Vikerraadio jätkab neid kooliõpilastele mõeldud saatega ammused ajad. See on indiaani muusika, mida te kuulete ja nendest muistsetest rahvastest tulebki täna juttu. Ja seda juttu puhuvad ajaloolane Vahur Made ja Tallinna 21. keskkooli õpilane Karl Johan laadal. Mehhiko Ühendriikide vapi peal on üks kotkas, kes istub kaktuse otsas ja maiustab mao kallal tõelise maduussi kallal. Ning selline pilt on võetud ühe Mehhiko iidse rahv asteekide vanast legendist. Nimelt apteekidel oli pärimus selle kohta, et nende baas, mis sajandeid tagasi oli rändrahvas ühest kohast teise, asus Papa muutuma paikseks, asutama omale pealinna. Asteegid otsustasid siis jääda peatuma sellisesse kohta ning ehitada sinna oma pealinna, kus nad näevad, et on kaktus, mille otsas istub siis kotkas ja kes sööb ussimadu. Ning nii olid siis asteegid oma eksirännakutel palju aastaid ringi rännanud, ringi käinud, vaadanud ühte ja teist kohta, kuid kell ei olnud neile veel sellist pilti avanenud. Ning ühel öösel asteekide peajumal kettsalku Atli ehk siis sulgedega madu tõlkes olevat ilmutanud ennast asteekide pealikule ja öelnud, et see järv, mille lähedal ja rahvas on täna öösel laagrisse jäänud. See järv on kohv, et kus te peate tulevikus omale pealinna ehitama. Järve keskel on ja saarelt leiate kaktuse koos kotka, jah, maaga pealik oli läinud siis järgmisel päeval saare peale ja tõepoolest seal olidki kõik kolm vajalikku elementi, kaktus, kotkas ja madu. Sinna rajasid asteegid oma pealinna dinostitlani. Mis tähendab siis tõlkes kaktus keset järve Tennotše on siis üks kaktuseliik, mis kasvab Kesk-Ameerikas sama salapärane ja seikluslik, nagu on nüüdse asteekide legend on ka üldse kõik, mis ümbritseb aegseid vanasid indiaanikultuure Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Ning tänases saates peatume äkki lähemalt just asteekide ja maiade poolt loodud kõrgkultuuridel Ameerikas. Need kultuurid on tõepoolest väga salapärased, nad on endast jätnud maha hulgaliselt suursuguseid mälestusmärke, kuid palju, kui need mälestusmärgid tekitavad vaimustust sama palju tekitavad nad ka hulgaliselt küsimusi. Väga paljud küsimused ei ole leidnud veel vastuseid. Päris paljude probleemide üle mõlgutavad teadlased mõtteid ning kultuurid hoiavad oma saladusi üsnagi hästi. Võib-olla läheme nüüd mitu 1000 aastat tagasi ja vaatame, kuidas üldse inimesed Ameerikasse sattusid ja kuidas nad kultuure seal looma hakkasid. Karl, mida sina tead meerika asustamises ja ja üldse Ameerika toomisest nii-öelda muu maailma teadvusesse. Christoph Kolumbus on kindlasti tuntum esimene ameeriklane, aga kindlasti on olnud palju rohkem enne teda Ameerika kontinendi seotuid. Nojah, kas või on teada, et arvatavasti olevat viikingid 1000. aasta paiku käinud Ameerikas ja tegelenud vahetuskaubandusega indiaanlastega. Aga kuidas said pärismaalase selts Ameerikas, kust nad tulid? Pärismaalaste ehk siis nende inimeste kohta, keda siis kutsutakse tiitliga indiaanlased. Nende kohta on siis need teadlased jõudnud sellisele arusaamale, et nemad on tulnud umbes 18000 aastat tagasi Siberist üle Beringi väina, nii et sealt täiesti külmadest maadest läbi jõudnud siis Põhja-Ameerikasse ja sellel ajal umbes 18000 aastat tagasi ei olnud Beringi väin veel olemas, selle asemel oli siis maismaaühendus Siberi ja Põhja-Ameerika vahel, nii et nad said sealt kohast siis kuiva jalaga üle jalutada. No loomulikult ei toimunud rännak niimoodi, et keegi oleks siis hüüdnud seal väina äärel, et hei, läki Ameerikasse, mille peale siis suured rahvamassid oleksid hõisates tormanud, Vaidze rändamine sinna oli väga-väga pikaldane, võttis väga kaua aega mitu 1000 aastat ning on siis ka välja selgitatud see, et on toimunud kaks suurt sisserändamise lainet sealt Siberist, enne kui systeeringi väin väinaks muutus. Ning see on saadud teada üsnagi huvitaval teel. Nimelt on uuritud indiaanlaste veregruppe ning, ning selgub, et kõikidel Ameerika indiaanlastel esineb ainult kahte gruppi verd. Teadupärast on siis veregruppe inimesel neli, Ameerika indiaanlastel on neid ainult kaks. Ning seda seletataksegi sellega, et nüüd need sisserändajate grupid, kes omal ajal üle Beringi väina tulid, kandsid ainult seda kahte veregruppi endas. Ja seetõttu ka kõik Ameerika päriselanikud hiljem ei saanudki välja kujundada muid peale, siis nende kahe on nüüd küll täpselt ei mäleta, kas oli null gruppi A-grupi veri igal juhul neid veregruppe oli kaks. Mis sa arvad, kuidas nüüd need rändajad, kütid, kes üle Beringi väina Ameerikasse jõudsid, kuidas nad siis jõudsid lõpuks niikaugele tekkisid kultuurid, kõrged kultuurid Ameerikasse. Sa arvad, kaua see aega võttis ennem kui nende selline küttimiste eluviis viis lõpuks suurte linnade tsivilisatsioonide loomisel? Seal on muidugi raske vastata ka kindlasti tuhandeid aastaid ja eks ta siis arenes ka Euroopa inimestele sarnaselt, kuna inimene on ikkagi homo sapiens ja kõik põhiline on sama. Enam-vähem küll nii jah, kuigi mõnes mõttes ameerika sellised looduslikud olud sundisid indiaanlastele no peale ka natukene teistsugust arenemist, kui see toimus siis vanas maailmas ehk Lähis-Ida maades ja, ja Euroopas kasvõi sellepärast, et juba see kahe suure kontinendi asustamine, inimestega täitmine, võttis neil tõepoolest mitmeid tuhandeid aastaid aega, enne kui siis lõpuks jõuti sinna Lõuna-Ameerika lõunatipu välja, selleks läks ikka mitmeid-mitmeid inimpõlvesid. Teine asi, mis ka indiaani kultuuridele sundis peale omapära oli see, et Ameerikas ei kasvanud selliseid põlluviljasid nagu see on olemas, Euroopasse Lähis-Idas ei olnud nisu, otra, kaera looduslikult kasvamas ning indiaanlased olid siis sunnitud otsima endale omad põllukultuurid. Maisi, kartuli, tomati, tubaka, mida nemad siis hakkasid kasvatama. Üks asi veel, mis nende rännakut takistas, olid nende transpordiprobleemid. Jah huvitav ongi just see, kuidas maiad ja asteegid, kui üldse indiaani hõimud ehitasid oma suuri püramiide džunglit keskele kuna nad ei tundnud ratast ja nende läheduses hiilanud ka ühtegi tugevat veolooma. Ja tõepoolest, see on teadlastele palju mõistatusi valmistanud ning tundub siis tõesti, et nad on oma lihasejõul pidanud kõik seal selle suure ehitusmaterjali kokku vedama. Kusjuures samas on väga huvitav see, et needsamad maiad ja asteegid ehitasid oma riikidesse väga suurepäraseid maanteesid, mis läksid läbi džungli, mis olid korralikult sillutatud, mis ühendasid ühte linna teisega ning ühetaolise maantee kõrvalt on isegi leitud selline rull maanteerull nagu meil teerull millega ka omal ajal siis siluti neid maanteesid, nii et selline sammukene ratta suunas oli juba astutud. Rull oli olemas, aga ratast sellest ei arenenud, indiaanlased siis liikusid rannaäärtes vett mööda, aga maismaa. Lipsasin läbi sõna- püramiidid, indiaani püramiidid. Mida sina oled nendest? Kuulnud ma tean, et neid ei kasutatud matmispaikadena nagu Egiptuses aga millega neid siis kasutati? Näitlejad püramiid on siis erinevaid Ameerikas erinevad kultuurid on neid ehitanud kasutati põhiliselt usulistel eesmärkidel. Kindlasti oled sa Anka lugenud nendest usu riitustest, mis püramiidide ajal toimetati. Maiade ja asteekide püramiidi otsas olid siis templid ja seal toodi päikesejumal ohvreid relvis püramiidi kasutada näiteks linnade planeerimisel, kui sealt otsast siis jälgida tööd või mida iganes, jälgiti tähti. Majadel olid väga head kalendrid, välja töötatud, väga täpsed. Ja siis lisaks sellele olid püramiidid näiteks majadel ka väga heaks selliseks, kuidas öelda, maamärgiks, mille järgi siis džunglis liikudes sai orienteeruda ja ja lausa siis isegi püramiidide järgi sai ajada maanteesid, mis ühte linna teisega ühendas. Need kõige suuremad püramiidid Ameerikas üldse asuvad siis Mexico City lähedal, need ei ole külasteisi püramiidid, vaid need esitajateks on siis rahvas, kes elas sealkandis juba enne, kui asteegid kohale saabusid, selle rahva nimel ja ma isegi täpselt ei teata, kuid teatakse siis selle linna nime, kust need püramiiditasusid solid, teotis Kuuaacan. Ning selles linnas asuvad siis päikese ja kuupüramiid. Mis on siis Ameerika kõige suuremad. Maiad rajasid püramiidis sisse praktiliselt igasse linna, mida nad ehitasid. Maiade linnad asuvad siis Mehhikos, Yucatani poolsaarel, samuti Põhja-Guatemalas ning ka nemad kasutasid püramiide põhiliselt just usutalitusteks. Ka neil olid süsteem klit püramiidide otsas ja seal toodi ohvreid, kuid on ka siis arheoloogid avastanud mõnedesse, püramiidide sesse on maetud siis kohalike hõimupealikud ja need avastused on siis olnud vägagi põnevad ja seiklusrohked. Kuidas nad hauakambrid sealt püramiidide stan üles leitud osadest püramiidi test on ka leitud näiteks värvikirevaid seinamaale mis on väga selline haruldane leid selleks, et tavaliselt seinamaalid taolises loodusoludes, kus sajab palju vihma ja on palju niiskust eriti hästi säili, aga just püramiidide seest on neid leitud ja need siis kujutavad maiade elu ja, ja tegemisi millist kirjamaiad kasutasid. Teatavasti maiad kasutasid piltkirja, kirjutasid seda paremalt vasakule või ülevalt alla. Jah, ja oled sa neid maiade pilt kirju näinud ka kuskil raamat. Vist ei ole, aga olengi näinud looma inimese kujutisi ja keerulisi ornament ja kas ongi sissegi? Et märgid on tõepoolest sellised üsnagi võib-olla sellised pildikesed sarnased, kus on siis kujutatud, kas inimnägusid mingisuguseid loomi siis selliseid taimornament, nii et nad on sellised väga keerulised ja ühe märgi joonistamiseks ja maalimiseks on kindlasti kulunud oma tsipakene aega, nii et üldse sellise suurema raamatu kirjutamine on kindlasti omal ajal kirjutajal võtnud väga kaua aega. Näide maiade kirju on põhiliselt leitud ehitiste pealt, kuhu nad on siis kivi sisse raiutud. Kuid seal ehitistel ei ole just mitte eriti palju kirjas mitte väga pikkasid, juttusid ega lugusid, põhiliselt on seal kirjas, millal üks või teine ehitis on ehitatud ja kes siis on selleks rajajaks olnud ministrini enne pealik või või, või kuningas kuid ka haruldased on siis just nimelt maiade käsikirjad mida on leitud paar tükki üldse. Maiad nimelt armastasid kirjutada ühe sellise taime nagu Olavi kokku pressitud lehtedele ning see materjal ei ole just eriti hästi säilinud. Kuid mõningad käsikirjad on suudetud siis leida ja nendes on siis kirjas päris palju maiade selliseid muistendeid, mütoloogiat, jutustusi, jumalatest, maiade eepos, Popol, vuh on näiteks kirja pandud nende peale ning asuvad need siis praegu Euroopa ja Ameerika raamatukogudes. Kas sina tead, kas maiade kirjad on siiski täiesti dešifreerida? No vist täiesti ei ole, aga enamusest nagu saadakse aru Jah, mõningad mõistatused on ikkagi selle kirjaga seoses veel jäänud, selleks, et see kiri on läbi aastasadade seal maiade juures ka muutunud ning mitte päris kõikide märkide tähendus ei ole selge ning need käsikirjad, mis on õnnestunud paremini läbi lugeda need on õnnestunud ka selleta rahastud nende käsikirjade kohta on säilinud siis Hispaania vallutajad poolt koostatud hispaaniakeelseid, selliseid kroonikaid ja ülevaateid, kus on ka seletatud nende märkide tähendust. Kuid loomulikult ei kata need siis kõiki neid mõistatusi, mis majja kirjamärkidega seotud on. Maiad ei olnud siiski mitte ainult kas Ameerikas, kes kirjutada oskas, ka teistel kesk-ameerika indiaani hõimudel olid oma kirjad olemas, aga maiade süsteem oli siis kõige kaugemale arenenud ja kõige täiuslikum. Kreekas näiteks Spartas oli koolisüsteem ja poisse treeniti terve elu ja õpetati sõjakunsti. Samas ka Ateenas käisid poisid koolis, õppisid arvutamist, lugemist. Aga kuidas oli asteekide maiadel, kuidas nemad oma lapsi õpetasid? No mõnes mõttes võib isegi siin tõmmata teatud sellise paralleeli või näha sarnasust maiade, asteekide ja siis Sparta ja Ateena selliste kasvatlas põhimõtete ja traditsioonide vahel. Apteekidel oli samm. Kindel sõjaline väljaõpe ette nähtud poistele kuid mõlemal rahval oli oma koolisüsteem olemas. Maiad siin nüüd nii suurt rõhku sellisele sõjalisele väljaõppele ei pannud. Aga mõlema rahva juures õpetati siis eelkõige lastele selliseid praktilisi, igapäevase elu jaoks vajaminevaid teadmisi. Mis need puutub sellisesse teadusesse ja kirjaoskuses kirjakunsti, siis seda muidugi õpetati üsnagi vähestele ning põhiliseks kirja oskajateks olid siis preestrid ja kõrgem ülikute klass kes siis selle kirjutamise kunsti ära õppis ning no tõepoolest on see nende kiri oli ka sedavõrd keeruline, et selle õppimine võttis päris kaua aega ja ja sellist igapäevatööd tegevatele inimestele ilmselt ei olnudki lihtsalt nii palju aega ja võimalust sellesse kunsti süüvida igal juhul tundub võtta nii maiadel, kui asteekide oli ka tekkinud oma selline ebakindel teadlaskond, vähemalt siis osa preestreid tegeles päris sihikindlalt erinevate uurimistöödega, kes uuris seal tähti ja koostas kalendreid, kellelt tulid siis matemaatika-alased, uurimused geomeetria oli väga kõrgel tasemel, mille abil siis just sai planeerida linnu ja neid ehitada. Kuid samuti siis panid preestrid ka väga hoolikalt kirja, igasuguseid minevikumälestusi, kroonikaid ja nii edasi sealhulgas ka siis näiteks on jäänud maiade ja asteekide, sest maha ka näiteks põlluharimise kohta käivaid selliseid käsiraamatuid ja juhiseid. Nii et näib, et selles osas oli ühiskonnas olemas üsnagi selline kindel töö, ootused ühed tegelesid siis helista igapäeva tööga füüsilise tööga ja teised olid siis rohkem nii teadusele ja uurimistele pühendatud, siin oli nagu ühiskonnas piir väga tugevalt tõmmatud maiade ja asteekide puhul on siis huvitav, igavaks jooneks ka veel see, et ikka ja alati on siis leidunud ka neid autoreid, kes on avaldanud arvamust, et need vanad indiaani kultuurid, mis Ameerikas tekkisid, et need ei saanud siis ikkagi tekkida mitte indiaanlaste omal loomingul, vaid et siin olid niisugused maavälised jõud lausa mängus. Noh, siin eriti just nende suurte püramiidide ehitamisel viidatakse sellele, et kohalike hõimude napid ressursid ja jõud ei piisanud selleks tööks. Mis sina arvad, sina usud nendesse ufojuttudesse? Ma kindlasti usun, et maaväline elu on võimalik, aga ma ei usu küll, et mingisugune maaväline jõud vis aidata indiaanlastel püramiide ehitada. Jah, see on heaks selliseks rohkem x-failide tasemel looks selleks, et inimkultuuri areng on näidanud, et sellist kultuuri tippudeni võidakse jõuda üsnagi ootamatutes paikades ja ja, ja see areng nii, kui ta saab vähekenegi soodsamat pinnast, läheb väga kiiresti edasi, nii et kindlasti on see kultuur loodud köike kohalike indiaanlaste poolt. See oli siis need saade kooliõpilastele ammused ajad, kus me rääkisime muistsetest, indiaanirahvastest ja nende kultuurist. Juttu puhusid ajaloolane Vahur Made ning Tallinna 21. keskkooli õpilane Karl Johan vaada.