Tere päevast toimetaja maris Johannes, siin keelekõrv jätkab juttu universaalse grammatika ja keele evolutsiooni teemal. Vestluskaaslased üldkeeleteadlased Haldur Õim ja Erkki Luuk. Esimene osa sellest jutust oli eetris kahe nädala eest seitsmeteistkümnendal oktoobril ning on järelkuulatav ka meie kodulehele. Aga tänasele jutule tuleb järg juba nädala pärast. Eelnevas jutus sai juba tee poolt puudutatud ka seda keelevõimet, et keelevõime on kaasasündinud. Mis alustel te seda väidate? No seda me väidame selle põhjal, et inimlaps õpib kõnelema, kui ta normaalses keskkonnas, see tähendab siis inimeste keskkonnas, kes suhtlevad omavahel mingisugusel viisil, mis ei piirdu see ainult, eks ole, niukse loomuliku suhtlusega vaid hõlmab mingisugust keelelist suhtlust ka, aga samas ükski teine loomaliik, kui me jätame need need välja surnud meie eellased ilmselt kõrvale mis tahes keskkonnas ei omanda. Keelt see tehti juba ammu selgeks, et inimajus on piirkonnad mis on niinimetatud keelepiirkonnad, keelekeskused üks analüüsiks sissetulevat, teine vormistab produtseeritav kõne ja kolmas paneb nad kokku. Ja selline asi nagu afaasia ilmselt on hästi tuntud. Abhaasia on kõnehäired. Sa oled muidu igati terve su hääldusorganid ja kõik siuksed asjad on terved. Aga sa ei saa rääkida või sa ei saa kuuldust aru ja ennast väljendada. Ega sa kuuldust aru siis on tehtud selgeks, et selle põhjuseks on teatud ajupiirkondade kahjustused. Seda uuriti näiteks teise maailmasõja väga põhjalikult seapeahaavu väga palju. Kui sul on ajus ikka sellised asjad olemas, piirkonnad, ekstrapiirkonnad, siis selge see, et ta geneetiliselt tekkinud, siin ma igatahes laps ema käest jäi õppides ei kujunda need ajustruktuur. Võib öelda, et on olemas keelegeen. Ei või tähendab niimoodi täpselt ei saa öelda, sellepärast et see räägime sellest, mis meil ajus on lihtsalt või ütleme, räägime nendest ajustruktuuridest praegu siis see on determineeritud mingisuguse n hulga geenide poolt, et mis võivad samal ajal determineeridega mingisugused hoopis muid asju, näiteks seda, et mitu varvast meil on ja nii edasi, ühesõnaga me ei saa niimoodi öelda, et tal mingisugune eraldi geen või mingisse eraldi grupp geene, mis oleks midagi pühendatud keelel, et kindlasti mitte. Aga see on jah, väidetud niimoodi, et on üks teatud geen, miljon, isegi nimi olemas mis võib väga tugevasti segada seda inimese ajus olevat noh, ütleme keelestruktuuride süsteemi, sest ega see ei ole üks keskus kombel, üks on kuulmiskeskuse lähemal, siis teine on kuklas nägemiskeskuse lähedal, kolmas motoorse liigutamise keskuseni läheduses. Nad on neist nagu pungunud. Mis seda juhib? Mingi geneetiline taust, selle peab olema kahetseda. Üks skeem seda ei ei, ei, usume hästi. Nojah, aga tegelikult seda jälle toetab see osa inimesi lihtsalt on keeleandekad mingisugune eeldus neil ju on võrreldes teistega, kes ei saa sõnagi suust. Jajah jooksjaid ja hüppaja täpselt ja, ja neid, kes kellel on ilus nina ja kellel ei ole ilus nina ja kõik nii edasi. No tegelikult meedias isegi välja paisatud info, et tal on olemas selline geen nagu foks peegaks, mis siis seda keelt termineerib, aga see ei ole paraku päris nii lihtne, sest determineerib niivõrd nagu fundamentaalseid asju tegelikult üldse inimese kognitiivset võimekust tervikuna, samuti seda, mismoodi ta saab näiteks oma keelt liigutada, oma huuli liigutav alumist poos, liigutada, ühesõnaga tõenäoliselt see, see on midagi sellist, palju fundamentaalsemad, et, et sellel ei ole midagi otseselt nagu keelega pistmist. Mida see fox P2 määratleb meil otseselt. Et ei ole, aga mõtlesin, et ta on midagi sellist, mis võib seda väga tugevasti häirida. Sest kindlalt tihti ta just nimelt selle põhjal, et teatud hulk sugulasi muidu just nagu olid normaalsed, aga ei suutnud korralikult rääkima õppida. No päris normaalsed vist selles mõttes ei olnud, et nende IQ oli ka umbes keskeltläbi 20 punkti madalam kui, kui neil, kellel see geen oli funktsionaalne selles järekonnas. No kogu see, meie jutt on ikkagi kantud sellest mõttest, et see keel on üks väike ime, mille me oleme kaasa saanud oma vanematelt ja rõõmustage selle üle, kas me läheme nüüd edasi selle grammatika juurde või oleks veel midagi lisada keele kujunemise evolutsiooniloos? No võib-olla ma lihtsalt rõhutaksin selle üle, et me peame siis vahet tegema protokeele tekkimise vahel, mis toimus tõenäoliselt miljonite noh, näiteks ütleme 1,7 miljonit aastat tagasi, siin on pakutud väga erinevaid arve, aga mulle endale tundub see kuidagi nagu tõena. Noh, kuna siin langevad kokku mitmesugused muud asjad, näiteks mingisugused arheoloogilised leiud ja nii edasi daatum ikka ja siis teine asi on see täis süntaktiline keel, mida meie teiega kasutame ja mis on tõenäoliselt palju palju hilisem nähtus, sest et juba see protokeel lubas meil vahetada informatsiooni. Ja ta oli kindlasti kasulik. Ja veelgi enam, et tänapäeval, kui inimesed on sunnitud käigu pealt nii-öelda põlve otsas leiutama uue keele, siis nad mõne aastaga loovad mingisuguse protokeele. Et see juba iseenesest on nagu tõendiks, et et see on nagu kasulik ja, ja tähendab palju fundamentaalsem ja tõenäoliselt palju vanem kui see keel, mida meie teiega tõsi küll, nende inimeste järeltulijad juba järgmises põlvkonnas arendavad selle keele täis süntaktilise, eks kuivõrd lastel näib olevat mingisugune eelsoodumus grammatika ja süntaksi eeldamiseks ja kui isegi kui seda ei ole, siis selle loomiseks nii-öelda tühja koha pealt. Sa mõtled näiteks pihingeeli ja mõtlen just pidžini ja seda kreooli keelte võrdlast teha, et see esimene põlvkond, kes teeb põlve otsas aastaga valmis, pitsin järgmine põlvkond. See on juba arenenud süntaktiline keelson sekrooli keel. Kirurgiasse, mida laps õpib juba esimese keelena, pisin, luuakse. Aga siinsamas, kui te tõite see laste teema sisse, siis kohe tuleb, et, et üks vastikumaid asju koolis, mida õppida grammatikat ka üldse, noh minul endal ka mäletan lapsepõlvest, et, et kas see on siis see, et, et mul on endal nii-öelda see loom grammatika loov tunnetus sees, et kui ma tahan öelda mingisuguseid teisi teisi malle, mis mulle pähe surutakse, siis nende vastu võitlen või teil on nagu niisugune täiesti revolutsiooniline ja ta lipu lehvitamine. Ma arvan küll jah, et see on täpselt see see koht, et meil endal selge ettekujutus nagu lapsena ajus olemas, milline keel peab olema ja siis, kui meile hakatakse koolis midagi õpetama, siis noh, tõenäoliselt läheb karjuvalt vastuollu selle meie loomuliku keeleinstinktiga. Siit tulebki see tohutu ebamugavus ja ebameeldivus, mida see grammatika, grammatika, õppimine meisse põhjust Nojah, aga me isaga kõiki mingitki oreool keeli endale loomakat. No ütleme niimoodi, et me teeksime seda paratamatult, kui meile grammatikat ei õpetatakse pähe, tambitakse nagu koolis, et selles mõttes meil ei ole seda grammatikat vaja muuks ortograafia, eks. Eks ole, meiegi kirjakeel oleks standardiseeritud. Sest et kõnekeel ta niikuinii iseregulatsiooniga ühtlustuks, et see ei ole nagu mingisugune küsimus. Ütleme, et inimkond on olnud väga kirjakeelne, praegu on seda suulist kommunikatsioonivormi justkui rohkem. Kas siis inimkond pöörabki sellele grammatikale selja või mis tahan mina mõrvata grammatikat. Mis mõttes seda suulist kommunikatsiooni? Nojah, sul neist kommunikatsiooni on ju rohkem või kuidas teile tundub? No seda on alati olnud rohkem, aga mida aeg edasi, seda rohkem on, on ikkagi vajan protsentuaalselt vähemalt kirjalikku, sellepärast et kui vaadata näiteks kõiki neid tehnoloogilisi arenguid ütleme, internetti ja nii edasi, see ju ikkagi suures osas on kirjalik keel see, mis meile sealt nagu vastu tulla. Jah, aga seal me suhtleme ikkagi nagu suulise keele reeglite järgi, noh, ma, ma ei mõtle nüüd nii-öelda artikleid Vikipeedia ja muid sääraseid asju vaid vaid noh, sellist kommunikeerumist Ma arvan, et tegelikult internetis me suhtleme internetikeele reeglite järgi, et seal on tekkinud täiesti omaette nagu alakeel. Et ma tooksin siin sisse ühe põhimõttelise eristuse, millest rääkida, kui me räägime grammatikast, üks on see, et grammatika On nii-öelda ammu enne kirjutatud keelt olemas olnud igas keeles noh, see, mida meie nimetame grammatikaga eelkõige süntaks ehk reeglid selle järgi, kuidas tähendusi omavaid üksusi üksteisega siduda, et tekiks selline terviklik mõte, mida ma tahan öelda. Ja selles mõttes grammatika on vana ja vältimatu keele osa. Nüüd samal ajal grammatika, on just see osa keelest, mis oma vajadusi rahuldada, kes väga kiiresti ja tugevasti võib muutuda, vaadake, kuidas eesti keele grammatika muutunud viimase paari aasta jooksul, mõelge siis paari 1000 aasta peale. Tänapäeva keeleteaduses üks mõisteid või populaarsemaid mõisted on grammati satsioon tähendab, et kogu aeg keeles toimub senine protsess, mingisugused üksused, millel on täistähenduslik, sikaalseteiklased, sõnad teatud kasutustes lähevad üle grammatilisteks, elementideks on meie kaasaütlev kääne oli vist küll kooli elementaarnäide aga kui paljud Me abisõna- pida samuti loetakse grammatikasse, ütleme, eessõnad taga sõnad, need veendunud, tavalise tähendusega sõnadest, kui ma tean, mis on kõrvallava kõrval, mis on peal laua peal need kõrv ja peasõnadest ja neil on grammatiline funktsioon samasugune käändelõppudel, nii et seejuures grammatika on selline, et ta just nagu ma ei tea, mis põhjusel muutub pidevalt. Aga ta ei saa teatud raamidest välja minna. Nii et grammatika keele te tahtsite definitsiooni ilma grammatikat ja keelt pole olemas. Nüüd ma ei oska. No see oli küll väga nii-öelda ilusood grammatikale, Aldo räim. Ilma selleta ma ei kaitse grammatikat selles mõttes, et teda peab pähe taguma aga iga laps saab väga kähku aru. Juba kolmeaastane laps enamasti jagab ära, kuidas grammatikat kasutada, ta teeb vigu, aga no mis siis. Aga jah, seda, et koolis grammatikat õpetada on selles ma ei kahtle mitte üks raas, sest et see tagab selle vastava keelekasutajate ühtse keele kasutamine kirjutamise ja kõnelemise. Ja kust need murded tulid, murded tulid sellest, et nad ei rääkinud koos ja nüüd oleme selles situatsioonis, et Tallinnale isa võrukast aru sõnad on samad, aga grammatika on teine või siis sõnad muutuvad ka. Ühesõnaga, et kui me näiteks koolis üleüldse eesti keelt õpetajateks, siis tekkis tõenäoliselt mingi mingisugune hulk nagu allkeeli, ma ei tea, mis tunnuste alusel need oleksid, võib-olla need oleksid pigem nagu mingisuguste suht ringkondade või subkultuuride või mingisuguste selliste alusel mitte nagu geograafia alus on, nagu need murded olid vanasti nagu släng kujuneb, eks ole. Nojah, mingis mingis hulk nagu selliseid, noh, aga siis siis see oleks nagu norm, et ei saaks seda slängis nimetada, et see oleks hästi palju nagu släng. Nii grammatika vajalikus olete mulle ära tõestanud, on vaja. Aga on ka selline kategooria või, või ma ei tea, kuidas seda nimetada. Universaalne grammatikaga, sellest räägitakse ühelt poolt tundub, et iga keel on ju nii unikaalne. Millal me hakkame rääkima universaalsest? Kas see on alati olemas olnud ilmselt ainult et ta tuleb üles leida ja ära kirjeldada, sest et nagu ma ütlesin keele üks tihemini pidevaid tunnuseid, grammatika olemasolu grammatilises mõttes skeemi nii väga erinevaid. Võtke seal vietnami keel, kus mingisuguseid käändi leppega pöördelõppe ja siukseid asju praktiliselt põle, isoleerivad keel või siis indiaani keeled, kus üks lause on üks sõna kustus sihitis verbi keskel ja kõik nii edasi. Aga kui me tahame selle tšuktši kirjelduse või, või ütleme seal vietnamlased kirjelduse mingitest oma tegemistest ära tõlkida sinna indiaani keelt, me saame sellega hakkama. Tähendab, selles mõttes grammatika on universaalne. Ta on, tõlgitab üksteisesse, sellel on universaalne põhi all. Aga selle uurimine on äärmiselt omaette ja äärmiselt tähtis asi. Universaalne grammatika tehnilises mõttes on see, mida Chomsky defineerisid. Inimajus on universaalne grammatika sünnist saadik olemas ja lihtsalt ta vormub nii või teistsugusele kujule. Erki tahate jätkata seal? Kuna me oleme mõlemad üldkeeleteadlased, siis kindlasti kinnitame mõlemad universaalse grammatika olemasolevasse peaks olema justkui see, mida uurivad muuhulgas. Saarset leksikad põhimõtteliselt ei ole. See sõltub sellest, millest sa rääkida tahad. Aga kuidas sa räägid? Vaat see ei sõltu enam sellest, mida sina tahad. Aga üks oluline küsimus on muidugi see, et kas universaalne grammatika on lihtsalt mingisugused reeglid, millele kõik keeled vastavad, mis olemas on võib-olla ka need, mis on juba välja surnud selle kohta ma tõenäoliselt ei saa midagi peale või on see midagi, mis on tõesti nagu kaasasündinud meile ja sellega on tegelikult nii, et noh, see on see põhiline nagu vaidlusküsimus, et kas, kas ta on nii-öelda a priori või siis on see mingisugune aposteriori mingisugune ühiste jagatud reeglite hulk, mis, millele kõik keeled vastavalt. Sest selge on see, et noh, mingid sellised reeglid on olemas, aga kas nad on kaasasündinud, seda on võimalik teha kindlaks näiteks mingisuguse eksperimendiga, mis on tõsi küll, täiesti ebainimlik. Et õpetada lapsele siis esimese keelena mingisugust keelt, mis ei vasta ühegi inimkeele mingisugustele olulistele parameetritele ja siis vaadata, et mida ta omandab, et kas see, mis ta omandab, on see keel mingi täiesti võõras keel või on see ikkagi mingisugune nagu mugandus sellest, mis vastab inimkeelele. Ja siis teisel juhul muidugi oleksime tõestanud, et universaalne grammatika on olemas, esimesel juhul tõenäoliselt ei ole aga kuna see on täiesti ebaeetiline katse, seda kunagi loodetavasti ei tehta Kuidas käib üldse selliste üldkeeleteaduses selliste grammatikat ja nagu uurimine või milliseid mooduleid või mida te kasutate seal? Kui me uurime neid asju, mis on nagu keeltes universaalsed, siis, On väga palju punkte, millest alustada, noh, üks võimalus on alustada näiteks lihtsalt üldtunnustatud keeleuniversaalide eest, mida on analüüsinud põhjalikult näiteks Joseph Grünberg ja me võime minna Konstanzi ülikooli koduleheküljel, kus neil universaalide arhiiv, kus on mingi üle 2000 universaali, tõsi küll valdav enamus neist on niivõrd spetsiifilised, pakuvad huvi üksnes keeleteadlastele, aga seal on ka siiski selliseid üldisemalt arusaadavaid ja ja huvitavaid universaal, aga nagu näiteks, et et on pakutud, et nimisõnad ja verbid või vähemalt mingisugused neile vastavad üksused võivad olla kõigis keeltes olemas, milles ma küll isiklikult päris veendunud ei ole, aga üsna selge on see, et näiteks predikaat argumentstruktuur on universaalne ja üldse kõik asjad, mis niimoodi tihedamalt ankurduvad tähendus. Need on universaalsed, mida tõestab juba kasvõi see, eks ole, saame keeli tõlkida nagu ühest teise, tähendab tähendus peab olema universaal, aga see tuleb paljuski lihtsalt sellest, et inimeste kognitiiv tsioon, kognitiivsed võimed ja ajuehitisse ja nii edasi, need on enam-vähem universaalsed, et meie mõtlemine ja nii edasi, et et kõik see, millesse tähendus siis nagu juurdub Aga ise me oleme küll väga mures, sellepärast et kõik on väga universaalne siin oma mätta otsast vaadates, et nende universaal rikub nagu meid ära meie keele ära. Suured keeled pistavad meid nahka. See on selline teine vaatepunkt asjale, eks ole. Mitte universaal, pista nahka vaid see, kuidas ta suur keel, universaali väljendab justjust. Meie väljenduse nahka, aga mõnes mõttes paratamatus, seda räägitakse ka ei tea, mis ajast, et keeled surevad, keeles surevad, keeled surevad. Ja selline küsimused ja missis küünik ütleb selle kohta ja mis siis, aga tegelikult, et ta nüüd nii väga, mis siis ei ole. Nii et ega see ei ole ainult nii, et universaalsed printsiibid realiseeruvad teatud vormides. Nendel vormidel on ka mingisugused variandid ja need võivad olla vägagi kultuuri spetsiifiliselt, mitte ainult sõnavara. No vot siis nagu öeldakse, inimkultuur jääb vaesemaks, siiski tsivilisatsioon võidab, inimene ei jõua mitte ainult Kuu ja Marsi peale, Vaiga ema teab universumi. Ütleme niimoodi jah, et siis selline kommunikatsioonivõimalused ja, ja kommunikatsiooni ulatus paranevad, aga samal ajal kaovad mingisugused kohalikud eripärad. Ja on seda kogu aeg kadunud. Sellest vaatepunktist, et oleks kommunikeerunud tühja sellest keeles, no ma kuulen juba, kuidas raadiokuulaja nii-öelda turri tõmbuvad sellest jutust, sest meie ainus püha kohus on oma emakeelt kaitsta, kuulge. Ei, see ei ole püha kohus, põhiseaduslik kohus, seda enam kõik koos. Aga jah, seda ma ei eita. Et, et selles mõttes see tõdemus keeleuniversaalide eest on siiski mõnes mõttes meile väga raskesti allaneelatav või, või noh, ei, ei ole söödav. Jah, aga no mis teha selles mõttes, et ei saa tegelikkuse ees silmi sulgeda, et on tõesti väga väga palju asju, mis on kõigile keeltele ühised. Alustame kõige nagu fundamentaalse mõttest asjadest, grammatika süntaks, võimalus moodustada füüsiliselt loendamatu hulk väljendeid, lauseid näiteks ja, või fraase kui panna need asjad kokku ja vaadata, mismoodi nad hakkavad nagu toimima, kompleksse süsteemina panna, eks ole siiani tähendusega antud piirangud, millest ma rääkisin, sest meil kõigil on ju ikkagi lõppude lõpuks inimaju, et ükskõik, kes me sünnime nagu eesti või inglise või tšuktši maa mingisuguses kolkas, siis Crichilannega inimaju ja, ja see laps, kes on paisatud oma keskkondade, omandab lihtsalt selle keele, mis seal keskkonnas. Aga see kõik, see, mismoodi see keel toimub, mismoodi kasutamine käima ja nii edasi, et see on, see on väga kitsendatud väga kindlalt, eks ole, selle poolt, et meil on see inimene konkreetsed kognitiivsed, võimed ja see konkreetne, mingisugune võime kontseptualiseerivad seostada asju mingisugusel kindlal viisil, just mitte teistsugusel viisil ja see kõik see avaldab väga selgelt, käiks nendes keelte grammatikates ja süntaksi ja nii edasi. Mul on väga hea meel, et Haldur, Õim ja Erkki Luuk aitasite meil seda maailma pisut selgemaks mõelda ja vähemalt näitasite suunad kätte, kus üldine teoreetiline keeleteadus pesitseb ja millega ta tegeleb. Aga lõpetuseks see, et kas kunagi on ka selline aeg saabumas, kus me keelt ei vaja enam, et neil on hoopis teised suhtlemise kommunikeerumis võimalused mõtte jõul me nii-öelda oleme siis nii-öelda Tartu-Tallinn liinil, nagu me täna siin oma juttu räägime ja saame oma jutud räägitud kuidagi teises vormis. Sellele esimene ja kõige otsesem vastus on, et tuleme tagasi keele definitsiooni juurde, see, mis meil on kahe kõrval, vahel peas, ilma selleta suhelda ei saa. Kui me seda nimetame keeleks, siis ilma keeleta ei suhtle. Aga ilma verbaliseerima ilma artlikuleerimata. Mina seda ennustama ei hakka, aga ma ei usu. Sest et kui ma ikka teise inimesega koos olema ja vahin talle otsa ja, ja loendama mõtteid ja tema loeb minu mõtteid. Seda situatsiooni. Ma ei kujuta ette. Hüpoteetiliselt võib ju selle kõige peale mõelda, et aga see eeldab nagu niivõrd radikaalseid ümberkorraldusi nagu inimajus, et et nende tingimuste täitmiseks kulub ikka noh, ma kujutan ette julgelt, me ei räägi siin mingist paarist miljonist aastast vähemalt nagu viis või rohkem miljonit aastat ta ühesõnaga enne seda ma ma ei usu, et midagi üleüldse kõne allagi võiks tulla, aga aga need tõenäosused Jah, ma võin midagi aitaks, tähendab, ega see järje peale võib-olla väga meeldesituatsioon mõnel jaoks, kui me temale kõrvaltvaataja, teadlane, aga, aga noh, nagu Erkki ütles, see võtab väga palju aega ja tuletan meelde, et universumi algus ja lõpp on ka enam-vähem teada kunas suur pauk toimus ja kunas toimib seal ikke krõps ja ma ei usu, et enne seda väetis krõpsud sünnid. Nonii evolutsioonilist murrangut praegu põhjustada ei luba, mul sellist hullust. Enne lubame küll, aga no põhimõtteliselt ütleme niimoodi otseselt siis ei ole enam inimesega tegu mingisugustel muude liikidega, mis on arenenud välja sellest. Keel on ikkagi omane põhimõtteliselt sellele perekonnale homo, kui me alustame päris, ütleme eelkeeles protokeelest, nii et kui see perekond areneb millekski muuks, siis võib-olla jah, jäetakse keel kõrval, aga ma arvan, et et need asjad kuidagi nii nii kaugele Selle tõdemusega täna lõpetame aitäh Tartu ülikooli teadlastele, haldur hõimule ja Erki luugile kuulas, küsis maris Johannes. Keelekõrv. Jätkame universaalse grammatika õppimist nädala pärast. Siinkohal pean teile teada andma, et klassikaraadios jääb keelekõrv nädala pärast kontserdiülekande tõttu ära. Nii et keelehuvilistele jääb kaks kuulamiskohta vikerraadioeeter algusega kell 17, null viis ja pärast seda leiate materjali raadioteatri kodulehelt. Keele kõrva kaustast aga stuudiost, jätkame essistlikuma pildiga keele ajaloost. Ehk semiootika taustaga Valdur Mikita loeb oma teksti, mis ilmunud raamatus metsik lingvistika. Mis on päris eesti kultuur kes oskakski sellele vastata. Kui läheneda oma kultuurile väga radikaalselt, siis ei jääkski vist kultuurist suurt midagi järele. Isegi meie vana regilaulu värsiskeem ei ole meie esivanemate sepistatud vaid laenatud balti hõimudelt. Kunda kultuuri asukad ei teadnud neljajalgse Strocheusest veel midagi. Veel mitu 1000 aastat hiljem vana regilaulu tekke ajal oli ilmselt palju neid inimesi, kes ei vaadanud oma kultuuri võõra lauluga solkijate Pole sugugi hea pilguga. Samuti ei tea me midagi enne läänemeresoomlaste tulekut siinset piirkonda asustanud põliselanike keelest. Vanimad oma tüved eesti keeles on Uurali tüved kuid ka need ei ulatu palju kaugemale kui mõni 1000 aastat. Kui tahaksime olla väga radikaalsed vana kultuuri viljelejad, siis peaksime ahmima Soobial jõhvikaid ja kordama mant rannamõningaid väga vanu sõnu, nagu öösüli, naine päev kala-suvimaks, munasilm ja luu. Sooja sõnad on küll meie ümber väga vanad asjad. Kuid sellist tegevust ei toetaks vist isegi Kultuurkapital. Eesti kultuuris võib suuri muutusi viimase 1000 aasta jooksul ehk napilt ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ristisõjad, seitsmeteistkümnenda sajandi näljahädad ning katkuepideemia, mil Eestisse jäi alles pisut üle 100000 inimese. Ärkamisaeg. Omariikluse loomine ja praegune ülemineku aeg mil suur osa inimesi astus feodaalsotsialismi-ist otse infoühiskonda. Kõik need muutused on Eesti kultuuri väga suurel määral mõjutanud. Hinnanguid neile sündmustele võib anda väga erinevast vaatenurgast. Võitlust ristirüütlitega peab vaevalt keegi õnnelikuks ajajärguks kuid ajalooline alternatiiv oleks sellel olnud tõenäoliselt liitumine Vene vürstiriigiga. Võib-olla oleks mõnda aega koguni meie oma keel säilinud kuid seda kirjutanuksime üles kirillitsas. Tõenäoliselt eksisteerisime siis ajaloomälus vaid ühe pentsikuvõitu džuudi kubermangu na. Ärkamisaega nähakse tavaliselt vabanemise ja rahvustunde tärkamise vaimus kuid sel ajal lakkas olemast ka eesti vanem kultuurikiht. Mõni läbimõtlemata reform võib asjaolude kokkulangemisel viia ettearvamatute muutusteni koguni iseenese vabatahtlikku koloniseerimiseni. Midagi niisugust juhtus ilmselt ka ärkamisajal, kui Eesti kultuuri ilma hakati nõeluma saksa ülikonna sarnaseks. Samas oleks alternatiiv sellele olnud samuti üksnes teoreetiline sest kogu ärkamisaegne haritlaskond kujunes välja ju saksa keele ja meelemõjutusel. Kindel on, et ilma ärkamisajata ei oleks saanud hiljem tekkida ka Eesti iseseisvust. Eestlastel on olnud ajaloos valida tegelikult ainult kolme ülikonna vahel vene, saksa ja rootsiülikond. Kuid iseloomulik on, et ükskõik parajasti seljas on lappime seda ikka kangekaelselt mulgi kuuehõlmast käristatud ribadega. Võimalik, et praegu toimuv muutus on võib-olla kõige suurem murrang Meie kultuuris Kaali meteoriidi langemisest saadik kuni 20. sajandi 90.-te aastateni välja oli suurem osa maarahvast äärmiselt paikne kogukond. Miski polnud suutnud neid aegade jooksul liikvele ajada. Isegi mitte katk ja küüditamine. Ja needki, kes liikusid, jäid Eesti väiksuse tõttu ikkagi tugevalt seotuks arhailise pärimusruumiga. Polnud haruldus, et paljud inimesed pärinesid suguvõsadest, kes olid elanud ühes paigas järjepanu mitusada aastat eesti maastiku liigendatus, hajaasustus, talude omamoodi feodaalne sõltumatus kestis läbi sajandite muistsest vabaduse ajast kuni kolhoosi lagunemiseni. Alles kapitalistlik infoajastu suutis küla tegeliku pärimusruumi paigast nihutada. Kümned tuhanded inimesed haihtusid sajanditevanusest pärimusruumist nagu suits. Lähima kümnekonna aasta jooksul sureb välja viimane maavanaemade põlvkond. Kuid võimalik, et miski hoiab meid ka seekord. Igal pool maailmas on tugevnenud igatsus vanade hõimusidemete järele. Meil aga polegi need veel täielikult katkenud. Eesti ühiskonnakorraldus on läbinisti etnofuturistlik. Arhailine korilus, sugemetega agraarilm ja paksud Laaned mille kohal tiirutavad lennukid mis loobivad meie muistseid hõimu Vellesid. Karu mõmme tillukeste, marutaudi pakikestega. See oli Valdur Mikita keele kõrva lõpus. Tahan teada anda ka seda, et täna algab võru keele nädal. Sel puhul on üle vana Võrumaa kooliringil mitmed omakandi inimesed loetakse võrukeelset kirjandust, toimub võru keele ja kultuuri tundmise võistlus. Üts, kitarr keisata Taivast kaheksanda ja 11. klassi noortele. Võru Instituut korraldab rahvusvahelise konverentsi, päike, keel mitmekeelses ühiskonnas ja esinejad on Eestist, Soomest, Udmurtiast, Norrast, Saksamaalt. Toetame meiegi omalt poolt Võru keele nädala algust. Kauksi Ülle luuletusega loeb Marje Metsur. Ja aitäh kuulamast, ütleb siinkohal toimetaja maris Johannes. Säidzee päkapikud, nii lumivalged, kõne. Kasu ime jällegi kai piiblit. Nii õigus tütel külmile õpe, klaas kui killu joba, sädeleva maa. Lumivalgeke elli, Obamaal Te leemekulpi liigut, kiite riisi ning Ege õde kuut seitset pässa pikud meest, läts asi veritses ka sõime back kammi, siidi. Vil jubinat miilumi val hekene saie kirstu klaasmäe otsa illoskatus, prints tuli ruttu raput kurgus tüki välle. Nii täht, üten viie lumivalgeke ist. Lumivalgeke näpak, võta vaiba, tasus kirst. Mul seitseesikina Umm taha ima ine niist. Nii, Beren mõõdeti nii käsu imele olnud paras lumivalgekese kirst. Tuubele Mägivaiu ligi maad. Nii seitse pessa pikuti meest. Esler päine Kododid. Mäe seest mäng kalliskividega nagu viiulit, vaiksülopoli. Mäebe Lütsinde. Vits haha kõnelaul.