Tere hommikust, on pühapäev, kaheksas november, esimene lumine nädalavahetus Eestimaal, jutusaate stuudios, täna Margit Kilumets. Vot nüüd on küll tore, et ei pea välja mõtlema igasuguseid tiitleid, vaid täna hommikul isadepäeva hommikul, ma võin öelda. Tere hommikust, nelja tütre isa Urmas Vaino. Tere hommikust. Sa oled viimase paari kuu jooksul praktiliselt igal argipäeva hommikul teinud intervjuusid, ütleme siis tunne, nüüd on olla teisel pool mikrofoni. Aga raske on, siis ma saan aru, et ma pean, ma pean hoidma hoogu selles mõttes, et hoomäärad nagu sina, et see on pisut pisut nagu ootamatu olukord, aga, aga, aga jah, ei, ma ei. Ma ei tea, noh, ebamugavalt tunned ennast praegu natukene. Kas see kaks ja natuke rohkem kuut terevisiooni on see olnud nii, nagu sa ootasid, või see on saanud kuidagi teistmoodi? See on olnud oluliselt, et põnevam, ma arvasin, et see, see iga tööd tehes tuleb ühel hetkel see, kui sa tunned, et nüüd nagu jookseb nüüd nagu liigub. Nii kuidas sa võiksid nagu tahta või kuidas sa oled ette kujutanud asju minevat, kuidas nad võiksid minna? Mul ei ole seda praegu peale tulnud, ma arvasin, et see tuleb kusagil naht, vaatame esimesed poolteist kuud, september noh, oktoobri keskpaigaks, hiljemalt on, on enamus asjad paigas, aga aga ei ole ja mul on selle üle tohutult hea meel, et see, et see on noh, endiselt ma saan, ma juba tajun nagu seda, mismoodi see ei ole võib-olla valmis veel ka järgmise aasta kevadeks, et see võiks liikuda vaikselt millegi sellise poole, mida mida mingitel hetkedel kuskil ajukäärus tajuvad, et nüüd on nagu väga lähedal sellele saatele, mis need olla võiks, eks ju, et selles mõttes on, on, on väga tore olukord, jah. Kas sa ei ole üldse kurnatud? Füüsiline füüsiline üldse mitte absoluutselt mitte vaimses mõttes ka üldse mitte, et vastupidi, ma piinlik tunnistada, aga vahetevahel noh, ütleme pühapäeva keskpäeval tekib see tunne juba, et noh, oleks nüüd rohkem põhjust minna arvuti taha ja ja, ja vaadata rohkem nagu esmaspäeva hommikusse, et mul on tõesti nälg, see ei tähenda seda, et et ei tahaks olla kodus, eks ju, aga aga lihtsalt see nälg nende päevade selle hetke järgi, kus saade on valmis, saab mõelda, mis oli ja mis homme tuleb. See on nagunii suur. Ma ma iseennast natukene üllatunud selles mõttes, et ma olen tegelikult selline suhteliselt püsimatu. Tavaliselt mulle meeldib nii-öelda uue projekti see esimene selline käimajooksmise hetk ja siis tekib selline, et mis nüüd saab. Ja, ja noh, ma tean ennast väga hästi, et see tavaliselt nii ongi kuskil kaks, kolm kuud ja siis kui asjad saavad selgeks, siis, aga praegusel ajal üldse on täiesti üllatunud Kuidas see hommik ja kõik, mis sealt edasi läheb, kuidas see välja näeb, miskeelse üles tõused, mis siis edasi juhtub ja mis, mis kell sa lõpuks magama lähed? Ma olen neli, 48. Ma näen köögipliidi peal rohelist, kella neli, 48 magad köögis, selles ei magama, ma tõusen oma toas, siis ma siis ma liigun ja esimene asi näen sellel hetkel, kui tõesti kell heliseb ja ma voodist nagu püssi seal siis ma ei näe ei taju midagi. Siis siis ma niimoodi põrnitseb, ma saan selle soomitud pildi ette, palju kell on siis, siis võib edasi minna, muidu põrkaks võib-olla vastu ahju. Aga seal neli, 48, siis on kodust, ma jõuan välja kuskil umbes viis, 12 15, siis on väikeettevalmistus, vaatan üle arvutis asjad, mis on tulnud, vaatan üle saateplaani. Siis hakkab saade ja, ja pärast seda on kella 10-ni on üheksandate pära, eks 10-ni on selline väikene rahu ja siis tekib mingi uus selline, noh siis siis läheb nagu uuesti masin käima ja ja vaadatakse, mis asjad nagu tulevad ja ja see on hästi kihvt hetk, et siis, kui kõik on kõik toimetajad on nagu kohal ja ja, ja teised saatega seotud. Tähtsad näod on nagu paigal ja siis räägitakse ja karjutakse ja vahel läheb, karjutakse heas mõttes. Räägitakse valju häälega üksteisest üle ja püütakse niimoodi, püütakse nagu korraga mitut asja haarata. Jube vahva tunne. Ja ka õhtul jääd siis vara tasuks ka vä? Nojah, ega ega ma nagu väga ei julge selliseid asju planeerida, mis, mis nõuaks väga sellist teravat kohalolekut või väga selget pilti silmades kuskil kella kuue ajal või seitsme ajal, et siis ma tahaks rahulikult rahulikult lugeda ja vaadata, vaadata mis, mis päeva jooksul teinud, on ja kuulata, kuulata neid heas mõttes üle ja ja, ja nii-öelda noh, rahuneda maha, et, et see, see päeva, selline päevaste tegemiste erutus on, see, see kipub minema teisele poole lõunat ja ma tean, kui, kui vahetevahel on nii, et õhtu läheb pikemaks, sest ütleme üle paari üle paari nädala niimoodi kindlasti mõned päevad sisse satuvad, kus ma ei, kobi kotile kell pool üheksa nii nagu, või üheksa kuskil, nii nagu ma praegu seda teen siis jah, noh, siis siis on siis, on pärast kuidagi teisel päeval peab nagu tasandama seda asja. Ma ei maga päeval, jah. Ma tean, et väga paljud kolleegid ka on nagu, kes on samasugust töörütmi elanud, on nagu päeval maganud, aga siis mul kuidagi läheb sassi see asi, ma ei saa hakkama sisendiga. Kuidas te Katriniga omavahel hakkama saate, ses mõttes noh, ma natuke kuulasin maad, enne kui ma siia saatesse tulin. Üldiselt Te paistate silma sellise sõbralikkuse kodususe ka sellega, et, et te omavahel paistate ekraanil hästi läbi saavad, aga inimesed ütlevad, et kokku on saanud kaks küllaltki suurt ego, et te kipute teineteisele sisse sõitma ja et, et vahel on nagu niisugune tunne, et kumb peale jääb, et, et kas sa ise ka seda tajuda. Ma arvan, et see ei ole see, et kumb peale jääb, vaid, vaid see on see, et mis mulle eriti meeldib selle olukorra juures, mis me katsume ka on, on see, et et tal on hästi konkreetselt mingid oma sellised arvamused, nägemused, mida mulle tundub, et ta ei ole valmis muutma ja, ja see mulle õudselt meeldibki, et, et see, see lubab, et et kui peaks olema kuskil miski, mis tahaks näha seda, seda saadet nii-öelda kaua käimas koos meiega, siis on see võimalik, et see jääb värskeks, tekivad ikkagi sellised sädemed kahesele kõva kivi vahel, mis hoiab nii-öelda, mis hoiab mingi nagu tule eluseks. Et kõige halvem on see, kui, kui noh, ei, ei puuduta see inimene, kes su kõrval on ta, et kui, kui sa ei reageeri tema peale, eks ju. Et pigem ma arvan, et me ei ole praegu õppinud ära tundma teineteise hingamist veel stuudios, et me kuule nagu neid hetki ära, kus, kus teine nüüd tunneb noh, oma mingi minessi või mingi oma mingi värvi lisamiseks nagu selget vajadust 10 10 nagu selle omandama, et ma arvan, et see tuleb vaikselt ja noh, mingit ja me ole muidugi kokku leppinud, vot ei ole kokku leppinud seda, et kes selle intervjuu teeb, vaid me teemegi, püüame neid teha koos, selles mõttes, et ainult niimoodi on võimalik asju koos õppida tegema, meil ei ole seda õppimisaeg üldse olnud. Me oleme õppinud kahjuks nii-öelda eetris kodus olles ehk siis telekas olles, eks inimeste kodudes ja sellepärast need asjad on, aga, aga noh, Eestis vist ei anta ühelegi saatjale sellist aega, et nüüd treening, treening, treening, ja siis siis kui on valmis siis minna, et mulle see tegelikult meeldib. Ma saan aru, et võib-olla mõnede vaatajate jaoks tundub see natukene niimoodi, et lähme nagu puskleme või püüame nagu jõuda esimesena finišisse, aga aga sisemiselt ma seda ei tunne, et see nii oleks. Ja mis on see millest sul on kõige rohkem kahju? Asi tegevus, ma ei tea, mõttelend, mis on televisiooni pärast tegemata jäänud, mida sa lihtsalt ei jõua. On küll see asi on olemas, et, et vahepeal oli, oli ikka täitsa nii, et ma tõesti sain jääda õhtul lugema kauemaks kui, kui, kui, kui pere on üleval. Et see hetk, kus sa, kus sa loed, kus sa üldse ei jälgi nagu seda, et nüüd see teeb teist ja see läheb pesema ja see tuleb pesemast ja vaid vaid sa vaid sa loed ja, ja see aeg on nagu sinu enda oma, aga, aga see elu sinu ümber käib sa kuidagi mingi meelega tajud selle ikkagi ära. Vot neid hetki on praegu vähem oluliselt ja mul on sellest kahju, sellepärast et nad on. Nad on kuidagi nagu sellised erilised, et siis kui sa jääd lõpuks oma selle maailmaga nagu täiesti üksinda ja siis tuleb sul alles ühel hetkel nagu väsimus peale ja siis sa paned raamatu käest ära, praegu seda, seda tehnilises mõttes lihtsalt ei ole. Isegi see, kes käib esimeses klassis, puterdab minu juurde nagu magamistuppa ja räägib mingi viimase jutu ära sellel hetkel, kui, kui minul on juba tegelikult noh, kohe hetke pärast nagu magama jäämise, nagu moment, et see, see on nagu see, millest ma jään ilma. Aga, aga noh, eks see on teistmoodi jälle kuskilt mingid teised asjad tagasi tulla, nii et ma väga ei nuta selle järgi. Aga lugeda ikka jõuad, ma jõuan ja, ja mul on ikka sama, palju. Sama palju pooleliolevaid raamatuid on, on, on, on, on kapi peal. Aga sa oled ka niisugune mees, kes mitte ei loe ühte raamatut lõpuni vaided nagu mitu asja pooleli. See peab olema korraga pooleli või noh, mis peab olema ta lihtsalt ta lihtsalt niimoodi on, ma, ma saan küll aru ja ma saan ka noomida selles mõttes, et eriti eriti olukorras, kus kus Külli, mul abikaasa, siis mingit raamatut, need on ennem lugenud ja siis ta mulle selle annab teile suhtuda aastakümned Te ei, päris mitte, eks ju, aga noh, selle aja jooksul, mis me oleme koos lugenud asju, siis ta ei ole suutnud ära harjuda sellega või leppida sellega, et, et ma oma soovitatud raamatu võtta natukene seda lugeda, siis kõrvale panna ta tundub, tundub tohutu isiklikule alati küsib, miks, kas sulle siis ei meeldi see, võib ta püüab, aga see ei ole üldse nii, et mulle meeldib, kui ma loen mitut asja, sellest tekib mingi oma uus eriti, kui need asjad veel kuidagi nagu sündivad või lähevad mitte seda, et nad peaksid rääkima ühest samast teemast, aga kui seal on võib-olla mingid tempod või mingid asjad nagu sarnased, siis sellest tekib nii põnev, teistsugune maailm, mis sinu enda peas nagu kokku saab, kuidagi sellest nauditav. Ma ei tööta nagu raamatut selles mõttes kuidagi läbi, et see, et nüüd või noh, vahel on seda ka, aga seda on väga arvaja Kui me esialgu veel jääme natukeseks töö juurde, mida ma mise raadios teed, teed ju ikka veel saate. Ka ülekuulamist, Me teeme Reimo Sildvee koos, meil läheb, vist nüüd läheb kas neljas aastak juba päevapoliitilistel teemadel ja, ja poliitikud ja sellest Eesti ühiskonda puudutavad küsimused, see on selles mõttes väga-väga hea, et see hoiab hästi vormis ja annab tegelikult hommikutelevisiooni jaoks nagu tegelikult ka väga palju, et, et noh, tajuda ära mingeid selliseid vestluskaaslasega mingeid kontakti asju, et kui sa oled pikemalt koos, on see noh, õpib rohkem, et need lühikesed kiired intervjuud noh, seal on nii palju tegemist sellega, et saada kätte see oluline asi ja lõpetada ära õigel hetkel, et, et seal ei ole, ei ole, see õppimine ei ole nii vahetult võimalik või noh, nii-öelda rikkamaks saamine, aga raadiosse on jah ja mulle väga meeldib suvel on olnud kaks aastat on võimalik teha sellist saadet nagu ergas piknikul mis on kaks tundi inimestega vestlemine nende töödest, asjadest, sellest, kes nad on. See on erakordselt põnev, see on see, mille pärast ma nüüd olen see aasta ootasin suve pikisilmi ja järgmisel aastal ma laulan kahetseda. Nii et kui teised inimesed ootavad suvepuhkust, siis sina ootad nagu mingit saadet, mida sa suvaliselt teha? Jah, ma tõesti ootasin eelmine aasta seda pikniku väga ja noh, nad, nii palju, kui ma sain, ma proovisin teha neid otse loomulikult vahepeal ikkagi puhkus ka ja ma olin ära ja siis olid saated tehtud linti, et aga aga see lihtsalt on väga põnev, sellepärast et, et seda ei ole väga palju, et oleks aega kaks tundi ja, ja suhteliselt nagu ka vabad käed ja me oleme võtnud neid inimesi, kes, kes saavad praegu väga hästi hakkama, ei ole võib-olla väga tuntud, aga keda, kelle osas me usume, et Eestis võiks olla nendest juttu 10 aasta pärast näiteks ja kõiki kõikide selliste noorte tegijatega nagu mõelda, mingeid olnud ajale proovida kujutada ette aega 10 aastat ettepoole, seal on päris lõbus mäng. Kui ma kõike seda kuulan, siis ikkagi tekib mul vajadus öelda välja see mõte, et sa justkui kõlad nagu töönarkomaan nagu tavaline Eesti mees, kes kuidagi ei saa sellest ringist välja, pigem ta mõtleb, mis tal kõik tegemata on, need toredad tööd kui et, et tahaks nagu tagasi tõmmata. Nojah, ma kirjutan ka veel, eks ja, ja see on ka regulaarne, aga aga see on nagu selline kummaline, see on tõesti selline kummaline asi, et see, see pilt on jäänud ja ma, ma tegelikult tunnen ka selle pärast muret natukene piinlikust. Ei, mitte ei piinlikust mitte selle pärast, et me oleme kodus nagu tohutu palju sellest asjast rääkida väga mitmel korral, just minu enda ärevuse pärast, et kas ma, kas mind on teie jaoks vähe või kas, kas tõesti on nagu mingid asjad, mis, mis tuleks nagu ära? Sa peaksid Urmas teistmoodi vahest küsima, et seal võib-olla ei saagi, sa küsi nii et mitte, et kas mind on kodus teie jaoks vähe, aga et kas mind on näiteks Eesti rahva jaoks palju? Ja see mure on ka mul see mure, mul on ka muidugi vahepeal noh, eriti see suvi oli küll nagu oli nagu täitsa piinlik. Et kui Urmas Vainot tuleb nagu ustest ja akendest ja ta kirjutab ja räägib raadio, see on telekas kogu aeg, et äkki see tüütab ära, inimesed, vaatajad-kuulajad või eile. Kindlasti ühte muidugi kuidagi noh, ma annan endale aru küll sellest, noh, aga, aga ilmselt see praegu ei ole veel väga ärev, sest muidu sa ei oleks siia kutsunud, aga, aga, aga, aga, aga no kuskil mingi parameeter nagu on, ma olen püüdnud nüüd hoida ka nii, et ma, ma, ma ei teeks seda kõike liiga palju. Nii, aga lähme sinna koju tagasi, et te arutate lastega. No ei, ma olen proovinud nagu aru saada, et, et kas, kas ma, kas ma noh, nii-öelda oma tegemistega teen nagu kuidagi neile teel nagu kuidagi sellele mikrokliimale, mis, mis võiks olla, eks ju kus ma, kuidas ma seda mõjutan. Ja noh, ma luban ausalt, et nii kui ma näeks või näen, et kuskil nagu seal mingi selline. Ma olen endale seda lubanud, et, et siis noh, kohe on käsipidur nagu nendele asjadele millele saab lihtsamini anda ja, ja noh, niimoodi sealt otsast ära lõikama hakata, aga, aga mulle tundub praegu küll see, et et kuna ma olen, teen asju, mida ma ise väga-väga tahan teha, see on, ma arvan, 21. sajandi üks suuremaid nii-öelda õnne allikaid teha nagu asju, mida sa väga väga tahad. Siis siis vastupidi, ehkki võib-olla ajalises mahus mõnikord vähem mind saades saavad nad oluliselt nii-öelda kvaliteetsema klotsi, eks ju. Et see, et see lamp, mis kodus on, ei, ei, ei võbele niimoodi vaikselt kuidagi nurgas ei virelevaid, vaid vastupidi, mul on rääkida nendest inimestest, kellega mul on olnud võimalus kohtuda selle töö tegemise käigus. Viia edasi nende mõtteid me saame rääkida lihtsalt sellest, kuidas, kui, kui kodus on juhtunud kuulama või nägema neid nendest nendest lugudest, nendest kohtumistest tekkinud mingeid selliseid võnkeid, eks ju. Et see ma ei kujuta ette, mida, mida paremini või mida teistmoodi võiks tahta praegu. See ei ole mitte kuulsus ega raha, et see on kõige rohkem eneseteostus. Lihtsalt väga egoistlik seal naturaalne mõnu, lihtsalt tõesti nauding võimalusest teha seda. Ja, ja, ja, ja ma, ma ei. Ma ei ole nagu ammu nagu ühtegi uut asja nagu võtnud teha, aga, ja noh, ma tean seda, et ja, ja sellest on meil ka kodus olnud juttu, et noh, me oleme treeninud selleks mind, et öelda ei ja esimesele midagi jäi ja, ja, aga aga noh, see, see peab olema kõik kuidagi nagu mõistlik, et noh, ei ole praegu sellistelt aga see, mis sa räägid, see on muidugi tõsi, et Eesti on nii väike ja siin oht inimesi ära tüütud on, on, aga noh, ma arvan, et eestlane annab märku sellest ja siis ongi õigeaegne ära lõpetada ja teha midagi muud. Ma ei, ma ei arva, et siis, kui ma olen 65, teeme seda kõike täpselt samamoodi nagu praegu. Ma arvan, et see ongi oma aeg ja siis siis tuleb teha midagi muud, mis sa siis kaitset teha. Vat ma ei ütle sulle seda telge. Aga, aga need asjad on väga konkreetsed peas olemas, et ma olen aru saanud seda, et kui ma olin, kui ma olin kümneaastane, see oli siis aastal 984, ma mäletan väga hästi, ma sain kümneaastaseks. Mulle kingiti sünnipäeval mingid asjad, ma mäletan, kuidas mul oli selge unistus, ma tahaks käia Artekis. Kümneaastasel aastal 1994 olid sellised unistused, eksju, ma saan aru küll, et see võib tunduda kuutõbisena praegu, aga siis oli nii, ma sain ja ma olen aru saanud nagunii paljudest asjadest, et peab tahtma väga konkreetselt, kujutame ette ja siis peab olema muidugi valmis, nii lähebki. Kui on selline kooslus nagu sinul kodus on et isa teeb hästi palju asju, on ekraanil nagu laiemas mõttes suhteliselt kuulus tuntud ja kodus on rohkem nagu tagala. Kas selline loominguline armukadedus on ka teema näiteks sinu ja sinu abikaasa vahel? Märganud, et ta tunneb, et, et teda on nagu vähem, et teda keegi ei tea, et. Sealt sai aine, seal see niimoodi laiendad siis nagu tõesti jah, selles mõttes, et et noh, see ei ole võib-olla nagu see armukadedus, vaid lihtsalt see, et see, see, see, see tunne, et ta näeb nagu hästi kõrvalt, et mismoodi muutma, et need inimesed, kes, kes võib-olla kuskil mingis ringis, eksju, on ühised ja mismoodi nad on ühes olukorras ja mismoodi annad nagu teises olukorras. Et ma arvan, et see ei ole võib-olla armukadedus, vaid see on lihtsalt selline, see on selline asi, millega tuleb lihtsalt, mida me, inimesed oleme sellised teineteise suhtes. Meile loevad mingid sellised asjad, mille, mille noh, rehnutipidamine on tegelikult kummaline, aga me ikkagi seda teeme. Et me oleme sellest rääkinud jah, et, et see tõesti tegelikult jah on, ma arvan, et see ei ole armukadedus, et see on lihtsalt selle selle selle asja üle, imestame, aga 108. Kui palju sul laste jaoks aega on, sa ütlesid küll, et kui lambike läheb lihtsalt nagu selle võbelemise režiimi peale, siis sa lõpetad selle tormamise ära, et, et seda ma isegi arvan, et sa jõuad ja jaksad kuulata, mida nad oma päevadest räägivad ja nii edasi, aga kui palju sa füüsiliselt jõuad nendega koos olla, kusagile minna kooli vastu. Üks on teil ju päris pisike temaga näiteks ujuma, käru lükata. Palju sul selleks aega on? Eelmise nädala statistikat kokkuvõttes olema käru tõuganud umbes seitse tundi. Kilomeetrites. Ma võin kilometraažiga öelda selles mõttes, et ma väga konkreetsed jälgin seda, eks ju, kui palju päeva jooksul inimene kilomeetreid oma jalgadel läbib. No mul ei jätku põneks aega, mul õnneks jätkub aega selles mõttes, et me oleme. Kuna vaata küsimus spordiklubis ei tõmba lihtsalt väga-väga-väga selgel selgetel mingitel põhjustel ei tõmba spordiklubisse sisse, spordiklubi lihtsalt on meie ümber ja, ja kärumaade käin tõukamas õhtuti, kui, kui on vähegi ilma, siis siis me jalutame enam-vähem niimoodi üks tund või poolteist tavaliselt kolmest 300. ekipaažis, eks ju, siis ma arvan, et nii palju kui viimase aasta jooksul ma ei ole käinud kahe vanema tüdrukuga teatris mitte kunagi varem. Me käime enamasti kolmekesi koos, mis võib-olla tekitab noh, rohkem ütleme, armukadedust nendes, kes peavad olema kodus, eks ju, kes ei saa nagu tehnilistel põhjustel praegu nagu osaleda, aga, aga noh, tegelikult selles mõttes, et kõigeks on oma aeg, et, et eks see läheb nagu edasi, et ma olen, ma olen teadlikult, see kõlab võib-olla natukene niimoodi kuivalt, aga ma olen tõesti vaadanud, et jääks aega selle jaoks. Et noh, mul ei ole kuskil nii-öelda nupukest ja nii-öelda punktikest rida, et tegelen nende nende nendega, aga aga, aga jälle, et kui sulle see pakub nagu nii palju rõõmu, kui, kui sul on nagu äge arutada selle üle, mida sa hetk tagasi nägid teatris, astudes kodu poole siis, siis sa muidugi otsid selle võimaluse, lihtsalt sa naudid seda selles mõttes, et see pakub sulle lihtsalt pinget ja mõnu, et et see on jah, jaa. Siis siis veel neljandaga, kes nüüd on jäänud nagu loetust välja püüan käia koolis järgi, nii palju kui on võimalik pühkida, käib ise esimeses klassis juba praegu koju ja kooli. Aga mingid hetked ja esmaspäeviti ma olen aeg-ajalt või nädala sees kuskil esmaspäeviti, mul tuli meelde ühe väga konkreetse korral, kus ma läksin järgi mõtlesime, et lähme nüüd siis jalutame nagu KUMUs ringi oli muidugi väga kinni, aga meile pakuti võimalust osaleda visioonikonverentsil oli töötaja väga lahke. Ma püüan teha seda tõesti, et, et noh, oleks nagu kõigi jaoks nagu midagi, aga mitte sellepärast, et oleks linnuke kirjas, vaid see on lihtsalt äge ja see annab lihtsalt endale midagi. Ma luban kuulajatale, et kohe me tutvustame seda sinu suurt naiskonda nagu põhjalikumalt ka, sest muidu me räägime kogu aeg 403. ja see, ma saan aru, meie jaoks on see väga lihtne ja tore, aga inimesed ei saa midagi aru. Aga ennem seda on põhjust mängida. Mõni lugu, mille sa oled saatesse toonud ja räägi, millist muusikat sa kuulad või õigupoolest, mida menüüd kuulama. Võiks kuulata seda Wendre Panhardi, ma just värskelt saadud plaat ilmus kasti hästi äsja, oktoobri lõpus ja ma valisin siis see ei ole väga Devendralik muusikapala, et selle plaadi peal üldse kõlab natuke kuidagi teistmoodi, aga mulle meeldib hirmsasti selle laulu mõte või, või see või see, millest laul vähemalt minu jaoks nagu räägib, see on minu jaoks täiesti kummaline. Aga ma kuulen ja näen seda kogu aeg, mismoodi inimesed kurdavad selle üle, et kuidas neil ei ole õhtul midagi teha või neil ei ole kuhugi minna, et kuhu ma nüüd küll lähen või mida ma küll teen. Kus sa selliseid inimesi näed, no neid ikka on ümberringi ja see on kummaline jah, et, et kas või need on igav. Et ei, nad isegi ütled nagu igav ehk siis selle taga nagu kumab jah. Aga, aga nad tõesti räägivad sellest, et võib-olla ma olen natuke eksitatud viimaste nädalate äkki näiteks aktiivse suhtluskeskkonna Facebooki nagu kommentaaridest, aga, aga ma tõesti. Sest kui ma seda lugu kuulsin, esimest korda kammisin kokku ja ma sain nagu päris mitu inimest, keda ma olen nagu kuulnud viimasel ajal kurtmas, et ah, mida siis nüüd teha, et kuhu siis nüüd minna. Ja minu jaoks on see täiesti arusaamatu probleem ja see lugu vastab sellele küsimusele jah, mulle tundub, et ta lihtsalt küsib, et kuidas niimoodi nagu inimesed suudavad küll mõelda, aga kuulame. Ilusat isadepäeva veelkord kõigile neile, kes nüüd mingil põhjusel alles raadiote juurde tulevad. Loodetavasti on teil väga kahju, et ei olnud eelnenud 20 või 25 minutit meiega jutusaate stuudios täna hommikul Margit Kilumets ja Urmas Vaino ja lubasin lahkesti, et me tutvustame põhjalikumalt sinu sinu naiskonda. Hea on neid ju niimoodi öelda, eks ole, et sul on naine Külli ja, ja siis neli tüdrukut, aga hakka emast peale. Mis ta teeb? Külli on raamatupidaja erinevalt minust laste kõrvalt lõpetas kooli kõrgkooli ja on, on nii-öelda paberitega paberitega raamatupidaja, mul on nagu selles mõttes erakordne, noh mul on tõesti väga hea meel, et mul on kõrval inimene, kes tasakaalustab minu nagu sellise pilla-palla poole, et ma olen nagu väga palju temalt õppinud selle osas, mismoodi asju ära teha ja mismoodi ka kõige paremas mõttes olla mures oma asjade pärast. Et, et minul, minul, ta ilmselt täna saanud õppida seda, mismoodi olla nagu mitte mures oma asjade pärast, eks ju. Ja mismoodi, nagu teha kõike viimasel hetkel ja viimasel viimasel minutil, aga, aga temast seda nagu poolt ei ole ja ja, ja noh, see on, see on imeline näha, mismoodi inimene koostab plaani ja peab sellest nagu väga täpselt kinni. Aga muidu see asi seal kodus jagunes del vist ära. No arvatavasti jah, jah, ja noh, me oleme nagu Els või nagu ka õppinud ja, ja rääkinud nendest asjadest tõesti palju, et need, mis kunagi nooruses me oleme ju mõlemad sellisest asjast nagu inimesed, kus, kus ei kus inimesed, täiskasvanud, inimeseks olemist ei olnud võimalik kusagilt juppideks, et need inimesed, kes meil nagu ees olid meie emad-isad noh, täiesti nagu nõukogude süsteemis elades siis nende oskused ühel hetkel, kui me järsku avastasime, et nii, et me oleme nüüd käsikäes ja ja kuldsed sõrmused sõrmes nende oskustega ei olnud midagi peale hakata aastal 1992, eks ju, see, see, see, see maailm, milles me elama hakkasime, oli hoopis teistsugune. Järsk oli võimalik mingeid asju osta mida varem ei olnud teha, eks varem koguti kuskile raha ja siis sooritati mingeid ostud ja see oli hoopis teistsugune olukord. Absoluutselt teine maailm. Nii et selles mõttes see on võtnud, võtnud nagu pikalt aega, aga, aga ma arvan, et me oleme, oleme enam-vähem hakkama saanud. Et siis siis külli kohta ja mulle, mis mulle hirmsasti Külli juures meeldib on, on tema minu arvates erakordselt hea filmimaitse. Ma olen mõttes mõelnud, ma ei, muidugi ei ässitatud, aga ta võiks olla väga vabalt mõne mõne naisteajakirja nii-öelda filmisoovitus, ma tean, et oleks väga, et oleks eraabsoluutselt hitt seal selles mõttes, et tal on tõesti väga hea filmimaitse ja kodust hästi palju filme, tänu tänu sellele jaheta tõesti töötab nüüd mitmendat aastat MTÜs nimega PÖFF ja, ja korraldab seal selle raamatupidamissiis, siis siis ta on seal filmidele lähedal ja me tõesti saame vaadata ja ta vaatab oluliselt rohkem kui mina, sest et sellepärast ma tavaliselt noh, väga sageli kuidagi nagu ei satu olema või noh, iili nagu kõrvale või mööda, ehkki ma tean, et need asjad, mida ta toob, mida ta välja valib, mida ta soovitab, on väga head. Aga noh, kes jaksab nii palju siis vaadatakse noh, on ju veel raamatuid ja on vaja muusikat kuulata, aga tema jaoks on filmid väga tähtsad. Kuna ma lihtsalt kardan, et ma unustan küsimata ja igati tore on pühapäeval inimestele anda soovitusi, siis ütleks tõeliselt hea film lähiminevikust, mida te olete koos vaadanud ja mida sa julged soovida. No me mängime, kuna see muusikapala tuleb sellest filmist, siis saate lõpus saate lõpus siis ma siis ma tuukrikella liblikat julgen kindlasti soovitada. Et neid filme, no see on nüüd ikka juba mitu mitu aastat aktsiona film, aga, aga, aga noh, see kuidagi on, on nagu seotud, kes seda vaadanud ei ole, siis tõesti võib. Aga lähme nüüd tüdrukutega edasi. Leene on kõige vanem, saab mõne aja pärast 17 ja on ja on, on olnud aastaid nii-öelda majapidamises selline range ja teine, teine nagu ema Leenel peab olema maailm üsna täpselt nagu mõõdetud nii-öelda on selline, ta on selline, ühest küljest nad oma mingi sõbrannaga ma olen kusagilt lugenud, äkki see oli nende üheksanda klassi lõpualmanahhi, sest nad on kvaliteedisõltlased nimelt, preili, noh, nii-öelda väga täpselt teab ja vaatab, mis, mis on hea, mis sobib, mis mitte. Aga see ei ole üldse nagu igaveraamistatud, sellepärast et ma olen söönud tema tema hitt. D see on viineripirukas Iirisega. Mis, mis, mis peaks tulema kohvikusse üheks nii-öelda tõmbenumbriks, kui kunagi selline asutatakse, nii et väga keeruline on väga keeruline rääkida niimoodi paari lausega. Aga on sul lootust iseenesest isadepäeva õhtul saada viineripirukat. Kui ma vähegi ütleksin, et jah, ma nüüd tahaksin seda, siis ma kindlasti saan, aga ma tean, et see eksperimentaaltootmiskoondis, mis seal köögis kokku saab, siis siis noh, pigem on põnev oodata nagunii-öelda järgmisi järgulisi teostusi. Et Leena on jah, Leenaga, nagu selles mõttes on, on nagu noh, mõnes mõttes nagu igav, et, et need, meie muusikamaitsed jooksevad üsna nagu paralleelselt ja me saame nagu aru asjadest nagu väga palju ühtemoodi igavesti. On ta on ta isa tütar, selles mõttes on ikka isa tütred, ema tütred, eks ju. Ei oska öelda, vot seda ma ei, ma ei, pigem vist ei ole ikkagi noh, selles mõttes, et, et mitte ükski teine inimene maailmas vist ei ole mulle nii palju öelnud, et või, või jah, öelnud konkreetselt minu mingite tegemiste kohta, kas nõme nali või Kamoon või midagi sellist, nii et selles mõttes ma vist ei tema moodi nagu päriselt ei ole või tema minu moodi ei ole, et meil mingi nagu selline mingi selline noh, eri eri vaatate, nurk kindlasti on ka nii, aga edasi, muidu meie eluviis on kindlasti veel rohkem minu moodi jah, või selles mõttes, et meil on nagu täiesti reaalsed ühised huvid. Liisu minuga koos jälginud viimased kaks või kolm, kolm aastat vist juba juba minust sihukest viimase 10 aasta huvi niukas Unitedi jalgpallimeeskonna käekäiku. Mis, mis mulle pakub, pakub minule endale aeg-ajalt üllatuseks ootamatult palju. Me võiksime rääkida sellest eraldi 45 minutit, mida me ja ma arvan, et ei saa teha, eks ju, olen ma su näos praegu märgid. Aga Jaime Eliis käib tõesti ja ta tunneb väga palju huvi selles mõttes. Ja meil on koos, huvitav, mul on huvitav kuulata, mida ta sellest asjast arvab. Ta küll on nagu ei ole väga paljusõnaline, erinevalt minust, eks ju, sellel teemal aga aga, aga ta näeb. Ta tajub asju ja, ja kui mulle esimese raksuga oli hirm, et äkki ta teeb sellepärast et kuidagi noh, me, et oleks võimalik minuga koos olla, seda siis nüüd noh aja möödudes, ma saan aru, et see nagu ei ole ainult sellepärast, et see pakub talle ka midagi. Eliisan muidugi Elis on geniaalne kirjutaja, tähendab, kui ma, kui ma kedagi tõesti julgen niimoodi lähedalt tuttavatest inimestest nimetatav väga-väga heaks kirjutajaks, siis on sellised, kes on tõesti põrmustanud mind mingite lugudega, mis ta ongi tõmmanud. Ma tahtsin küsida, et kas teie ühine unistus näiteks oleks kunagi koos minna mingit mängu Me läheme detsembris ja mõned on, kõik on asjad paigas. Kui on jõulud peetud ja kodused sünnipäevad, siis, siis läheb lennuk, jah. Sellest sellest organisatsioon, arvan. Terevisiooni teeb siis nendel hommikutel paus, selgem puhkudel nii edasi number kolm. Meeli Mai Meeli Mai on on. Esimeses klassis käib ja, ja tal on nagu selles mõttes kindlasti on tema elus praegu noh, ütleme meist kõige keerulisem hetk, eks ju, nii-öelda selline totaalne ülemineku periood, sest lasteaia ja ja mängulapsest inimesest, kes peab siis olema nagu noh, niimoodi 45 minutit suutma ühe koha peal istuda. Tal on kindlasti seda, seda natukene raske teha ja ta on erakordselt energiline ja, ja selline sellise sellise verbaalse võimekusega, mis, mis, mis lükkab kummuli aeg-ajalt ja, ja, ja, ja tema pealt ma näen ka, kui õudne see on, kui inimene loeb mitut raamatut korraga, kui nad on nagu medi hunnikus koos. Et miks see, miks see hea ei ole, ma näen tema pealt sellepärast et see tekitabki mingi virna kuskile. Mul on selle üle õudselt hea meel, et nad kõik loevad. Noh, see see on, on küll põhjus, miks isane võib-olla õnnelik, et jah, välja arvatud üks, kes lihtsalt ei oska lugeda jahi ei tee jah praegu erilist midagi veel peale selle, ta Ta töötab kõige selle kallal, mis mis nii-öelda ühest otsast nii-öelda sisse ja teisest, eks ju. Kui vana see kõige pisem sündis aprillis, 25. aprillil. See oli hästi õpetlik lugu ka noh, need lapsevanemad, eks neljandat last sünnitama ja siis juba ammu sai kokku lepitud, et noh, et ei võta selleks ajaks ühtegi tööd ja mingit tegemist peale regulaarsete kõik asjad, isegi põhimõtteliselt erisaate salvestus oli kokku lepitud, et niimoodi, et kuidagi siis ikka saab minna kohe sünnitusele. Aga ainult, mis asi oli seal ühel laupäeval, aga see oli kaks nädalat hiljem peale peale siis seda esmaspäeva ja ja kuna see oli seal juba enam-vähem samast noh, ikka väga-väga pool aastat varem, siis aga tundus sellel päevale pihta saada üsna nagu võimatu. Eks ju, et noh, nii palju õnne, mustmiljon päeva ümberringi aga õnnestusid sellel samal jah, sellel päeval, kus, kus oli, eks see hästi põnev koolitusprojekt, mida me, mida me sõber Raimoga koos teeme siis just selle päeva hommikul hakkas kõik pihta ja mis räägib hästi toredalt sellest, et elu on nagu elamiseks, et ei tohi nagu ise nagu kunstlikult teha mingeid asju, et et vot siis ei tohi seda teha. Tuleb teha kõiki asju nii nagu nii, nagu nad ette tulevad. Ta sai nagu korraga, no siis ma jooksin, pidasin, pidasin loengu. Rääkisin ära, et nüüd ma lähen ära, mitte et vahepeal seda Reimo võtab nagu selle asja üle, kõik elasid kaasa sellel päeval, kuidas, nagu kuidas, nagu läheb samm-sammult käest. Ja pesamuna ja, ja pesamunanimeks sai tuulion ja nimesite panete lihtsalt nagu nagu tuju tuleb või kahe peale või üks paneb ühed. Tuli oli nagu olemas, ei olnud kuidagi nii plaanis, et nüüd on nagu teine, väiksem lapsed, peaks ka kaks nime tulema, et see kuidagi läks, nii et et on, tegelikult tuli ühest, ühest filmist, mida Külli vaates ja seal oli üks tegelane, eks, eks anna. Ja, ja talle läks kuidagi nii nagu nii nagu kuidagi oli nii oluline ja siis talle tundus järsku, et aga Tuuli-Ann on, on üksinda või Julianna öelda paaris on, on kopsakam konkreetsem kuidagi selgem kui, kui Tuuli üksinda ja nii läkski, mul ei olnud selle vastu midagi. Kõlab hästi, kõik need nimed koos ja, ja kõik need tüdrukud ja kui ma sind vaatan, siis mul mul on ikka enam-vähem selline küsimus kusagil saate lõpus. Ikka tuleb, et kas sa oled eluga rahul või millises punktis sa oled või? Vahel ma isegi julgen küsida, kas sa oled õnnelik, aga kõik see tundub sinu puhul suhteliselt mõttetu. Nojah, ma vastaksin väga igavalt, et ma ütleksin, tõenäoliselt lihtsalt. Jah, jah, aga, aga lähme siis selles mõttes natuke üldisemaks, et kuna tõesti on isadepäev ja, ja, ja mulle tundub millegipärast Hetkel Eestis kuigi kirjutatakse palju sellest, kuidas naisi kiusatakse, makstakse neile vähem palka ja tehakse koledusi, siis mulle jälle tundub hoopis, et, et kiusatakse mehi kui nüüd primitiivselt öelda, ehk et kui vaadata kas või reklaam teleri ekraanil, kus on mehed oma igasuguste seedehäiretega ja siis tuleb prostamolono ja siis mulle tundub, et, et kuidagi need mehed on nii õudsalt äpud ja, ja, ja kuidas, kuidas me küll saaksime neid kuidagimoodi aidata ja nad on nii sellised Piredada, neil on tervis nii paha ja küll nad ei jaksa jõuad. Ja et kas sulle ei tundu vahel, et naised on ebaõiglased, kui me nüüd läheme laiemaks sinu enda kodust ja sinu enda naistest nii-öelda, et naised on need, kes näägutavad ja oma mehed, et nii-öelda tühjaks imevad sageli ilma, et nad endale sellest üldse aru annaks. Ma ei ole veel nagu päris kindel ka selles, et seda kuidagi nagu naised teevad, et see ma saan aru küll, millest sa räägid, et see tegelikult on nii, et et vaata. Me elame õudselt ära bränditud maailmas, eks ju kaubamärgistatud maailmas, kus, kus, kus nagu sellised mudelid, noh, on on väga konkreetselt ette töötatud ja praegu mida ju absoluutselt tegelikult ei ole, on, on, ongi selline isa mudel isa, kes ongi rõõmus ja rahul, kes teeb tööd, mis talle meeldib. Või noh, siis kes, kes püüab teha seda, eks ju, mis talle meeldib, kes on, kes on rahul oma lastega, kes ei, kes ei nuhtle neid, eksju naist, nooremat naist noorema eksemplari vastu vahetada. Siis selliseid tegelasi meie ees piltidel rääkimas vestlemas praktiliselt ei ole, oleme ausad. Sellepärast et noh, nad ei mahu selle, selle nii-öelda selle kasti sisse või selle nii-öelda selle brändi akna sisse, kus oodatakse noh, nii-öelda seda seksikat lugu. Et, et selle noh, jube lihtne on praegu öelda, et selle taga on selline kasumiahnus ja soov saada tähelepanu, aga, aga kui rahulikult järgi mõelda, siis tegelikult arvatavasti nii on, sellepärast et nendest lugudest leida asju, millest noh, nii-öelda kinni hakata, eks vaatame kuidas see sõna nagu, kõlab ka, aga nii me räägime, eks. Millest kinni hakata, ju on väga vähe ja see tundub, et see äkki ei, ei, ei toida või et see ei paku. Et need lood on liiga lihtsad, seal ei ole konflikti ja nii edasi, et, et sellest on mul hirmsasti jah, kahju ja, ja mulle tundub, et, et et siin on võib-olla. Noh, see on, see on see küsimus, kus kus ma võin mõjuda natukene konservatiivsena ja küllap ma olen ka nagu seda, et mulle meeldib maailm, kus on olemas mingit teatud reeglid, millest peetakse kinni. Aga me, või see, kus me nagu elame, praeguse liigub hästi palju sinnapoole, kus need reeglid muutuvad kogu aeg rohkem selles mõttes pehmeteks, et on olemas alati sinna juurde võimalik lisada mingit seitse, aga ja, ja see tegelikult tähendab seda, et see vana vana nagu Vana nagu mõttetera, et vabadust saab olla ainult siis, kui sa saad aru, mis on nagu kohustus, eks ju ja kui nad kohustused kogu aeg nagu devalveerivad või nad muutuvad kogu aeg väiksemaks, siis tegelik lõpptulemus on seda, seda vabadust iseenesest jääb nagu väga palju vähemaks. Et jah, mulle tundub jah, et see on, aga ma, ma ei, ma ei, ma olen, ma ei ole nii naiivne, et ma tahaks öelda, et nüüd nüüd tuleb teha komisjon valida komisjoni esimees, eks ju, alustada mingit kampaaniat, et siis see muutub, et et mulle mulle meeldib seda vaadata kõike kõrvalt, aga väikese ärevusega südames ma vaatan seda. Ma tõesti tõesti tõesti mõtlen selle peale, et kas mu, kas mu tütred abielluvad õudselt loodan, et nad saavad teha seda kunagi, et aga noh, tänapäeval vist vot. Ja see ei ole mitte seisa, kes hakkab kirvega ümber maja jooksma ja peigmehe kandidaate laiali ajama. Kaski kasvatama hoovis, et esimesed tulijad riputada sinna teistele hirmutatakse, eks ju. Jah aga nüüd on aeg sealmaal, et on jäänud ainuke võimalus. Mõtlesin tükk aega, kuidas seda saadet lõpetada, aga mõtlesin välja, et öelda midagi kõigile neile emadele ja naistele ja tütardele, kes täna seda saadet kuulavad isadepäeva saadet, seda neile öelda Urmas oma pühapäeva ja, ja kommenteeri natuke seda lõpulugu ka ses mõttes, et siis sa oled andnud ka muusikalisi kingitud. Ja nojah, see on ilus lugu, hästi, see on selline vana maailmalugu. Mingist ajastust, mida, mida, mida pealtnäha vaadates tundub, et võib-olla ei ole, aga tegelikult on seda vana maailma hästi palju kusagil veel alles. Ja õudselt lahe on, kui, kui, kui, kui need asjad nagu meelde tulevad Aitäh Urmas, et sa tulid isadepäeva saatesse täna jutusaates siis Urmas rajaja Margit Kilumets. Ilusat ilusat isadepäeva teile kõigile.