Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku tänased sündmused meil ja mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Soome kui ka Rootsi valitsused andsid täna põhimõttelise heakskiidu Nord Streami gaasijuhtme rajamiseks Läänemerre. Nord Stream alustab juba selle kuu lõpus trassil lõhkamistöid. Uus Tallinna linnavolikogu kogunes esmakordselt, ainus kandidaat volikogu esimehe kohale on keskerakondlane Toomas Vitsut. Tartu linnavolikogu valis ettearvatult linnapeaks tagasi reformierakondlase Urmas Kruuse. Tema poolt hääletas 29 Tartu volikogu liiget, vastu oli 12 ning kuus hääletussedelit olid rikutud. Brüsselis viibib viibiv president Toomas Hendrik Ilves ütles, et temalt on Brüsselis küsitud, kas ta soovib kandideerida Euroopa Liidu presidendi ametikohale. Ilvese sõnul ei ole see teema ning ta keskendub praegu eesti murede lahendamisele. Valitsuskabineti istungil arutati eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmise riske. Praeguse prognoosi järgi kujuneb defitsiidiks tänavu 2,8 protsenti, mitte kolm nagu kardetud. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on tähtis hoiduda tavapärasest aastalõpuraharallist, sest valitsussektori puudujääk on seotud kogu valitsemissektori, ka mitte ainult ministeeriumidega USAga. Euroopa maavägede ülem Guardian hämme ütles täna Tallinnas, et USA-le ei ole esialgu plaane vägede paigutamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Tänavu 10 kuuga hukkunud liikluses 82 inimest Jaan 31 võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal. Ühe seal kui ka homme päeval sajab lund ja lörtsi, saartel ka vihma ning õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Nii Soome kui ka Rootsi valitsused andsid täna põhimõttelise heakskiidu Läänemerre Vene-Saksa gaasijuhtme rajamiseks. Ülevaate teeb Mall Mälberg. Nord Streami juhtkond väljendas täna ülimat rahulolu seoses Soome ja Rootsi valitsuste otsusega. Novembri teisel poolel algab gaasijuhtme teel miinide õhkimine, teatas Nord Streami esindaja. Minister Mauri Pekkarinen arvab, et Nord Stream on tõesti Soomele kasulik see eurooplane energia järjest toimija ja järjest enam ei toimi ja energiatoimetus Farmus on-Euroopasse hüve on myös, suomen, edu. Näiteks gaasijuhtmele nõusolek ka juba eelmisel kuul vajab nüüd projekt veel Venemaa ja Saksamaavalitsuste heakskiitu. Nord Streami kannaga seotud paljud kahtlused ja mitmete riikide ennekõike selle keskkonnamõjude pärast, mida pole piisavalt uuritud. Eesti on üks nendest riikidest. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul tuli Soome ja Rootsi kiire nõusolek Nord Streami kad talle mõningase üllatusena. Ega me Eesti poole peale sellest toruarendusest vaimustuses ei ole ja me oleme seda seisukohta kogu aeg väljendanud. Arvan, et lõppkokkuvõttes Eesti tegelikult teinud midagi valesti küll meil oleks olnud võimalus tõepoolest see, et kui see gaasitrass oleks puudutanud meie majandusvööndite, läinud sealt läbi, et me ei oleks olnud ka päritoluriik ja kindlasti mingil etapil meil oleks olnud rohkem võimalusi Kaasa ütelda. Meie teadlased on oluliselt kriitilisemad selle toru osas, kui näiteks on Soome ja Rootsi teadlased ja raske on poliitikutel siin lõpuni ta midagigi kaasa rääkida, et asja lahendus oleks tegelikult see, kui need teadlased ikkagi omavahel nagu saaksid kokku, räägiksid asjad selgeks. Sest need järeldused, mis nendest uuringutest ja ütleme nendest vaidlustest tulevad, need peaksid olema teadlaste ringkonnas ikkagi ühesed. Europarlamendis on nord Streami projektist mitut puhku juttu olnud ja selles suhtes on kahtlusi väljendatud Eesti eurosaadik Tunne Kelam pidanud Nord Streami kogu aeg poliitiliseks projektiks. Nord Stream on selgelt poliitiline projekt algusest peale, Venemaa huvides on euroopa lõhestada ja nõrgestada ning Nord Stream täidab seda ülesannet nimelt ei tule arvestada poolatega, Balti riike ei tule arvestad Ukrainat vaid rajatakse gaasitrass neist mööda otse Saksamaalt. Aga see tähendab ka, et Saksamaa huvi nende vahepealsete Euroopa Liidu liikmesmaade vastu sellega väheneb. Ja Venemaa mõju muidugi potentsiaalselt võib kasvada ja selles on selle projekti poliitiline tera. Ja üks küsimus on veel Nord Streami puhul see, mida on muide rõhutanud ka endine Vene peaminister Kasjanov, et selle gaasitoru võib valmis ehitada, aga kas Venemaa tagab gaasi, mis hakkab sinna voolava? See on hoopis teine lugu. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on kahju, et Läänemere äärsed riigid ei tunneta ühtmoodi vastutust mere keskkonnaseisundi kaitsmisel ning pole suutnud kujundada ühtset seisukohta Nord Streami küsimuses. Eks see näitab ka seda, et riikidel on selle projektiga seotud erinevad huvid, ütles Mihkelson. Ning äsja tuli teade Tallinna volikogust, mis valis endale esimeheks keskerakondlase Toomas Vitsuti. Vitsuti poolt hääletas 52 volikogu liiget, vastu oli 19 saadikut ning üks hääletussedel oli kehtetu. Valimistel tulemusel sai Keskerakond 70 üheksaliikmelises linnavolikogus teatavasti 44 kohta, Reformierakond 14 kohta, Isamaa ja Res Publica Liit 13 ning sotsiaaldemokraadid kaheksa kohta. Keskerakonna ja sotsiaal demokraatide koalitsioonil on volikogus kokku 52 kohta. Riina Eentalu vestles enne istungi algust fraktsioonide esindajatega. Reformierakonna fraktsiooni liige Mart Aare hindab sotsiaaldemokraatide soovi koalitsiooni pääseda üllatuseks, kuid raske on neile ka midagi ette heita. Partei on tegu, siis tema liikmed suudavad ennast ka maksma panna valitsedes ikkagi oleme ju tegelikult ühise asja eest väljas. Linnarahvas tunnetaks, et siin on ikka õiged inimesed valitud. Mis on reformierakonnal kõige enam hinge peal Tallinnas? Ütleme, et liigsed kulutused täna tuleb kõrvale heita, väga ratsionaalselt hinnata ja me peame ikka oma rahadega välja tulema. Missuguseks kujuneb selle volikogu töömeeleolu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikme Indrek Raudse arvates. Kindlasti kujuneb pingeliseks ja tingib see, et linnaolukord on väga raske. Linna tulud langevad, saab seda, et on selgelt ette näha, et linna eelarvet tuleb kärpida ja mis saavad olema prioriteedid, nägemused, see saab kindlasti olema huvitav debatt. Indrek Raudne on sotsiaaldemokraatide koalitsiooni mineku suhtes karm. Noh, nii nagu üks sotsiaaldemokraatide liider Hannes Rumm on nimetanud seda koalitsiooni rohkem töövõtulepinguks ja kui me loeme ka seda koalitsioonilepingut, mis on populistlik ja sisutühi, siis ma eeldan, et sotsiaaldemokraatide valijad annavad seda suhteliselt kiiresti oma hinnanud nagu Tallinna liidrid, kes seal töövõtulepingu sõlmisid Keskerakonnaga, siis teevad sellest oma järeldusi. Mida arvab sotsiaaldemokraat Maimu Berg tulevasest koostööst volikogus? On ju istutud opositsioonis seal hoopis teine töö, nüüd oleme koalitsioonis teine töö. Vot kuidas ma pean mõistma seda, et üks töö ja teine tööpõhimõtted ja teatavasti ei muutu aga muutuvad niisugused võimalused. Ja kui ikka midagi tundub väga vastumeelne olevat, ei saa poolt hääletada. Ja sotsiaaldemokraat Mart Meri, kuidas on hääletamisega siis, kui see tundub teie põhimõtet ja seisukohtade vastu, aga sobib suuremale koalitsioonipartnerile? Vaatame neid olukorda, mis seal tekivad. Selle koalitsioonilepingu saab üsna palju asju ära teha, seal on ka asju, mis minu arust võiks lahendada hoopis teistmoodi, kui nad praegu väga napilt on koalitsioonilepingus kirjas, aga. Eluvaiku pliidi peal ei hääleta. Keskfraktsiooni liige Kalle Mihkelson usub, et töömeeleolu kujuneb väga heaks. Üle hulga aja on siin niisugune tugev koalitsioon, nad on enam-vähem samadel seisukohtadel nagu meie, nende maailmavaade on ju sisuliselt sama ja ma usun, et otsused tulevad konsensuslikud. Mis siin öeldi opositsiooni poole pealt, et teravaim küsimus nende jaoks on, on eelarvel, mis siis on Keskerakonna meelest teravaim küsimus? Ekslinnaeelarve ongi üks teravamaid ja kas me oleme sellega arvestanud, et me saame selle tasakaalu. Nii et negatiivset eelarvet, ma loodan, et järgmisel aastal teha enam ei tule. Ka Tartus oli koos uus volikogu, kus võimujooned ei muutunud. Ka linnavalitsus jätkub peaaegu samas koosseisus, välja arvatud uus abilinnapea. Lähemalt räägib Toomas Kelt. Ainsa uue inimesena tuli linnavalitsusse planeeringute valdkonna abilinnapea Raimond Tamm, miks valis Reformierakond abilinnapea kohale just Tamme, selgitab Reformierakonna Tartu piirkonna esimees, linnapea Urmas Kruuse. Raimond Tamm on minu arvates väga hästi hakkama saanud erasektoris ja tegelikult on näidanud seda, et kas see lühike aeg, mis on volikogus olnud, et ta on sellesse töösse pühendunud ja ta on tartu patriat, samuti on ta Eesti maaülikooli majandusmagister ning kõik eeldused selleks, et selle koha peal hakkama saada, on olemas ja minu arvates ta sobib väga hästi tänasesse meeskonda. Kruuse lisas, et tõsiseltvõetavaid kandidaate oli viie ringis, parimaks peeti just tamme isikut. Raimond Tamm on 31 aastane, varem töötas ta Estiko kontsernis tootmisdirektorina. Oma tugevaimaks küljeks pidas Tamm ise juhtimisoskusi. Minu suur kogemus on praegu õnnelik juhtimiskogemus, see tähendab seda, et selle teema koha pealt, et osakondadega tunnen ma ennast üsna kindlalt. Kindlasti ei ole mul piisavalt kogemusi hetkel veel planeeringutega seonduvalt. Kõik see vajab sisseelamist ja esimesed kuud on on kindlasti hädavajalikud selleks, et korralikult tutvuda oma töövaldkonnaga ja siis sellest lähtuvalt juba teha ka edasisi tegevusplaane. Kuna Tamm töötas varem suurärimees Neinar Seli firmas, on teda juba nimetatud ka teatavate ärihuvide esindajaks linnavalitsuses. Tamm ise sellega ei nõustu. Neinar Seli hetkel ei ole meil ka linnavolikogu liige, ennekõike näen ma ikkagi suurt rolli oma praeguses nii-öelda võimalus avanemises. Urmas Kruusel. Tartu linnapeaks valis volikogu täna taas Urmas Kruuse, abilinnapeadeks said lisaks Tammele Reformierakonnast Margus Hansoni, Jüri sasi Rahvaliidust Karin Jaanson ja Keskerakonnast Vladimir Shockman. Kõik linnavalitsuse liikmed peatasid enne tänast istungit oma liikmelisuse linnavolikogus, põhjenduseks toodi soovimatus osaleda iseenda ametisse kinnitamise hääletusel. Linnapea palgaks kinnitati 50000 krooni kuus. Toomas Kelt Tartu stuudio. President Toomas Hendrik Ilves on täna visiidil Brüsselis, kus ta kohtus Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Olli Rehni ja rahandusvoliniku Joaquin Almuniaga. Ilvese kutsus Brüsselisse mõttekoda OPA poliitika keskus, kus ta pidas kõne Berliini müüri langemise 20.-le aastapäevale pühendatud konverentsil. Kadri Kukk küsis enne konverentsi algust, millised on need Berliini müüri langemise mõjud, mida me veel Euroopas tunneme. See osa Euroopast, mis elas kommunistliku totalitarismi all, on vaba ja need riigid, kes valisid demokraatia ja teed, on enamasti Euroopa liidus praegu sees. Kuigi noh, ma ainult seal suhteliselt selge, et need on need kõige suuremad mõjud, ma pigem keskendun sellele, et tolleaegne esialgne joovastus iseloomustas Fukuya oma aja lõpuessee ja hiljem raamat, et nüüd on kõik selge need asjad selged ja selline karm, keerinud autoritaarsus ikka valitseb paljudes kohtades ja nüüd see enam ei ole seotud majandusideoloogiaga, nagu kommunism oli, aga see autoritaarsus on endiselt olemas ja austad demokraatiat. Kas brüsseli kohtumistel on keegi teilt küsinud või teile toetust avaldanud, seoses Poola poliitiku Saarias Volski avaldusega, et teist võiks saada Euroopa liidu president? Küsitud küll, aga Ma olen, aga ma olen öelnud, et et see praegu see tõesti ei ole teema kellegi teise idee väga meelitatud, aga siiski ma usun, et praegu Eestil on vaja ja mul on vaja ja valitsusel on vaja keskenduda nendele esmastele küsimustele väljakutsetele, mis meil seisavad ees. Missugune peaks olema Eesti jaoks Euroopa Liidu president? Ternikes arvestab meie muredega, võtab meid kuulda ja see on kõige olulisem. Valitsuse kabinetiistungil tehti ülevaade käesoleva aasta eelarve seisust ja maksulaekumistest. Jutuks oli see ka valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil, kus käis Marta Grauberg. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei saa rääkida süveneva maksude alalaekumise kiirenemisest. Riskid on eriti sotsiaalmaksuga, aga praegu kulgeb kõik arvestuste kohaselt üks, millest tuleb püüda hoiduda, on tavapärane aastalõpuraharalli Jürgen Ligi. See kiusatus ju alati on mingitest vanadest harjumustest aga üldine arusaam on valitsuses ja kokkulepe, et et aasta lõpus ei kata neid kulutusi, mida hädapärast tegema ei pea. Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei pea vastutustundlikud olema mitte üksnes ministeeriumid, vaid kõik valitsussektori osapooled, ka kohalikud omavalitsused. Tänasel kabineti nõupidamisel me tõepoolest arutasime kõikvõimalikke riske, mis on seotud siis eelarvekriteeriumi täitmisega sellel aasta ja üldine järeldus on selline, et me täidame Maastrichti eelarvekriteeriumi sellel aastal praeguse prognoosi järgi see defitsiit saab olema 2,8 protsenti mitte kolm protsenti, nii nagu lubatud, kuid väga oluline on, et aasta lõpus mitte ainult ministeeriumid, vaid ka kõik teised valitsussektori osapooled käituksid vastutustundlikult. Me otsustasime täna kabinetis, et mitte kelleltki kulutamata vahendeid ära ETA kulutused on võimalik teha siis, kui nendeks kulutusteks on kõige suuremad vajadused. Vajadus võib saabuda kolme kuu pärast, kuue kuu pärast ei ole mõistlik kulutada lihtsalt sellepärast, et, et on teatud hirm või kõhklused ja kahtlused, et järsku võetakse raha siis ära, kui ma sel aastal ära ei kuluta. Seoses sellega tõstatus ka kohalike omavalitsuste laenamise teema ning Tallinna värske võimulepe. Kuidas näeb seda rahandusminister Jürgen Ligi? Omavalitsuste riski läänesson, rahanduslik, utoopia, aga peame arvestama võimalustega, mingi skeemikese järgi hiilitakse mingis ulatuses möödas siis laenupiirangutest, et neid katseid ma veel kord ütlen, on olnud. Meil on selle kohta ka sanktsioone, oli võimalus olemas, pidada kinni maksu maksutulusid ja esimesed juhtumid on praegu arutuse all, et ka need on, tegemist on väiksemate, väiksemate juhtumitega tunduvalt. Tallinn jõuab sel aastal selle 60 protsendini. Kui vaadata nende siis koalitsioonilepingut, siis kiiremini. Meil on ka see, mida nad ütlevad, et see maksab üheksa miljardit, võib olla ka õige, aga nad peale selle, mis mitte tehtav, ütleme, et see ei tule kõne alla, et laena, Lanus võimalusi ju ei ole ja sinna juurde muidugi kirjutatakse kulusid juurde riigile, mis on siis meie hinnangul praegu kiire hinnangul üle miljardi aastas, et et ma ei tea, kuidas küll see siis siis täide viiakse? Eestis oli kahepäevasel visiidil Ameerika Ühendriikide Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Guardian Hamm. Muuhulgas räägiti plaanidest laiendada Eesti USA sõdurite ühisõppusi kindraliga kohtus Neeme raud. Olnud USA vägede komandör Euroopas umbes aasta ja see on hilinenud visiit Eestisse, et isiklikult teie riiki näha ja tagada, et meil on head ja tugevad suhted, ütles kindral Ham täna Tallinna lennujaamas rahvusringhäälingule antud intervjuus lennujaama ja valitud intervjuu kohaks juhuslikult, sest seal olid ka kolm USA bläkk OK-tüüpi sõjaväekopterit, mis kindrali eile Eestisse tõid. Lennujaamas oli kohal ka Eesti kaitseväejuht kindralleitnant Ants Laaneots, kelle sõnul arutati USA kindrali visiidi ajal ka plaane oluliselt laiendada Ühendriikide ja Eesti sõjaväelaste ühisõppusi. Meil on ameeriklastega kahepoolne õppus järgmise aasta suvel. See on Ameerika merejalaväega, mis toimub Eesti pinnal. Koosseis Ameerika merejalaväelaste disonteerumisega rannikule. USA kindrali Katri Härmi sõnul on ühisõppused Eesti sõjaväelastega ameeriklaste jaoks väga olulised. Ja Eesti ühisõppused on meile väga olulised, sest annavad võimaluse treenida tundmatul territooriumil, mis seal sõduritele alati hea. Nad annavad meile võimaluse harjutada oma väga tugeva NATO liitlase kõrval ja see on meie sõduritele, et alati väga hea, ütles kindral Carter. Lisaks õppustele Eestis toimuvat aastal Lätis ka USA ja kolme Baltimaa sõdurite suuremad ühisõppused. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud. Saku Suurhallis avati täna ka 13-st mardilaat. Riina Eentalu käis vaatamas. Elu siin see juba keeb täie hooga ja silme ees on mul väga-väga kirju. Sellepärast et siin on igasugust kraami, aga kas sellel aastal on ka miskit muudmoodi või on kõik nii nagu ikka sellel aastal on kõik väga teistmoodi, kõige suurem muudatus on see, et me tahame kutsuda inimesi siia ka õhtul sellel aastal. Meil on käsitöö, nii et ootame reede õhtul kella viiest kuni kella 11-ni siia palju inimesi sellel käsitööl. Me tahame esitleda hulga neid inimesi, kes on olulised käsitöömaastikul ja, ja kogu meie ettevõtmine algab peale loomulikult Anu Raua intervjuuga ja päädib siis pärimusmuusika keskuse esitlusega ja seekord esitletakse siis folklooriansamblit, rodoroog ja muidugi mardilaadale loovad alati meeleolu ja ilme meistrikojad ja sellel aastal on väga suure väljapanekuga väljas rahvarõivameistrikoda. Meie eesmärk on ikkagi pakkuda rahvusliku elustiili ja hästi rõõm on minu jaoks see, et sellel aastal on hästi palju rahvuslikku rõivast. Me liigume ikkagi kindlalt selle poole, et see on kvaliteetne Eesti käsitöölaat. Muidugi kuulajatele tahan ma meelde tuletada, et, et jätaks mardilaadakülastuspühapäevale. Päeval on Saku suurhall juba meistri. Nüüd ma olen Muhu naiste juures. Ja, ja ma loen mardilaadalehest, et möödunud aastal oli teil parim väljapanek mardilaadal. Niina õhtuse teha, mis siis sel aastal on, et Numulase enda tehtud tikand on ikka sa ehe ja ilus, eks need puu, villasele tikandid ja ükskõik millise riideesemele, et need on ikka hiljem tulnud, et ennem oli ta ikka käinud rahvariidel, kuhu olete teda pannud puuvillased, pluusid, T-särgid, seelikud ja mantlid. Jokad puhul lausa tehakse motiive peale. Selts on MTÜ muu käsilased, oad, Need, vanad muhu nimed, kas on nüüd teie jaoks laat ainult niisugune müümise või tähendab see midagi muud ka? No kindlasti mitte ainult müümise kohta, et siin on ju väga palju uusi, uut ja huvitavat, mida näha, mis teised teevad ja millega tegelevad ja uusi kontakte leida. Ja muhu vald on meile loonud Hellamaa külakeskuse, kus saame käia koos igasugu huvitavaid töötubasid ringe, kursusi ja koolitusi, teha siit laadalt, isegi me oleme siin saanud häid õpetajaid. Mardilaadal esitletakse ka kataloogi eesti omakiri, see on 2009. aasta konkursi võidutööde kataloog. Ja tänavu võitis Kristiina nurga mitmeotstarbeline riideese, mille muster koosneb killust, suitsupääsukest ja vanast toomast. Ning üks kurb teade täna lahkus ootamatult meie hulgast kauaaegne näitleja Robert Kuutmann. Kuutman oli 67 aastane. Öösel on pilves ilm, paljudes kohtades sajab lund ja lörtsi, saartel kohati ka vihma. Puhub kagutuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Hommikul tuul nõrgeneb ning õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss üks kraad saartel kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on pilves ilm, ajuti sajab lund ja lörtsi, saartel ka vihma. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ning õhutemperatuur on päeval miinus üks kuni pluss üks kraad saartel kuni pluss kolm kraadi. Selline oli Päevakaja viiendal novembril. Head õhtut ja kuulmiseni.