Tere kena pühapäeva kõik kirjanduse tähestiku huvilised. Jätkame siin vikerraadio ovaalse laua taga kirjandusest kõnelemist üle laua, minu vastas ülikoolikaaslane, Peeter Olesk veel. Ja Ena siis, Mart Ummelas. Ütlen kohe ette, et novembrikuus räägime veidi lõbusamatel teemadel. On küll jah, aga Jongama üldiselt must kuu, nii et iga hele värv kulub ära. Igati, aga enne on meil üks väike võlg vaja lunastada, nimelt kuu aega tagasi me kuulutasime välja oma kuulajamängu, kus me küsisime selle kohta, missugune oli meie Beekmanni esimene eestikeelne lugemiselamus. Emissioonis. Täiesti nagu asi teisest maailmast võrreldes Beekmanni enda eluga, aga kui sa talle meeldis, siis on see ajalooline fakt. Siis on üks väheseid fakte, mille ta on ka ausalt lahti kirjutanud, ta on sellest ise kirjutab ja siis ta autobiograafiliste märkmete Kolnud äärmiselt kokku hoitud. Ja peab rõõmustavalt Baltimaad, seekord oli õigeid vastuseid rohkem kui viimati. Neid oli kokku lausa kuus ja meil on ka auhinnaraamat ühele neist vaste aia eest, see on ka niisugune lõbusam Luh. Andrus Kivirähki Ivan Orava mälestused, mineviku helesinised mäed. Noh, teatavasti on meil koguni olemas oravapartei, aga raamat muidugi parteis. Ja raamat on igatahes erakordselt lõbus juba Ivan Orava elulugu annab selleks põhjust. Aga ma küsin sult nüüd ühe numbri ühest kuueni, et siis teada saada, kes on selle raamatu. Teeme, et kolm on kohtu seadus, kolm. Nii ja loeme siis üks, kaks, kolm on rutt Ellg. Kes on meile vastanud siis õigesti, Jack, Londoni Martin iidem, saate lõpus uus küsimus. Aga täna läheme siis edasi ja meie täht, nagu me oleme ka kodulehel öelnud, on, on midagi sellist? V? V nii nagu Victoria. Võib ka alla v nagu vigased pruudid millest tuleb eraldi juttu, aga kirjanikest me mõlemad peame silmas. Eduard Vildet kellel on Eestis kohas nimega Tartuga oma söömakoht. Muide, siinkohal ilmselt enamik noori kuulajaid seostavadki Vilde selle Vilde pubiga ja Oskar Vaildi ka ja selle kuulsa kahe kirjaniku monumendi seal kusagil Iirimaal. Monument läheb monumendi läheb praegu märksa paremini kui sellel jooma kohal endal. Praegu on tema ametlik nimetus ikkagi ainult Eduard Vilde järgi ja samal ajal, kui kõik kes käivad mujalt maailmast tartus teevad pilti just ilmtingimata monumendist ja seal lastele üks äärmiselt sümpaatne koos, kus nad saavad istuda kahe kirjaniku süles emas kummas ja noh, pärast seda järgneb söök ka enne seda võib söök juba ette käia. Aga, aga monument on ikkagi paks kirjanikku, mitte üks. Ja ehkki ütleme kohe ära, et Vildel tavalise veega ja vaeldil w ka ei ole ikka mitte midagi ühist. Vastupidi, Algne Vilde Eduard kirjutas oma nime kogu aeg, kuni 33. aasta suveni kaksis veega. Nojah, aga ikkagi, see on ainukene siis ühendav link nende kahe kirjaniku vahel. Me ei räägi täna Oskar valdist. Me räägime Eduard Vildest, mehest keda meie koolides juba nõukogude ajal väga hinnati ja vist on ka praegu kooliprogrammis üsna tugevalt sees. Temast on võimalik teha nii ja teistsugused läbilõiked. Tal on lõbus pool, tal on realistlik pool. Talon sõda eesti keele pärast. Ta oli naistemees, ta oli ajakirjanik. Ta oli tõesti entsüklopeedilise haardega selles mõttes, kuigi tema haridus ei olnud väga suur, aga tema lugemus oli väga suur ja ta oli lõppude lõpuks ka reisimees. Ta on oma reisidest ju ka kirjutanud ja ta on ka välismaal pikalt elanud, eriti pagulasaastad 1906 kuni 1917. Kodumaal teda mängiti, avaldati, aga kodumaaletulek oleks tähendanud otsekohe arreteerimist. Ent kirjandus nagu igasugune kunst viib meid alati teatud vasturääkivusi. Jah, aga see ei ole kunagi kirjanduse kui kunstipuudus, vastupidi, see on tema tugevus, sest see on juba inimese asi, siis need vastu rääkivused lahendada ja leida väljapääs, mis Vildesse puu Vilde oli, sotsiaaldemokraat kirjutas pisu, Hanna ka pisut poliitilise alltekstiga. Aga selle pisu alla üks juhtivaid tegelasi on teatavasti vestmann Vestmanni uulitsa ärihai, noh kes teab oma väärtust, aga on selle nimel ka väga palju koolipinki ja kõike muud nühkinud. Ja tema erahuvide sõlmpunktiks on hangeldamine ehitustöödega ja kruntide käekinnis, aga nii Tallinnas kui ka Peterburis. Ajakohane teema tegelikult puutub kaheksale komöödias otseselt otseselt aga nyyd geniaalne Vilde siiski ei olnud ja ta ei kuulnud Sotside organisatsiooni kui mingisugune poliitiline ametnik. Et Alexi öelnud aastal 2009 lõpus hakkab sellesama Vestmanni pärandiga kinnisvaradega ja planeerimisega ja järelevalvega tegelema ei keegi muu kui Eesti sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees ise, Jüri Pihl. Aga ma kasutan juhust, õnnitlen oma vana sõpra Jüri Pihli isadepäeva puhul, aga ütlen ka, et nüüd Jüri ei ole muud teed, kui loed pisurännak korralikult läbi, sest kõik see, millega sina pärast panovjakat tegelema on Bildel juba aastal 1913 sees. Nojah, see oli need paralleel tänase päevaga, tegelikult tuleme tagasi pisu Hanna sünni juurde, me ütleme kohe, et me ei räägi täna Vilde triloogiast. Ei Mahtra sõjast, Prohvet, Maltsvatestega, Anija meestest, vaid me keskendume tõesti tema lõbusamale poolele ja ma mäletan meie ühisest ülikooliajast seda, et Vilde lühijutud naljajutud olid üks lõpmata tore vaheldus sellele jutule kriitilisest realismist ja, ja peaaegu et sotsialistliku realismi, mida Vildele üritati nagu külge kleepida. Et tegelikult, kui me läheme pisu Hanna juurde, siis me peame natukene vist ajas tagasi minema, et miks üldse sündis selline näide. Äärmiselt suurtes rahalistes raskustes aga ka eraelulistes raskustes, sellepärast et tema esimene abielu oli tema arvates lahutatud ja ta elas kokku oma uue naisega. Linda Jurman ikka. Aga kodanlikus mõttes ehk nii-öelda nagu vaba mees, vaba naine, kristlik ühiskond seda tookord ei tulistanud ja Vilde meil sellepärast pahandusi. Samal ajal aga näiteks Linda Vildel oli kõrini sellest vahetpidamatust seiklemisest rändamisest ilma oma ulualuseta ja umbes 13. aasta paiku hakkas ta nõudma Vildet avaldati, mängiti ju küllalt palju nii palju raha, et saaks selle eest osta oma kodu 13. aasta lõpul nii kaugele jõutigi, aga see kodu oli vajama pleerida, sest sinnamaani elati sisuliselt hotellides, võõrastemajades, mis läks eriti kalliks. Nüüd oli oma kodu aga neli seina, kõik. Ja Vilde oli rahahädas ja lootis, et ta saab anoraalidega. No nii-öelda lauanõud ja, ja kogu muu majapidamise kätte, aga ei saanud, sest analaid tilkusid nad ei toonud korraga siit Vilde pahameel ja pidev pahameel kõikide nende suhtes kelle, kel ta lootis kodumaal, et raha saada, aga ei saanud, sest tuletame meelde, see oli esimese maailmasõja eelõhtu. Ja siin ta reageeris kõigele sellele komöödiaga, ta oleks võinud kirjutada midagi väga traagilist. Aga ei, Jon komöödia, mille üheks kangelaseks on samasugune tuule peal elaja, nagu te ise oli nimega Tiit Piibeleht. Ja, ja Piibelehe vastasmängijaks all, eks ole, juba Westmane väimees insener Ludvig Sander, siis ei saa üldse millegagi hakkama, vana vihmane on teinud rohkem tööd kui tema väimees. Ja nüüd läheb see vana vestma korraga niisugust masuurikult kes tuleb tema tütrele kosja äiapapa rahadega. Ja no ma arvan, et enamik meiega Kuulajad on korduvalt näinud Eesti televisiooni telelavastuses pisuhänd, kus suurepäraselt kehastavad Westmani Aarne Üksküla ja siis Urmas Kibuspuu ja Ludvig Sanderit. Jüri Krjukov, et noh, selles mõttes see on ka hea näide selle kohta, kuidas kirjandus elab edasi visuaalselt. Lava, aga ka raadio kuuldemängud annavad tavaliselt tekstile tohutult palju juurde, sest tavaline tekst on üldiselt ettelugemiseks igav. Sealt on erandeid. Ma tuletan kuulajatele meelde aitäh, et näiteks just nimelt Eesti Raadio oli esimene, kes laskis ette lugeda Arvo Walton novellimees rohelise seljakotiga. Esimest korda murdis absurd eesti kirjandusse sisse läbi raadio tänu raadiole ja see jutamatiseering. Aga vigased pruudid, On vabaste pisuhänd on juba algusest peale lavatükk, ent teda on varieeritud. Kusjuures näiteks oli Ants Lauter äärmiselt pahane selle tõttu, et 68, kui tehti Ardi Liives ühistöös nii-öelda muusikal mees pis Vannaga siis ta leidis, et kõik on paigast nihutatud, see ei ole kellelegi Vilde, see on täiesti uus asi. Noh, kui ta oleks olnud väga sarkastiline, seda oleks pidanud lisama, et ka Paul-Eerik Rummo laulud sinna muusikali ei sobi. Ehkki seal on ka niisugune päevakohane laul nagu kirjanduspreemiast, kirjanduspreemiat simustava Ludvig Sanderi laul ja nii edasi, kus on kaks värssi, võid puudustele osutada, kuid õige olgu positsioon väga tänapäeval. Ühe väikese sammukese tagasi teeme veel kord kuulajatele, kes seda ei tea, miks pisuhänd, miks oli selle näidendi nimi pisi vahel? Pisuhänd Matthias Johann Eiseni, et paljude teiste järgi väike saatan. Ja see väike saatan on kitt Piibelehe näol täiesti olemas, aga see väike saatan on sõbralik, see oli röövel, ehkki Ludvig Sander on veendunud, et tema teine paarimees samuti väimehena on üks igavene röövel ja suli, pätt ja kaabakas. Aga siin on ikkagi veel üks paralleel, nimelt libahunt. Eesti Kirjanduse Seltsi preemia võitis libahunt, mitte tabamata ime, mis oli, nagu see Vilde enda meelest tema kõige parem näide. See on juba omal ajal natukese kistud, sest kaks vana klassikud said omavahel küllalt hästi läbi. See paralleel on olemas libahundiga tõepoolest. Kuid olgu öeldud, et tolleaegne avalikkus ei pidanud tabamata, imes suurt midagi, samal ajal kui pisuhänd on lustlik tükk vaadata iga korra. No küll, Vilde on ise öelnud, et, et kui 1913. aastal läks hindamiseks, siis üks kolmest komisjoni liikmest olevat sooritanud tabamata ime. Aga kuna väikekodanlik Tartu rahvas oli nagu selle vastu ja pidas endale solvavaks kogu seda ütleme, sõlmitust, mis seal tabamata imes, on ehkle osalepi kuju, kes nii-öelda võltsitud Väärtus, et aga tuleb kodumaale ennast esitlema suure maailmakuulsa solistina, et nagu see oleks olnud väga terav kriitika Tartu kohaliku väikekodanluse pihta, et siin tuleb olla välja seal Vilde reaktsioon, sotsialistid, kes, kes nagu tartlaste suhtes oli veidi veidi kriitilisem, kui, kui ehk oleks olnud, kui ta oleks seal elanud ise. Kõige selle kohta rikkalikult dokumente, aga see on väga Juba oli omal ajal väga väikekodanlik tõlgendus. Vildet huvitas see probleem, mis saab siis, kui sa välismaalt ei too kaasa seda, mida kohalikud ootavad ja mis võiks saada siis, kui sa tooksid kaasa midagi suurt, aga selleks ei olda valmis ega Bizuenna Matilde, kes on täielik tainapea kunstis, ega see ka ei kujuta ette, kui suur luuletaja Tiit Piibeleht on. Ega me ei saa ju ka teada Pisolannast üldse selle teose tegelikke väärtusi vehkida, võidab selle auhinna seal. Piibel ise ütleb, et ega ta suurem asi ei ole ja algaja esimene katsekene. Aga noh, ta on nõus kaasa, mängi maa, kui mõni järgmine suled jälle nii kujuneb, et teda auhind ähvardab. No aga kuidas sa suhtud sellesse väitesse, mida ma olen siin lugenud kirjandusteadlastelt, et, et Vilde asetas ennast nagu uue, tähendab Noor-Eesti ja konservatiivsete vahel, et ta oli nagu mõlema vastu tema tokerjad, eks ju, mis on nagu otsene otsene paroodia uus nooreestilikku uuenduse vastu ja teisest küljest siis see just nimelt tabama Ta ime ja pisuhänd, mis on nagu selle vanameelse kultuuri seltskonna vastu suunatud. Vilde ja noori Eesti suhted on küllalt keerulised, sellepärast et Vildel reageeris väga isiklikult Tuglase seele Vildest ja Petersoni eest või no me oleme harjunud ütlema särgavast. Ja samal ajal ta ei eita seda hilisemates kirjutistes, et Noor-Eesti viis kunstilist mõtlemist edasi, aga nooruse tuhinas löödi lihtsalt üle aisa. Ja kuna Vilde sai sealt selle üle aisa löömisega isiklikult pihta olles samasugune pagulane näiteks kui Friedebert Tuglas, põhjused olid ju samad. Sisse läks talle hinged, noorem mees näitab talle koha kätte, sest mida ta kirjutab? Ma mõtlen Vildet Kamp maale mõelda, kuhu missugustes tingimustes ma olen pidanud töötama. Mitte ükski asi polnud tegelikult valmis, vaid läks otsekohe trüki niimoodi, et pois seisis selja taga, et kus on järgmine käsikirjaleht? Vilde mõtles küllalt kaua, kirjutas jah, kiiresti, aga noor Vildega jõi kõvest. No me tuleme tagasi nüüd pisu ranna juurde või õieti Vilde koomiku juurde, mis on see fenomen Vilde puhul, mis teeb ta nii populaarseks? See, et ta leiab väga karaktiivset tüübid. Ja need tüübid võivad endale lubada mitte ainult nalju, vaid ka öelda tõtt. Vestma ütleb paljudel juhtudel tõtt. Piibeleht teeb sedasama ainult see Ta ei tee ainult Sander ja Matilde ei saa, ei tõestega naljast aru, need on hirmul kogu aeg, lihtsalt rumalad. Aga lõppude lõpuks ütleb ka Laura, ehk siis Piibelehe esimene ja tulevane proua tõtt ja, ja see on Vilde koomikas hiljem täiesti tavaline seep, põnevusjuttude Vilde on ju noor Vilde ja sinna kõrvale hakkas kuuluma siis ka niinimetatud nalja Vilde kes kirjutas täiesti müstilisi asju ja ma olen kindel, et kui pisuhänd õnnestus, siis ainult selle tõttu, et enne olid kirjutatud vigased pruudid juba aastal 1888 esimeses versioonis, siis jaa, sest viimased 10 aastat tegeles Vilde oma varasema loomingu ümberkirjutamise keelelise parandamisega. Seal on mõnikord väga suur vahe. Tal oli vigaste pruutide kogemuse all koguni Igal naisel kuidagi olid natuke, seal võib olla atraktiivsed midagi ega ta oma prioidistliku ei olnud probleeme, Linda Jorma väljatud. Et see päris esimene läänes Antonie koroona oli hiljem morfilist, aga no see tee veel inimest vigaseks teeb muidu paigalt äraolevaks ja neid naljajutte puistas Vilde joone alla ja joone peale ikka raha eest raha, raha oli peost suhu, vildi ei olnud rikas ja see on muide Pisuaalaseks motiiv, kuidas ka kirjanik võiks rikkaks saada. Nagu tekstis tuleb välja. Jah, seal on isegi võib-olla tunnetatav mingi niisugune klassikaline antiikne motiiv pettusest pettusse, bet, petjad petetakse, see on ju teada ju klassikalisest kirjandusest. No see on eksistentsiaalne, seal tuleb Tallinna linnal seal Tartu linnas kogu aeg, et mina tahaksin rõhutada seda. Noor Vilde näeb paljusid asju sama sama nurga alt nagu hilisem Vilde, ainult sügavus on suurenenud, noore Vilde põnevusjuttudes ei ole raudselt käsi või külmale maale asju. Loor Vilde lähtub sellest, et lugejal peab olema huvitav ja põnev lugeda ja ta suhtub ka ise irooniliselt tagantjärele sellest, mis ta siis kirjutas. Ja ometi konfact, et vigased pruudid on äärmiselt populaarne ja oli aeg, kus mitte ükski raadioteatri suvevaheaeg, kus esietendus ei olnud ei sisaldanud vigaseid pruut, Alexazzy lavastus 53 on niisugune klassika, et nagu Karl August Hermann Vilde kohta kirjutas, võtab siiamaani vatsa vabisema. Ja see on muide jälle huvitav fenomen, et tegelikult ju Wilde on kirjutanud ainult kolm näidendit, tabamata ime, pisuhänd ja side, see viimane side länk sellisel suhteliselt nukra saatusega, aga vigased pruudid, mis võib-olla on isegi kõige tuntum just nimelt raadiokuuldemängu kaudu ei ole ju näidendina kirja pandud, ta pandi kirja jutustusena või sellise naljaloona. Nii, aga see tähendab seda, et ka nagu algus oli jutuks ka raadio võib anda proosa tekstile tohutult palju juurde, sealhulgas ka niisuguseid kohti, mida proosatekstis polegi üldse olemas. No meil on peavõimalus saada üks konkreetne näide. Näiteks vigaste pruutide peategelaseks meessoost on ju otsapidi lipuveremart Läänemaale kolinud mulk, kes mitte multiinimeseks ei pea. Aga Vilde proosatekstis ei ole seda kohta, mis on raadio, teadis olemas ja kõlab niimodi Abjas, Holstes, Puiatuus, marditiimi kõigil suus. Jah, no vot seda kohta me täpselt ei kuule, aga me kuuleme seda, kuidas siis need lipuvere mardisulased, Johan ja Joosep planeerivad siis mulkide vahele võtmisest nendesse mulkide teema, sellest tahaks ka veel natuke rääkida, aga kuulame kõigepealt seda, kuidas siis plaan nii-öelda mulgi kosilaste Läbikukutamiseks alguse sai. Kui mulgid magama heidavad, siis rakendame nende hobuse vankri ette. Vankri taha, aga seome meie peremehe kõige parema hobusat rula. See on nii igaks juhuks. Mulgid märkavad meile võõras hobune seotud ei märka midagi. Kus teil see aeg veel märgata, kui meil siin olemise kuumaks kütame jaagu Telemis näevid, õepojad kavatsevad tema hobust parastada, siis vihastab see teda kõige rohkem. Kuule. Aga kas me seerum mulkide liiga supile? Ei. Kas see ei ole ülekohus, et nemad meie tööst ja vaevast endale rikkus kokku ajavad? Ai julge ülekohtukonnad jõukaks saanud. Zulu võiks olla minu pärast kas või kõik malt juukseid multide pankrida, nyd, uhked juuksed, vulsin selle radili. Teatse Juhan, seda, mis me siin praegu teeme, seda me teeme armastuse pärast. Niisugune siis põhjenduse, et me teeme armastuse pärast ja kuulame nüüd veel teise lõigu, kus siis plaan on teostunud ja mulgid on siis trullaga lahkumas. Vaatalina nendel vankri taha seotud hobune. Aga see on ju meie trolla. Kui ta laseb, siis võib ju õnnetus juhtuda. Kes oleks võinud seda uskuda? Et mu oma suguseltsis jõukesed kaabakad on ja, ja ise veel targad, haritud lugupeetud inimesi ja enne teevad minu tütred Maaennid on puruvigased ja ei kõlba mitte kellelegi ja siis hakkavad vargile ja kipuvad elu kallale ka veel. Mis siin juhtus, isa, lühe kelm lajatas vol säärikuga, keskpjala keedised, puu ja luu veel praegu tulistvalu täis. Ossa viimane kelm oma lihasolu tahtis teise ilma saata. Nojah, kui venet kuulame seda kuulda, mänguversioone, siis siia kõvasti teksti juurde tulnud. Suurem osa teksti on on täiesti mujalt kui Vildet endast endalt pärit, sest ei ole mingit teise ilma saatmist Vildega ega muud taolist, aga aga kuuldemäng 50.-te ja 60.-te aastate kontekstis pidi olema ligitõmbav ja ma tean ja tunnen peresid, kus nelja päeva õhtuseks ajaks jäeti kõik muu pooleli ja koguneti raadio juurde. Pisut hiljem tehti sedasama televiisoriga, televiisori ei olnud siis igas peres olemas, nagu praegu on, eksole, koguni see, et igas toas on telekas, võib-olla, aga, aga, aga tookord pidi järelikult selle sellise tellimuse peale olema üles ehitatud Dixt. Ja seda teksti leidlikkust ei saa salata. No me veel kord näeme sellest, kui suur on tänasel päeval meedia roll kirjanduse populariseerimisel, sest enne rääkisime pisu härna telelavastusest. Nüüd me räägime vigaste pruutide raadiokuuldemängust, need on teinud Vilde tuntuks mitmele põlvkonnale, tegelikult võib-olla muidu oleks ta vajunud unustuse hõlma. Seda on raske ennustada tagantjärele oletada, kuid on fakt, et ja paljudes kodudes Vildet trükitud kujul ei saanudki pärast teist maailmasõda ja nõukogude tsensuuri ja kõike muud ollagi, aga Raadio oli sel hetkel vaba. Seda tuleb tollaste raadiotegijad tunnustuseks öelda ikka ja jälle. Ja kui me vaatame tolleaegset repertuaari, komöödiate ja naljalugude arv on väga väike, täitsa saada või siis, et, et isegi see ei olnud kõrge hind, kui vildi nimetule, hobusele vigases pruutes anti korraga nimi. Ja, ja tihti see asi lõbusaks. Muide, ma vaatasin internetis oli üks selline lehekülg kui sugune metoodiline lehekülg ilmselt mõeldud kooliõpilastele, kuidas lahata näidendit pisuhänd et seal on kohe antud, mida kujutab või mida kehastab Mann ja mida kehastab Sander ja et noh, mõnes mõttes pisuhänd on niisugune kooli näide. Inimeste väärtushinnangute kujundamisel. No käisime, kuulsime lõiku, vigastas pruutidest, kus on ka rõhutada seda, et mille arvelt kõik mulgid on rikkaks saanud, ikkagi vaeste koorimise arvelt. Seda ütleb, eks ole, lipuvere mardi sulanud. Aga miks mulgid Vilde puhul ta on korduvalt nagu mulkide suhtes selline natukene niuke kriitile võiks öelda, kena, naeruvääristab mulke. Smulkidel oli siis tema ajal või kuidagi tema elus selline koht, et ta neid nii objektiks seab. Mis on Vildel ka olemas ammu enne Juhan Smuul. Kelle üle sa veel naerad? Wilde'i naera üldiselt omakandi mees tööle. Aga mulgid said linakasvatusega jõukalt, eks ja nad ei mahtunud enam Mulgimaal ära. Sealt toimus väga ulatuslik väljaränne, aga seesama lipuveremart kolis Läänemaale, muist mulke kolisid põhja, Tartumaale, ostsid sealt endale suured krundid. Ja, ja see oli tüpoloogiliselt Vestmanni eelkäijate või isegi kaasaegsete seltskond tuldi realiseerima seda raha, mis tahab alati liikumist. Vildel ei olnud midagi liigutada peale sule Stali plank. Nii noorena, kus ta sõltus toimetuse suvadest kui ka paguluses. Pildi hakkas korralikumalt elama alles Eesti vabariigis. Üks väheseid sotsiaaldemokraatia, kellel on Eesti vabariigi iseseisvuse tõttu mõnevõrra paremini läinud kui varem. Kuigi talle lubati alguses maja ja ma ei tea, mis kõik värgetele lõpuks piirdus korteriga Kadriorus kust Linda Jurman otsekohe välja tõsteti, kui vildi oli surnud. No meie auhinnaraamatu Andrus Kivirähkist, kas võiks kuidagimoodi võrrelda Andrus Kivirähki Eduard Vildega oma ajastus ehk 100 aastat hiljem, sest ka Kivirähk kirjutab näidendeid ta väga produktiivne, ta on väga humoorikas, väga ajakohane. Andrese kohta on Ain Kaalep öelnud, et huvitav mees hakateebeeennast kaaluks varakult odavaks. See võib olla teatav analoog noore Vilde ja meie kaasaegsete hüpoloogilise Vilde vahel. Aga iga aeg nõuab oma, me ei jaksa vahetpidamata kuulata, kuidas teisel mehel Birutataksid oma oma suguseltsi poolt ära tulla sest ma ei tea ühtegi praegust autoomanikku, kes kutsuks oma autopargist ühte autot rullaks. Minevik. 100 aastat muidugi muutnud elu meie riigis. Me jõua monumentaalseid Vildet igast aspektist käsitleda, ma arvan, et see lühikene ekskursdema lõbusamasse poolda võib-olla ka mõnel noorel kuulajal tekitab huvi temaga uuesti tutvuma, kuigi teda ei ole just eriti palju viimasel ajal välja kahjuks kahjuks küll. Aga meie aeg sunnib peale ja me peaksime nüüd siis ka oma järgmise küsimuse esitama novembrikuuks meie kuulajatele ja see on seotud Vildega. Ühes Vilde nalja jutus on minategelane haige, võib arvata, et see oleks justkui Vilde ise alla tuleb külla teda vaatama terve hulk libaarst, kellest üks on konkreetselt naabri emmanud ja ütleb, et minategelasel On haigus haiguseks tõbi, mille nimeks on seatõbi. Ja me küsime, kuidas on selle haiguse nimi inglise keeles? Küsimus siis kuulajatele ja see tuleb ka meie koduleheküljele üles ja auhinna paneb jälle välja kirjastus Varrak. Aga siit edasi meie järgmisesse saatesse, mis on kavas nädala pärast, mis täheme siis ette võtame, ma tean, et see on üsnagi seotud selle tänase teemaga. See on ka nagu Kusti. Niisiis ka nagu Kusti nädala pärast Tõlge taas kuuldele, aitäh, Peeter Olesk. Mina olen siis saatejuht Mart Ummelas. Kohtume nädala pärast.