Ja rahvateenrite randa suur rõõm tervitada kõiki meie kuulajaid. Nagu nii mõnigi kord varem on teenritel kaks otsa jämedama otsa istutanud Tallinnas ses mõttes, et neid on siin kaks. Neeme Korv ajalehest Postimehes, Jamine Aarne Rannamäe, Eesti televisioonist ja ja seal teises õhema otsas peaks olema Sulev Valner. Tere hommikust. Mäe otsas on alati Tallinnas olnud, jah. Ja see teine õhem otsis, on, on ta nagu, nagu Sulevi puhul ikka. Tartus. Eile 100. ilus paks lumi maha, aga aga ilus on ta tõenäoliselt praegu ainult kas meie väikelinnades ja maal vähemalt Tallinnas kisub küll asi juba koledaks kätte. Et me just näeme ka enne siin arutasime, et lapsevankriga on parem täna mitte välja minna. Mitte et me seda oleksime ise proovinud, aga visuaalsel katsetustel selgus, et et vankrirattad vist kunagi enam ei läbi seda plöga, mis, mis Tallinna tänavaid on täitnud. Võrumaal on ilusaid jõuluilm, nii et tasub tulla Võrumaale ja ühe kokkuleppe tegime täna Neeme ka veel, et kelle, kellele me selle arveid esitama siis sellise selliste linnatänavate eest ja jõudsime täiesti konsensuslikult lahendusele, et loomulikult sotsiaaldemokraatlikule erakonnale, kes vastutab tallindus kõikide asjade eest. Nonii, aga, aga sellest kõigest jõuame rääkida, meie võtame natukene ajalugu ka, nagu meil ikka mõnikord kombeks. Täna on seitsmes november. Millal see päev teil ütleb? Head kolleegid. Et kas sa tahad nüüd Aurora panku hakata seostama sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna leppega, et see on suhteliselt selline? Tegelikult vist nina koge materjalid, seostasin. Jah, jah, jah, kassid oma mõtte minu suhu panna. Tegemine ikka ju on sellega hea, et kui Saarne ei oleks seda meelde tuletanud, siis ma arvan, et ei meil ega enamikul kuulajatel poleks meeles olnud, mis ongi väga normaalne. Ja ka see sisustesse päev meie erust päris päris mitmeid aastaid ja on sel päeval kui võetud ka osa mida, kuidas seda nimetada paraadist või mis, mis tol ajal toimus, mingisugune meeleavaldus igal juhul oli? Oli, oli 92 aastat, on, on, on, on sellest nüüd möödas ja kui me vaatame telepilti kõikidel kodus satelliidipilt olemas, siis vaadake Vene kanaleid, seal, seal toimub ka midagi, midagi vaatamist väärt. Aga ma saan aru, et te olete selles suhtes aga kidakeelsed taha kuidagi meenutada seda kuupäeva, aga vista. Kuigi Venemaal, nagu ma aru saan, riigipühast staatusest see asi ikkagi ära tagandatud, et selles mõttes seda rõõmu nagu Putin ei ole kommunistidele jätnud, et nende püha oleks nagu Venemaa rahvuslik riigipüha. Jah, selles mõttes on ju suhteliselt veider vaadata, kuidas kommunistid Venemaal tänapäeval edendavad justkui seda nii-öelda ainsat demokraatliku opositsiooni, et, et see on nagu suhteliselt suhteliselt kummaline. Aga tõepoolest, et nagu sa, Sulev ütlesid, et olen ka viimastel viimastel aegadel vaadanud, et pole vist enam sellest alles jäänud suurt midagi sellest ütleme jääb ka seal mulje, et tegemist on mingisuguste marginaalide. Kui, kuigi muidugi noh, tegelikult ju on see, et, et eks see, eks see ikka puudutab Venemaa kontekstis ikka ikka väga, väga väga paljusid inimesi. No Venemaa kontekstis on see ilmselt ainult riikliku otsustamise küsimus, et kui tahetakse see päev nagu tähtsaks puhuda, siis piisab, et tehakse, kui ütleme, kontrollitud meedia jõupingutusi ja väike riiklik kampaania ja siis ta juba aasta pärast on jälle tähtis nagu tegelikult sedasama, mis üheksanda maiga mõni aasta tagasi toimus, ei olnud üheksas mai ju sugugi nii suurelt tähistatud, ütleme noh, võib-olla Jeltsini ajal kui ta, kui ta kujunes nüüd selliseks rahvuslikuks venelaste, ma ei tea, Sisters haava taastulemise päevaks. Nüüd nüüd hiljuti. Nojah, aga ekskommunistid tõesti kujutasid ja mingil määral kujutavad ka tänapäeval ikkagi valitsevatele ringkondadele teatavat opositsiooni, kes küll, kes küll kelle käed jäävad küll väga-väga lühikeseks, et midagi suuremat ette võtta, aga, aga eks see, eks see tänane päev nende käest ära varastati. Venemaa ühtsuse päev kehtestati ja me siin paar päeva tagasi nägime televiisori kaudu, kuidas, kuidas seda siis ka Moskva ja teiste Venemaa suuremate linnade tänavatel tähistati, seal oli igasuguseid kirjusid ja sulelisi. Jah, et see on nagu ajaloo iroonia küll, et kommunistid nõuavad endale seda, mida nad kindlasti ei tahtnud lubada enda valitsemisajal kellelegi teisele, et et ütleme siis, see on täpselt see, et ärge käituge meiega nii nagu meie teiega käitusime. Nad, tegelikult kindlasti Venemaal on praegu kindlasti väga-väga suur mure selle pärast, et et on ju teadupärast see üleilmne majanduskriis ka väga teravalt, et meie suurt idanaabrit puudutanud ja seal on äärmiselt palju selliseid linnu ja linnakesigi, mis on sisuliselt sellised monofunktsionaalsed ja üks selline päris võimas keskus on ju see, mis asub Dolly Addis ja mis sealt, kust tulid meie armsad ja armastatud ja vihatud Žigulid. Et, et Venemaal on suured sotsiaalsed probleemid praegu ja tegelikult oleks justkui noh, ütleme läbi igasuguste tähtpäevade ja ja oleks justkui ainest nii-öelda teatud rahutuste tõusmisel, aga eks seda tulebki siis järelikult hoolikalt kontrollida, et et ikkagi oleksid eetris nii-öelda õiged uudised. Ja mina ei ole, eile sattusin rääkimast ühe Venemaad hästi palju Venemaal ringi sõitnud inimesega, kes ütles, et, et ega see hea aeg sinna Venemaa maapiirkondades ei jõudnudki kunagi ja selle tõttu ei ole ka seda majanduslangust seal eriti ütleme, nende jaoks ei ole mingi hea elu nagu kätte jõudnudki ja selle tõttu nad ei ole ka väga tundnud, et nüüd oleks midagi muud. Ta ei ole midagi võrrelda. Aga jah, see mainitud Tolioti autotehas, mis siis neid Ladasid või siis kelle rohkem sobib, šigulisid, tegi see, see on ilmselt samasuguses ajaloo prügikastis nagu, nagu ka see tänane tähtpäev, millest siis möödub 92 aastat. Aga aga läheme, läheme, head kolleegid koduste koduste asjade juurde ja nii minul kui neemel ja ma usun, et ka et ka Sulevi seal Tartus on ees üks ajaleht või siis üks üks üks dokument. Mida siis on sel nädalal uuritud ja puuritud alt ja pealt vasakult ja paremalt ja, ja väga palju arvamus selle kohta avaldatud, ehk siis meil Neeme ka konkreetselt on neljapäevane Postimehes, kus arvamusküljed on täidetud Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepe ka Tallinna juhtimiseks aastatel 2009 kuni 2013 natukene üle ühe lehekülje materjali. Selle koalitsioonileppe kohal küll on kujundaja tahtel kõrgumas Aleksei Lotmani tark silmavaade, kes, kes jälgib, et. Ma ei tea, mida ta mida pidada tema siin selle koalitsioonileppe puhul jälgib, aga aga igal juhul nii, nii ta kujundatud on. Minul ei ole küll see neljapäevane leht, mul on tänane Postimehe sees, kus on kirjas reisisaatja Lasnamäelastele ja Jüri Pihli ülisuur pilt joonistatud arvamusküljel, et et tegelikult need mõlemad näitavad muidugi seda, et et kui nüüd lähtuda sellisest küünilisest vaatest poliitikute soovidele, siis võib öelda, et sotsiaaldemokraadid on teinud hiilgava käigu sellepärast et nad on võitnud vähemalt kaks või kolm nädalat totaalset meedia tähelepanu tänu sellele, et nad otsustasid Keskerakonnaga koalitsiooni teha. Eks see on, ütleme kui lähtuda sellisest küünilisest seisukohast, et räägitagu sinust mida iganes, peaasi, et räägid, takse peaasi, et maha vaikida, siis selles osas on sotsid muidugi üht-teist saavutanud. Iseasi muidugi, et et kui vaadata asja teist poolt, siis see, see, kuidas on räägitud, siis on peaaegu eranditult noh, ütleme negatiivne, et mitte öelda lausa mõnitas. Ja noh, teine asi on see, et kui see rääkimine oleks toimunud 15 kuud hiljem, siis oleks sellest ilmselt ka mingisugust tolku. Aga praegu talveks valmistuvad porisel ajal lihtsalt on, on tõesti jäänud selline mulje, et sotsid on saanud kas teenitult või teenimatult, sõltub vaatenurgast, aga on saanud endale revääri külge niukse paraja väikese musta pleki. Isenesest. Muidugi on ju see koalitsioonilepe inimestele, kellel on, on iga päev arvutiga tööjõu väga hästi ja kiiresti kättesaadav, aga kuna ajalehe ilmumine Eestis siiski on natukene märgilise tähtsusega sündmus veel Eestis siis sellepärast me tegime ka selle otsuse, et see tekst tuleks ikkagi ikkagi ära trükkida, kuna avalikkuse huvi selle vastu suur oli. Kuigi lugesin siin sirbi peatoimetaja sapist repliiki, et justkui polekski vaja olnud vaja olnud Tallinna koalitsioonile väga palju tähelepanu pöörata, aga minu meelest on siiski tegemist eesti poliitikas päris päris huvitav aja ja kaaluka sündmusega, et mis ilmselt et ilmselt iga iga selle osalise peas on mõeldud siin ikka mitu käiku ja see, kelle, kelle plaan nüüd siin lõppkokkuvõttes õnnestub, see, see, see on, ma usun, 2011, võib-olla suuremate tähtedega tegija. Ei noh, see on huvitav küll, tegelikult, et nädalas, kus on sõlmitud või ütleme rohelise tule on saanud, võib öelda Lissaboni leppe Nord Streami gaasijuhe ja ja kui kasvõi Eestiski on välja käidud näiteks pensioniea tõstmine, siis sellele nädala põhisündmuseks on nagu saanud ühe, ühe omavalitsuse abilinnapea koha ja ütleme, volikogu aseesimehe koha, nagu saamine või mitte, saab. Aga selle põhjus, selliste Sulev on üsna mõistetav, ma lugesin nüüd otsast otsani seda, seda koalitsioonilepet edasi ja tagasi ja vasakult paremale ja risti-põiki üles. Ja tabasin ennast mitu korda mõttelt, et et ma loen mingisugust dokumenti. Aga mitte see pole tähtis või noh, nagu nagu see ütlemine on, et, et ma räägin küll kogu aeg sellest, aga mitte sellest, ma ei tahtnud rääkida, et, et kogu aeg siin nagu kumab kumab vahelt läbi see, et et see, see, see dokument on, on nagu mingisugune väikene vaheetapp millekski hoopis suuremaks. Et noh, et kas, kas neid parandatakse ja mingisuguseid laboreid ja, ja ristmikke ja, ja kas või noh, hea küll, Tallinna kiirtramm on tähtis ja suurprojekt, aga lõppude lõpuks noh, see on see ükskõik, kes selle, kes selle ellu viib, mis selle erakonna nimi on varem või hiljem nagunii Tallinn põrku probleemile, et siia on vaja, kas, kas, kas kiirtrammi või, või mingisugust kergmetrood või kergraudteed või noh, linn on niikuinii nii kohutavalt umbes, et, et see on nagu paratamatus, et nagu maa, meie jalgade allveeja ja õhk meie pea kohal, et, et siin ei ole nagu nagu nagu midagi, midagi sellist, mis, mis noh, tingimata just need kaks erakonda peaksid ära tegema, kui, kui me muidugi jätame välja selle selle alguse, mis on nüüd rasvaselt trükitud, mida, mida me võime ka preambulit nimetada mis on, mis on noh, tõeliselt grandioosne ja sobib hästi ka seitsmenda novembrikuupäevaga, kes, kes ei ole seda lugenud, siis lugege koalitsioonileppe esimest kümmet kahtteist rida natukene nagu pioneerivandetõotuse moodi. Jah, et see võiks olla nagu selle koalitsiooni liikmete omavaheliseks tervituseks, kui nad näiteks tänapäeval kohtuvad, siis siis Katrin Saks ütleb näiteks Mailis Repsile, Tallinn väärib parimat. Heina, vastad, tallinn väärib parimat. Ja äkki on vastus, et kes siis veel. Ja kes siis veel väärib parimat. Aga jah, et selline selline mulje jääb, et, et see on hulka tinti raisatud ja mäletame, kui rasked olid läbirääkimised, aga, aga, aga see, mis, mis kõiki nagu erutab ehk siis linna läbipaistvuse juhtimise, läbipaistvuse parandamine ja, ja siis selle õukonnameedia likvideerimine ja sellest ei ole loomulikult siin sõnagi, aga, aga, aga just see oleks, oleks nagu tähtis. No seda õukonnameediat või selles tähenduses, et need linnameediat ilmselt ei likvideerita, see on sellest leppest päris selge, eks ole, teda üritatakse küll mingil kujul, nagu seal leppes oli kirjas, tasakaalustada või objektiviseerida, aga, aga teda kindlasti ei likvideerita. Ta see sellele on nüüd ju ka sotsid alla kirjutanud. Mulle jääb küll jah ka selline mulje, et see pigem on selline. Selline ma ütleks, Allan Ala külalik kui käik või võimalus otsida nii-öelda nagu ta omal ajal otsis sellest linnameediast uut avaliku-õigusliku ajakirjandust või mis iganes, et ajakirjanduseks ei saa sa mitte kunagi seal minu täiesti kindel veendumus, aga minu meelest on siin nagu kaks sellist kaks sellist eraldi küsimusteta, kui, kui me räägime kõige üldsusele keski ja sotside omavaheliseks käelöömise puhul, et, et kas me räägime ühiskonnast, siis me räägime sotsidest kui ühest osapoolest. Et, et on ju tegelikult siin taasiseseisvusajal olnud meil üsnagi selline parempoolne maailm ja, ja, ja mida siis mõõdukas või, või siis hiljem sotsiaaldemokraadid või neid on nimetatud ka siis härrassotsideks on siis nagu tasakaalustunud mõnel mõnel määral. Aga nüüd ikkagi ütleme võib-olla võib-olla mõnes mõnes mõttes on toodud välja ka seda, et, et meil on see teatud taak mingisugusest ajast ja ja, ja, ja siis, sellepärast võib-olla need vasakpoolsed jõud ei ole meil nii tugevaks osutunud, aga aga nüüd ju näiteks on meil olemas üsnagi radikaalne töölepinguseadus ja nii edasi, et võib-olla nii-öelda hakkame seda, seda punast värvi nagu tõesti nagu jõulisemalt nägema, iseasi on see, kas, kas nüüd nagu kõik sellest seltskonnast sellega kaasa lähevad? No paistab jah, et sotside endi keskel on ju see tekitanud ikkagi teatud lahknevused, mis on nüüd saanud ka täiesti avalikuks, et sugugi kõik nende juhtkonnast ei ole ütleme, just rõõmsad selle üle, Tallinnas on kokkulepe saavutatud, et mis iseenesest muidugi kindlasti nõrgendab nende positsiooni, sest ütleme aga mõnedki tugevamad ajud sotsidest ilmselt ei tööta väga kaasa sellele sellele noh, teiselt poolt võib jälle öelda, et see näitab meeldival kombel erakonnas tõepoolest olevat teatud sisedemokraatiat. Siiski erinevad arvamused on võimalikud. Sisedemokraatiad muidugi näitab see, kuidas sotside sisemeelilist hästi ikka lekib. Ja kellelgi on väga-väga vaja seda seda kuhugi lekitada, nii et ei ole vist kuulnud, et Keskerakonna meelilist kuigi selline on ju ka vaieldamatult olemas, lekkiv lekiks. Pigem lekivad mingit telefonikõnedega. Vaino lekib, lekivad see, mida, mida erakonnal tervikuna või tema juhtorganitel on vaja, aga sotsidel ma usun, ei ole, ei olnud vaja seda, et et Hannes Rummi sõnad, et koalitsioonilepe on vale ja ohtlik ja Marju Lauristini sõnadeta Savisaare tülgastav kuvand ei peaks määrama meie poliitilist. See lekkis lausa ajalehte kesknädal, kus ära trükite ja. Aga selle selle Savisaare Pihli, kui võtta nimede nimede esitähed, siis saaks kokkusena sapijagu ja mul tekkis konstruktsioon peas kui sellest, kui sapi koalitsioonist. Et, et, et sest seda seda soppi tõepoolest pritsiti ikka päris päris kõvasti ja huvitav oli just see, et, et see hakkas pihta ikkagi palju, palju, palju enne kui üleüldse midagi mingi töö saab alata, et siin räägitakse mingist 100-st päevast võiks ju. Nagu, nagu ma olen siin sotside blogidest lugenud, et nüüd öeldakse juba, et andke meile aega ennast tõestada. Sotside jah, see tähendab, nad on teinud ühe strateegilise vea. Kui nad juba enne valimisi olid põhimõtteliselt arvestanud sellega, et nad lähevad Tallinnas koalitsiooni ja, ja mida aeg edasi, seda see veendumus süveneb, et nad nad põhimõtteliselt olid arvestanud sellega nad ei lähtunud 18. oktoobril siis, kui valimistulemused tulid ei lähtunud nii-öelda tühjalt lehelt, vaid, vaid neil olid ikkagi teatud arvestused tehtud. Seda on selgelt näha Jüri Pihli avaldustest. Mõni päev enne ja paar päeva pärast 18-st. Ei, meenutage ju seda viimast linnapeakandidaatide debatti ETV-s. See, kuidas Jüri Pihl seal käitusid, oleme kõrvuti näiteks Keit Pentuse, Mart Laariga, kes noh, väga selgelt vastandusid ründasid Savisaarele, Jüri Pihl niiviisi muigas. Ütles mõne repliigi, aga tegelikult oli noh, ütleme, et oli väga leebe. No vot, ja siis oleks võinud ennast nii-öelda viimasel hetkel kui see, kui see otsus tõesti oli ju põhimõtteliselt langenud noh, loomulikult nad ei osanud täpselt öelda, kas nad saavad kaheksa mandaati, Keskerakond saab 44 või veel nende jaoks sümpaatsem kindlasti oleks olnud, kui Keskerakond oleks saanud 39 või 40 mandaati, siis oleksid nad tõesti olnud mingisuguseks kaalukeeleks. Aga, aga, aga praegu on olukord teine, aga siis oleks võinud ju nii-öelda neid nendest küsimustest, mis nende jaoks nii kohutavalt tähtsad olid. Just see linnavalitsuse läbipaistvus ja ja, ja, ja, ja rahaasjad ja linnameedia ja kõik need asjad, mille, mida, mida Juske pasandas ju aastate kaupa, mis kõik oli, oli Tallinna linnavalitsemises valesti oleks võinud nagu natukene siis hoogu maha võtta ja hakata juba siis pinda ette valmistama, eined lasid nagu viimase päevani välja ja seda enam see, see nüüdse Se retoorikat. Et noh, ikka on vaja inimesi informeerida ja ikka on vaja Tallinna televisiooni, sellepärast et need inimesed vajavad ju informatsiooni selle kohta, mis linnas toimub. Kuigi see on, see on räiges vastuolus nende nende varasemate lausetega, et et see tuleb likvideerida, seal ei ole üldse mingit teistpidi kahtlust, kui sotside avaldusi enne valimisi Nojah, aga siin peab ikkagi vaatama otsa reaalsusele, et kes, millisesse positsioonil nagu läbirääkimistel on. Et ilmselgelt sotsid said sealt ühte, teist endale eeldada ja loota, aga mitte kõik, eks ole, et, et see oli ilmselt noh, need olid need pillid, mis nad pidid alla neelama, sest nemad on nagu väiksem osapoole, et kui kui nüüd vaadata nagu teisipidi asjale, siis võib jälle nii-öelda, et et sotsid tegelikult saades valimistulemusena, mitte midagi, on läbirääkimiste tulemusena ikkagi, eks ole saanud midagi, sest põhimõtteliselt valimistulemuse seisukohalt, et ei peaks nagu ju linna valitsemisel midagi saama. Nii et selles tähenduses võib jälle öelda, et mitte millestki. Siiski Jüri Pihl sai läbi rääkimistel natuke midagi, võib küll öelda, et väga vähe võib öelda, et ta jääb sellega lolliks ja ja toob neile ainult kahju, noh, aga elu näitab, kas see nii on. Ja Sulev, mida, mida ta sai, et trammide peale Maimu Bergi luuletused. Ei noh, me võime selles mõttes öelda muidugi, et, et mis seal nüüd selles lepingus koalitsioonileppes nii väga toode on, aga aga noh, ikkagi ütleme saades nii-öelda sinna laua taha, mina nagu ei alahindaks selle, selle selle võimalustest. Et, et ütleme, me küll räägime, et kellel on kui palju hääli ja et ütleme, et üks pool kindlasti rullib teisest üle, mis, mis võib olla tõsi. Aga võib ka osutuda väga tihti sellistes olukordades, et nii-öelda kui toimub nõupidamine. Ma olen hästi palju ka olnud igasugustel, ütleme, nii-öelda juhtkonna nõupidamistel disenamasti noh, väga harva üliharva kuskil sellise laua taga toimub hääle olemine. See, kes tuleb sinna mingi selge seisukohaga selgete mõtetega, ütleb, et ma tahan, et see asi oleks nii, tal on päris suur tõenäosus seda asja mõjutada. Ja, ja mina nagu ütleks, et sotside võimalus siiski Keskerakonna poliitikat Tallinnas mõjutada. Ta ei ole üldse nii väike just nimelt mõjutada nii-öelda juuresolekuga, sest mitte mitte sellega, et neil on need mingid hääled ja, ja keegi hakkab seal, et kellel, kui palju hääli on, sellega muidugi ei mõjuta, aga, aga tegelikult, et noh, nagu noh, et see ei saa nagu öelda, et see on päris olematu ja kui ma nüüd nagu kui läheneda sellele asjale sellisest seisukohast, et me siin hästi loeme nagu praegu, nagu neid punkte, mida üks partei võimalik sellest saab ja teine saab ja keegi kaotab aga võtame nagu sellise kodaniku seisukohalt siis ma ütleks, et siiski võib-olla natukese on parem, kui Keskerakond ei valitseda linna üksinda, vaid sotsid on sealjuures ja äkki natukese mõjutavad seda positiivses suunas. Ühte ja teist asja. No üks asi on mõjutamine, mina kasutaksin siin nagu natukene rahvalikumat keelt, mis tegelikult annaks paremini edasi seda, seda sotside võimalikku rolli, mida nad saaksid, tegelikult võiksite täita, see on nagu pind istmikus. Et teha teisele poolele linna valitsemine sellisel kujul, nagu nad on seda harrastanud võimalikult ebamugavaks. Et isegi siis kui ei mõjuta, siis noh, kogu aeg nad tunnevad, et et kui nad teevad seda või teist, et see võib kohe noh, nagu välja tulla, see võib jõuda avalikkuseni ja, ja see otsus võib-olla muutub kuidagi kuidagi teistsuguseks. Ikkagi see on nagu umbes sama efekt, et kui näiteks ma ei tea meeste õllelaud, eks ole, seal räägitakse mingit juttu ja siis seal lauas sinna lauda lisandub üks naine siis tegelikult hakkavad rääkima teistmoodi, hakkavad rääkima teisi asju, mingisugused väljendid nagu jäetakse ütlemata, eks ole, mingid teemad jäetakse üles võtma. Tuletan sulle meelde, et see sõltub, see oleneb väga palju naisest ja et mitte mitte iga naise puhul ei muuda mehed oma oma sõda. No ma arvan, et sotsid, natukese sõda, mõju selles Tallinna valitsemise õhustikus omavad. No ma ootan igal juhul huviga ajalehte, pealinn, mida, mis, mis valimiste järel oli, oli ikka üliräige, mida, mida oli nagu isegi piinlik käes hoida, kui, kui lugeda sealt, et keskerakondliku politoloogi ja, ja, ja noh, kõik need kõik need küsimused, mis juba, mis juba selle lehe ajakirjanikud esitasid, olid, olid sellised, et noh, need inimesed võiks nagu igavesti ajakirjanduse nimekirjast maha tõmmata. Plahvatusele. See mõju, Ma olen Sulev tegelikult sinuga nõus selle mõju osas, et, et see võib, võib mõjutada, mõjutada positiivselt, kindlasti see kindlasti mõjutab või õigemini ma olen sellega nõus, et see võib mõjutada kindlasti mõlemaid mõlemaid osapooli, aga kindlasti on kummalgi nii-öelda omad tagamõtted ja eks seda on ju ka välja toodud, et et savisaarel on natukene vaja seda, mida sotsidel on ehk nendel on ikkagi päris päris hea ja puhas maine ja mõistust ja just nimelt aga, aga küsimus ühele, vähe haldus, aga küsimus on selles, et kui, kui ikkagi see mitmedki märgilised asjad lähevad edasi täpselt nii, nagu nad on läinud, siis on küll. Ma kardan, suhteliselt vältimatu, et, et sotside seas toimub ka mingisugune pereheitmine. Sellepärast et et on sotsidel olnud teatud seltskond valijaid, kes ilmselt võivad ennast unistadagi nii-öelda härrassotside valijateks kes siis hakkavad otsima lihtsalt mingit uut teed, sellepärast et et ma arvan, et muutusi on praegu nüüd juttu 2011. aasta parlamendivalimiste kontekstis, mis tegelikult nüüd nende valimistega tulidki meile väga lähedale justkui korraga. Et muutusi on tegelikult ette näha ikkagi väga paljudes või noh, ütleme ütleme, mitmes parlamendierakonnas ka rahvaliidus ka ka rohelistes, sest noh see oli sellise moega nagu, nagu praegu on, on suhteliselt kahtlane, et, et kas nad, kas ja kuidas seda künnist ületav Aga samamoodi võib küsida Mihkel Muti sõnadega ka selle nädala postimehest, aga et mis siis sotsidel tegelikult üle jäi või mis siis nende nendele nagu parem variant oleks olnud, istuda kuskil nurgas? Aga ma ei olnud nõus, Sulev ka sinuga jah, ainult, et ma kasutan jätkuvalt oma võrdlus Pindia istmik. Et kui see, kui see pintsel istmikus on nüüd liiga jäme ja terav ja muutub liiga ebamugavaks, siis on ju selge, et teine pool, kellel on ikkagi kõik trumbid käes lihtsalt tõmbab selle pindu välja, ehk see koalitsioon laguneb ja, ja, aga, aga, aga teine võimalus on see, et, et kui see pind on liiga niisugune noh, märkamatu noh, korra annab ebamugav, aga elame üle, siis see tähendab seda, et, et sotsid kaotavad raudselt mitte mitte ainult oma valijaid, vaid, vaid nad kaotavad ka oma oma oma liikmeid. Ma arvan, mingisugune tyyp sealt sealt eraldub päris kindlasti. Igal juhul on sotsid, ütleme, kaotanud juba või väga-väga nõrgalt esinenud nagu selle kogu selle asja nagu avalikkusele seletamisel, et minu meelest on üldse nendest väga noh, väga halvasti välja kukkunud või väga halvasti valitud see, et nende põhiliseks kõneisikuks nende paari nädala jooksul on kujunenud Peeter Kreitzberg kellele on olnud nagu nii väga halb seis, eks ole, seoses selle kalevijamadega ja sellega, et tema on ikkagi üks endisi keskerakondlasi sotside seas ja see jutt ei ole kõlanud ütleme, pehmelt öeldes eriti targalt, ega usutav, kui ta räägib poliitilisest kultuurist või või siis teistpidi jälle midagi ühte ja teist on noh, ütleme on olnud väga ebaõnnestunud esinemisi minu meelest, et et ma küll imestan, et sotside seas on oluliselt targemaid inimesi, kes oleks võinud nende nende nii-öelda tegelikult tegutsemist seletada avalik. Osale aga kuna ka sotsid nagu omade jaoks läksid poolvägisi selles koalitsiooni, siis me ju teame, mis seal toimus, et hoiti need, kes otseselt ei olnud läbirääkimistega seotud, toiti lihtsalt kõrvale avalikkuse eest. Nad küll olid valmis rääkima, aga nad, nad ei teadnud mitte midagi. Et ühe inimestele tulevad. Selged pildid kuskilt mõne aasta tagusest ajast, eks siis enne 2000 neljandat aastat kui keskerakonnas pereheitmine oli, tulevad silme ette, kui nad vaatavad näiteks ETV saadet foorum, kus Mailis Reps ja Peeter Kreitzberg istuvad kõrvuti. Et kõik see on justkui kuidagi olnud. Jah, aga samas jällegi Kreitzbergi intervjuule näiteks Eesti ekspressile oli hoopis hoopis teisest puust ja olles temaga vestelnud ka nende päevade sees, siis ma ütlen, et nagu eravestlus, mis ei olnud mitte neljasilmavestlus selles mõttes, et seal mingeid saladusi oleks vaid, vaid niisugune väljaspool eetrit toimub. Vestlus meenutas väga seda, seda vestlust, mis, mis Ekspressis ja mitte seda, mis oli foorumis. Nii et noh, aga kes siis oleks pidanud neid esindama, Jüri Pihl on niikuinii saanud sõna ja, ja rohkem nagu ei tulegi pähe. Jah, ei, eks, eks see, eks paistab, et selles mõttes on see selline kahtlemata intrigeeriv olukord ka iseenesest, et tõesti, et saame näha, mis nad siis, kuidas nad välja veavad, et ega, ega oht, et kui nad välja ei vea, et siis nad tambitakse korralikult maa põhja on ju täitsa tugev. Üks asi, mis mind muidugi ma lugesin seda lepingut ja mis tegelikult kurvastada, mis kardetavasti jätkub, on ikkagi see, et Tallinna proportsioonid võimaldavad ikka suurepäraselt olla riigiks riigis, siin Eestis, et enne kärpeid 8,1 miljardit oli siis 2009. aasta eelarve, et näiteks Pärnu proportsioonid 744 miljonit krooni aasta eelarve. Ilmselgelt nagu, nagu Pärnu praegusest finantsseisust lähtub, ei, ei vea välja, ei vea välja selliste sama mudeli ehitamist ja seal on mindud, mindud nüüd ikkagi täiesti hoopis noh, seal on ikka täiesti täiesti radikaalne pööre ja kui vaadata sealseid kokkuleppeid, siis ei, see on minu meelest täitsa huvitav, et et näiteks Isamaaliidu esindaja Indrek Raudne seda ei teadnud. Kui Mailis Reps küsis, et kus kohalike kohalike infolehtede propagandaleht kinni pannakse, siis Pärnusse vähemalt plaanide järgi peaks juhtuma ja Isamaaliit on seal mängus. Täpselt nagu ka mupo mis Tallinnas õilmitseb ja terve Tallinna linn on ja, ja kui ma siit kuulasid koalitsioonile Jüri Pihl hakkab neid juhtima ja kui ma siis koalitsioonileppest just nimelt Ja kui ma siit koalitsioonileppest õigesti aru saan, siis vähemalt mõttest, et munitsipaalpolitsei muutub järjest suuremaks, tugevamaks, mõjukamaks omaette omaette linnaarmeeks. Huviga huviga ootame, igal juhul ei ole see nii päris nii, et, et tibusid loetakse alles märtsis 2011, neid tibusid hakatakse lugema üsna pea. Jah, ilmselt küll, aga vaat kui nüüd vaadata asja teise koha pealt, me oleme hästi palju rääkinud sotsidest, aga ega Keskerakond võttis tegelikult endale ka paraja riski siiski otse sinna kaasa kutsudes. Sest seal risk on minu meelest selles, et, et sotsidel on nüüd noh, olles sellesse koalitsiooni läinud, ava on neil tagataskus üks, üks hiilgav võimalus ühel ühel päeval ja, ja ilmselt keskerakonnale väga ebasobival päeval ja nende jaoks õigel päeval öelda Nad nüüd aplombiga löövad ukse kinni ja lahkuvad. Ja sellel hetkel ütleme noh ja ütleme Kont riskib sellega, et sotsid lahkudes ütlevad, et see asi oligi nii hull nagu, nagu te kõik kartsite ja me pidimegi sealt ära tulema. Ja see, see ei ole ilmselt see, mis ütleme, asjade käik, mis, mis keskerakonnale saaks kuidagi meeldiv olla, näiteks kui see toimub, ütleme, mingisugune mingisugusel sellisel hetkel, kui just on, on näiteks riigikogu valimised tulemas või midagi muud sellist. Nojah, aga mis seal nagu valimiste kontekstis annab, siis ta annab, annab sotsidele taas kord mingi kaheksa kuni 10 kohta parlamendis millega nad, olles ära ära tõugatud eelmisest koalitsioonist ja inetusti minema löödud intri, intriigide ja, ja suurte skandaalidega ja siis ka siis ka nüüd tülli läinud Keskerakonnaga, siis siis nad ongi erakond samal tasemel nagu rahvaliit, kes on määratud. Et siin nagu. Rahvusvahelises julgeolekupoliitikas kasutatakse sõna heidutus, et siin on tegelikult seda heidutus mõlemat pidi olemas. Jah, muidugi, kas te nüüd tõsimeeli arvata, et nüüd Eesti parteid on nagu kuidagi siuksed, hellitatud tütarlapsed, kes väga nagu muretsevad, et mis mulje neil jääb, kui nad üksteisega koostatud teevad, et mina istun siin praegu Tartu stuudios ja ma mõtlen, et me oleme siin pool tundi rääkinud Tallinna koalitsioonist, aga me ei räägi üldse sellest, et kes siis Tartus linnavalitsuse tegid, eks Tartusse kui kuidagi enesestmõistetavalt ja vaikselt on teinud linnavalitsuse Reformierakond ja Keskerakond. Eks ole, täpselt samamoodi võib öelda rahvaliiduga samamoodi Haapsalus, eks ole, tegi reform koos Keskerakonnaga, Valgas tegi reform koos Keskerakonnaga, kusjuures kõigil neil juhtudel ei ole nii, et volikogu koosseis ei anna teisi võimalusi vaid vaid millegipärast näiteks nendes linnades. Reformierakond on väga tahtma teha linnavalitsust koos Keskerakonnaga, et sellel pinnal nagu ütelda, et nüüd et, et, et küll on kole, et sotsid need Tallinnas Keskerakonnaga midagi koos teevad, siis ma ütleks, et eriti kui mõni reformierakondlane seda ütlema hakkab, siis ma näen küll siukest variserlikkust ära, selles silmades. No aga sul on, me oleme, me oleme siin saateski ju tegelikult palju rääkinud sellest, et kohapeal väikestes kohtades on need asjad teistmoodi. Kas Tartu on väike koht? Tartu on Eesti teine linn. Armas puust linn olev ja, ja pealegi on, on kurjad kõlakad käinud üle üle Tartu linna, et seal oli peaaegu viie minuti pärast sündimas ka üksteistsugune koalitsioon midagi jällegi kurjade kõlakate järgi, needsamad sotsid ajasid vussi See on küsimus ikkagi väga suuresti aastate pikkade aastate jooksul kujunenud isiklikes suhetes ja seda, aga seda ma võin küll öelda, et näiteks Tartus see Reformierakonna tagatuba, ma arvan, et on vähemalt sama tugev kui, kui Tallinnas Keskerakonna tagatuba. Ei, aga ma lihtsalt tahan sellega öelda, et mina üldse imestan. Et kuule, mõelge, et vähem kui kolm aastat tagasi, kes olid Toompeal koos võimul, Ansip, Savisaar olid ühes valitsuses. Et, et kui te mõtlete mingil aastal 2011, et et ütleme nii-öelda, et te muud koalitsioonid on välistatud, et kindlasti nii-öelda grupeeruvad jõud, et ütleme, Reformi ja IRL on niukse vankumatu liiduna ühel pool ja siis ütleme, kui Keskerakond nüüd võimalikus koostöös sotsidega, ehkki teisel pool, siis see ei pruugi üldse nii olla, et tegelikult on nad väga paindlikult tegema neid koalitsioone, mida parasjagu numbrit Kona, sa võid seda nimetada paindlikkuseks, seda võib nimetada, kui olla natuke pahatahtlik, siis ka lageduseks, mis iganes Eestis on absoluutselt kõik koalitsioonid võimalikud ja ja absoluutselt igas igas linnas võib-olla ühel hetkel lihtsalt mingit isikutevahelised tülid takistavad koalitsiooni tegemist, aga, aga läheb paar aastat mööda ja see koalitsioon võib, võib ikkagi sündida. Küsimus ei ole, küsimus, ei ole selles, küsimus on mina arvan, et väga palju just nimelt sotsides kelle nägu siin Neeme ütles, et et nende maine oli hea. Meedia armastas neid, sest neil ei ole suuri prohmakaid, nad ei ole olnud ülbed ja, ja nad on ajanud selliste inimsõbralikku poliitikat. Et tegelikult väga paljudel Eestis on, kuigi, kuigi sotside toetus on, on suurte parteidega võrreldes väike. Aga, aga nende liikmeskond on väike, aga neil on väga palju nii-öelda noh, sümpaatiaid. Ja, ja kui see oleks mingi teine erakond, vaadake, mis võtmes räägitakse rahvaliidust, keegi ei, ei hala ju eriti, et oh, rahvaliit kaob ära, maarahvas kaotab juured ja üldse läheb elu kõik allamäge kõik, ega ka filmis Reformierakonna suhtes väga sinisilmne. Ei absoluutselt. Kui, kui Reformierakond läheb ühe päeva ajaloo prügikasti, siis ma usun, ei ole sellist sellist hala, sest siis tehakse tema asemel lihtsalt uus. Aga sotsid kannavad mingisugust ikka väga-väga kindlat sellist eluvaadet. Ja, ja, ja sellepärast on, on neist kahju, kui, kui nad lahustuvad või või nad lüüakse nokauti, aga mõtlengi. Et siin on, võib-olla on nüüd Eestis aeg küps, et selleks, et hakkavad hakkame, hakkavadki eristuma need, need tõelised vasakpoolsed jõud, sest tõesti olukord läheb halvemaks. Me saame iga nädal 2000 uut töötut juurde tuleval aastal. Ilmselt läheb asi asi sotsiaalses mõttes veel veel hullemaks ja võib-olla on tõesti tõesti nii-öelda seda jõudu vaja, aga see ei ole nüüd see jõud, kelle poolt on siiamaani hääletanud, ütleme, teatud elektoraat selline. Ma siin eelmisel nädalal nimetasin seda, seda teatud teatud mugavusvalikuks nendel nendel inimestel, aga seda ei tasu nii halvas tähenduses võtta, sest tõepoolest nad on intelligentsed, targad inimesed. Nüüd andsid käe kuradile. Mitte andsid käe kuradile, vaid vaid aeg näitab, mis, mis neist saab, aga, aga tõenäosused? Ehk siis valijaskond ja nende endi sisemine monoliidsus on saanud kõva hoobi ja, ja, ja siis järgmine lakmuspaber peab 2011 märtsivalimised olema. Kui nad oskavad olla õigesti seal ja säilitada kõike oma nägu ja see on väga, väga tore. Sõltumata sellest, kas, kui mustesse kuraton Ei, no saab ju vaadata, et aga ma ütlen ikkagi, et kui vaadata nagu sihukse kodaniku seisukohalt, siis minu jaoks siiski on ka päris oluline, ehkki ma ise ei ole just hetkel Tallinna elanik, aga on päris oluline seda linna ikkagi korralikult valitsetakse ja ja eriti kui me mõtleme, et see on ikkagi Eesti pealinn, jaa jaa, kahe aasta pärast ka Euroopa kultuuripealinn, siis noh, siis ei ole nagu päris ükskõik, või ütleme nii, et kui võib-olla mõned poliitilised konkurendid võivad asja niiviisi mõelda, et mida halvemini Tallinnas läheb, seda parem, sest siis eks ole, Keskerakonna aktsiad langevad. Aga tegelikult tallinlase seisukohalt me ei saa ju niiviisi asjale läheneda. Sulev Tallinn väärib parimat, just nagu see lause meil juba on, on läbi käinud, nii et kogu kogu selle jutu võikski tegelikult vist kokku võtta niimoodi, et et ärme teeme ennatlikke järeldusi ootame ja, ja antud juhul oodata ei ole mitte kaua. Ma mõtlesin, et sa ütled, et kokkuvõtva lausega detailid, värgid. Panime seda ma juba ütlesin, kes siis oli esimene postulaat, teine oli, oli teine postulaat. Sel nädalal toimus palju olulisi asju veel maailmas Euroopas, mis mõjutavad otseselt ka meid kaks asja, mida, mida saate alguses sai ka vilksamisi ära mainitud, ehk siis tundub, et et nord Streami teelt on nüüd kõik kaks kõrvaldatud, sest kõik riigid, kes oleksid võinud sellele juhtmele veto panna, on oma jah-sõna öelnud ja vetot ei pannud. Ehk siis kolm Põhjala riiki, Soome, Rootsi, Taani, Soome, Rootsi, viimasena Taani natuke varem ja, ja need kaks äärmusriike, kes siis seda juhet nagu ehitavad, ehk siis Venemaa, Saksamaa, noh, oleks vist naiivne arvata, et sealt veto hakkab tulema, ühesõnaga see see asi on klaar, eesti äge vastuseis, jäeti tähelepanuta, Eesti poliitikut ja Eesti otsustajad on, on kahtlemata pettunute oma pettumust ei ole nad ka jätnud välja näitamata, et just eeskätt Soome sellise otsuse langetas, et Soome noh, kogu see, see arutelu, mis toimus Holstre ümber jäi selliseks, nagu ta oli. Ehk siis selle, selle juhtme nii-öelda julgeolekupoliitiline aspekt jäeti täiesti kõrvale ja räägiti keskkonnaohtudest. No tegelikult kokkuvõttes see tulemus tegelikult ju väga üllatav ei ole, et, et see, see oli siiski üsnagi prognoositav, et see ka niimoodi läheb ja, ja need asjad läbi surutakse. Aga mis puutub sellesse, et nagu Eesti oleks olnud kuigivõrd isolatsioonis, et ma nagu päris sellega nõus ei ole, et minu meelest oli, oli siiski erinevates riikides ka näiteks sellesama keskkonnaküsimuses Eesti teadlastel siiski päris palju mõttekaaslasi, aga seda naiivselt loota, et teadlased nüüd kõigis riikides moodustavad näiteks ütleme näiteks selles keskkonnaküsimuses mingisuguse jõulise nihukese monoliitsed plokki, siis ma arvan, et see, see oli ikka tõesti võrdlemisi naiivne, mõtlen sellepärast, et teadlased pole ju selleski osas ühel meelel, et kas kas inimtegevus on mõjutanud maailma kliima soojenemist või mitte. Et aga, aga samas on, samas on selge, et näiteks ja näiteks minu isiklikult minu südames näiteks kui mere ääres kasvanud mehena võin öelda, et on küll väga suur mure näiteks kas tõesti selle, selle keskkonna pärast, et see ei ole see, see, et Läänemeri on tundlik meri, see ei ole mingisugune meie nii-öelda poliitiline retoorika, vaid vaid, vaid, vaid see on seal on väga tõsised ja olulised küsimused millele paraku ka isegi isegi isegi isegi surve all olnud nii-öelda keskkonnahindajad ei ole 100 protsenti vastane. Tarmo Soomere ettekanne Riigikogus, mis juhtus juhuslikult samal päeval, kui Lätis üks virtuaalne meteoriit alla tuli, et sama Soomel ettekandest on see üsna selgelt aru saada. Nojah, aga. Ilmselt need ohud on ühtpidi väga teada, aga teisest küljest ikkagi siis mina ei kahtleks nagu Põhjamaade keskkonna inimeste noh, selles mõttes, et nad oleks teinud selle otsuse, kui nad seda seda ikkagi seda nõusolekut anda, kui nad usuksid, et see gaasitoru igal juhul Läänemere ära rikub ja plahvatab ja nii edasi. Et küllap nad ikkagi usuvad tõsimeeli, et midagi nii hullu ei ole, sest olgem teistpidi ausad, et eks sinna Läänemere põhja on ikka ühte testi rajatud-ehitatud ka, eks ole, pannakse merekaableid ja torusid ütleme, rästi täis ütleme noh, ka neid gaasitorusid on ehitatud teistesse meredes. Ja noh, ei ole tegelikult nii hullu midagi veel juhtunud. Noh, mis ei tähenda, et, et see ei võiks nüüd olla see koht, kus tõesti juhtub ja selles mõttes, et ei peaks olema koht nagu maksimaalseks ettevaatuseks. Aga, aga ilmselt noh, see on nagu see, et, et panna sellele asjale jälle veto, kui me nüüd püüame asetada ennast mingi põhjamaalase seisukohale, et panna sellele asjale, Ta peaks omama mingit väga ilmselget põhjendatust, et lähebki halvasti. Ja ilmselt siis neid argumente nende meelest ei olnud. Noh, ma ei tea, kas me ise ka teame kõiki neid üksikasju, eks ole, me saame siin ka ikkagi suhteliselt vahendatud infole tugineda. No te võite vastu vaielda, aga minu meelest Eesti puhul oli selles torujuhtme kontekstis oluline ikkagi kõige tähtsam asi oli julgeolekupoliitiline aspekt ja keskkonna keskkonna aspekt oli nii-öelda viigileht, mis pidi pidi pidi varjama seda, seda, seda meie muret selle julgeoleku peale viigileht, aga see keskkonna aspekt on ka oluline, selles küsimuses ei tohi vaieldamatult oluline, viigilehe puhul on oluline, kui suur ta on Ei, ta on kahtlemata oluline, ega need ei saa naguniiviisi lahutada ja ühel hetkel see keskkonna küsimus võib, eks ole, kui midagi juhtub, siis ta muutubki ju selleks põhiküsimuseks. Aga lihtsalt nagu ilmselt ette ei muutunud ja, ja teistpidi me võime ka öelda, et et jah, et see oli üks testküsimus, kui me mõtleme Euroopa Liidu tulevasele võimalikule ühisele välispoliitikale siis eestlased on nagu kuidagi a priori olnud sellises ettekujutuses, et kui meil õnnestub Euroopa Liit sundida välja töötama mingit ühist välispoliitikat, siis see on noh, enam-vähem selline nagu meie tahame. Aga noh, ilmselt see Euroopa liidu ütleme, keskmine välispoliitiline ettekujutus asjadest on pigem, eks ole, selline, et võib küll nord Streami ehitate 100 või või noh, ütleme kasvõi see nende Schengeni viisade, eks ole. Keeldude andmise taustal tuli ka välja, eks ole, et, et pigem nagu et ärme ikkagi kiusaiga iga asja pärast. See, mis sa Sulev praegu ütlesid, minu arust oli, oli, oli väga, väga õige, et ma käisin just hiljuti ise taaskord Hollandis mulle lapsel hea sõber ja käin tal aeg-ajalt külas ja vesteldes seal inimestega lihtsalt seltskonnas tulid teemaks ka Euroopa asjad ja ja natukene rääkisime ka Venemaast ja taaskord, et tuleb ikkagi tõdeda, et sellisele keskmisele Euroopa kodanikule nii-öelda see kujutlus Venemaast noh, ühesõnaga seda mõjutavad hoopis teised tegurid, kui, kui meid ja see nägemine, asjade nägemine on, on hoopis hoopis teistsugune, et see jah, see, see Me oleme siin tihtipeale mõtleme niimoodi, et, et see lääs on nagu kuidagi nagu mõtleb ühtemoodi, seal on isegi muide erinevused riikide vahel ka, et aga minu meelest seal näiteks hollandlaste puhul lööb ikkagi välja näiteks nende sama koloniaalminevik ja kunagised sidemeid Venemaaga ja see on, see on, see on nii sügavale juurdunud, et ühel ühes tavalises autolukksepast, kes töötab kuskil Lõuna-Hollandis, on see ka näha. Ma arvan, et ühte keskmist, ütleme seal Põhja-Euroopa riikide kodanikku pigemini paneb muretsema, kui nad kuskil näevad mingeid saksa ohtu. Et nende ajalooline kogemus on pigem sealtkandist, eks ole, et kui mõnele taanlasele või pelga selle, noh kui, kui sa näed, et mingisugust ohtu, kui ajalooliselt, et kui mingit riiki, kust alati midagi halba tuleb, siis nende jaoks on see pigem Saksamaa. Et Venemaalt ei ole nendeni Väga küündima, siin on muidugi see siis kahetsusväärne, et me ei ole suutnud nii-öelda oma tundlikkust oma idanaabri suhtes nagu, nagu rohkem selgitada. Ja kindlasti selle norstrimi puhul meid ka kas ärritas või igal juhul natuke pahandas kindlasti just see, et Lääne-Euroopa nagu ei, ei viitsi pida nendest õppetundidest, mida kas või viimased paar talve on andnud, kus, kus nad seal noh, sõna otseses mõttes külmetasid oma kodudes sellepärast, et, et Venemaalt ei jõudnud see, see gaas kohale, mis põhjustel ta ei jõudnud, see on ja mitmel põhjusel Ta ei jõudnud, see on omaette küsimus, et Euroopa ei viitsi nagu otsida energiale uusi allikaid, vaid, vaid mõtleb ikka nii-öelda triviaalselt, et ah, ehitame ühe toru veel, küllap siis, ega toas toasoe meie meie kodudesse jõuab. No võib-olla need Ukraina gaasikriisid just nimelt on nats stream'i nagu soosinud, et näete, et Ukraina kaudu see kaasa, et ei tea, seal on mingisugused, eks ole, kohalikud kratid vahel, aga et toome ikka otsetoru Saksamaale, siis ei ole mingeid Greta, ühel siis. Midagi, ja see ongi, et see veealune kaabel nagu nagu eriti välistab, välistab igasugused terrorirünnakud, mis siin maapealsete juhtmetega pidevalt toimuvad ja kuigi kuigi ta on mitu korda kallim ja tunduvalt ebaloogilisem iseenesest kui, kui toru, mis kulgeb, aga muidugi ütleme Et perspektiiv, et näiteks Vene sõjalaevad hakkavad siin küll tõsi, NATO järelevalve valvsa pilgu all, aga siiski siin mööda Läänemerd saali, on siiski ausalt öeldes võrdlemisi ebameeldiv. No ma kardan küll, et kui Venemaa tahab neid sõjalaevu sind liigutada, siis ega neid seniga miski ei keela, ütleme neid Kaliningradi ja Peterburi vahel siin liigutada, et seda ikka ikka leiab, et mina nagu ei alahindaks võimalust, et see nord, Streami vastane võitlus, ehkki ta nüüd ütleme tulemuseni ilmselt viib selleni, mis ta viib, eks ole. Ehkki me ei saa ka öelda, et see protsess päris lõpp, bänd on, sest vähemalt ühte Soome kohtusse on ju antud Eestimaa looduse fondi poolt siiski Soome seal keskkonnaametivastane, eks üks hagi sisse ja temineerime, ütleme mingi vaidlustamine, et ütlevad, mingid väikesed väikesed võimalused ju on, et seda suudetakse näiteks kuidagi kohtute abil juriidiliselt jälle seda protsessi vähemalt venitada ja, ja minu meelest on Eesti poliitikud, et isegi põhiline lootus, vähemasti sellistes kuluaarivestlustes ma olen aru saanud, on pigem selles, et et kui seda protsessi õnnestuks venitada nii kaua, et lõpuks sellest projektist loobutakse, et see oligi tegelikult Eesti kõige suurem, kas mitte see, et, et nüüd Eestil õnnestub eurole koopa nii-öelda ümber veenda, et seda pole vaja ehitada vaid lihtsalt, et sellisel projektil on paratamatult oma nagu kriitiline aeg, et mingil hetkel ta muutub liiga kalliks ja mõttetuks ja temast loobud. Ja kohati ja läksid ka lootused nii suureks, et, et me tõesti juba lootsime, et äkki meie head naabrid ja liitlased jah, Soomest või Rootsist teevad sellele ka viimase hetkeni takistusi, aga see oligi sellise pettumise koht. Et seda, seda lootust esindas ju ka Euroopa Parlamendi selline saadik Andres Tarand, et ta oma Postimehe artiklis ka siin tegelikult nagu tunnistas, et tal tõesti oli see, see, see venitamistaktika, lootus ja ja selle nimel tegelikult tehti seal ka päris palju tööd ära mitme aasta jooksul. Ei, aga kahtlemata. Ma arvan, et kõik see töö ei ole tingimata sugugi raisku läinud, sest et kas või ütleme see avalik tähelepanu nüüd tõepoolest seal nord Streami keskkonnaküsimustele on ikkagi nüüd nii suur, et igal juhul selle torujuhtme ehitajad peavad kõndima ka üsnagi nagu miiniväljal need sõna otseses mõttes, eks otseses ja kaudses mõttes. Et seda asja rajades, sest kui midagi viltu läheb, siis tähelepanu on garanteeritud ja et see, see kindlasti võib aidata ära hoida mingeid võimalik kõiki asju, mis muidu sihukse ütleme, veneliku bravuuriga sellele asjale lähenedes oleks võinud tõesti midagi väga segi keerata. Jah, ja siks üks kaudne seos selle asjaga on veel. Ehk siis Lissaboni leppe sai nüüd sel nädalal kõigi liikmesriikide allkirjad. Ka viimane kits, kes ajas oma sarad vastu kirjutas alla. Kuigi ma isiklikult väga ei usu, et Tšehhi president Václav Klaus on, on lõplikult loobunud vastupanust, kuigi ta oma allkirja oli, oli sunnitud andma, sest et ühtegi ratsionaalset põhjendust allkirja mitte anda ei enam ei, ei olnud, aga, aga, aga juba on tema kantseleist olnud jutt, et Tšehhi võib sootuks Euroopa Liidust välja astuda, mis, mis retoorika ei pane meid küll absoluutselt imestama, sest et see on üks saatanast sündinud liit ja ja teatavasti isegi Euroopa Liidu lippu ei ole ta heisanud oma oma kindluse tornini, et et ma usun, et see, see mees võib veel veel veel paljugi ette võtta, aga las nad astuvad. Mis meil sellest tegelikult nüüd nii väga hullu siis on, olge rahul ka Euroopa sees on ju veel riike, kes ei kuulu Euroopa Liitu, ütleme siis tšehhi, astub sinna kuhugi Šveitsi ja selliste mõnede riikide nagu kooslusse Noh, formaalselt võttes nende riikide koosluse, ma arvan tegelikult, et nad astuvad sammu tagasi ja kuhugi sinna ma ei tea. Nii palju. Mina olen siin juristide materjale selle kohta lugenud, siis mina saan küll aru, et, et see on siiski ütleme selles mõttes suhteliselt keeruline seda teostada, seda väljaastumisprotseduuri aga, aga, aga põhimõtteliselt on see võimalik. Ei, no me räägime nüüd tõesti teoreetilisest võimalusest ja ilmselgelt seda seda ka ei juhtu, aga väga tähelepanu väärne on ikkagi see, kuidas üks mees, üks ja ainus mees oma Euroopa Liidu vastasusega on, on suutnud suuri üleeuroopalisi protsesse pidurdada ja kui palju ta on noh, peavalu valmistanud teistsuguse mõtlemisega inimestele ja suurtele rahvastele suurtele suurtele riikidele, nii et kas see, kas see nüüd tšehhile tervikuna nagu ja kui riigile ja tema mainele kasuks on tulnud, see on hoopis teine jutt, aga mina ei tea, võib-olla. Tihtipeale nagu üle ka hinnatakse seda, et kuidas selle, kuidas selle mainega nüüd jälle ühes või teises küsimuses on, et ma ei tea, et kas, kas tõesti andnud näiteks poolakatele leedukate peab mingi näiteks mingi väga suured taaga mõningatest asjadest küljes ei oska seda nii täpselt öelda. Vaidlustest. No ilmselt ei ole jah, et ma arvan, et eks see ununeb ka tasapisi see Tšehhi vastuseis ja mõnes mõttes kuna tegu oli tõesti siukse tõelise egotripiga, et mida ilmselt ka tšehhi poliitikutest tingimata valdav osa sugugi ei toetanud, siis. Ka, aga kui vaadata seda Lissaboni lepet, siis mina siin ma ei tea, kas ma nüüd oskan õigesti hääldada ka Herman Van Rompuy vist on siis üks kandidaat, kes meil hakkab suureks presidendiks saama. Lähiajal. Noh, see tegelikult, kui tema selleks saab, siis sellest saab lihtsalt üks suhteliselt väheoluline. Nende kohta ilmselt ei, lihtsalt olemuslik, head kolleegid, meil on saate lõpuni minuta ma juba hakkasin kartma, et Neeme Korv hakkab Lissaboni lepingut lugema. Õnneks seda ei juhtunud. Ma olen sunnitud otsad kokku võtma, teid tänama, tänama meie kuulajaid, soovima kõikidele ilusat nädalavahetust ja ja kindlasti ka midagi homme isadepäeva, see on tähtis.