Lõppeva aasta oli juubeliaasta eesti teatrile täitus 100 aastat Kodumaise kutselise teatritegevuse algusest samastaja aasta alguses ka kurva teate Mikk Mikiveri lahkumisest. Et teater on tegema menukas, seda näitavad läbi müüdud etendused ning püsivalt kõrge uuslavastuste arv. Nii tõi neljakümneaastaseks saanud Linnateater lavale Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse neljanda osa. Draamateater etendas vinistas Andrus Kivirähu sürrealist. No 99 avastas teatritegemise võlud vanades lennukiangaarides etenduses maailma avangardi klassikat ja Von Krahli teater töötles suuri narratiive Faustist hotelloni. Samas ilmnesid raskused väiketeatrite rahastamisel, mis ta ähvardas Von Graal, uksed sulgeda. Teatriliidu esimees Rein Oja. See järgmise aasta eelarve on ta mingil määral parandab küll veidikene olukorda jälle teatrites, aga tegelikult oma ilmaga võrreldes oleme me ikkagi vähe maha jäänud. Toetama peaks seda, mis on nagu kultuuriliselt või rahvusele oluline, et need asjad, mis ise teenivad või mis on kommertsprojektide, need ju eriti toetust ei vaja. Selles mõttes. Ma arvan, et see ebavõrdsus ütleme, toetamise mõttes peaks säilima. Aga mis puudutab avangard, klassika omavahelist võrdsust, siis siin seda printsiipi rakendada lihtsalt niisama ei peaks. Aga muidugi riik võiks teha otsuse selles mõttes, et missugusel määral tema toetaja, kaks erateatreid, missugusel määral tema toetaks riigiteatreid, missugusel määral temad vaataks linna teatreid ja, ja nii edasi, et siis oleks asi selgem, vähemalt inimesed teaksid ette, millega arvestada. Oluline oli teatril, ega vene teatrihoone renoveerimine kunagi. Astoria Palazz sai tagasi oma hiilguse. Selle uhkes saalis leidis filmi näitamiskohaga tänavune Pimedate Ööde filmifestival, mis toimus sel aastal kümnendat korda. Filmis tähendas aastakümne täispika kodumaise filmi valmimist. Menukalt linastus Jaan Tätte näidendi põhjal. Valminud meeletu ja tugeva debüüdi tegi Veiko õunpuu Mati Undi tühi ranna Ekroniseeringuga mida tõi aasta kirjanduselus Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus. 2006. aasta paistab loomulikult sellega silmat, et ilmus ääretult palju debüütraamatuid ja ega kvantiteet paraku ei alati kvaliteeti kaasa, ka nende debüüt seas on kindlasti väga tugevaid märkimisväärseid kogusid, mis viitavad sellele, et sel aastal lisandus eesti kirjandusse mitmeid uusi tugevaid tegijaid. Prosaistides Tiit Aleksejev oma romaaniga valge kuningriik luuletajatest, Kaupo Meijel oma luulekogu Kobolügrafisti käsiraamat, Maarja Kangro oma koguga, kurat õrnal lumel ja nüüd Indrek Koff, muidugi teema on selles tõesti kirjutatakse palju, ütleme, Eesti kirjastamise toimetamisskulptuur on ju mõnes mõttes väga lõtva, osalt ka tänu kultuurkapitalile. Põhimõtteliselt on võimalik, et inimene kirjutab oma elu esimesed 20 luuletustega kultuurkapitalilt raha ajanud selle raamatuna välja. Et noh, see on tekitanud mõningaid selliseid soovetteid, kirjastamiskultuur oleks kuidagi nagu rangem sellekteerivam ääretult hea meel. On just just näha, et selliste vajadus toimetajatöö järele hakkame tajuma luuletajaid ise. Juubeleid tähistati ka kirjanduses, konverentse pühendati nii Betti Alveri kui ka Viivi Luige loomingule. Seoses uue kunsti muuseumihoone ehk kumu käikuminemisega sai Tallinn juurde mitmeotstarbelise esinemise näitusekohti. Oma kontserdimaja sai jõhvi. Lõppes ka Eesti Rahva Muuseumi uue hoone võistlus. Arhitektidel tuli seoses kinnisvarabuumiga tööd juurde. Samas sai üha teravamaks poliitikute surve Arhitektide Liidu esimees Ülar Mark. Selle aasta märksõnad on arhitektuuri vallas seotud tõepoolest ühest küljest selliste suuremate arhitektuurivõistlustega, mis on toimunud võib-olla meedia tähelepanu alt välja jäänud. Ja teisest küljest on päris palju põrkumist omavalitsuste poliitilisel tasandil. Viimase kahe-kolme aasta jooksul on see kogu aeg võimendunud ja suurendanud, aina väiksem roll on spetsialistidel. Suurem roll on poliitikute kiiretel otsustel. Muusikaelus oli juubelisündmuseks Estonia teatri 100. uus aasta tähistamine, uudisloominguga paistsid silma Toivo Tulev ja Tõnu Kõrvits. Temal valmis tsükkel kammeroopereid, et Eestis on heliloojate kõrval ka tugevad interpreedid ja orkestri ning koorijuhid, seda näitavad aasta jooksul kogutud tunnustused ka Eesti Raadio. Aasta muusiku preemia läks sel aastal dirigendile Anu talile. Rahvakultuuri poole pealt läheb 2006 lukku juba selle poolest, et sel aastal toimus Rakveres esimene meeste tantsupidu.