nende konstitutsioonivariandis oli kaks minu jaoks niisugust raskesti mõistetavad, tähendab, tema eeldab tugevat riiki ja see tugev riik peaks olema siis seesama Venemaa. Ja ta eeldab, et niisugune ühik nagu tema vabariik, mille president ta on, see on Venemaa koosseisus, tema tahab oma tegevuseks saada vabaduse. Tema seadus jääb ülemuslikuks. Kuid kogu selle tausta, et see anarhia kaoks ära, selleks peab olema üks tugeva keskusega riik tugevakeskusega. Ja siin on tekkinud temal vastuolu, ühelt poolt Moskvast ta on tunnistanud, ta ei ole otseselt mitte kellelegiga, ta on iseseisev. Teiselt poolt on tekkinud see temal vastuoluga kohtadelt. Sest paljudes paikades on just eeldatud tugevat kohalikku oma võimu. Aga tema tahab tugevat riiki ja põnev, et seal ei olnud temal määratletud ühe rahva õigust enesemääratlemiseks. See on mõiste, kus me tegelikult enda taastamisel enda olnud aja tekkinud, ütleme kogu selle. No. Kõikide kiirnähtust, mis me sees on psühholoogilises elus kõrvaldamiseks me ju tahtsime tegelikult rahvuse eneseteadvus, selle tõusmine, selle tõstmine kokku monteerida selle riikliku korraga riigiga, mis oli selleks hetkeks, kui võõrsaabas meie maale tuli. Neil on ilmselt mõistetav, et see selles punktis, kus nemad elavad, selle nende inimestega, see praegusel hetkel ei ole võimalik. Ei ole meie otsustada, et see on nende poolt väär, vaid ma konstanteerida, et see oli nendel nii mõeldud. Ants Paju, te olete näinud palju erinevaid nooremaid, vanemaid, keskealisi, võimu, juuresolijaid, missugust saatust te kujutate Kalmakia presidendile kirsanylimuschinovile näiteks, kes ta võiks olla 10 aasta pärast 41 aastasena. Ja missugune võiks siis olla see ilm, kus me elame? Missugused võiksid olla suhted Eesti ja Kalmakia vahel? See küsimus on nõnda nõnda keeruline mõlemad mere ääres olevad meie Läänemere ääres, nemad Kaspia mere ääres. Meie oma Emajõega Nemad toetumaks vastu. Volgat meil peale 40 protsendi metsa neil alla. 10 protsendi metsa, see on niisugune looduslik taust, ma ütleksin, siirduda minul puudub kaks niisugust omadust. Tähendab, ma ei oska ala Urmas Oti kombel tungida hinge näiteks läbi rahakoti. Ja teisalt ei ole minul nõrkust ka kohvipaksu pealt ennustada, kuid kui presidendiks valiti Jeltsin, siis mul õnnestus selles valimiseelses kampaanias kohtuda tegelikult kõigi nende presidendikandidaatidega. Ja mulle on meelde jäänud Jekaterinburgis kohtumine Žirinovski ka siis hoidku jumal niisu, Kuuse meelevalla mõttelaadi ja arusaamadega inimesi konkureerimaks või taotlemaks suure riigi juhi kohale. Ma näeks vaimusilma ees just nimelt niisuguse mõttelaadi niisuguse ettevalmistuse, niisuguse lähenemisega elule, inimesele, kultuurile, vaimupärandile, ajaloole kui seda on kirsa illuschinow. Olgu, ma ei ole ju täna veel nimetanud niisugustest momentidest, mis tegelikult on suisa kadedus näitavad, kui palju on presidente eraldanud vahendeid treeneritele, noorte spordi juurde loomiseks ja selleks, et tuua noor tänavalt ära kaasatada, leida tal motivatsioon. Ta on siis päästetud, ta on hakanud ühe kindla asjaga tegelema. Kuivõrd helde ta on olnud, et kunstirahva suhtes, sellepärast ta teab, kuivõrd haiged nad on, kuivõrd madalalt nad on tasustatud. Taan kõik tingimused loonud neile, et saaks kiiremini taastatud kõik see, mis vägivald oli heitnud 50 aastat tagasi kalmutimaal põrmu. Öelge nüüd meie naiskuulajate jaoks ka kas president on abielus ja kas tal on lapsi? Ja president on abielus, tal on kolm last, tal on head sädelevad silmad. Ta on tõsiselt usklik inimene. Paljus väga askeetlik eluviisiga, täielik karsklane. Mis võiks paljud meie mehed mõtlema panna? Ma tänan teid, Ants Paju ja usun, et mehest nimega kirsanylimuschinow skandaalsest, legendaarsest kalmõki ja presidendist kuuleme me tulevikus palju.